Liikumine
tervendab maailma
Kindlasti on kõik kuulnud , et liikumine on tervisele kasulik ning
igapäevaselt tuleks vähemalt tund aega värseks õhus viibida.
Pidevalt näeme vanemaid kui ka aktiivsemaid inimesi kepikõndi
tegemas või terviseradadel sörkimas, kuid kas liikumine värskes
õhus annab meile ka midagi muud peale tervise?
Parim viis endale uusi sõprussidemeid luua, on minna toast välja.
Väljas liikudes kohatakse uusi inimesi, kellest võib hea tuttav
saada ning see, et sõprus on vaimsele tervisele väga kasulik, on
üldteatav. Pole mõtet olla kodus ning veeta oma päevi telefonist või arvutis istudes , selle asemel, et avastada uusi paiku, seiklusi
ja sõpru. Oma elu tuleb igalühel ise värviliseks teha ning miks
probleeme lahendada: keha paneb mõtte tööle; kehaline tegevus hoiab tervise korras; tervis ja õppimine kuuluvad kokku. Elamustepõhine kindla kohaga seotud õppetegevus Tegevusele suunatud kohaga seotud õppe fookuses on terviktunnetus, teemade ja ainete lõimumine, otsekontakt õpilase, õpetaja ning õppeobjekti vahel. See annab võimalused luua teadmiste omandamise tekstipõhiste ja tekstiväliste praktikate ja meelte vahendusel saadud kogemuste koosmõjus, kus füüsiline tegevus ja liikumine toetavad õppimist. Õppimise koht Tänapäeva laste ja noorte põhiline liikumistrajektoor on sageli kolmnurk kodu, ostukeskuse ja kooli vahel. Et inimeste tervis oleks tulevikus parem, kuidas saaks tuua maastiku kooli ja kool viia maastikule. Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Jätkusuutlik areng tähendab bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse
Einstein Ära muretse kui suured on su probleemid matemaatikas,võin sulle kinnitada,minu omad on ikka suuremad. Albert Einstein Ma ei mõtle kunagi tulevikule-see tuleb niigi ruttu. Albert Einstein Kui me sünnime,siis me nutame,kuna oleme saabunud siia suurele elu lollide lavale. William Shakespeare Kui vale rändab juba pool teed ümber maailma,paneb tõde alles kingi jalga. Mark Twain Inglane on inimene kes teeb midagi kuna seda on alati nii tehtud. Ameeriklane on inimene kes teeb midagi kuna seda pole kunagi varem tehtud. Mark Twain Lootuseta on see kes ütleb jumalaga hetkel mil teekond tumeneb John Ronald Reuel Tolkien Vähe haaval....jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien
# Kes minuga ühte mängu tuleks mängima ? - nimelt trips - traps - trulli , minu käe peal , veenide kohal ja klaasikilluga !? - on siis soovi kellegil ? # Sõber on ainus, kellel on lubatud öelda : " Ma ju ütlesin sulle ." # Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. # Kortsud näitavad ainult seda, kus on olnud naeratus. # Ma ei taha enda probleemidest rääkida, kuna keegi ei mõistaks mind niivõinaa. # Peatage see maailm, ma tahan maha. # Vajan maailma , kus negatiivsus kiiremini laabuks. # Kõver puu ei jäta sirget varju! # Sõprus on nagu klaas. Kord kukub ja jääb terveks, teinekord ainult vääratab ja puruneb igaveseks.. # Kui sa sündisid, siis sa nutsid ja teised su ümber naeratasid. Ela oma elu nii, et kui sa sured, oled sina see kes naeratab samas kui teised su ümber nutavad. # ÕNN - see on kolm tähte sõnast õnnetus... # Nii lihtsalt kui tulid, nii lihtsalt ka läksid.
- Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego) isiksuse arengu lõppsiht “Personaalne teadlane” (Kelly, 1955) - Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks - Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine: - Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. - Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega
Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige õnnelikemail päevadel viivad need mõtted ta enesetapu ääreni. Leiab väljapääsu "hinge tarvis". Arvab, et ebaõiglast maailma saab parandada vaid kõlbelise enesetäiendamise läbi. Eeskujuks mitte ainult talupojakarakter, vaid ka talupoeglik elulaad. Kitty sobib hästi provintsiaadli hulka, Levin maa-aadli ja Moskva aadli vahele. 3) Serjoza Serjoza ema Anna armastab teda väga ning poeg ka oma ema. Ta hing on segaduses, kui ema ta maha jätab. Asi läks hullemaks siis, kui talle öeldi, et tema ema on surnud, kuid ühel päeval jalutab ta tuppa sisse
saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.)
on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju. Nende taju liikide kombinatsioonil tekibki käsitletav väga eriline teadvuse seisund
*Halb sõber on kui süsi , kord määrib kord põletab . *Sõprus võib lõppeda armastusega aga armastus mitte kunagi sõprusega ! *See kes otsib veata sõpra ei leia seda kunagi . *Kui kaotad midagi,mida armastad -hakkad sellele alles siis tähelepanu pöörama.Seega tuleb ootusest vabaneda. *Tahtes parimat rikume tihti ka hea. *Oskus meeldida on tegelikult oskus petta. *Naera ja maailm naerab sinuga,nuta ja sa nutad üksinda!!! *Igas inimeses on Päike,laske tal ainult paista! *Kui sa tahad maailma muuta,siis pead kõigepealt ennast muutma. *Vabadus on illusioon,mille eest tuleb maksta. *Oleviku vigu näeme alles tulevikus. *Tõde on nende tarvis,kes seda taluvad. *Kes lakkab olemas sõber,polnud seda kunagi. *Ära kunagi lakka unistamast,sest unistustes peitub elujõud! *Inimesed usuvad meeleldi seda,mida nad tahavad. *Naer annab inimesele tagasi jõu,mille tal võtsid pisarad. *Elu mõte on elus endas. *Alati koos aga igavesti lahus. *Inimene elab nii kaua,kuni ta elab meie mälestustes
Kõik kommentaarid