Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida ...
Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 220 cm/a; · liikumist põhjustavad vahevöö ülaosa aine liikumine. http://www.gi.ee/geomoodulid/ Laamade liikumine viimase 150 milj. aasta vältel Suuremad litosfääri laamad...
1. Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude...
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise ...
India ookean India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamik ookeanist jääb lõunapoolkerale. India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani ke...
Ingrid Lembavere Laamtektoonika Vasta järgmisetele küsimustele 1)Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Maamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika tähendused geograafiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. Laam- tektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. mõistmiseks. 2) Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegner? Ta oli Saksa teadlane ja laamtektoonika rajaja,kes avaldas 1915 a. Raamatu Mandrite ja ookeanide päritolu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist ,mille ta aasta hiljem nim. Pangaeaks. Millal ta elas? 1. November 1880- November 1930 Missugust...
Laamtektoonika 1. Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. 2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ...
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine...
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulka...
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
MÄESTIKE TEKE Kuidas tekivad mäed? Nagu maavärinad ja vulkaanid, nii on ka mäestikud laamade võimsa liikumise tulemus. Laamad koosnevad tahketest kivimitest, mis kokku põrgates painduvad looka ja kurrutuvad, justkui oleks tegu sooja saviga. Seda mägede moodustumist nimetatakse orogeneesiks (mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast, mis tähistavad vastavalt mäge ja kasvamist). Mäestikke on kolme tüüpi. Kurdmäestikud Vulkaanilised mäestikud Pangasmäestikud Kurdmäestikud Kurdmäestikud tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel. Justkui riidest salvrätik, kui seda tasasel pinnal kokkupoole lükata, nii kortsub ka mõlema kokkupõrganud laama pind. Need tekivad seal, kus iganes kaks mandrilist laamat üksteist rammivad, surudes ja kergitades seda kivimit, mida nad endal kannavad. Sõltuvalt kivimitüübist ja kokkupõrke tugevusest võib kurrutus ulatud...
KT Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. · Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht(100-200km). · Laamtektoonika on laamade tekkimine, liikumine, vastastikumõju ja hävinemine. · Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. · Sete on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. · Metamorfism ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustel. · Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. · Maavärin on seism...
Laamad Jagunevad: · Ookeanilised · Mandrilised 7 suuremat: · Põhja-Ameerika laam · Lõuna-Ameerika laam · Aafrika laam · Euraasia laam · Vaikse-ookeani laam · Austraalia laam · Antarktika laam Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik ...
Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. · Astenosfäär 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. · Moho piirpind 3-70 km sügavusel maakoore ja vahevöö vahel. · Laamtektoonika õpetus, mis käsitleb laamade ehitust ja liikumist. · Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. · Maardla maavara leiukoht. · Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. · Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblik...
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus ...
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumisp...
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse ...
Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus lii...
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessul...
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tih...
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. ...
Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uuriv teadus mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915. aastal laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" plastilisel astenosfääril liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused, kivimite teke Geoloogilised protsessid laamade äärealadel Ookeanilaamade eema...
Laam tektoonika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) ookeanis : · magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Evere...
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. ...
LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel)...
1. El Salvador asub kariibi laamal. Kariibi laam on peamiselt ookeanilise maakoorega laam Kesk-Ameerika ja Kariibi mere all Lõuna-Ameerika põhjarannikust põhja pool. Kariibi laama pindala on umbes 3,2 miljonit km². Ta piirneb Põhja-Ameerika laama, Lõuna-Ameerika laama, Nazca laama ja Cocose laamaga. Need piirid on intensiivse seismilise aktiivsuse piirkond, kus esineb sageli maavärinaid, tsunamisid ja vulkaanipurskeid. Kariibi laam liigub Cocose laama poole. Idas sukeldub Cocose laam Kariibi laama alla. Piirkonnas puuuduvad kuumad täpid. Asub Vaikse ookeani tulerõngas. Rahvastiku tihedus 294,7 in/km2 Kõige väiksem ja tihedalt asustatud riik kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks. El Salvadori viimane hävitav vulkaanipurse leidis aset 1. oktoobril 2005, suri kaks inimest. Kõige tõsisem vulk...
Nimi: ...................................... Klass: ........... LAAMTEKTOONIKA GOOGLE EARTH Sinu eesmärk: tutvuda laamade kokkupuutealadega kasutades programmi Google Earth. Vahendid: internetiga ühendatud arvuti, millesse on installeeritud Google Earth programm. Sinu ülesanne: avastada Google Earthi abil laamade kokkupuutealasid. Selleks logi arvutisse sisse ning ava Google Earth programm klikates Desktopil selle ikoonile topeltklõpsuga. Google Earthi kasutamiseks saab alla laadida ka faile. Failid on kas .kml või .kmz nimetusega. Esimeseks tuleb sul alla laadida viimase seitsme päeva maavärinate asukohad. Trüki veebribrauserisse URL aadressireale http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/feed/v1.0/kml.php Sellel leheküljel on näha USA Geoloogiliste Vaatluste viimased 7 päeva andmed maavärinate ...
Litosfäär Maa siseehitus Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pär...
Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kur...
Nicole Maria Klais; 11 H Geograafia III kursus Kontrolltöö I 1. Litosfäär Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Astenosfäär on piiriks litosfäärile. Settekivimid (kivimid, mis tekivad setendite kõvastumisel): Liivakivi, põlevkivi,lubjakivi, fosforiit (pruunikas, tükiline). Moondekivimid (kivimitüüp, mis moodustub juba olemasolevate kivimite moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets ...
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...
LITOSFÄÄR Maa siseehitus- osad, nimetused: Maakoor, Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe) Ülavahevöö Süvavahevöö Välistuum Sisetuum Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , se...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAA TEKE, LITOSFÄÄR 1. Geokronoloogiline skaala (õp lk 12): maa vanus; meelde jätta ajastute nimetused (ei pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavus...
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on...
Geograafia · Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Infot saadakse puuraukude, kivististe, vulkaanipursete ja maavärinate (seismiliste lainete) kaudu · Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades. Seismilised lained jagunevad: Pinnalained levivad maa pindmistes kihtides Keha ehk ruumilained: o Pikilained ehk p-lained ehk primolained levivad nii tahkes kui vedelas keskkonnas o Ristilained ehk s-laine ehk sekundolained ei levi vedelas keskkonnas · Maa siseehitus Litosfäär maakoor MAAKOOR jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks, 3 70 km paks, ja vahev...
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem · Vanus: üle 180 miljoni, noorem näitaja Mandriline maakoor ...
1ariant 2 variant. 1.maakoor,2. 1.1.settekivim, 2.graniit.3.basalt Vahevöö, 3.maatuum 2.atmosfäär nim õhkkonnaks. 2.hüdrosfäär on vesikesta 3.pealkiri:mäestiku teke, ehk kõik veekogud kokku. Pilve kohale: vulkaan, o 3.pealkiri: Ookeani okean läheb maaalla: süvik, keskmäestik. Valgetele tumedam: laam. noolte juurde :laam, 4.1.a. 2.d. 3.b. 4.c mustade noolte juurde: 5.maa kerkimise tõttu on magma,Kahe laama lahest saanud järv. vahe juurde: riftiorg. 6.NM: andid, himaalaja. VM : Uural, 4 1.d 2.a 3.b 4.c Skandi naavia, V: fuji, kilimanjaro. 5. maa kerkimise tulemusena 7.a) ülang on tekkinud murragu tagajärjel. on saanud lahest järv. ...
1. kui eemalduvad 2 okeaanilist laama, siis tekib nende vahele sügav vahevöösse väljaulatuv riftiorg, mida mööda tõuseb maa pinnale pidevalt tulikuuma magmat, mis tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla, sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete meetrite kõrgusteks mäestikeks, kõike seda saadavad väga tugevad maavärinad ning vulkaanipursked (NAZCA L. ja L-AMEERIKA L.) 4. kui põrkuvad 2 mandrilist laama, siis nende servad purunevad, painduvad ja kerkivad ...
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline. ...
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihed...
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb...
Kordamis küsimused LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitusosad ja nimetused a.Litosfäär b.Pedosfäär c.Atmosfäär d.Hüdrosfäär e.Biosfäär 2.Mida kujutab endast astenosfäär? Vahevöö kivimite mõningase ülessulamise, see on basaltse magma tekkepiirkond. 3.Mida nimetatakse litosfääriks? Astenosfääri peale jääv ülavahevöö osa ja maakoor- 4.Iseloomusta ookeanilist maakoort. Ookeanide põhjas Paksus 5-10km On tekkinud basaltse magma tardumisel(graniidikiht puudub) Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad sett...
LITOSFÄÄR Laam- ehk plaattektoonika geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi; Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril; Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ja koosneb tardkivimitest (basaltsest magmast), millel asetsevad süvamere kivimid; Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest; Vahevöö ehk mantel; Maa kivimikest, mis jääb maakoore ja tuuma vahele; Astenosfäär ookeanide all ca 50 km, mandrite all ca 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad; Litosfäär maakoor koos astenosfääri peal oleva vahevööga; Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline...
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läh...
MADAGASKAR LITOSFÄÄR: Aafrika laam on laam, millel paikneb Aafrika manner, Madagaskar ja mitu väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läh...
annaabi.ee 
