emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne rändesaldo- sisse ja väljarännunte vahe Rännete liigid: Ulatuseränne: 1. riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast Ameerikasse. 2. (laine) alguse sai 20. sajand. Arenenud riikidesse (Euroopasse) rännatakse arengumaadest. Ameerikasse ka Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Minnakse ka nafta riikidesse tööle(lähemalt olevatest riikidesse)
[http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti turismiarengut ning riigi kui turismisihtkoha populaarsus väheneb. Mida on aga võimalik loodusõnnetuste rohketes riikides ette võtta, et välisturism riigis populaarne säiliks? Vahel mõjutavad ühe riigi looduskatastroofid tugevalt ka teiste riikide turismimajandust. 14. aprillil purskama hakanud Islandi vulkaan tekitas riigile suuri kahjustusi, aga lisaks sellele oli tõsiselt häiritud kogu Euroopa lennuliiklus. Villu Päärt kirjutab oma
Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus. Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked
Immigratsioon - sisseränne Rände saldo aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe Liigitatakse: a) iseloomu järgi vabatahtlik ja sundränne b) ulatuse järgi riigisisene e. pendelränne ja riikide vaheline c) kestuse järgi sesoonne (nt. maasikate korjamine Soomes), alaline ja ajutine ränne d) põhjuste järgi perekondlikud, majanduslikud, poliitilised, kultuurilised, usulised, loodusõnnetused Igal aastal läheb palju türklasi Saksamaale. Mis on Saksamaal ja Türgil positiivset ja negatiivset? SAKSAMAA Positiivne odav tööjõud maksude maksmine riigile noored sündimus suureneb Negatiivne konfliktid ja kuritegevus kultuuri hääbumine surve sotsiaalsfäärile (lasteaiad, koolid, keeleõpe) TÜRGI Positiivne kui türklane saab Saksamaal tööd, saadab ta osa palgast sugulastele tööpuudus väheneb
4. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid eri arengutasemega riikides- Sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides on raseduse planeerimine, laste eest hoolitsemine, laste saamise iga. Arengumaades aga laps on pere rikkus, lapsed töötavad ja vanemate ülalpidamine. Suremust mõjutavateks teguriteks on arenenud riikides haigused, vägivald, õnnetused. Arengumaades aga nakkus haigused, arstiabi puudulikkus, toidu ja puhta vee puudus, sõjad ja loodusõnnetused. 5. Milliste näitajatega võrreldakse sündimust, suremust eri riikides- sündimuse üldkorrutaja ja suremuse üldkorrutaja. 6. Iseloomusta demograafilise ülemineku etappe ja too välja nende kõige olulisemad tunnused- Traditsiooniline rahvastiku tüüp- iseloomustab suur ja muutlik suremus. Palju lapsi, surrakse noorelt, vanureid rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Demograafilise ülemineku esimene etapp- eluiga pikenes, suremus vähenes. Lapsi oli
Vaesus Mis on vaesus? Seisund, kus inimene ei saa lubada elementaarseid inimvajadusi (nt. puhas vesi, toit, tervishoid, peavari). Suhteline vaesus seisund, kus inimene saab lubada vähem ressursse või teenida vähem palka võrreldes ülemaailmse keskmisega. Vaesust saab ka teisiti võtta. Näiteks lastevaesus on ka üks vaesuse liike. Miks on tekkinud? · Kõrged maksud halb riigikorraldus. · Loodusõnnetused (kindlustuse pole). · Riigi elatustase madal. · Töökaotus. · Läbimõtlemata otsused: 1. Liigsuured laenud 2. Liiga palju lapsi 3. Läbimõtlemata ostud Kuidas on vaesuse vastu võideldud? Maksud suunatud ühishüvistele. Sotsiaalelamute ehitamine. Kulude vähendamiseks mõeldud telesaated. Uued töökohad (nt. reisisaatjad). Mida teeks ma vaesusega võitlemiseks? Hangiks tööd Ebavajalikud asjad müügiks Pöörduks
MAAVÄRINA TAGAJÄRJED • Purunes 17 000 maja • Hukkus kuni 60 000 inimest TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE • Maeti hukkunud • Ehitati ajutised eluasemed • Algas ülesehitustöö • Planeeriti uus tänavavõrgustik KAHTLEMINE JUMALAS • Hukkus palju lapsi ja süütuid inimesi • Inimesed hakkasid kahtlema Jumala armus ja halastuses BIBLIOGRAAFIA Castleden, R. (2005). Sündmused, mis muutsid maailma. OÜ Greif trükikojas. Ilves, G. (kuupäev puudub). Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma. Vikipeedia. (27. jaanuar 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 13. jaanuar 2014. a., allikas Lissaboni maavärin: http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_maav %C3%A4rin
........................................................... 3 Pinnamood.............................................................................................................................. 4 Pinnamoe mõju majandustegevusele.................................................................................. 4 Maavarad............................................................................................................................. 4 Litosfääri protsessidega seotud loodusõnnetused............................................................... 4 Kliima...................................................................................................................................... 5 Kliima võrreldes Eestiga...................................................................................................... 5 Õhusaaste........................................................................................................................... 5
Kanada referaat Aprill 2010 1. Sisukord 1.Asendi iseloomustus....................................................................................................................3 1.1.Kanadat mõjutanud loodusõnnetused.......................................................................................4 2.Rahvastiku üldiseloomustus .......................................................................................................4 2.1.Kanada rahvastiku vanuseline struktuur. .................................................................................5 2.2.Kanada rahvastiku eeldatav eluiga...........................................................................................5 2.3
Filmikunst on saanud meie elu lahutamatuks osaks. See viib meid teise maailma, annab võimaluse olla kellegi teise olukorras. Kuid mis saab siis olla ühes liikuvas pildis erilist? Koos filmikunsti tulekuga sai näitlemine uue tähenduse, tulles välja sageli kinnisest ruumist ja lavalaudadelt. Näitlejaid sai kujutada kõikvõimalikes kohtades ja situatsioonides. Paljud esimesed filmid rõhusidki ootamatustele ja huumorile. Koos tehnika arenguga lisandusid pildile ka heli ja värv, mistõttu muutusid filmid vaatajale palju mõistetavamaks ja südamelähedasemaks. Tänapäeval on filmide tootmine totaalselt muutunud. Arvutitega on võimalik teha eriefekte, mis muidu oleksid võimatud või väga ohtlikud, näiteks plahvatused ja loodusõnnetused. Kuid see on korraga nii õnn kui ka õnnetus. Efektid teevad filmi realistlikumaks, aga selle üleküllus hoopis üksluiseks. See ongi paljude kaasaegsete filmide probleem: nad on suuremas osas märulid, kus erilist tähele...
nälga ja saadetakse toitu ja muid abivajalike asju näiteks arstitarbeid. Kuna seal piirkonnas on näljahäda suur ja haridus tase madal,jääb ka kesiseks arstiabi on sealne suremus kõrge . Peale nälja on suremise põhjus HIV. Kolmandik Hivi nakatanud elavad Lõuna-Aafrikas ,see probleem pole ainult Aafrikas vaid ka mojal maailmas ,millele on pööratud aina rohkem tähelepanu kuna hiv positiivsete arva aina kasvab . Rahvastiku probleemideks on ka loodusõnnetused ja maavärinad mis võtavad igalaastal paljudelt inimestelt ülemaailma kodud . Üks aktuaalsemaid probleeme on Haiti. Kus maavärin tekitas katastroofilisi tagajärgi võttes sadatetelt tuhandetelt inimestelt ära kodud ja ka hukkunuid oli kohutavalt palju . See ehmatas kogu maailma . Kuid ei jäätud ootama ,et küll see kõik kord laheneb ja Haiti saab üksihakkama. Paljud riiigid ülatasid oma abikäe,et Haitile appi minna .
Geograafiline segregatsioon sarnaste inimrühmade koondumine linna erinevatesse piirkondadesse (rahvuse, religiooni, jõukuse) alusel Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimus Suremus · Sünnituseas naiste osatähtsus · Vaesus · Majanduslikud võimalused · Epideemia · Riigipoolsed abinõud · Loodusõnnetused · Pereplaneerimisoskus · Sõjad · Väärtushinnangus · Ebaterved eluviisid · Kooselutraditsioonid · Religioon, usk · Naise seisund ühiskonnas Rahvastiku taastootmise tüübid ja nende tunnused (4) · Agraarühiskond toimub traditsiooniline rahvastiku taastootmine. Kõrge sündimus ja suremus, lühike eluiga. Loomulik iive on 0-lähedane ja rahvaarv oluliselt ei kasva.
Arenenud riikides riik toetab sündide kasvu. Arengumaades võib riigipoliitika sündimust piirata(Hiina). Võrrelge peamisi surma põhjusi arenenud ja arengumaades. Peamised surma põhjused arenenud Peamised surma põhjused arengumaades riikides Südamehaigused, vähk, õnnetused ja Haigused, vee ja toidu puudus, arstiabi vägivald puudulikus, sanitaarhügieen, loodusõnnetused, sõjad Rahvastiku vanuseline koosseis Rahvastiku vanuseline koosseis Vanurite osatähtsus rahvastikus suur Laste osatähtsus suur, kuid laste suremus on ka kõrge Võrdle vanurite osatähtsust rahvastikus arenenud ja arengumaades. Arenenud maad- vanureid rohkem, kättesaadavam arstiabi, paremad olmetingimused. Arengumaad- vanureid vähem, viletsam arstiabi, toidu ja vee puudus, halvemad olmetingimused.
· Tihedamini: soodsad loodusolud, arenend majandus. ( algselt merede, jõgede äärde, viljakad mullad) Ida- ja Lõuna-Aasia jõgede orud, viljaka pinnasega Jaava saar, Jaapan. 3. LOOMILIK IIBE · Sündimist mõjutavad tegurid: majaduslikud võimalused, kooselu traditsioonid, naiste ja meeste tervis, usk, viljakas eas olevate naiste arv, väärtused · Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, loodusõnnetused, eluviis, arstiabi kehv kättesaadavus · Arenenud riikides: vähk, õnnetused, vägivald. · Arengumaades: nälg, sõjad, vee puudus. · Võrdluse alused: absoluutarvude kõrvutamine, laste arv naise kohta (ntab sündi), imiku suremus (ntab surma), keskmine eluiga 4. RAHVASTIKU TAASTOOTMISE TÜÜBID · Traditsiooniline:agraarühiskonnale iseloomulik, kõrge ja muutlik suremus, palju sünde, palju surmasid, rahvaarv suht stabiilne
Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeristorm avaldab muljet ka nendele, kes elavad loodusjõududest laastatud piirkondadest eemal. Seda eriti meie päevil, mil info SAT TV vahendusel antakse edasi üle kogu maailma. Tööstusriikides ei ole loodusõnnetused nii dramaatiliste tagajärgedega kui arengumaades. Üleujutused Bangladeshis, põuaperioodid Aafrikas ja teised loodusõnnetused nõuavad igal aastal sadu tuhandeid inimelusid. Tööstusriikides tullakse loodusõnnetusega paremini toime kui arengumaades, sest katastroofi tagajärgede likvideerimise ja riigi arengutaseme vahel on otsene seas. Sealjuures on vaesus ja ülerahvastatus vaid kaks paljudest faktoritest, mis tingivad loodusõnnetuste tagajärgede raskuse.
rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus Migratsioonisaldo Immigratsioon Emigratsioon (mehaaniline iive) Põhjused: maj., poliitilised, usulised, perekondlikud, isiklikud, loodusõnnetused Linnastumine e urbanistsioon rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastu kokkukasvanud linnad Linnastumise etapid: I Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega (linnastu osatähtsus tõuseb, tekib palju uusi linnu, olemasolevad linnad kasvavad, esineb vähem arenenud maades Must Aafrikas); II Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki,
Evolutsiooni mehhanismid *Individuaalne pärilik muutlikkus ja olelusvõitlus => looduslik valik => kohastumuste teke Populatsioon * väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm *rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas Miks üksikisik ei saa evolutsioneeruda? 1.Eluiga liiga lühike(Evol.nõuab miljoneid aastaid) 2.Üksikisik ei saa sugulisel teel paljuneda ja anda järglasi Populatsiooni isendid on fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonide isendid. Popoulatsiooni genofond: *Populatsiooni isendite geenide, nende alleelide kogum *Genofondis võib olla ühel geenil üks, kaks või mitu alleeli (NT:silma värvust määrav alleel) *Geenide alleelide sagedus populatsioonis erinev : ühed tavalised, teised haruldased *Eri alleelide ja genotüüpide suhe antud geeni suhtes (populatsiooni geneetiline struktuur) ON MUUTUV! Populatsiooni geneetilist struktuuri muudavad : 1.Mutatsioonid 2.Kombin...
Antitsüklon kõrgrõhuala ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala. Tsükloni eesosa- valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhu.(idapoolsemas osas ilm soe). Tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks.(Eeldan, et tsükloni tagalas vms :D ) Antitsükloni puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suel päikseliselt soe. Ilmastikust põhjustatud loodusõnnetused: Tornaado-Tromb Vesipüks- esineb veekohal Tuulispask Äike
Troopilised tsüklonid ja nende põhjustatud loodusõnnetused Enel Tubin Troopiline tsüklon • Tekkekkoht: palavvööde • Keskmes madalam rõhk kui tsüklonil • Tugevad tuuled (kuni 100m/s) • Tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temperatuur on kõrge (üle +26ºC) • Mandrite kohal hääbuvad kiirelt • „Heal“ lapsel mitu nime: taifuun, willy-willy, tsüklon, hurricane/orkaan, cordonasos Orkaan Irene (2011, Põhja Carolina, Virgina, Maryland, Delaware) Orkaan Cordonasos Hurricane Taifuun Tsüklon Willy-willy Troopiliste tsüklonite esinemise piirkond ja sagedasemad liikumised Temperatuurid ookeanide kohal (9.12.2014) Orkaanide ülesehitus Orkaani tugevuse skaala Kategoo Purustused ...
Kus kõik inimesed käisid ja koristasid metsaaluseid ja maantee äärseid. "Teeme ära 2008" liitis inimesi kokku, kõigil oli ühine eesmärk loodust puhastada ja sellega ka saadi hakkama. Ja ma usun, et sellest oli ka palju abi, vähemalt natukeseks ajakski olid meie metsaalused puhtad. Ka mina käisin ja koristasin enda lähedal asuvat metsa, sealt võis leida igasugust jama. Peale seda ma enam ei viska prügi maha, vaid prügikasti. Paljud suured loodusõnnetused ühendavad inimesi samamoodi. Näiteks just hiljuti toimus maavärin Haitil, kus hukkusid paljud inimesed ning väga paljud on rusude all lõksus. See maavärin ühendas eri rahvustest inimesi, kes seal sel hetkel olid - neid kõiki ühendas lootus sellest pääseda ja samuti näitasid paljud riigid toetust neile, et nad pole selles üksi. Mina saan keskkonda hoida veel nii, et kui käin hambaid pesemas siis ei lase veel tühjalt joosta vaid panen vee kinni.
Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Peamised surma põhjused arenenud Peamised surma põhjused maades arengumaades Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, looduskatastroofid) AIDS Kuriteod (vägivald, terroriaktid) Sõjad, ka loodusõnnetused Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suur, seetõttu suremus madalam, kuid suremus selle arvelt suurem laste suremus on kõrge
keskkonnale Katrin Orav Tartu Kunstikool 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Rahvaarvu kiire kasv 3.Rahvaarvu kasv kuude kaupa 4.Rahvastiku kasv 5.Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid 6.Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonna probleemid 7.Rahvastiku kasvu piiramise abinõud Sissejuhatus Aastatuhandeid kasvas inimeste arv aeglaselt, mille põhjustas: Haigused Nälg Sõda Loodusõnnetused Kiiremini on rahvastik kasvanud viimase 1000 aasta jooksul, põhjusteks: Linnastumine Arstiteaduse arenemine Elutingimuste paranemine Rahvaarvu kiire kasv Sai alguse 16. saj tööstuslikust revolutsioonist Peamiselt Lääne-Euroopa riikides Meditsiin arenes Elamistingimused paranesid Suremus vähened Eluiga pikenes Miljardite täitumised 1. korda 1804. a 2. miljardiks kulus 132 a 3. miljardiks kulus 33 a
Eestis o Eestiüks kiiremini vananev riik Euroopas. o Teravamad probleemid: Pensionisüsteemi korraldamine Tervishoiuja hoolekande korraldamine o O1.01.2002 aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 361 000 inimest. o Rahvastiku vanulist koosseisu iseloomustab vanemaealise osakaalu suurenemine. Rahvastiku muutumine kahel viisil: Loomulikult e. iibe teel Rännete e.migratsiooni kaudu Rände põhjused: 1)Tõukefaktorid(tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, riigi sisepoliitika) 2)Tõmbefaktorid(vabad töökohad, soodne maksupoliitika, tervislik elukeskkond) Tööjõudu iseloomustavad näitajad: a)Üldine haridustase b)Erialane ettevalmistus c)Välja ja ümberõppe võimalused ja soovid tööjõu hulgas Turumajanduslikus ühiskonnas esineb tööpuudus. Struktuurne tööpuudus töökohad on olemasaga puuduvad vastava ettevalmistusega töötajad. Varjatud tööpuudus e. alarakendatus
vahetamine riigi piires. Immigrandid välismaalt meile elama tulnud inimesed, sisseränne(immigratsioon). Emigrandid meilt välismaale elama läinud inimesed, väljaränne(emigratsioon). Küüditamine inimeste vägivaldne kodust eemale viimine. Rände põhjused: ® vabatahtlikud tegurid parem töö, parem palk, majanduslikult kergem elu, rohkem võimalusi, parem elukeskkond ®Sundpõhjused rassism, usuline ja poliitiline tagakiusamine, näljahädad, loodusõnnetused. Tagasiränne e. remigratsioon oma kodumaale. Rändeiive e. rändesaldo(sisserändajate ja väljarändajate vahe) Immigratsiooni kvoot valitsuse kehtestatud piirarv mõnedele riikidele. Riigisisene ränne, rahvastik on enamasti koondunud linnadesse ja maaelanike osatähtsus kahaneb. Pendelränne e. pendelmigratsioon, inimesed pendeldavad kahe asula vahel, elades ühes ja töötades/õppides teises asulas. Kodanikud inimesed, kellel on selle riigi kodakonsus.
TALLINNA ÜLDISELOOMUSTUS Tallinn on linn PõhjaEestis Tallinna lahe ääres ning Eesti Vabariigi pealinn. Kuna Tallinnal on soodne mereäärne asend, pika liigestunud rannajoonega, on Tallinna laht väga hea sadamakoht, mis muudab linna tähtsaks sadama- ja turismilinnaks Läänemeremaades. Samuti on Tallinn riigi majandus- ja kultuurikeskus. Tallinna kõrgeim piirkond asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe kõrgendikul ning madalaimad alad paiknevad Mustjõe, Merimetsa ja Vana- sadama asumite territooriumil. Tallinna pindala on 159,23 km², millest 27,2% kaetud haljastusega (linnametsad, rohelusega kaetud tühermaad, pargid, alleed, rannaalad jne). Haljasalade jaotus linnaosade vahel on ebaühtlane. Tallinna rohelisemad linnaosad on Mustamäe, Pirita ja Nõmme. Siseveekogude pinda on Tallinnas 13,1 km², mis moodustab 8,2% linna territooriumist. Kohaliku omavalitsuse ülesannete paremaks täitmiseks on Tallinna linn jaotatud kaheksaks linnaosaks. Seisuga 01.1...
Riigipealinn - Port-au-Prince Riigikeeled - prantsuse ja haiti Üks maailma vaeseim riik Haiti pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel - mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast. Haiti kliima Valitseb troopiline kliima. Puhuvad passaattuuled Eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Aastaringi on seal soe: talvel 15 - 25° C ja suvel 25 - 35° C Haiti loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi- ja suhkrurooistandusi ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. Esineb tihti üleujutusi. Piirkond on maavärinaohtlik.2010.a. tabas Port-au-Prince'i 7-magnituudine maavärin, Port-au-Prince peale milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemaltmaavärinat 212 000 inimest. Haiti taimed
Inimeste madala haridustaseme tõttu ongi sündimus suurem arengumaades. Demograafiline üleminek põhjustab muutusi sündimustes ja suremustes.Rahvaarvu piiramise või kasvatamisega tegeleb rahvastikupoliitika. Viimasel ajal on märgata arenenud riikides suremuse suurenemist, kuna on toimunud üldine rahvastiku vananemine. Samuti mõjutavad suremust ka õnnetused ja haigused. Surma näitajad võivad drastiliselt muutuka kui esinevad suured katastroofid, epideemiad, loodusõnnetused ja sõjad või kui toimub läbimurre meditsiinis.
· arstiabi kehv kättesaadavus · ebaterved eluviisid · haigused 4. Suremuse üldkordaja - aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe keskmisesse rahva arvu (väljendatakse promillides tuhande inimese kohta). 5. Ränne ehk migratsioon - inimeste alalise elukoha vahetus. Eristatakse välis- ja sisserännet. Enamasti vahetavad inimesed elukohta vabatahtlikult, kuid vahest ollakse sunnitud oma kodukohast lahkuma. Seda nim. sundrändeks (põhjusteks: sõda, poliitika, usk, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid, nälg, küüditamine). Suurenenud rändeaktiivsus on seotud ülelinnastumisega. Eristatkse veel rahvusvahelist rännet ja riigisisest rännet. 6. Rände iive ehk rändesaldo - sisse - ja väljarände vahe 7. Rahvastikupoliitika - riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Siia kuuluvad meetmed, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Siia kuulub ka
2. Eristada kahte tegevuslaadi: teadmiste omandamine ja sotsiaalne tegutsemine. 3. Prioriteetsed rahvatervise probleemid tänapäeval: · Kroonilised haigused: artriit, kõrgvererõhutõbi, ortopeedilised vaegused, isheemiatõbi, krooniline bronhiit, hemorroidid, dermatiit. · Väliste tegurite tõttu suremus ja haigestumus: vigastused liiklusõnnetustest/kukkumistest mürgistustest/enesele või teistele suunatud vägivallast. Sõjad, loodusõnnetused, katastroofid põhjustajateks. · Nakkushaigused: suguhaigused, AIDS, kopsupõletik, gripp, tuberkuloos. Kasutatud kirjandus: · Kasmel, A., Lipand, A. Tervisedenduse teooria ja praktika. Tallinn, 2007 · , .. . .:, 2003 · Grauberg, M. konspekt
Ülerahvastus on olukord, milles inimpopulatsiooni suurus või ealine struktuur ei võimalda selle ajajärgu sotsiaal-majanduslikes ja looduslikes tingimustes rahuldada kõigi inimeste elulisi vajadusi. Ülerahvastusest saavad suuremal või vähemal määral alguse paljud ülemaailmsed probleemid, nagu ebapiisav toidutoodang, vaesus, kasvav sotsiaalne ebavõrdsus, keskkonna saaste, jäätmeprobleemid, bioloogilise mitmekesisuse kahanemine, joogivee-, energia-, eluruumide ja arstiabi puudus, töötus, slummide kasv ja kontrollimatu migratsioon. Kasvab ka kuritegevus, nakkushaiguste levik ja tööpuudus. Maailma rahvaarv on kiirelt kasvanud just viimasel sajandil, arvestades, et 20. sajandil oli rahvastiku arvuks veel 1,7 miljardit, siis praeguseks on see plahvatuslikult kasvanud 7,7 miljardini. Sellist kasvu on soodustanud meditsiini, tehnoloogia ja toidutoodangu pidev areng ja kasv. Rahvastikuarvu tõus, koos sellele lisanduvate loodus- ...
Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta HARIDUS Kirjaoskuse tase on 39%. Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse. 15 Sisukord SISSEJUHATUS 3 ÜLDANDMED 4 SÜMBOOLIKA 5 HAITI 6 Liigendus Suurus Piirid LOODUS 7-10 Pinnamood Kliima Taimed Loomad Loodusvarad Keskkonnaprobleemid Loodusõnnetused RIIK 11 Riigikord Poliitika RAHVASTIK 12 Demograafilised näitajad Linnad Päritolu Keeled Religioon MAJANDUS 13-14 Vaesus Tööõive Maakasutus ja põllumajandus Mäendus Tööstus Turism TRANSPORT 15 Maanteed TERVISHOID 15 HARIDUS 15 2 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Haiti http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=blog&blogID=10&postID=1565 http://www.travelinghaiti.com/map_large.asp http://et.wikipedia.org/wiki/Haiiti_pilukoonu
Pagulased Pagulane (ka põgenik) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes on poliitilistel põhjustel põgenenud oma kodumaalt ja ei saa sinna tagasi pöörduda, kartes põhjendatult tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud ning tal puudub oma riigi kaitse. Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud...
paarikümne aasta jooksul on Põhjapoolkeral olev jääkilp vähenenud 40% võrra. Kõik on märk sellest, et midagi tuleks ette võtta, kuid ega inimene ei hakka mõtlema enne, kui tema või mõne lähedasega midagi halba juhtub. Loodus annab meile aga järjest enam märke, et midagi kohutavat on toimumas. Ta on justkui heatahtlik politseinik, kes esimese eksimuse korral teeb hoiatuse, hiljem aga asja nii leebelt ei võta - siis saab juba karistada. Varem toimusid ju loodusõnnetused harva ning ei toonud kaasa väga suuri muutusi ja purustusi. Need olid justkui hoiatuseks. Nüüd on aga võõrustaja asunud tehtud vigade eest kätte maksma. Siin-seal on üha uuesti ja uuesti üleujutused, orkaanid ja muud sellised. Ka meie väikesesse Eestisse on see kohale jõudnud. Sel talvel sadas ju rekordilises koguses lund, mis tõi omakorda kaasa suured üleujutused nii mõnelgi pool üle Eesti. On raske uskuda, et looduses toimuvad muudatused meid kuidagi ei muuda, sest nad siiski
inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus aga kahjustab organismi. Mis põhjustab stressi? Peamisteks põhjusteks on erinevad katastroofid, elusündmused ning töö. Väga tugevat stressi tekitavad mitmesugused ulatuslikud hädaohuga seonduvad ja tihti ka ettenägematud sündmused: loodusõnnetused, lennu ja autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine jne. Niisuguste sündmuste läbielamine võib inimesele jätta jälje terveks eluks. Taluvuspiiri ületavate sündmuste puhul kujuneb aga posttraumaatiline stressihäire, sümptomiteks: 1) tuimus maailma suhtes, oma varasemate tegevuste vastu huvi kaotamine, teistest inimestest võõrdumine, 2) trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes, 3) unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikkus
11. RÄNNE Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk saldoks. Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused .
Iseregulatsioon tekib, sest iga järgnev toiduahela lüli reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni lained pop. Arvukuse perioodilised muutused ajas. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi seisund, ks sinnna kuuliuvate popultsioonide arv ja arvukus püsib pikemat aega stabiilsena. Töö kun lk 25 (kordamispunktid kuni 27) Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökosüsteemi iseregulatsiooni häirumise või suisa lakkamise korral. Selle tekitavad: 1. Organismid ise muudavad 2. Loodusõnnetused protsessid 3. Inimtegevus Hakab muutuma elukoslus, aa jooksul ök. Süst. Asendub teisega, nim suktsessioon Aine ja energia ülekanne ökosüsteemis Aine ülekanne toimub ühelt troofiliselt asemelt teisele Nr1. Aine ülekandumise seaduspärasus nimetatakse ka ökoloogilise püramiidi reegliks: Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise biomassist Nr2. Energia ülekandumise seaduspärasus Kandub ühelt troopiliselt tasemelt järgmisele, jõuab teisele
Stress Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele. Põhjused: 1. Katastroofid: a. loodusõnnetused, b. lennu ja autoavariid, c. kuritegude ohvriks langemine jt i. Post traumaatiline stressihäire 1. Tuim maailma suhtes 2. Trauma taaselustamine unes jm 3. Unehäired 2. Elusündmused traumeerivad, suurem tõenäosus haigestuda 3. Tööstress: a. Ülessannetega seotud ohtlikkus, kindlus, vallandamised b
Siseränne- ränne riigi piires. Välisränne- riikidevaheline ränne, mis jaguneb emigratsiooniks ja immigratsiooniks. Pagulus- sunnitud elukoha vahetamine usulistel, poliitilistel või sõjalistel põhjustel. Vabatahtlik migratsioon- inimene rändab vabatahtlikult. Sundmigratsioon- inimeste sunniviisiline riigist välja viimine. Emigratsioon- riigist väljaränne. Immigratsioon- riiki sisseränne. Rände saldo- emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Rännete põhjused: loodusõnnetused (vulkaanipursked), poliitilised/usulised põhjused (tagakiusamine), sõjaoht, kodusõda, näljahäda, paremad töö- ja elamistingimused. Rännete positiivsed tagajärjed: osa töötasust saadetakse kodumaale, väheneb tööpuudus, väljarännanute tööoskused paranevad. Rännete negatiivsed tagajärjed: lahkuvad nooremad inimesed (vanuseline koosseis
Peamine abinõu sündivuse reguleerimisel on noorte naiste koolitamine. Toitluskriisi ületamisel on eriti oluline ka see, et põhirõhk pöörataks laste tervise ja toitumuse parandamisele. Investeeringud lastesse on end pikas perspektiivis enim õigustavad. Kuigi põhirõhk toitluskriisi ületamisel tuleks pöörata pikaajalise alatoitumuse käes kannatavatele inimestele, ei saa mööda vaadata ka neist, kelle toiduga varustatust on mõjutanud kas majanduslangus või loodusõnnetused. Kuni tänase päevani on erinevad riigid toitluskriisi probleemi lahendamisega erineval arvamusel. Nüüd tuleks analüüsida edu või läbikukkumise põhjuseid ning neist õppida, et toiduprobleemid ületada.
Riigi abi Toetused - 10. Surma põhjused Arenenud riigid Arengumaad Südame ja veresoonkonna haigused Toidu- ja veepuudus Vähk Sanitaarnõuded 0. Mustus Liiklusõnnetused Puudulik arstiabi Tööõnnetused Sõjad Kuritegevus Loodusõnnetused Vanurite suurem osakaal 11. Tööjõud Põhjariikides Teenindus 63%, tööstus 33%,Põllumajandus 4% Haridustase- keskharidus, paljudel ka kõrgharidus. Enamik naisi käib tööl, on aktiivselt poliitikas. Tööpuudus- avalik, kuni 10%. Põhjuseks on see, et töökohad põllumajanduses, tööstuses kaovad kiiremini kui tekivad töökohad teeninduses. Tööjõud Lõunariikides Teenindus 10%, tööstus 5%, põllumajandus 85%. Haridustase- madal, kuid piirkonniti erinev
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaan...
ajajärgus hõimud Afganistaan Ida-Eur riigid, Brasiil Jaapan,Rootsi, Soome Demograafilise ülemineku teooria: seletab muutusi rahvaarvu muutumises, sündimuses, suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutus. Rände iseloom: 1)vabatahtlik , 2)kaasränne (minnakse pereliikmega kaasa), 3)sundränne (küüditamine) Rände põhjused: majanduslikud, poliitilised, usulised, kultuurilised, loodusõnnetused Lähtepiirkonna tõuketegurid: madal palk, halvad elutingimused, ebasoodne looduskeskkond, väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, inimeste vahelised lahkhelid Sihtpiirkonna tõmbetegurid: kõrge palk, suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, head elutingimused, seal on sõbrad sugulased v tuttavad, soodne tervislik looduskeskkond, meeldiv sotstiaalne keskkond Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale
keskkonnaprobleemiks on happeline kaevanduste kuivendamine, mis mõjub halvalt põhjaveele ning hävitab maapinna kvaliteeti. Üheks Soome peamiseks mureks on ka Soome lahe liikide säilitamine ning veepuhtuse hoidmine. Soome lahes on kõrge eutrofeerumise tase ning pidev tankerite liiklus, mis kujutab endast ohtu reostuse näol. Õhu saaste vältimise ning toksilistest jäätmetest ohutult vabanemisega võitlevad lisaks Soomele kõik maailma riigid Soome geograafilise asendi tõttu pole loodusõnnetused ega üleujutused suureks probleemiks, kuid ka need on siiski aktiivseks teemaks. Soomes on vähe UV kiirgust, mis vähendab vähijuhtumite teket. Kuid levinud on turism maadesse, kus UV kiirguse tase on oluliselt ohtlikum. Soome aluskivimite iseloomu poolest on tugevaks probleemiks radooni levik. Sellega võideldakse aga väga aktiivselt. Soomes on võrreldes teiste riikidega keskkonnaprobleeme vähem, kuna Soome riik on võimeline neid probleeme kontrolli all hoidma
Itaalia maismaa laamaosa koosneb: Hertsüünia kurrutuse, Keskaegkonna ja Uusaegkonna (Alpi) kurrutuse piirkonnast. Itaaliat ümbritsevate merede laamad koosnevad: mandrite veealusest äärealast (mandrilava, Itaalia mandrinõlv, mandrijalam) ning ookeanilise ja mandrilise maakoore üleminekualast. Loodusõnnetused Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati Vesuuvi nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad
Tänapäeva maailma hirmud Mis on see, mis tekitab inimestes hirmu? Ma olen kindel, et iga inimese hirmud on väga erinevad nagu ka meie kõigi mõttemaailm ja vaated. Ometi on hirme, mis puudutavad meid kõiki ja tekitavad meis kõhedust ning õõva. Minu arvates on selleks hirmuks ELU, mis kaasab endasse erilisi vorme: perekond, tervis ja rahu. Just need samad väärtused peaks olema igale väärikale inimesele kallim kõigist materiaalsetest väärtustest ning ihadest. Kui miski või keegi aga üritab neid vorme ära kasutada, likvideerida, ohustada. siis on ka iga tugevaim isiksus vaimselt murtud. Me kõik teame või vähemalt oleme kuulnud ütlust, et loodusjõud on maailma ja minu silmis ka kogu elu kõige võimsamad jõud. Tee mis tahad, aga nende jõudude vastu ei saa mitte ükski masin ega ammugi inimene. Üha enam on aktuaalsemaks muutunud temaatikad globaalse soojenemise ning kliimamuutuste üle. Paraku on see minu nägemist m...
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: ra...
- sünnitatakse nooremas eas - laps kui töö tegija - väike riigipoolne toetus 12. Surma põhjused arenenud riikides ja arengumaades. ARENENUD RIIKIDES: - südame-, veresoonkonnahaigused - vähk - liiklusõnnetused - kuritegevus - vanemate inimeste suur osatähtsus ARENGUMAADES: - toidu- ja veepuudus - ebasanitaarsed elamistingimused - puudulik arstiabi - aids - sõjad - loodusõnnetused 13. Milliseid probleeme põhjustab maakera suur rahvaarv. - toidupuudus nälg arengumaades - ülerahvastatus, üleilmastumine arengumaades - tööpuudus - üha suurenev majanduslik ebavõrdsus Põhja- ja Lõunariikide vahel - suureneb koormus loodusvaradele - jäätmete kuhjumine 14. Tööjõud põhja- ja lõunariikides: hõivestruktuur, haridustase, tööpuudus. - PÕHJA-RIIGID
Aga tegelikukt saab sealt väga palju kulutusi kokku hoida, kui on tarneahel korralikult planeeritud ja väljatöötatud. Konkurentsieelis algab hankest ja logistikast, tarneahel on tähis võimalus konkurentsieelise saavutamiseks. Tänapäevaste tarneahelate juhtimist muudab keerulisemaks ka see, et globaliseerunud maailmas on ahelad pikad ning sinna kuulub mitmeid riike. Ning maailas toimub igasugusi asju nt, rahutused, kodusõda, streigid ja loodusõnnetused. Mida pikemaks ja globaalsemaks muutuvad tarneahelad, seda väiksemaks muutub tarnekindlus. http://www.sensei.ee/index.php? ption=com_content&view=article&id=165&Itemid=275
Tehisseadmed on tekitatud näiteks metsatulekahjudega võitlemisel. Hõbejodiidi pihustamisega pilvedesse võib aeglustuda ka raheterade kasvu. Sel kombel saab ära hoida rahekahjustusi. Arenenud tööstusriikides muutuvad teated põllumajanduskultuuride kaitsmisest rahe eest, udu hajutamisest lennuväljadelt ja vihma tehislikust tekitamisest üha sagedasemaks. Teatavasti aga tabavad rasked loodusõnnetused kõige enam Aasia, Aafrika ja Ladeina- Ameerika arengumaid. Ebastabiilne ilmastik on viimasel ajal jõudnud isegi sinna, kus harilikult valitseb niiske kliima näiteks Inglimaale. Kõik see on tekitanud sademete tehisliku esilekutsumise meetodite ja tehnika väljatöötamise buumi. USA mõningates piirkondades on iga paari miili järel üles seatud pilvede aktiivse mõjutamise generaatorid-pihustid mis juhtimispuldist tuleva käskluse peale pihustavad pilvedesse hõbejodiidi.
Miks? · Euroopa mägisemad piirkonnad ja vaheldusrikkamad maastikud, sest seal on inimtegevuse mõju olnud loodusele väiksem. · 48.Iseloomusta metsavööndi põllumajandust! · · 49.Milliste tööstusharude tooraineks on puit? · Tselluloosi-, mööbli- ja paberitööstustes. Ehituses. · 50.Miks on okasmetsad praeguseks paremini säilinud kui sega- ja lehtmetsad? · Sest need asuvad raskesti ligipääsevamates kohtades. · 51.Millised loodusõnnetused hävitavad kohutaval hulgal metsi? · Metsatulekahjud. · 52.Millised tööstusharud on eriti ohtlikud veekogudele? · Kaevandused ja tselluloositööstused. · 53.Kus on eriti teravaks probleemiks õhu saastatus? · Suurlinnades. ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
