idu moodustamisega seemnes. Inimese embrüogenees hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema nim. Lõigustamiseks. Lõigustamine algab juba munajuas ning jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. Inimesel esineb täielik lõigustamine. Järgnevalt paigutavad embrüoa rakud ümber ja areneb blastotsüst see koosneb ühest rakukihist, sellel ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustub hiljem välise lootekesta kõldkesta. Kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine. Nim. ka lootelehtedeks. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim. Ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu
Hormoonkapslid 2. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode. (loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi
sügoot jaguneb. Lõigustumine algab juba munajuhas kuid jõuab lõpule emakas.Inimesel esineb täielik lõigustumine, loomariigis esineb ka mittetäielikku lõigustumist. Blastula e. Põisloote staadiumis paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaorganismi kasvava lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toiteainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid.
4. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode.(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht
Lõigustumine- jagunemine ilma kasvamiseta. Taastab: 1) hulkraksuse 2) tuuma ja tsütoplasma suhe 1:10 a) kujuneb kobarloode ehk moorula, munajuhas 3 päeva b) embrüo rakud paigutuvad ümber, areneb bastotsüst ja moodustub seest tühi põisloode ehk blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- kõldkesta ehk koorioni. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott (ehk allantois) ja vesikest (ehk amnion). Umbes 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Karikloote ehk gastrula moodustumine. Algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid rakukihte nimetatakse ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis
Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode. (Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käidus tekib veel 2 lootekesta: kusekott ja vesikest(selles asub arenev loode). Platsenta - tekib, kui kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku peale loote kinnitumist emakaseinale. See ühendab ema lootega ja varustab loodet hapniku ja toiteainetega ning eraldab jääkproduktid. Eraldab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni(uusi munarakke ei küpse). Karikloode koosneb algselt 2. rakukihist e lootelehest, mis eristatakse välimiseks
Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136) Emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades blastotsüsti ehk põisloote. Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode. Blastotsüst jõuab umbes viis päeva peale viljastumist emakasse ning läbipaistev vööde laguneb. Päev hiljem pesastub blastotsüst emaka limaskesta. Juhul kui blastotsüst ei pesastu emaka limaskesta, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks
a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7
takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Blastotsüsti staadium 1. Ovulatsioon 2. Munarakk liigub munajuha kaudu emakasse 4..5 päeva 3. Lõigustumine- sügoot pooldub mitmeid kordi mitoosi teel. 4. Moodustub kobarloode (moorula) 5. Areneb blastotsüst 6. Blastotsüsti ühel poolusel tihedam rakukobar embrüoblast 7. Moodustub väline lootekest e. kõldkest 8. Moodustuvad kaks sisemist lootekesta kusekott ja vesikest. 9. Vesikesta õõnes olevas vedelikus areneb loode 10. 6-7.päeval kinnitub embrüo emakaseinale 11. Kõldkest ja emakakest kasvavad kokku platsenta Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1.Ainevahetuslik 2.Platsentaarbarjäär 3
Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest): 1)Vesikest e. amnion- lootevedelik: 2)Kusekott e. allantois- nabanöör: 3)Kõldkest e. koorion- Platsenta- See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsent läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks eritab ta naissuguhormoone. Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi
11.Munarakk-36h Seemnerakk-72h 12.Rastumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi ,keemilisi ,emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. 13. sügoodi jagunemine ehk (täielik)lõigustumine, moodustub kobarloode ehk moorula. järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Põisloode ehk blastula, tihedam rakukobar embrüoblast-sellest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab välislootekesta-kõldkesta ehk koorioni. Edasise arengu käigus kujuneb kaks lootekesta veel: kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook 17. Platsenta - loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. 18. Lootelehed: 1
a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7
Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades. Mära heidab sel ajal tavaliselt maha. Häbemepilust ilmuvad jalad, tavaliselt üks pisut pikemalt kui teine, sest loode on õlgadest pisut pöördepositsioonis. Tuleb jälgida, et kapjade tallapinnad ei oleks ülespoole, mis viitab loote valele seisule või tagapikiasetusele. Kiire kontrolliga tehakse kindlaks, kas sõrgatsist järgmine on kanna või randmeliiges. Tagapikiasetuses loodet tuleb tõmmata välja kiiresti ja vabastada kohe hingamisteed sissehingatud looteveest
luude kujunemine. Saab eristada poissi ja tüdrukut. 5. kuul liigutab nii et ema tunneb ja kasvamine aeglustub. Tajub ema häält ja on kuulda südamelööke. 6. kuul on loote nahk voldiline. Hästi eristatavad silmad ja kulmud. 7. kuul moodustub naha all rasvkude ja kehavorm muutub ümaramaks. 8. kuul muutub nahk roosaks ja siledaks. 9. kuul on kõik vajalik olemas. Viimastel nädalatel on loote kasv eriti kiire. Sünnitustegevus algav emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Sünnib pea ees. Lootekesta ülesanne on kaitsmine ja toitmine. Loode ujub vedelikuga täidetud õõnes, mis kaitseb loodet muljumise, kuivamise ja temp muutuste eest. Seda on 1-1,5 liitri ja see vahetub iga kolme tunni möödudes täielikult. Seal kuhu idulane pesastus kujuneb platsenta, mis on lootekest. Loodet ühendab platsentaga nabanöör, milles on suured veresooned. Platsenta kaudu toimub ainevahetus. Ema verest saab loode toitaineid ja hapnikku. Loote verest siirduvad ema verre mitmesugused jääkained
5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6. embrüogeneesis kujunevad lootekestad ja nende ülesanded 3 lootekesta(ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu) arenevad trofoblastist(blastotsüsti rakkudest) Vesikest e. amnion lootevedelik o Kaitse põrutuste eest o Joogi ja urineerimiskeskkond o Tagab stabiilse sisekeskkonna o Kaitse veekaotuse eest
teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt,
päeval pärast viljastumist) 8. Inimese varane embrüogenees ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema, mille tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula (kogu see on täielik lõigustumine). Järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millel arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode. umbes 6-7. päeval peale viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest 9. Platsenta Lootekest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mis ühendab emasorganismi lootega. Platsentat
2) hakkab viljastatud munarakk paljunema e poolduma Esimene protsess, mis viljastunud munarakuga toimub on lõigustumine e segmentatsioon, millega tagatakse 1) organismi hulkraksus ; 2) tuuma tsütoplasmasuhete taastumine e tuuma muutumine väikeseks Lõigustumine võib olla sünkroone või A-sünkroone (inimesel) Umbes 6-7 päeva pärast tekib blastotsüst, kus on näha eri funktsioonidega rakke (embrüoblast, rakumembraan) Tekivad 3 lootekesta: 1) väline e koorion 2) vesikest e amnion 3) allontois (- jääkained) blastotsüst liigub emakasse tekib platsenta (koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisel) Platsenta ülesanneteks on: 1) varustada loodet toitainete ja hapnikuga 2) hormoonide tootmine, mis takistavad uute munarakkude küpsemist e meioosi gastrulatsioon (organismi tähtsaim protsess): 1) organite ja kudede alged paigutatakse õigele kohale 2) toimub kõigi rakkude programmeerimine antud koe rakkudeks
2.mesotermist: tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. 3.entodermist: seede- ja hingamiselundkond. Kirjeldage blastotsüsti ja gastrula moodustumist inimese embrüogeneesis. Blastotsüst moodustub moorula rakkude ümberpaidutumisel. B on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- koorioni. Hiljem kujuneb veel kaks sisemist lootkesta: allantois ja amnion. Gastrula areneb embrüoblastis. Algselt koosneb kahest rakukihist- lootelehed. Eristatavad on välimine looteleht e ektoderm ja sisemine entoderm. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välipinnale vagu- ürgjutt. Selle eesmises otsas on ürgsõlm. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest kujunevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe
3 b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7
küpsemise. 12. Iseloomustage kobarloodet. ehk moorula - sügoodi jagunemisel (lõigustumisel) tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium.Moorula kobarloode, millele on iseloomulik õõnsuse puudumine. blastotsüst pole seest õõnes? 13. iseloomustage põisloodet. Sein koosneb ühest rakukihist. Sellel ühel poolusel on tihedam rakukobar - embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta - kõldkesta 14. Miks lootevedelikust võetud kromosoomanalüüs iseloomustab loodet? Platsentat läbivad veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega - ühendus... Laps joob mingil määral lootevedelikku. Lisaks on emakas loode täiesti eraldunud ka tegelikult. 15. Mis on platsenta? Platsenta on loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Platsenta on loote organ, mille areng ja
· umbes 36 tundi peale viljastumist hakkab sügoot jagunema lõigustumine · lõigustumine algab munajuhas ja lõpeb emakas tekib kobarloode ehk moorula · inimesel esineb täielik lõigustumine kõik kobarloote rakud poolduvad samaaegselt · embrüo rakud paigutuvad ümber ja tekib blastotsüst · üks rakukiht · ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoplast (sellest areneb loode) · ülejäänud rakukiht moodustab välise lootekesta kõldkesta · sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion) · umbes nädal pärast viljastumist kinnitub blastotsüst emakaseinale · kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustub platsenta · ühendab emasorganismi lootega · läbivad veresooned, varustab hapniku ja toitainetega, juhib välja ainevahetuse jääkproduktid · eritab naissuguhormoone uusi munarakke ei teki, raseduse normaalne areng
päeva, selleks ajaks on see kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või hävinud Organismide looteline areng Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, moodustub embrüo ehk loode, sellega algab ebrüogenees, lõpeb sünniga. (taimedel idu moodustumisega seemnes). Sügoot hakkab jagunema, lõigustumine (inimesel täielik, kõik rakud korraga), moodustub moorula (kobarloode), embrüo rakud paiknevad ümber, moodustub blastotsüst (selle poolusel embrüoplast), väline lootekest e koorin, 2 sisest lootekesta kusekott e allantois ja vesikest e amnion, kõldkest ja emaka limaskest moodustavad platsenta (veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, platsenta eritab hormoone), gastrula e karikloode algselt 2 lootelehte välimine looteleht (ektoderm), sisemine looteleht (entoderm), embrüo välispinnale välimise lootelehe rakkudest ürgjutt (muutub närvitoruks, millest arenevad pea ja seljaaju). Mesoderm e keskmine looteleht.
sügoot- viljastatud munarakk Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini ovogenees- munarakuareng Ontogenees- individuaalne areng partenogenees- viljastumata munarakust Kollakeha eritab naissuguhormoone- östrogeeni, progesterooni embrüogenees- looteline areng platsenta- loote ühendus ema organismiga- läbivad veresooned- hapnik, toitained, jääkprodukte viljastumist- lõigustumine-blastotsüst-(rakukiht-embrüoplast- areneb loode, teine pool rakukihist moodistab lootekesta. 2 lootekesta- kusekott, vesikest- Karikloode Lootelehed- arenevad kindlad elundid, elundkonnad. Välimine looteleht- närvisüsteem, meeleelundid, naha, epiteelkude keskmine Looteleht- tugi- liikumiselundkonna, vereringeelund, erituselund Sisemine looteleht- seede, hingamiselundkond (kõigil samad) Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu fülogeneesi etapid Biogeneetiline reegel- rasedus-40 nädalat, 9 kuud otsene- sarnaneb vanemaga
3)kujuneb esmane närvisüsteem ja ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. 4)keha ülaosa areneb kiiremini kui alaosa. Idulane teisel elukuul 1)teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade alged. 2)selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed, jalad. 3)silmad on veel laugudeta. Kolmanda arengukuu algus- idulasest saab loode 1)olemas kõik kehaosad ja peamised organid 2)loode sarnaneb juba väliselt inimesega 3)loodet ümbriteb mitu lootekesta, mis kaitsevad teda (nt vesikest) 4)loode ujub vedelikuga täidetud õõnes 5)lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel; eriti oluline protesess sünnieelsel perioodil- loode neelab siis ööpäevas ~0,5 l lootevett ja eritab sellesse sama palju uriini; lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse, temp.muutuste eest Kolmanda arengukuu lõpuks 1)kõige suurem loote pea 2)nahk väga õhuke
Ka lapse sünni järel jätkuvad emaka kokkutõmbed, mis hoiavad ära suurema verekaotuse. Kontraktsioonide tagajärjel irdub emaka seina küljest platsentat. Nüüd pead sa aktiivselt pressima, et platsenta emakast väljuks. Juhul kui sa ei suuda platsentat ise välja pressida, võib ämmaemand sind aidata. Platsenta irdumise järel kontrollib ämmaemand selle ja lootekestade terviklikkust, et olla kindel emaka puhtuses.See on oluline, sest lootekesta või platsentatüki jäämine emakasse võib tekitada sünnitusjärgset verejooksu. Seejärel kontrollitakse emakakaela, tuppe ja lahkliha ning vaadatakse kas on tekkinud rebendeid. Kui õmblemine on vajalik, tehakse sulle valuvaigistav süst ning õmmeldakse rebendid kinni. Tavaliselt kasutakse selliseid haavaniite, mis imendub ja mida ei pea hiljem eemalduma. Tugiisik sünnitusel. Enamasti palub naine sünnitusele kaasa inimese, kes on talle lähedane ja
Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentsus (kõikvõimeline) on raku võime jaguneda ja luua kõiki liigile omaseid raku tüüpe. Täielikult diferentseerunud rakud on võimelised võtma taas totipotentset vormi (nt. viljastunud munarakk) Võib kasvada organismiks ja toota ka lootekesta väliseid kudesid. Rakubioloogias tähendab pluripotentsus raku võimet diferentseeruda osaks ühest kolmest lootelehest. Saab regenereerida terve organismi. Raku pluripotentsus on pidev olek, mis algab täielikult pluripotentsete rakkudega, mis on võimelised diferentseeruma kõigiks embrüo rakkudeks, nagu näiteks embrüonaalsed tüvirakud ja indutseeritud pluripotentsed rakud, lõppedes
b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7
perekonna nime edasikandjaks. Poegade eelistamine on olnud üsna üldine ka Eesti lähiminevikus. Isad tahtsid ikka poega, emad aga tütart, kuid tänapäeval ei tehta poja või tütre sünnil niisugust vahet, kui varem. Tänapäeval ei ole poja eelistamine enam nii suur, nagu varem. Kuid siiani peetakse perekonnanime edasikandjaks ikka poega, mitte tütart. Peredesse on oodatus nii poisid kui ka tüdrukud. PLATSENTA JA SELLESÖÖMISEST Platsenta on lootekesta ja emaka limaskesta ühendav loote toitumis-, hingamis-, sisenõristus- ja erituselund. Platsentat on nimetatud ka emakoogiks. Platsenta kujuneb 16. rasedusnädalaks, moodustub loote ja ema kudedest. Platsenta on 2-3 cm paksune ja kaalub 500- 600 grammi. Kombestikku käsitlevas kirjanduses leidub erinevaid tekste, mis räägivad erinevatest platsentaga sooritatavatest toimingutest. On teada, et mitmetele maailma rahvastele on platsenta kasutamine
· Erilised valgud · Rakkude ainevahetusproduktid. II. Järgmine etapp on blastotsüst ehk põisloote staadium. Moodustub: Kattekiht e blastoderm. Õõs e blastotsööl. · Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. · Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar nn embrüoblast, millest areneb loode. · Übritsev rakukiht moodustab koorioni e kõldkesta. · Hiljem tekib kaks sisemist lootekesta: allantois e kusekott ja vesikest e amnion. Blastotsüst hakkab kujunema nädal peale viljastumist, kui on toimunud juba peasastumine. III. Gastrula ehk karikloote staadium. See on looteline arengujärk, mille 1. faasis kujuneb välja kaks rakukihti, hiljem kolmas: 31 3. välimine ektoderm 4. sisemine entoderm 3
hüpotalamus-hüpofüüsi süsteemile ning see tekitab automaatselt uue tsükli Suurim rasestumise tõenäosus-Suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda. Võivad esineda ka lisaovulatsioonid, siis võib igal ajal rasestuda. Normaalne munaraku viljastamise koht-Munajuha Munaraku teekond implanteerumiseni-Blastotsüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta ja blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüo veresoontega moodustab lootekesta ehk koorioni. Koorioni hatustik koos emaka limaskesta muutunud väliskihiga moodustab loote toitumiseks vajaliku organi, platsenta. Trofoblasti arenedes emaka kude järk järgult hävib Gonadotropiini mõju naisele-reguleerib naise soolist arengut ja nende paljunemist Millal algab inimese elu ja miks-Elu algab sel hetkel kui on viljastatud munarakk, sest just siis algab munaraku arenemine lõpuks inimeseks. Androgeenide toimed mehele indutseerib Sertoli rakkusid sünteesima spermatogeneesi
jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Loomariigis on enim osalist, inimeste puhul esineb aga täielik lõigustumine. Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht)
Lõigustumise lõpuks on moodustunud välimine trofoblast ja sisemine embrüoblast (sisemine rakumass). Embrüoblastist eraldub ühekihiline hüpoblast õõnsuse poolel. Peale hüpoblasti eraldumist jääb sisemisest rakumassist alles epiblast, selle sisse moodustub amnioniõõs. Hüpoblasti rakkudest saadakse ekstraembüonaalne endoderm, mis moodustab rebukoti. Amnioni ektoderm liitub ekstraembrüonaalse mesodermiga ja annab imetaja esimese lootekesta – amnioni. Pärast amnioni ektodermi eraldumist epiblastist jääb vastu hüpoblasti embrüoepiblast, millest arenevad embrüo ektoderm ja ürgjutt. Ürgjutist arenevad embrüo endoderm ja mesoderm, millest arenavad omakorda embüo mesoderm ja ekstraembrüonaalne mesoderm. Embrüo epiblast ja temaga kokkupuutuv hüpoblast on imetaja iduketas ehk idukilp. Epiblastist kujuneb ürgjutt Henseni sõlmega (ürgsõlm), mille läbi ingresseeruvad meso- ja endodermi rakud
mis sisaldab 23 kromosoomi kummaltki rakutuumalt. Viljastunud munarakk on sügoot. Lõigustumine Viljastumisele järgneb sügoodi nobe jagunemine lõigustumine, esimene toimub 24h peale viljastumist. Blastomeer on viljastatud munarakust lõigustuv diferentseerumata tütarrakk. Kobarloode koosneb 16 rakust, täitub emakasse jõudes vedelikuga ning moodustab lootepõiekese. Lootepõiekeses eristub loote alge (embrüoblast ja lootekesta) ja platsenta alge (trofoblast). 6 päeva pärast viljastumist kinnitub seni vabalt emakas hõljunud lootepõieke embrüoblasti poolse küljega emaka limaskestale ning kaevub selle sisse. 2 ja 3 arengunädal: lootekest hakkab tootma raseduse säilimist toetavat kooriongonadotropiini, mille alusel poeas müüdava rasedustestiga rasedust kindlaks tehakse. Loote alge kihistub lootelehtedeks, primitiivseks endodermiks ja primitiivseks ektodermiks. Tekib lootevesikest ja
Erandlikel juhtudel võib rasestuda ükskõik missugusel päeval, v.a menstruatsiooni ajal, sest alati võivad esineda lisaovulatsioonid. Ovuleeriva munaraku areng on peatunud II meiootilise jagunemise metafaasis. Meioos läheb lõpuni viljaastumisel, mis toimub munajuhaampullis. IMPLANTEERUMINE JA PLATSENTA ARENG Blastosüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta- blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüa veresoontega moodustab lootekesta- koorioni. Koorioni hatustil koos emaka liamskesta muutunud väliskihiga( detsüüdua) moodustab loote toitumiseks, hingamiseks ja ekskreetsiooniks vajaliku organi- platsenta. Trofoplasti arenedes järk-järgult emaka kude hävib, seepärast koosneb platsenta raseduse lõpul peaaegu täiesti lootekoest.
ptk. "Sisemised suguelundid - 31 munasari") ning suureneb kollaskeha hormooni sisaldus, mis toetab raseduse arengut. Tavaliselt toimub implantatsioon emaka eesmisel või tagumisel seinal munajuhade suubumise kõrgusel. Kui implanteerumine toimub mingil põhjusel madalamale emakasse, võib see kaasa tuua häired raseduse kulus ning ka raseduse katkemise. Raseduse arenedes ümbritseb lootemuna kolm lootekesta: detsiidua, koorion ja amnion. Detsiidua kujuneb kollaskehahormooni suurenemise järel, ta väldib lootemuna ülemäärast tungimist emaka limaskesta. Detsiidua koosneb kolmest osast: 1) kapsulaardetsiidua, mis katab lootemuna emakaõõne poolt, 2) basaaldetsiidua, mis paikneb lootemuna ja emakaseina vahel, 3)parietaaldetsiidua, mis katab emakaõõne seda osa, kus lootemuna ei ole. Basaaldetsiiduast kujuneb raseduse arenendes platsenta e. emakoogi emapoolne osa.
annaabi.ee 
