Rasedus Inimorganismi areng algab viljastumise hetkel enamasti munajuhas, kui ühinevad naise munarakk ja mehe seemnerakk. Rasedust on võimalik määrata juba 2 päeva pärast. Viljastatud munarakk liigub emakasse umbes 6-7 päeva. Jõudes emakasse kinnitub embrüo emakaseinale, kusjuures kinnitumine võtab aega 4-6 päeva. Pärast pesastumist moodustub platsenta ning luuakse ühendus ema vereringesüsteemiga, tagamaks embrüole hapnikku, toitaineid, hormoone ja mineraale. Samuti on platsenta funktsioon väljutada jääkaineid ja takistada ema vere segunemist embrüo ja loote verega. Platsenta on areneva inimorganismiga ühenduses nabanööri soonte kaudu. Esimesel külastusel naistearstile tehakse rasedale naisele vereproov, uriiniproov, veregrupi analüüs, antikehade analüüs, ning suguhaiguste ja teiste lootele kahjulike haiguste analüüsid. Edaspidi kontrollitakse vaid uriini ning veresuhkrut igas k...
rohukonn Kliiniline surm - lakkab südame töö, hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi talitlused, refleksid pidurduvad, inimest on võimalik veel päästa, kestab kuni 5 minutit Bioloogiline surm - elundkondade ja elundite, eelkõige aju kahjustused on sedavõrd suured, et organismi elustamine pole enam võimalik Biogeneetiline reegel - ontogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu etapid, loode sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja lootega, lõpuks sarnane imetaja lootega
Munand - Mehe peamine suguorgan Sperma - Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme Ovulatsioon - Munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine Munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Viljatus Võimetus saada järglasi Idulane Varajane arengukäik kus väline sarnasus inimesega puudub Platsenta Lootekest mille kaudu on ema lootega ühenduses Munasari Nais-suguorgan kus moodustuvad munarakud Loode Areneb idulasest, omab inimesega sarnaseid jooni Nabanöör Ühendab loodet platsentaga Bioloogiline surm Pöördumatu surm Kliiniline surm Surmaseisund kust on võimalik elustada Sugurakkude valmimine: Suguorganid:
(Inimesel täielik lõigustumine, muidu loomariigis levinud rohkem osaline lõigustumine) Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käidus tekib veel 2 lootekesta: kusekott ja vesikest(selles asub arenev loode). Platsenta - tekib, kui kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku peale loote kinnitumist emakaseinale. See ühendab ema lootega ja varustab loodet hapniku ja toiteainetega ning eraldab jääkproduktid. Eraldab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni(uusi munarakke ei küpse). Karikloode koosneb algselt 2. rakukihist e lootelehest, mis eristatakse välimiseks looteleheks e ektodermiks ja sisemiseks looteleheks e entodermiks. Ektodermi rakkudest tekib loote välispinnale vagu e ürgjutt, mis servadest kokku kasvades muutub närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju
arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Hiljem moodustub mesoderm Gastrula ei ole veel loode! Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned ja suuepiteel
emasse, siis ema organism sensibiliseerub(muutum tundlikuks) reesusantigeeni suhtes. Teise raseduse ajal -ema vereringest satuvad antikehad loote vereringesse- reesuskonflikt! Tavaliselt antikehade sisaldus suureneb raseduse käigus. Kui antikehade sisaldus on kõrge, tekib loote vereringes hemolüüs ja loote verevarustus raseduse ajal kannatab, võib lõppeda raseduse katkestamisega, kahjustunud lootega........... küll aga pärast sündi jääb laps üksi, hemolüüs laguneb. See konflikt avaldub esimestel päevadel vastsündinu kollasus põhjustatud hemolüüsi käigus punaliblede lagunemisel verre vabanenud kollast värvi pigmendist-bilirubiinist. Kollasus ei ole vastsündinul alati põhjustatud reesuskonfliktist. Ikterus- pärast sündi tuleb teha verevahetus, vastsündinul pumbatakse kogu veri välja!!!
Algab seoses sugulise küpsusega ja kestab kõrge vanuseni. Spermatogenees kestab kõrge vanuseni. Sügoot - on üherakuline ja milles paiknevad munaraku tuum e. emassuguraku pronucleus ja isassuguraku pronucleus. Kui palju on inimesel kromosoome ja kuidas nad jaotuvad? Enamikus meie rakkudest on 46 kromosoomi Mehel:23 Naisel:23 Loote üsasisene areng kestab 40 nädalat = 10 lunaarkuud 1 lunaarkuu = 4 nädalat Platsenta funktsioonid: Ühendab emaorganismi areneva lootega. Ainevahetus. Platsentaarbarjäär. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga Loote vereringet nimetatakse ka platsentaarvereringeks, sest platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja loote vahel. Pärast sündi vereringe muutub. Seoses sünniga lapse esimesel hingetõmbel täitub kopsukude verega ja alustab tööd väike vereringe. Ainult loote vereringele omased elundid on venoos- ja
Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 4. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine. a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud.
teel kiiresti jagunema. Sellist jagunemist nimetatakse lõigustumiseks. Tulemusena moodustub kobarloode. Kuigi loomariigis on enamlevinudosaline lõigustumine, esineb inimesel täielik lõigustumne. Umber 6.-7.päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limsakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaosrganismi areneva lootega. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et algselt on nad omavahel vägasarnased ning lõpuks omandavad endale omased tunnused. Seega läbitakse onotheneesi alguses liigi evolutsiooninise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetakakse biogeneetiliseks reegliks.
hiljem elus võivad lapsele puuviljad väga meeldida. Veel sain teada, et looted näevad und. 1.3. Mil määral ja kuidas toetab embrüonaalsete protsesside visualiseerimine inimese arengu mõistmist? Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on vajalik, sest see aitab paremini mõista loote arengut. Selle abil saab teada lapse sugu, lisaks turvaliselt jälgida loote arengut, eluvõimelisust ja tervist ning ka emaka visuaalset seisundit. Selle abil saab teada, kas lootega on kõik korras või kui tal on mõni füüsiline puue. Mõnel juhul see võib ka päästa lapse kui ka ema elu. Seega embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on kindlasti heaks toeks ja mõistmiseks loote arengul.
seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine 2) Sisemine 3) Keskmine 9.Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12. Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3
naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12
munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad: 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12.Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3
10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. 11. Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond, eritus- ja sigimiselundkond c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid, nahk 12. Milline tähtsus on platsental? Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega. Sed aläbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkprodukitd. Platsenta eritab naissuguhormoone. 13. Milline tähtsus on looteveel? Kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. 14. Tooge välja loote peamised väärarengute põhjustajad: a
c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest): 1)Vesikest e. amnion- lootevedelik: 2)Kusekott e. allantois- nabanöör: 3)Kõldkest e. koorion- Platsenta- See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsent läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks eritab ta naissuguhormoone. Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi Teratogeenid: 1)Füüsikalised: mehhaanilised traumad, alajahtumine ja kuumarabandus 2)Keemilised: ravimid, alkohol ja narkootikumid 3)Bioloogilised: pärilikud haigused, toitumisega seotud
Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaorganismi kasvava lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toiteainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Gastrula e. Karikloode koosneb algselt kahest rakukihist. Neid rakukihte nim. Ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatav välimine looteleht ja sisemine looteleht. Hiljem moodustub ka keskmine looteleht. 5. milles seisneb gastrula staadiumi tähtsus
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Jürgen Rauk AUT-2 ABORT Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 SISUKORD 1. ABORT.........................................................................................................4 2. RISKID MIDA PEAB TEADMA.................................................................5 3. 1.1 PROBLEEMID LOOTEGA....................................................................6 1.2 ABORDI PROTSEDUURID....................................................................6 4. UUS UURING: ABORT PÕHJUSTAB NAISTE PSÜÜHILISE TERVISE PROBLEEME...................................................................7 5. ABORDI STATISTIKA EESTIS..................................................9 2 Sissejuhatus
Koorion ehk ird- või kõldkest kasvab emaka limaskestaga kokku areneb platsenta, mis ühendab loote emaga Allantois ehk kusekott loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus; tekib nabaväät Amnion ehk vesikest selles vedelikus areneb loode; kaitseb põrutuste ja kuivamise eest 14. Miks on vaja platsentat? Nabanööri? Mis neist saab pärast inimese sündi? Platsenta ühendab loote emaga; võimaldab paremat ainevahetust; kasvab koos lootega; ained ja antikehad emalt lootele läbi platsenta; toodab naissuguhormoone; Nabaväät toitumine ja jääkainete eemaldamine Väljutatakse sündimisel ja visatakse ära. 15. Kui kaua kestab normaalne rasedus? Kuidas saab umbkaudselt arvestada tulevase lapse sünnikuupäeva? Normaalne rasedus kestab 280 päeva viljastumisest Viimase menstruatsiooni algusest 3 kuud maha ja siis 7 päeva juurde 16
Metafaas kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele Anafaas kromosoomide tsentromeerid kahestuvad Telofaas raku poolustele jõudnud kromatiidid keerduvad lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed; sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. 3. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 4. Mõisted: ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse otsene areng roomajatel, lindudel, ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu
tingimuste eest. Embrüogenees Embrüogenees: Moorula ehk kobarloode; trofoplast (toitekude); Blastotsüst ehk põisloode; lootekestad: koorion ehk kõldkest: välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed:
Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 5. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 6. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 7..Lootejärgne arenemine ehk postembrüogenees toimub etappide kaupa. Kasvamine, arenemine, taastumine. Kogu elu kasvavad kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad
Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar, millest hakkabki arenema inimalge. 7.Võrrelge idulast ja loodet.(4) 1) Idulane ei sarnane inimesega aga loode sarnaneb. 2) Idulase periood kestab 2 kuud, loote periood ülejäänud 7 kuud. 3) Idulane on emaga seotud hattude kaudu, loode nabanööri kaudu. 4) Idulase areng on väga kiire, loote areng mitte nii kiire. 8.Millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel?(4) 1) Naha alla hakkab moodustuma rasvkude. 2) Loote nahk muutub siledaks ja roosaks ning karvkate hakkab kaduma. 3) Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused. 4) Nahk kattub lootevõidega. 9.Millised on platsenta ülesanded?(4) 1) Platsenta ei lase kõiki aineid looteni. 2) See takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. 3) Selle kaudu eemalduvad loote verest jääkained.
Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab. Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.) Kujuneb kusekott (kujuneb nabavööt, mis ühendab loodet ja platsentat) ja vesikest (asub arenev loode). Moodustub platsenta, mis ühendab emasorganismi areneva lootega. Blastotsüsti arengule järgneb karikloote. Esmalt kujunevad 2 rakukihti: välimine looteleht (ektoderm) ja sisemine looteleht(entoderm). Embrüo välispinnale moodustub vagu ehk ürgjutt. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab keskmise lootelehe e mesodermi. Sisemine looteleht-seede- ja hingamiselundkond
See algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. 11.Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond. b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. c. Ektodermist: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude. 12. Milline tähtsus on platsental? See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone – need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 13.Milline tähtsus on looteveel? kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse
kuuluvad sisenõrenäärmed 15. Mis on embrüonaalne induktsioon? Protsess, kus ühtede rakkude diferentseerumine paneb kõrvalolevad rakud ka diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel. Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolisearengu e. fülogeneesi etapid. 17. Millised on biogeneetilise reegli tõendid inimese loote arengus? Vähem kui kuu vanusel embrüol on saba ja lõpuspilud- sarnaneb kala lootega. Peatselt lõpused kaovad, kuid saba püsib teise arengukuu lõpuni. 18. Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid (teratogenees)? Põhjuseks on teratogeenid: füüsikalised, keemilised ja bioloogilised. Füüsikalised: Erinevad kiirgused (ka UV, röntgen), mehaanilised mõjutused (pidev vibratsioon, löögid, muljumine, surve (nt riided)aju ja jäsemete väärareng, jänesemokk). Keemilised: Ravimid (antibiootikumid, talidomiid-
naise suguteedesse.Kehavälisel viljastamisel viljastatakse munarakud väljaspool organismi kuntstlikes tingimustes.Umbes paari ööpäeva möödudes viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi. Inimese algne areng idulase ja llote kujunemine Küsimused: 1. Kuidas idulane toitub? 2. Võrrelge idulast ja loodet. 3. Võrrelge enneaegselt ja õigeaegselt sündinud lapsi. 4. Kirjeldage, millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel. 5. Millega algab ja millega lõpeb sünnitus? Vastused: 1. Idulane saab vajalikud toitained emaka limaskesta kaudu.Idulase väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed ehk hatud.Need tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja nii saab idulane kõik vajaliku ema verest. 2. Idulane ei sarnane inimesega, tal on tuksuv südamealge, esmane närvisüsteem ja silmad ,mis on laugudeta
o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Gastrulatsiooni tulemusena kujuneb karikloode ehk gastrula. 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo-idulane. 12
entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite
Embrüo rakkude ümberpaigutumisel areneb blatotsüst (vastab alamate selgroogsete põisloote e. blastula staadiumile). Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad
saavad tungida ühest vereringest teise. Kooriohatu biopsia seisneb koorionirakkude uurimises loote geneetiliste haiguste avastamiseks ning seda uuringut saab teha juba kaheksandal rasedusnädalal. Kusekott ehk allantois on kõige välimine lootekest ning sellest areneb välja nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Lootevälisteks organiteks võib veel lugeda nabavääti ja plantsentat. Platsenta on lapik käsnjas elund, mis tekib lootest ja emaka limaskestast ning mis on lootega ühendatud nabaväädi kaudu. Platsenta kaudu lähevad hapnik ja toitained difusiooni teel emaka verest loote omasse, loote jääkained aga vastassuunas. Platsenta toodab ka hormoone, mis aitavad ema organismil kohaneda rasedusega ja valmistuda lapse rinnaga toitmiseks.( D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 138) Nabaväädiks nimetatakse loodet platsentaga ühendatavat nöörjat koevääti, mille kaudu nagu
jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem Keskmine- kehaõõned, vereringeelundid, erituselundkond, suguelundkond, tugi- ja lihaskude. Sisemine- hingamis ja seedeelundid. 12. Lootekestad. Platsenta. Loodet ümbritsevad kestad mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut. Kõldkest- moodustub platsenta, mis ühendab ema areneva lootega Kusekott- Ülesandeks on loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus Vesikest- selles õõnes asuvas vedelikus areneb loode Platsenta- toimub ainevahetus, toodab naissuguhormoone ja kaitseb osaliselt kahjulike ainete eest. 13. Loote väärarengut põhjustavad tegurid. Bioloogilised tegurid- viirused, süüfilis, ema väärtoitumine Keemilised tegurid- ravimid, alkohol, suitsetamine, olmekeemia Füüsikalised tegurid- kiirgused, põrutused, rõhkude vahe
Kuigi meie ühiskonnas pole soolistel kaalutlustel tehtav abort peamine probleem, näitab selle probleemi käistlus, kuivõrd laialt on 1967. aasta seadust võimalik tõlgendada. 4 1990. aasta viljastamise ja embrüoloogia seadusega laiendati abordi kättesaadavust veelgi. Enam ei seotud abordi kriminaalõiguslikku keeldu loote eluvõimelisusega. (Mason & R. A. McCall Smith, 1996) 1.2 Loote õigused Lootega seoses kerkib abordi üksfundamentaalsemaid eetilisi probleeme millal ja missugustel tingimustel muutub loode isikuks ning mis hetkest alates on tal õigus elule. Millal lugeda loodet isikuks selle määrab moraal, mitte teadus. Konservatiivse lähenemise kohaselt algab isikuksolemine eostumisega ja sellest hetkest alates eksisteerib ka tema õigus elule. Skaala teises otsas on need, kes seostavad isikuksolemist intellektiga ja võimega otsuseid vastu võtta. Viimasele väitele
Lootekestad Ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amino e. Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk Idulase areng
gametogenees (ovogenees ja spermatogenees), viljastumist e. fertilisatsiooni ning sünnijärgset (postnataalne) areguperioodi. Spermatosoididel eritatakse 4 arengufaasi: paljunemis-, kasvu-, küpsemis- ja transformatsioonifaas. Spermatogenees kestab meestel kõrge eani, erinevates arenguastemetes on seemnerakke umbes 200- 300 miljonit, ejakulatsiooni ajal tuleb spermatosoide 3-4ml. Sain teada, millised arengumuutused toimuvad lootega lunaarkuude lõikes, mis on ka minu jaoks kõige keerulisem osa embrüoloogia loengust. *I lunaarkuu 18.-28. päeval hakkab arenema närvisüsteem, mis hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. rasedusnädalal hakkab arenema veresooned ja magu. 21.-22 päeval hakkab tööle algeline süda. Sellel rasedusnädalal on loode 2,5 mm pikk ja kaalub alla 1g. Alguse on saanud enamiku elundkondade väljakujunemine. 4.nädala lõpus tekivad luud, lihased ning sidekoe alged
Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab voimalikuks plaaniparane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) uleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsukli planeerimine. KANA HAUDUB 21 PÄEVA Munade asend ja pooramine. Muna koostisosadest on rebu vaikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei poorata voi pooratakse liiga harva, siis touseb rebu koos areneva lootega ulespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende kulge kinni. Hautamise kestel pooratakse mune iga 1...2 tunni tagant. HAUDEREZIIMI VEAD: Ülesoojenemine: väärareng, enneaegne koorumine, verevalumid Madal temperatuur: koorumine venib, tibud loiud Liigniiskus: kleepub nokk kinni ja tibu surm, pikaleveniv koorumine, tibud kleepuvad Vähene niiskus: muna massi vähenemine, koorub varem, tibu kuivab koore külge
Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode. umbes 6-7. päeval peale viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest 9. Platsenta Lootekest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mis ühendab emasorganismi lootega. Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10. Lootelehed Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine ja sisemine looteleht
munad; – kooredefektidega (mõradega, pragudega, õhukese koorega, lubikoore ebatasasuse tõttu kareda koorega) munad; – kahe või enama rebuga munad; – liikuva, purunenud või mujal kui muna tömbis otsas paikneva õhuruumiga munad; – veretäppide või mõne muu juhusliku lisandiga munad; – väga liikuva või vastu koorealuseid kiudkesti kleepunud rebuga munad; – rebumembraani purunemise tõttu segunenud või hallitanud sisuga munad; – määrdunud munad; – lootega (munade läbivalgustamisel on märgata loote arengu algust) munad; – liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb: – Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. – Hoida pesad ja lindla alati heas korras
viljastumise momendist. Olulisi hormoone toodab platsenta. 5. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 6. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunadalal lõpeb looteline areng sünnitusega. 16.Biogeneetiline reegel ja selle tähtsus evolutsioonis. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejarel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigievolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Sellist loote arengu iseärasust nimetatakse biogeneetiliseks reegliks. Reegli juures tuleb silmas pidada, et embrüogeneesis ei läbita alati kõiki evolutsioonilise arengu etappe mõned neist võivad loote arengu käigus vahele jaada. Seejuures ei sarnane arenev embrüo mitte
5 1.4 Beebide kuulmine 1.4.1 Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks, mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud. Lootega (ja hiljem ka imikuga) muusikaliseks suhtlemiseks ei pea ilmtingimata musikaalne olema. Piisab vaid tikutoosist, mille peal tulevane isa või ema saab lapsele rütmi koputada, või siis kellukestest, mille kõla ka kõhusolevale lapsele meelepärane on. Ema häälel ja lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud ülasisese muusikalise ettevalmistuse süsteemi põhiosaks on hälli- ja lemmiklaulud, mida ümisedes tulevased emad rütmivõimlemisega tegelevad
Algab munaraku viljastumisegaja lõpeb munast koorumisega (lindudel ja enamikul muudel loomadel), sünnimomendiga (imetajatel ja muudel elussünnitajatel loomadel) või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüogeneesi võib jaotada varaseks ja hiliseks embrüogeneesiks ja inimese puhul lõpeb varajane embrüogees siis, kui embrüo on arenenud looteks. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikseja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 1.2Organismide lootejärgne areng Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel
Vabapidamise karja puhul oleks vägagi hea kui oleks olemas kass, kes saaks väikeseid närilisi hoida eemale karjast, kuid kass ise võib ka olla haiguse (toksoplasma) levitaja juhul kui on söönud haiget hiirt aga seda vaid nädala aja jooksul. Edaspidiselt pole kassid enam ohtlikud karjale. Kui karja juures peaks mõnigi loom ära surema, siis oluline on koheselt ära koristada, sest surnud loom on soodne elukoht bakteritele. Karja hügieeni mõttes oleks ka parem eraldada poegiv ema koos lootega mõneks ajaks. Selleks on kindlad veterinaarnõuded, nimelt loom pead olema kliiniliselt terve, peab olema viibinud ühes karjas 30 päeva enne liikumist, loom peab olema registreeritud ja teda peab olema lihtne identifitseerida, looma eelmine kari on läbinud loomatauditõrje uuringud ja menetlused ja karjale ei ole kehtestatud liikumist piiravat loomatauditõrje alast keeldu. (Jäärmaa, 19. aprill 2012) Bioohutuse tagamiseks loomapidaja peab:
Inimses varjane embrüogenees ehk looteline areng 1. Sügoodi lõigustumisel (mitoosil) moodustub moorula ehk kobarloode, mille kõik rakud on ühesugused. 2. Kobarlootest moodustub blastotsüst ehk pärisloode, mille välimisest kihist tekivad lootekestad (vesikest, kusekott, kõldkest). Sisemisest rakukobarast areneb karikloode. 3. Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi aga viirused, bakterid, algloomad. 4. Kariklootes on 3 lootelehte : välimine, keskmine ja sisemine looteleht. Kõikidel
[1, lk 39] 39. nädal Laps on valmis sündima. [2, lk 23] 40. nädal Loote kaal on umbes 3,5 kilogrammi, pikkus umbes 50 sentimeetrit. [1, lk 39] Naise 10. raseduskuu ehk 37.-40. rasedusnädal Keha annab lähenevast sünnitusest märku. Võib tunda lühiajalisi ja nõrku emaka kokkutõmbeid. Vaid 5% lastest sünnib määratud päeval. [2, lk 23-24] 9 Kokkuvõte Lapse ootuse ajal toimub nii tulevase ema kui ka lootega suuri muutusi. Raseduse tunnused on igal naisel erinevad, kestus alates viljastumise hetkest on keskmiselt 40 nädalat. Referaadis on välja toodud lapse areng ema kõhus nädalate kaupa ning muutused naises, eriti tema enesetundes. Rasedus on väga eriline aeg naise jaoks. Selle aja jooksul toimub palju muutusi - naise organismis kui ka psüühikas. Referaadi koostamisel sain palju huvitavaid teadmisi arengu kohta enne sündi, millal arenevad kopsud, jäsemed, lihased jne
Lihastest hakkavad moodustuma endokardi rakud, millest moodustub süda. Umbes 24 päeva pärast viljastumist hakkab lööma algeline S-kujuline torujas süda. Siis algab vedeliku voolamine läbi loote. lk 5 Rasedus nädalate kaupa KOLMAS NÄDAL -hakkavad arenema veresooned ja magu -21. Elupäeval hakkab tööle süda NELJAS NÄDAL -tekivad luude ja lihaste alged -laps on nüüd 5-10mm pikk ja kaalub alla 1grammi, sarnanedes üsnagi looma lootega VIIES JA KUUES NÄDAL -embrüo hõljub vedelikuga täidetud kotis -tal on lihtsa ehitusega aju,selgroog ja kesknärvisüsteem -moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed -pea piirkonda on tekkinud neli lohku, millest hiljem arenevad silmad ja kõrvad -arenevad kõht ja rindkere. Süda on nähtav suure kühmuna rindkere eesseinal SEITSMES RASEDUSNÄDAL -pea on suur ja rinnale kõverdunud. Moodustub nägu, kuigi silmad asetsevad pea külgedel ja on kaetud
Areneb välja pea-ja seljaaju. Tekib keskmine looteleht. *alguses on loode väga tundlik kõigele, mida ema sööb, joob! Amnion ehk vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 protsenti looteveest Allantois ehk kusekott sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk emakook see kujuneb välja kuu vanusel embrüol. : ül : ühendab emasorganismi areneva lootega; ainevahetus; platsentabarjäär; loote varustamine antikehadega; toodab naissuguhormoone. Idulase teke ja areng *neil tekivad organite ja kehaosade alged; tema umber moodustub veega täidetud põis; ta kasvab ja areneb kiiresti; tekib sarnasus inimesega ehk LOODE. ; 4 kuu kujuneb luustik ja sugu saab määrata, siis edasi areneb kiiresti. Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. Sünnitamine *sünnitus algab emakalihaste rütmilise kokkutõmmetega
koorega) munad; – kahe või enama rebuga munad; – liikuva, purunenud või mujal kui muna tömbis otsas paikneva õhuruumiga munad; – veretäppide või mõne muu juhusliku lisandiga munad; – väga liikuva või vastu koorealuseid kiudkesti kleepunud rebuga munad; – rebumembraani purunemise tõttu segunenud või hallitanud sisuga munad; – määrdunud munad; – lootega (munade läbivalgustamisel on märgata loote arengu algust) munad; – liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb (Leesment, 1977; Andersson, 1993):
Embrüo-loode. Embrüogenees-organismi looteline areng. Lootejärgne areng-algab sünnimomendiga. Moorula-kobarloode, areneb sügoodi lõigustumisel, varase embrüogeneesi staadium. Blastula-varase embrüogeneesi staadium, alamatele selgroogsetele omane. Blastotsüst-seest õõnes põisloode, varase embrüogeneesi staadium. Gastrula- varase embrüogeneesi staadium, karikloode. Platsenta-kokku kasvanud koorion ja emaka limaskest, ühendab emasorganismi lootega. Lootekestad-koorion, allantois, amnion. Lootelehed-rakukiht, millest koosneb gastrula. Nendest arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Fülogenees-liigi ajalooline areng. Biogeneetiline reegel- Ontogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldjoontes vanematega. Moondeline areng-järglane muutub vanemate sarnaseks läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng-4 staadiumi: muna, vastne, nukk, valmik.
Ilmselt oma liigse emotsionaalsuse tõttu. (Moi Rebjonok, 2009) Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad. Muusika on ka selleks vahendiks, mille kaudu tulevased lapsevanemad saavad oma titaga suhelda veel enne kui ta ilmavalgust on näinud. Lootega (ja hiljem ka imikuga) muusikaliseks suhtlemiseks ei pea ilmtingimata musikaalne olema. Piisab vaid tikutoosist, mille peal tulevane isa või ema saab lapsele rütmi koputada, või siis kellukestest, mille kõla ka kõhusolevale lapsele meelepärane on. Ema häälel ja lauludel on loote jaoks aga eriline tähendus. Ka Venemaal välja töötatud üsasisese muusikalise ettevalmistuse süsteemi põhiosaks on hälli- ja lemmiklaulud, mida ümisedes tulevased emad rütmivõimlemisega tegelevad
Lootekestad: ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Platsenta ülesanded: · Ühendab emasorganismi areneva lootega · Ainevahetuslik. · Platsentaarbarjäär. · Loote varustamine antikehadega. · Toodab naissuguhormoone. Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Lootelehed: Sisemine looteleht ehk entoderm: Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud;
· üks rakukiht · ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoplast (sellest areneb loode) · ülejäänud rakukiht moodustab välise lootekesta kõldkesta · sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion) · umbes nädal pärast viljastumist kinnitub blastotsüst emakaseinale · kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustub platsenta · ühendab emasorganismi lootega · läbivad veresooned, varustab hapniku ja toitainetega, juhib välja ainevahetuse jääkproduktid · eritab naissuguhormoone uusi munarakke ei teki, raseduse normaalne areng · karikloote moodustumine · kaks rakukihti lootelehed · välimine lootekiht ehk ektoderm ürgjutt, alus närvisüsteemile, meeleelunditele ja epiteelkoele, küüned, karvad
annaabi.ee 
