Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant on määratud näljasurmale. (Ta püüab siis rohtu süüa põlvili, kuid kaua ta nii elada ei saa). Üksnes varajases nooruses ei vaja elevant toitumisel lonti; sest emapiima imeb ta otse suuga.
kinni jääks. Vangistuses sigivad elevandid väga halvasti. Sellepärast hangiti minevikus loomaaedadele ja tsirkustele uusi loomi peamiselt metselevantide püüdmise teel [2]. Alles viimastel aastakümnetel on õpitud loomaaedades elevantidele niisuguseid tingimusi looma, et neid järjekindlalt paljundada saab. Elevantidest räägitakse sageli fantastilisi väljamõeldisi. Nii kõneldakse tihti, et elevandid kartvat hiiri, kes nende londi sisse pugeda võivad. Kui midagi niisugust peaks siiski juhtuma, ajaks elevant londi sirgu ja nuuskaks tugevalt ning hiir lendaks londist välja nagu kuul. Londist pärit õhujoaga suudab elevant liigutada hiirest märksa suuremaid kivegi. [2] Elevandid surevad nagu kõik teisedki loomad ja mingeid elevandiluuga kaetud kalmistuid pole olemas. Samasugused väljamõeldised on jutud tantsivatest metselevantidest, elevantide erakordsest pikaealisusest ja hämmastavast mälust. [2]
Nende keha kolme põhiosasse kuulub: pea, rindmik ja tagakeha. A. Pea Pea on pistesääsklastel kerakujuline. Külgedel asetsevad liitsilmad. Silmade ette kinnituvad tundlad, mis koosnevad 15-lülist. Isasloomadel on tundlad varustatud pikkade ja tihedate karvadega. Emasloomadel on tundlad aga suhteliselt karvavaesed. Tundlatest ülalpool asub laup. Pea väljaveninud esiotsa kinnituvad suised, mis pistesääskedel on kujunenud pikaks londiks, mis emasloomadel on vere imemiseks. Londi alusel, pea lähedale kinnituvad kobijad, mis isasloomadel ja kõigil hallsääskedel on pikad, peaaegu londi pikkused. Teistel liikidel jäävad aga kobijad londist lühemaks (Remm, 1954). B. Rindmik Rindmiku pealispind katab seljakilp (skuutum). Rindmiku küljed on kaetud väiksemate kilbistega (pleuradega). Külgedel asetsevad ka hingamisavad (stigmad) (Remm, 1954). Rindmikule kinnituvad tiivad, ning kolm paari jalgu. Ees-, kesk- ja tagajalad. Iga jalg
kaalu kunagi üle 5000 kg-i. Nagu ikka elevantidel, on ka india elevandil lont, mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. India elevandil on joomiseks olemas paindlik lont, mis koosneb umbes sajast tuhandest lihase komponendist tehes sellest väga osava töövahendi. See uskumatu osavus võimaldab tal tõsta ka väga väikeseid asju ning ta saab kasutada seda paljudel otstarvetel. Londi sees pole ühtegi konti ega kõhra välja arvatud üks väike konditükk londi otsas, mis eraldab ninasõõrmeid. Elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Igal aastal jääb järjest vähemaks vabas looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse
puuviljadest, lehtedest ja idudest. Mägigorillad on tõsises hävimisohus. Vabas looduses elab neid alla 1000 isendi, loomaaedades mitte ühtegi. Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid ELEVANT Elevant on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuuluv loom Elevantidest räägitakse sageli fantastilisi väljamõeldisi. Nii kõneldakse tihti, et elevandid kartvat hiiri, kes nende londi sisse pugeda võivad. Kui midagi niisugust peaks siiski juhtuma, ajaks elevant londi sirgu ja nuuskaks tugevalt ning hiir lendaks londist välja nagu kuul. Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kasutatud allikad http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=434923 http://www.hullumaja.com/?pg=main&i=84995 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Leefgebied_rendier.JPG http://forum.thefreedictionary
Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad.Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal. Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Söövad lehti, rohtu, peenemaid oksi, puuvilju. Hangivad toitu londi abil ja pistavad suhu kus nad toidu väheste hammastega peenestavad. Kui elevant jääb korraga oma hammastest ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub tavaliselt 70. eluaasta paiku. Päevas söövad ära u 225kg taimi ja joovad kuni 136 l vett. Londi abil ta ka haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone ja vabaneb parasiitidest ja supleb. Kui elevandid põõsastikus teineteisega silmsideme kaotavad, annavad nad endast märku valju heliga, mis tuleb nende londist
Kaheksakümnendate aastate lõpus oli kuni 80% müüdavast elevandiluust pärit ebaseaduslikult tapetud elevantidelt. Seetõttu otsustati keelustada ka aafrika elevantide luuga kauplemine. LONT India elevandil on joomiseks olemas paindlik lont, mis koosneb umbes sajast tuhandest lihase komponendist tehes sellest väga osava töövahendi. See uskumatu osavus võimaldab tal tõsta ka väga väikeseid asju ning ta saab kasutada seda paljudel otstarvetel. Londi sees pole ühtegi konti ega kõhra välja arvatud üks väike konditükk londi otsas, mis eraldab ninasõõrmeid. KOMBED India elevandid on väga sõbralikud ning tavaliselt elavad koos üks täiskasvanud loom ning tema järaltulijad. Tütred jäävad koos oma emaga elama kauaks, kuid pojad lahkuvad juba varakult. Pojad liituvad tihtipeale isasloomade grupiga, vastasel korral jäävad nad üksikuks. Hiljem loovad nad ka perekonna. Isasloomad elavad kuni viieteistkümne ja
soojust . Kui elevant on agressiivne näitab ta seda välja kõrvu laiali ajades . Elevandi nahk on paks ja kortsuline . ( Loomad , lk 220 , David Burnei ) Kolju : Elevandi kolju on täidetud õhukambritega , et muuta luuollust kergemaks . Pikenenud lõikehammastel ( võhkadel ) on sügaval allapoole suunatud hambakoopad . Alalõualuul on pikk tilakujuline lõuaosa , mis liigub horisontaal suunas . ( Loomad , lk 220 , David Burnei ) Londi kuju : Aafrika elevandil on londitipus kaks vastastikku väljakasvet ehk jätket . India elevandil on aga ainul üks jätke ja see asub londi otsa ülaosas . Nii Aafrika kui India elevant kasutavad neid jätkeid väikeste esemete tõstmiseks . ( Loomad , lk 220 , David Burnei ) Soola kaevamine : Elevandil on tihti tahe toidule soola lisada . Nad peenestavad oma pikkade võhkade abil soola küllastunud pinnast . ( Loomad , lk 220 , David Burnei ) Tolmuvannide võtmine :
ELEVANT Mida sööb? Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi, bambuseid ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett Milleks ja miks nii Võhad on neil kuni 2,5 m pikkused ja kaaluvad 80-85 kg. Lonti suured võhkad on? peidmiseks. Miks nii suured Kõrvad, mida kasutatakse lehvikuna kogu keha jahutamiseks. Elevantide kõrvad
haiguste levitajana. Tsetsekärbse vastne areneb kaua aega emase tagakehas ja nukkub otsekohe pärast sünnitamist. Stomoxys calcitrans Keha põhiosad ja iseärasused Kärbse hallikaspruun keha koosneb kolmest osast: peast, rindmikust ja tagakehast. Pea on liikuv. Peas on lühikesed tundlad ja suured liitsilmad. Suu asemel on kärbsel imilont. Sellepärast saab kärbes toituda ainult vedelast toidust. Tahkele toidule eritab ta soolestikust londi kaudu lahustuvaid seedemahlu ja imeb siis seedemahlade toimel lahustunud toitu. KEHA PÕHIOSAD JA ISEÄRASUSED Rindmikule on kinnitatud üks paar õhukesi värvituid tiibu. Lennates kärbes piriseb, pirinatekitajaks on õige väikesed tagatiivad sumistid. Sumistid on ka tasakaaluelundiks. Jalad on peenikesed ja küllaltki pikad, neid on kokku kuus. Küüniste ja kleepuvate padjakestega varustatud käpakeste abil saab kärbes ronida laes ja klaaspinnal, ilma et ta libiseks või maha kukuks
Karjahierarhias madalamal astmel seisvad loomad alistuvad tavaliselt kohe kõrgemalseisvamale loomale, kui too hakkab ohtlikke zeste tegema. Ohtlik zest on näiteks see, kui ta vehib londiga või keerutab üles tolmupilvi. Sellistel hetkedel võib kuulda ka elevantidele iseloomulikku pasundamist. Neid märke tehakse ka vastase, kiskjate või inimeste eemalepeletamiseks. Toitumine Elevandid on rohusööjad. Nad söövad rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle siis suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Kui elevant jääb oma hammastest korraga ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub elevantidega tavaliselt 70. eluaasta paiku. Elevantidel on hea isu. Elevandid armastavad süüa öösel, varahommikul ning õhtul. Tegelikult söövad nad ka käigu pealt, haarates rohukõrsi või värskeid lehti. Paljunemine Elevandid saavutavad suguküpsuse 14-15-aastaselt. Paaritumisele eelneb see, kui loomad
külm käivad neile üle jõu. Siiski elavad seal mõned loomaliigid. Näiteks elutseb Antarktikas maailma suurim loom sinivaal, kelle pikkus võib ulatuda üle 30 meetri. Sinivaala mass on umbes 190 tonni, see on sama palju kui 30 elevanti. Emane vaal on isasest suurem. Vaalapoja kaal on sündides 7 tonni või rohkemgi. Hiidloom on ka lõuna-lonthüljes, kes võib olla kuus meetrit pikk ja kaaluda kuni 3 tonni. Noortel isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest ka looma nimi lonthüljes. Lonthüljeste seas tuleb tihti ette võitlusi. Paaritusajal võistlevad isased lonthülged emaste pärast. Nad möirgavad vastamisi ja mõnikord läheb kaklus veriseks. Teised Antarktika loomad on näiteks mõõkdelfiinid, küürvaalad, tormilinnud, krabihülged, pingviinid ja merileopardid. Antarktika vetes on tohutult palju krilli. Vaalad ujuvad tuhandeid kilomeetreid, et sinna toituma pääseda.
mille tugevus pole suur. Betoonisegu kihistub tõugete ja raputuste tõttu transportimisel ning liiga kõrgelt mahalaadimise korral. Kihistunud betooni ei tohi kohe paigaldada, vaid tuleb enne uuesti läbi segada. Et betoonisegu ei kihistuks tuleb: · Laadida segu rennide ja lehtrite abil mitte kõrgemalt kui 2-3 m, · hoida korras teed; · garanteerida laadimistel segu vertikaalne langemine, · lasta betoonisegu alla vertikaalsetest lülidest londi abil, · vedada segu transpordimasinatega, mis ei lase tsemendipiima välja voolata. Kui betoonisegu veetakse kaugel, siis ta peab kohale jõudma enne tardumise algust. Kuumal ajal ja vihmase ilmaga peab segu olema veo ajal kaetud. Talvisel ajal tuleb kaitsta betoonisegu külmumise eest. Loetletud nõuded seavad masinate konstruktsioonile vastavad tingimused. Betooni transportimise masinad otstarbelt jagatakse kahte erinevasse gruppi: 1
raja, mida kasutavad ka teised loomad ja nad levitavad arvukate toiduks tarvitatavate taimede seemneid (Loomade Atlas, lk 114). Täiskasvanud isaelevandid võivad kaaluda kuni kuus tonni, olles ligikaudu 80 korda raskem kui keskmine täis kasvanud inimene, aga elevandipoeg kaalub umbes 100kg. Ellujäämiseks peavad nad sööma kuni 300 kg toitu ning jooma rohkem kui 100 liitrit vett päevas. Erinevalt India elevandist on Aafrika elevantidel längus selg ja ümmargused kõrvad. Londi otsas on neil kaks jätke, mille abil suudavad nad justkui sõrmedega asju maast üles võtta. Nii isastel kui emastel Aafrika elevantidel on võhad, ent isastel on need palju suuremad ning võivad kasvada kuni 3 meetri pikkuseks. Nad elavad karjadena, kuhu kuulub paar täiskasvanud emast ning nende järeltulijad, nii metsades, savannides kui ka pool kõrbedes. Elevandipojad imevad emapiima vähemalt 18 kuud ning suguküpseks ei saa nad enne, kui on 11-aastased või isegi veel vanemad
4) Elevant jookseb kiiremini kui inimene. Suurim registreeritud elevandivõhk oli 3,1 m pikk ning kaalus peaaegu 105 kg. 5) Elevandid on rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil. 6) Väheseid hambaid kasutavad nad toidu peenestamiseks. Kui elevant kaotab kõik hambad korraga, ei saa ta süüa ning sureb nälga. Seda juhtub sagedamini 70. eluaasta paiku. Elevantide armastatuimad söögiajad on öösel, varahommikul ning õhtul, kuid nad
välja voolisin kolmnurkseid kõrvad, mille ma siis seejärel lobri abil pea külge kinnitasin. ,,Dumbo" puhul tegin kõrvad tunduvalt suuremad kui ,,Londiste" puhul. Allesjäänud tükist võtsin väikese tüki elevandi saba jaoks ning ülejäänust asusin lonti voolima, jättes alumise osa jämedamaks ning vajutades ülemise otsa kergelt lapikuks. Kui olin soovitud tulemusega rahul, kinnitasin londi rohke lobriga näo külge ning silusin kuni polnud näha mingeid Londi ja pea kinnitamine keha külge. ühenduskohti. Seejärel vajutasin ,,Dumbo" puhul elevandi selja sisse küünalde jaoks kaks süvendit, ,,Londiste" puhul aga võtsin tüki pehmet savi, rullisin selle laiaks ja üsna õhukeseks ning kleepisin selle
Planktoni külluse pärast elab seal palju vaalu , kalmaare, hülgeid ja linde. Näiteks elutseb Antarktikas maailma suurim loom sinivaal, kelle pikkus võib ulatuda üle 30 meetri. Sinivaala mass on umbes 190 tonni, see on sama palju kui 30 elevanti. Emane vaal on isasest suurem. Vaalapoja kaal on sündides 7 tonni või rohkemgi. Hiidloom on ka lõuna-lonthüljes, kes võib olla kuus meetrit pikk ja kaaluda kuni 3 tonni. Noortel isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest ka looma nimi lonthüljes. Lonthüljeste seas tuleb tihti ette võitlusi. Paaritusajal võistlevad isased lonthülged emaste pärast. Nad möirgavad vastamisi ja mõnikord läheb kaklus veriseks. 4 5 Antarktika avastuslugu Esimese ulatusliku reisi sooritas Antarktikas 1772 1775aastal inglise meresõitja J. Cook,
Varajastel aegadel ohverdati talle seal sõjavange. Pythia-Vastab number 13. Ta nimi tuleb draakonist kelle Apollon tappis. Pythia oli ennustaja. Greif-Vastab number. Oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias.Greif on kasutusel ka vapiloomana. Kükloop-Vastab number 8. Kükloobid on vanakreeka mütoloogias hiiglased, kelle ainus silm on otsaesisel. Arvatavasti on sellise müütilise kuju aluseks juhuslikult leitud väljasurnud kääbuselevantide koljud, mille esiosas londi kinnituskohal on suur ava. Athena-Vastab number 17. Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna. Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna.
võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. Nende joonte järgi teadsin ma igat sammu, mis oli tema kolmekümne eluaasta jooksul ette võetud. Selle elevandi esivanemad olid üle elanud sajandeid röövretki Araabia sõjaväe ja Aafrika sultani poolt, kes otsisid orje ja elevandiluid. See elevant oli elanud üle vabadussõjad ja põuad, ainuüksi seepärast, et saada surma mõni nael maksva elevandiluu pärast, et rahuldada inimese edevust.
järgi: kellele nahatäis, kellele kerge müks. Nii on E. Raua raamatud alati optimistlikult häälestatud. Puuduseks võib see hea omadus muutuda juhul, kui kriitiline olukord liiga ootamatu kergusega soodsalt laheneb. Olgu toodud värske näide raamatust "Jälle need naksitrallid": Muhv ja Kingpool tahavad Sammalhabet päästa loomaarmastusest südametuks muutunud daami käest. Nende teada on Sammalhabe torgatud kandekotiga akna taha värskesse õhku, sealt kavatsetakse ta elevandi londi otsas maha tõsta. Lugeja teada ei ole Sammalhabe sedapuhku mitte kandekotis ja daam on sõprade vandenõust teadlik. Põguski pilk veenab, et lõpuni on ainult mõni lehekülg, suuri seiklusi ei saa enam toimuda, sõlmeks sõlmitud lõngad viitavad aga sellle, et peab tulema vapustav kulminatsiooniraoment ja otsustav kokkupõrge. Aga ei: Sammalhabe magab siiski õndsat und kandekotis, kus teda mängureeglite järgi olla ei tohiks.
mis rõõmustab paljutõotavate kaugustega, kuid ka rännaku endaga. Vaatamata nõrkushetkedele ja elu argihalluse tõdemisele on noore Merilaasi eluhoiak julge ja avatud. Selles suhtes sarnaneb ta B.Alveriga, kelle luulel on samas kokkupuutepunkte arbujate n-ö metafüüsilise liiniga, eriti H.Talvikuga. Mis on nukker nuuksatus, mis raske ohe? On mere kohal pilv kui hiigla lohe. Ta poole pahisedes mõõnab voog. Ta londi langetab. Ta mere tühjaks job. Ja mere põhja lagedal, veekasvest kaetud. See kõik saab jälle nähtavaks. Mis mere põhja maetud: su nuriteod, su vaiksed mõrvad. Su sikusõrad, su eeslikõrvad on seal su ees... Ja uuesti kõik jälle kirja pandi. Ei mingit unustust, ei mingit andeksandi! (,,Kohtupäev") (Kersti Merilaas) 10 Kokkuvõte Referaadi tegemine andis mulle jälle ühe kogemuse juurde
nutab võidu muusikaga ikarkaarelisil tiigil, uperpallitades õõtsub alles äsjaärganud paju tallelistest okstest kiigel, kuni kohisedes hiigel - mustast pilvelaamast lõõtsub üle pargi rahesaju! Lõõtsub justkui ehtsast vihast! Puhub läbi luust ja lihast! Puhub põue!Puhub verre! Rullib halli pilvevalli nagu sinavmusta vahu, mis ei mahu enam merre, üle ehmunud horisondi... Justkui petetud või pete - päev poeb pelgu pilvepurje... Vesipüks pilvelevandid väljasirutatud londi taoline käib mööda vete tumerohelisi turje. Korraga maa raksub rahest! Pilvede ja puude vahest nagu valgest klaasist helmi vingub vastu kadult lastu vihina ja kahinaga! Vahi aga tuulekelmi: taas on ilm täis helke varje - kuna mõtteta ja nõuta vetepiirilt puudepiirilt rõkkab iili rõõmukarje, kui ta murrab vihmavarje, mida sulgeda ei jõuta küllalt kiirelt... ,,Söerikastaja" Väike revolutsionäär (1944) Külma pihku toetab kuuma põske. Hullud alles udusulised.
lõhnamärkidega ning toovad kuuldavale hirmuäratavaid möirgeid. Elevant 5 Elevant on maismaa suurim imetaja. Tal on kaks võimsat võhka, paar hiiglasuuri kõrvu, et ennast kuumal ajal jahutada ja kiskjaid hirmutada, umbes 2 meetrit pikk lont, mida ta kasutab nagu kätt mitmeteks toiminguteks. Joomiseks tõmbab elevant londiga vett suhu. Londi abil võtab ta kuumadel tundidel dussi või pritsib end üle liiva ja poriga, et nahka parasiitidest vabastada. Lonti kasutab ta ka kõrgetelt puuokstelt lehtede rebimiseks. Emasloomad elavad karjas koos 8-12-aastaste poegadega. Täiskasvanud isased moodustavad omaette väiksema karja. Emaste karja eesotsas on kõige vanem emasloom. Tematunneb teeradu, kuidas jõuda uutele karjamaadele ja veesilmade juurde, kui savannis valitseb põud. Gepard
Suured smagradrohelised karstimoodustised justkui hõljuvad nõiduslikult Li jõe kohal, andes kogu piirkonnale eelajaloolise ilme. Siinse maastiku tuntuim sümbol on enam kui 360 miljonit aastat vana Elevandilondi mängi, mis kõrgub majesteetlikult Guilini linna kaugosas Li jõe läänekaldal. See suur karstimoodustis meenutab tohutut elevanti. Kes lonksab oma pika londiga jõevett. 55 meetrit kõrge, 108 meetrit pika ja 100 meetrit laia elevandi londi ja jalgade vahel on täiskuukujuline koobas, mis läheb läbi mäe. Koopa ümber ja siseseinte on üle seitsmekümne Tangi ja Songi dünastia ajastust pärit kujutise, mis ülistavad ümberkaudsete mägede ja jõe ilu. Poolel teel mäkke asub teine mäge läbiv koobas, läbi mille võib vaadata Guilini linna ilu. Mäetipul seisab Mingi dünastia ajal ehitatud Pu Xiani pagood, mis näeb välja nagu mõõga käepide. Pagoodil on palju kujutisi, millest kõike kuulsam on Lõuna-Songi
· päeva teisel poolel · väikese gradiendiga õhurõhu väljas (nii madal- kui kõrgrõhuväli) Äike ja tromb · Maapinna kohal tekkinud õhukeeris - tromb, veepinna kohal vesipüks · Keerise läbimõõt mõnikümmend meetrit · Õhu liikumise kiirus keerises 50-100 m · Trombi teke esimese sammuna tekib äikesepilve alla lehtrikujuline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas (elevandi londi sarnane) maapinnalt (veepinnalt) tõuseb sellel vastu lehtritaoline moodustis (tolm, praht,veepiisad) keskelt peenem · Trombi tekkeks soodsad tingimused kiirelt liikuv külm front, kus külm õhk tungib keelena sooja õhu sisse (nt. 300-600 m kõrgusel) tekib õhu turbulentne segunemine loob soodsad tingimused keeriste tekkeks Liigestatud reljeef (Pandivere, Haanja)
Sama tõika saab tähendada raadio ning elektronarvutite arendamisega. Mõlemad tehti katseeksitusmeetodi järgi kuigi eellane toimis hästi. Kui toimiks plaani järgi evolutsioon, saaksime paremad kirjutusmasinad aga mitte arvutid. Geneetik Jacob ütles – evolutsioon on meisterdamine. Loodus ei loo uusi vorme tühjast vaid kasutab midagi olemasolevat. Kuidas kujuneb teekond hammastest kõrvaluukeseni on suur juhuste kokkulangevus. Inglise bioloog Maynard seletas seda näitega elevandi londi tekkimisest. Selleks kulus eellasloomal miljoneid aastaid ning palju juhuslikke mutatsioone. Miks aga loomad üksteisega nii sarnased välja näevad. Põhjus leiti äädikakärbse uurimisega. Tüütu putukas nägi välja kord üht, kord teistmoodi. Leiti, et temas on hox-geenid , mis mõjutavad põhiliste kehaosade kindlas järjekorras välja arendamist. Kui hox geenide järjekorda muuta, siis sai tekitada mutatsioone (jalad pähe kasvama jne). Iga väike muutus andis uue putuka. Samad geenid
Tartaros - Tartaros on allmaailm vanakreeka mütoloogias. Seda valitses pärast Kronose kukutamist Hades. Kükloop - Kükloobid on vanakreeka mütoloogias hiiglased, kelle ainus silm on otsaesisel. "Odüsseias" kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos oli kükloop. Arvatavasti on sellise müütilise kuju aluseks juhuslikult leitud väljasurnud kääbuselevantide koljud, mille esiosas londi kinnituskohal on suur ava. Komöödia - Komöödia ehk pilke- või naljamäng on lõbusa lõppahendusega näidend, üks dramaatika žanre (võrdle tragöödia ja draamaga). Komöödia naeruvääristab satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust.
..); Tule mu rinnale, ripu kui konn, katsu kui hea sul rippuda on (< Tule mu rinnale, rahu siin saad, laevale leiad sa sadamas maad...); Sa mu saabas, sa mu suss, sa mu katkine kaloss (< Sa mu süda, sa mu hing...) · Nimepilked Juhan Jussi tappis kassi...; Jõumees Juss, kapsauss! Jüri Jürnas, pe- kärnas...; Kaarel kapsajuurikas... · Ebamäärase funktsiooniga naljatavad, mittelauldavad 2-värsid Ajame juttu Jumalast ja paneme piipu tubakast; Elevandi kondi londi üdi; Härra kapten kaalikas, silgusaba soolikas; Härra kapten, kannan ette, teine jalg käib teise ette ~ vanemleitnant kukkus vette, ainult saapad saime kätte; Jumala ette, juut ei peta (kopikat tema alla ei jäta); Karu tuli koopast, vaatas kuud...; Kui müristas ja välku lõi, siis vanapagan silku sõi; Kukulind ja kägu, need on ühte nägu; Laiskus, laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind; Mats linnas, lill
sellise ümbersündi). Budism nõuab järgijatelt kirest ja hingest loobumist, hinduismis see pigem polnud nii, oli see, et võid oma kohustuste täitmise järgselt tegeleda hingeliste ja vaimsete asjadega. Buddha Reaalne ajalooline isiksus, nimi tuleneb sanskriti keelest buddha tähendab "ärganu/virgunu". Algne nimi oli midagi muud. Sündis ühe kohaliku valitseja pojana. Buddha ema olevat näinud enne tema sündi unes elevanti, kel oli lootuseõis londi otsas. Pühamehed ütlesid, et lapsest võib saada kas valitseja või tark. Buddha isale ei meeldinud see, et pojast võiks saada usumees või tark, tahtis, et saaks valitseja. Isa isoleeris ta välismaailmast. Buddha elas oma paleedes (neid oli 3, 1 iga aastaaja jaoks). Üks kord ühest paleest teise teel olles nägi ta linnas vanurit, haiget ja surnut nägi kannatust. Seal kõrval ka naeratavat askeeti tema jaoks sümboliseeris see päästvat teadvust. Poja sünni
Mina selle perekonna õnnetust ei püüa. Jumal nendega!» Ehk küll kõrgel seisu.paigal, tuule käes, sugugi palav ei olnud, võttis ratsanik siiski kübara peasl ja pühkis käega paar korda üle otsaesise. Pilvetombud kärisesid ühest köhast ja vahelduv valgus langes mehe näole. See nägu oli veel noor, ja ehk küll kahvatu ning sissevajunud põskedega, siiski mehine ja väga tõsine. Ratsanik pani kaabu jälle pähe, võttis siis kuue alt tõrvalondi välja, lõi tuld, pistis londi põlema ja hoidis seda nagu küünalt püsti. Leek lõkendas tuule käes kõrgele. Imelik oli, mis nüüd sündis. Ümberringi, niikaugele kui silm ulatus, välkusid pimeduses tulisilmad, mis paar silmapilku põlesid ja jälle kustusid. 92 Mees männi all hoidis tulelonti ikka kõrgel; seda aeg-ajalt pea ümber keerutades. Selle aja sees vilkusid ja kadusid üksikud tulukesed ikka edasi. Siis jäi kõik mõneks ajaks jälle pimedaks; viimaks kustus ka tulelont mäekingul.
,,Aga see, mis see seal on?" ,,Ah see! See on vana kirik, klooster. Ligi ei maksa minna, võib kaela sadada ja siis pole nalja. Küll sa pärast näed." Indrek oleks tahtnud seista ja vaadata -- kaugelt, läbi raagus puude, sest nõnda ei võtnud silm kõiki kontuure ja kujutlusvõim võis omandada vaba lennu. See suur ja ähmane aina nagu kasvas, kui teda eemalt vaadata, ja muutus aina ähmasemaks. Ja äkki Indrekul tuli meelde kuski geograafias nähtud pilt palmimetsaga, kus ilmub elevant oma londi ja pakkjalgega, nagu oleks sel hoonel ja lõunamaa hiigelloomal midagi ühist. Kaua, kaua Indrek mäletas neid varemeid ikka niisugustena, nagu ta neid näinud esimesel korral poolviirastusena, ja ikka kerkis selle nägemuse kõrvale teine -- päikeseküllane maa palmimetsa ja elevandiga. Kui nad viimaks alla linna tagasi jõudsid, ütles Tigapuu: ,,Täna oleme poodi hiljaks jäänd, sinna lähme mõni teine kord. Ja kui tõtt öelda, siis polegi meil
annaabi.ee 
