LOOTE ARENG ÜHEKSA KUU JOOKSUL Referaat 2018 1. RASEDUS Raseduseks nimetatakse naise seisundit munaraku viljastumise ja sünnituse vahel. Rasedusel on kolm trimestrit: · 1. trimester kestab esimesest kuni kolmeteistkümnenda nädalani. · 2. trimester kestab neljateistkümnendast kuni kahekümne seitsmenda nädalani. · 3. trimester kestab kahekümne kaheksandast kuni neljakümnenda nädalani (sünnituseni). 2 2. ESIMENE TRIMESTER 1.-3. nädal
loode nähtav. Loode on ligi 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. 6 raseduse nädal: loode 5 mm pikk. Keha hakkab õiget kuju võtma, kuigi pea on veel suur. On märgata, kuhu moodustuvad jäsemed. Peas ilmnevad lohud kohtadesse, kuhu hiljem arenevad silmad, suu ja kõrvad. Beebi süda lööb 140150 korda minutis.Hakkavad moodustuma lihased ning loode teeb mõne aja pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja areneb kuni sünnituseni. 7 raseduse nädal: Loode on ligi 79 millimeetrit pikk. Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad täpid) ja kõrvad. Loote nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust.
Loote pikkus on ligikaudu viis millimeetrit ja tema süda hakkab lööma. [1, lk 31] 7. nädal Lootel on eirstatavad juba käed, jalad ja nägu. Tema nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust. [1, lk31] 8. nädal Lapsel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt ja seda võib näha ka 4 ultrauuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja tööd alustanud vereringe. Loode on umbes nelja sentimeetri pikkune ja kaalub 15 grammi. [1, lk 31-32] Naise 2. raseduskuu ehk 5.-8. rasedusnädal Naine võib tunda end uniselt, võib esineda iiveldus ja oksendamine. Kuna hormoonide toimel aeglustub raseduse ajal soolestiku töö, võib vaevata kõhukinnisus. Alates 8.lapseootuse nädalast võib naine tunda ebaregulaarseid emaka kokkutõmbeid, mida nimetatakse Braxton Hicksi kokkutõmmeteks: emakas pinguldub ja seejärel pehmeneb taas. Neid kutsuvad esile liikumine,
Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. 5. nädal Ultrahelis on loode nähtav. Hakkab moodustuma loote selgroog ning ajul on moodustunud kaks sagarat (elundi suuremal või vähemal määral eristatav osa). 6. nädal Emakakael on omandanud sinaka värvi. Loote pikkus on 5 millimeetrit. 7. nädal Välja hakkavad arenema loote käed jalad ja nägu. 8. nädal Lapsel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt. Loode on umbes 4 sentimeetri pikkune. 9. nädal Loote sõrmed ja varbad on eristatavad. Pea moodustab peaaegu poole loote suurusest. 10. nädal Võrreldes 7. nädalaga on loote kaal kahekordistunud. Kujunema hakkavad loote sõrme- ja varbaküüned. 11. nädal Loote munandid või munasarjad on moodustunud. Loode suudab avada suud ning keel on täielikult väljaarenenud. Välised suguelundid on näha. 12. nädal Lootel on juba silmalaud. Loode liigub emakas ringi, ilma et rase seda tunnetaks. Loode
rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses. Tänapäeval teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada. Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi
külgedele ja mõne aja pärast jõuavad oma lõppasukohale rinna eesküljel. Neljaosaline süda on enamjaolt valmis. Keskmiselt lööb süda praegu 167 korda minutis. 7 ja poole nädalasel embrüol on näha pigmenteerunud silmavõrkkesta, kiiresti hakkavad arenema silmalaud. Sõrmed on eraldunud ja varbad on ühenduses ainult nende alguspunktis. 8. nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub erakordse kiirusega. Luud, liigesed, lihased, närvid ja jäsemete veresooned sarnanevad igati täiskasvanu omadega. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. Selle aja jooksul on inimese embrüo kasvanud ühest rakust ühe miljardi rakuni, mis moodustavad üle 4000 erineva anatoomilise struktuuri. Nüüdseks on embrüol olemas rohkem kui 90% täiskasvanul leiduvatest struktuuridest. Looteline periood kestab kuni sünnituseni. 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda
Loote areng Referaat Sisukord Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni
peale viljastumist. Nabaväädis on 2 arterit ja 1 nabaveen, mis ühendavad loodet emaga. Veenist liigub arteriaalne veri, kust saab loode omale hapnikku. Arteritest läheb tagasi süsihappegaas ja jääkained emale. Kõik spermatosoidid ei jõua munarakuni, alati viljastab munaraku vaid üks meessugurakk. Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas. Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus on X kromosoom. Kui saavad kokku XX kromosoom, sünnib tüdruk. Kui aga ühinevad X ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps. Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning kinnitub (pesastub) emaka limaskestale.
4.elunädala lõpul tekivad luude, lihaste ja sidekoe alged. Loode on nüüd 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1-0,2 grammi. Oma välimuselt ei erine inimloode sellel ajal peaaegu üldse sea- või elevandilootest. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, kasvab nüüd ülakeha kiiremini kui alakeha. 5. elunädalal on loote aju tunduvalt suurem teistest organitest. Tekib ajukoor- liigutuste aktiivsuse ja intellekti juhtija. Moodustuvad rindkere ja kõht, kopsud, käte ja jalgade alged. Silmad on juba näha, silmalaud peavad aga veel arenema. Loode on nüüd 11-14 mm pikkune. 5. ja 6. nädala vältel areneb südamealgest neljakambriline süda. 7. elunädala lõpuks tekivad suguorganite alged, aga soolist vahet veel teha ei saa. 8. elunädalaks on embrüol kõik organid ja kehaosad olemas. Need peavad ainult veel kasvama. Nüüdsest peale nimetatakse teda looteks. Alates 8. Elunädalast algab looteperiood, mis kestab sündimiseni
Immuunsus: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. · Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu
elundkondade kujunemine. 22. Päeval alustab tööd süda, mis on küll ainult torjuas moodustis, kuid võimaldab siiski pumbata verd areneva loote vereringesse. Sarapuu, T., 2003. Bioloogia gümnaasiumile, I osa. Eesti Loodusfoto, Tartu 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont
,,Loote areng" Kristiine Salumäe 10.R Jüri Gümnaasium Jüri 2012 Järjekord Sissejuhatus..................................lk3 Implantatsioonieelne faas.................lk4 Implantatsioon Emakaväline rasedus Pärast munajuhast väljumist Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal........................ lk10 Rasedus 30
.tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia, (2013 Joonis 1. Munaraku viljastamine
saab välja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub saadud uued rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku. Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks, rakk lahkub munajuhast suundudes emaka poole. Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks.
tulevikus saab loote seljaaju. Vaatamata sellele, et embrüo näeb endiselt välja pigem nagu kulles, hakkavad tema ülemises osas välja arenema koevoldid, millest lõpuks tekivad lootele lõug, põsed ja lõualuu. Kohtades, mis saavad ninaks ja silmadeks, hakkavad eenduma väikesed muhud ning süvistub keskkõrva struktuur. Südametoru jätkab arengut, kasvades järk-järgult neljaks algeliseks kojaks. Samuti hakkavad kuju võtma teised olulised elundid nagu neerud ja maks. Väikesed kopsud on praegu üksainus toru, kuid hakkavad võtma pauna kuju; nad peavad veel jõudsasti arenema, enne kui on valmis hingamiseks. (www.pampers.ee, raseduskalender) Kuuendal nädalal tekivad aju põhiosad: suuraju, keskaju ja väikeaju. Ilmunud on jäsemete alged ja järk-järgult kujunevad käsivarred, käed ja jalad. Seitsmendal nädalal alustavad arengut teised kehaosad: käelabadest ja jalalabadest arenevad ujulestadega sõrmed ja varbad. Kaduma hakkab ka saba. Arengus ei ole mitte
nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. Laps hakkab liigutama kuigi ema veel ei tunne seda. 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol
· 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. · 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. · 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. · 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. · 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. · 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu!
Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest
Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3.kuu: Loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab 1/3 keha pikkusest
-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha, ning seal ta pesastub.Esimseks märguandeks rasestumisel on menstruaaltsükkli peatumine(1). 4 2.RASEDUS, SÜNNIEELNE ARENG Rasestus kestab tavaliselt 266 päeva ehk 9 kuud(1). Raseduse ajal tuleks jälgida ravimite manustamist, samuti on raseduse ajal kahjulikud nikotiin, alkohol ja narkootikumid. Samuti tuleks raseduse algul(10 -12 rasedus nädalat) läbida võimlemsikursus, sellekas, et hiljem oleks kergem sünnitada. Tuleks käia regulaarselt naiste arsti juures vältimaks komplkatsioone(1). 1. kuu: Umbes üks nädal pärast viimase menstruatsiooni ärajäämist on ultrahelipildil juba võimalik ära tunda tibatillukesest viljastunud rakukogumit. See suureneb. Välja hakkavad arenema selgroog, aju ja süda. Süda lööb juba regulaarselt(1). 2. kuu: Embrüo sarnaneb aina enam lapsele
poole seemnerakust moodustavad X-kromosoomid, milledest hakkab arenema naisorganism, ja teise poole Y-kromosoomid, milledest hakkab arenema meesorganism. Kui ühinevad mõlema vanema X-kromosoomid (kombinatsioon XX), tähendab see, et sünnib tüdruk, kui X- ja Y- kromosoom (kombinatsioon XY), tähendab see, et sünnib poiss. Kuna X- ja Y-kromosoomidega seemnerakke on sarnasel hulgal, on ka võimalused ühest või teisest soost lapse sündimiseks võrdsed. Kui kaua rasedus kestab? Keskmiselt kestab rasedus 40 nädalat. Spontaanabordina (raseduse iseenesliku katkemisena) käsitletakse raseduse katkemist kuni 21. rasedusnädalani. Kui loode sünnib 22.-37.nädalal, loetakse sünnitus enneaegseks, kuid vastsündinu on elujõuline ja võib vastava meditsiinilise hoolduse korral elama jääda. Laps, kes sünnib hiljem kui 42.nädalal, on üleaegne. Kuidas kalkuleerida täpset sünnituse aega?
1.kuu Rakk pesastub Tekib platsenta Emal võivad esineda menstruatsioonieelsed sümptomid (krambid, tujukõikumised) Embrüo seemnesuurune 2.kuu Emal suurenenud söögiisu, Hommikune iiveldus, Väsimus, Rinnad suurenevad Embrüo vaarikasuurune tal arenevad ajurakud, süda juba lööb, varbad ja sõrmed arenevad lahku 3.kuu Emal võib esineda uimasus, gaasid, väsimus Loode ploomisuurune, kuu lõpus greibisuurune Tal arenevad suguelundid, luud, hambad Loode toodab hormoone, uriini, seedemahlu, valgeid vereliblesid 4.kuu Kasvavad juuksed ja sooline erinevus on märgatav Loode 2025 cm pikk Kaalub 200g või rohkem Rasedus hakkab välja paistma 5.kuu Loode on umbes 30 cm pikkune Ema hakkab tundma lapse liigutusi 6.kuu Hakkavad töötama rasuja higinäärmed Nahka kaitseb lootevetest spetsiaalse vedelikuga ehk "verniksik" Sündides enneaegsena 6. kuul võib ta
PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................
Neljandaks nädalaks ümbritseb embrüot läbipaistev veekest ning ilmuvad jäsemepungad. 4. ja 5. nädala paiku jaguneb kiiresti kasvav aju viieks erinevaks osaks, hingamiselundite süsteemis on olemas parema ja vasema bronhi põhitüved ning enne viiendat nädalat tekivad ka alalised neerud ning arenevad käelabad. Enne kuuendat nädalat hakkab embrüo tegema refleksiivseid ja spontaanseid liigutusi. Kuuendal nädalal hakkavad kujunema luud. 8. nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub pöörase kiirusega. Embrüo muutub sel perioodil kehaliselt palju aktiivsemaks. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Ta oskab veel ka asjadest haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada.
... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV............................................................................................... 7 Alkohol......................................................................................... 8 Suitsetamine.................................................................................. 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini
Imeline elu, loote areng Embrüoloogia ehk lootelugu on teadus loote arenemisest, mis algab munaraku viljastamisega ning lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestast. See on märkimisväärne protsess, kui üherakulisest sügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu. Inimese rasedus kestab keskelt läbi 38 nädalat, mis on jagatud 13-nädalasteks trimestriteks. Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Munajuhasse jõuab ta aga tänu lõhnatajule. Sellest hetkest, kui spermatosoid siseneb munarakku, muutub selle membraan nii, et teised ei pääseks sisse. Eostamise hetkel pandakse paljud asjad paika. Iga geen määrab spetsiifilise omaduse ning juba varasel hetkel on teada sugu, mis sõltub isast. Inimesel on 20-25 geeni,
Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini 280 päevane arengutsükkel Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused: Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saavad kokku, siis arvuks on kokku 44 ja lisaks XX või XY sugukromosoom. Mehel on võimalus määrata sugu aga samas me ei tea, mille põhjal teeb munarakk oma valiku. XX- tüdruk, XY-poiss. (Katseklaasi põhja jäävad XY ja peale XX).
moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 2. RASEDUSKUU 2. raseduskuul moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. Tekivad suguorganite algmed.8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu! Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont
See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi. Iga raku pooldumisel tekib kaks väiksemat rakku (blastomeeri). Pooldumine leiab aset iga 20 tunni tagant. Need rakud on aina väiksemad. Pärast nelja pooldumistsüklit (umbes 80 tunni jooksul) on tekkinud 16 rakku. See 16 rakust koosnev kobar, mida nimetatakse kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole. Emakaväline rasedus Mõnikord kinnitub implanteerub viljastatud munarakk väljaspool emakat. Seda nimetatakse emakaväliseks raseduseks. Emakaväline rasedus kulgeb enamasti munajuhas, kuid selle asukoht võib olla mis tahes kude, milleni viljastatud munarakk võib jõuda (enam-vähem suvaline allkeha kude). Et loote arenguks on sobiv ainult emakas, tekivad emakavälise raseduse korral tavalised tüsistused, kui loode on kasvanud liiga suureks, et tema asukoha verevarustusest talle piisaks.
Väljapääsu tasapinda piiravad sümfüüsi alumine serv, häbemeluude ja istmikuluude ääred, istmikuköbrud ja õndraluu ning selle tasapinna otsemõõt kulgeb õdraluu tipust sümfüüsi alumisele servale. Kui saadud nelja otsemõõdu keskpunktid ühendada, saame vaagna juhtjoone e. vaagna telje (axis pelvis). Loote liikumine sünnituskanalis toimub vaagna telje suunas. Sünnituskanali moodustavad luuline vaagen, väikevaagna pehmed koed ja vaagnapõhi. Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste avaldum
Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodusutuvad sugurakud ehk gameedid:1)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
