Punane raamat - maailma Looduskaitseliidu hallatav maailma póhjalikuim loetelu (0)

Sarnased õppematerjalid

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon.  1971- Lahemaa Rahvuspark  1979- Eesti I Punane Raamat  1985-1987- Fosforiidisõda  1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest  1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)  1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas, Eestis, idee arenguetapid  Arenguetapid:

Keskkonnakaitse ja säästev...

36

odt

Keskkonnakaitse eksam

*1957- tähistati 1. korda looduskaitsepäeva, võeti vastu uus looduskaitseseadus. *1958- Tartu Üliõpilaste looduskaitse ring, juhendas J.Eilart 1960-ilmus „looduskaitse teatmik”, TA Looduskiatse komisjoni eestvedamisel. *1966-asutati eesti looduskaitse selts(ELS)  *1970- alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete looduskaitse organisatsioonidega. Nt IUCN *1971- loodi lahemaa rahvuspark ja ramsari konv. *1979-valmis esimene eesti punane raamat (1998-ilmus eesti punane raamat) 1985-1987- fosforiidisõda ( Rakvere piirkonda taheti kaevandada) 1989- KK ministeerium 1991- Eestimaa looduse fond 1992 -osales eesti esmakordselt ÜRO keskkonnakonverentsil (Rios) 1993-asutati soomaa ja karula RP 1994- kaitstavate loodusobjektide seadus 1995- Säästva arengu seadus *2004-ühines eesti euroopa liiduga, jõustus looduskaitse seadus ( 10.mai)

Keskkonna kaitse

58

docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR)  1966 – Eesti Looduskaitse Selts  1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks  1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark  1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis  1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm  1976 – Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks; ENSV maavarade koodeks  1978 – ENSV metsakoodeks  1979 – I Eesti Punane Raamat  1980 – looduskaitse kuu  1985-1987 – „Fosforiidisõda“  1988 – I vabariiklik keskkonnaprogramm  1990 – Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala  1991 – Eestimaa Looduse Fond (ELF)   1992 – ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros  1993 – Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Karula rahvuspark  1994 – kaitstavate loodusobjektide seadus  1995 – „Säästva arengu seadus“

Keskkonnakaitse

26

pdf

Eesti looduskaitse

Loodusevaatleja. looduskaitsetegevust Eestis (esimene esimees rännanud hõimud suhtusid loodusesse loodusuurijate seltsis loengu rändrahnude austusega. Neil olid pühad paigad, mida kaitsest. Ta nimetas suuri rändrahne 1931 ilmus raamat ,,Eesti loodusmälestusmärke", Eerik Kumari). hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja geoloogilisteks mälestusmärkideks. mille koostas Gustav Vilberg LUS-i 1957 võeti vastu esimene looduskaitseseadus järved

Keskkonna ja loodusõpetus

15

docx

KESKKOND

KESKKOND Igaüheõigus ­ Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 ­ natura 2000 2004.a. 10

Keskkonnakaitse

53

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele määratud maade hulgast välja üle 200 000 hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati hiljem sookaitsealadeks. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1973 ilmus Eerik Kumari toimetamisel algupärane käsiraamat „Looduskaitse“.
 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks
 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 “Soode sõja jätk” - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 “Fosforiidisõda” 
 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest 1987.a

Keskkonna kaitse

18

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

1938 - II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused) 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 1957 - III LK seadus 1958 - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1960 - looduskaitse teatmik ELKS. 1971 - Lahemaa rahvuspark 1979 - I punane raamat 1970 - soode sõda 1985-87 - fosforiidisõda 1976 – Matsalu Riiklik Loosukaitseala saab Ramsari alaks Eestis 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel

Keskkonna kaitse

19

docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s". 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved). 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks. Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala, mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari;

Keskkonnakaitse

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Meedia

Kommentaarid (0)