5. Mida nim. maakideks? Majanduslikke huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisalduvaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks . 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Maa on oma olemuselt looduslik ,,soojusmasin", mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemusse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud(võrreldav vee liikumisega tulele asetatud teekannus) . Sarnaselt rõhu all oleva pigi aeglase plastilise liikumisega tõusevad vahevöö sügavusest üles kuumad kivimmassid. 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Aafrika, Antarktika, Euraasia, India-Austraalia, Põhja-Ameerika, Vaikse ookeani,Lõuna-Ameerika. 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisese vulkaaniline piirkond.
vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahevöös kivimainese soojuslikud konvektsioonivoolud. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnda teist tüüpi kivimkehana. Kivimid
3) Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma. 4) Fumaroolid ehk vulkaanilistele aladele iseloomulikud avad või lõhed maapinnas, kust väljub kuum, kollast väävlit sadestav gaasijuga. 5. maavärinate piirkondi, Enamik maavärinaid leiavad aste laamade piirialadel. Kõige rohkem maavärinaid toimub Vaikse ookeani ,,tulerõngas’’. tekkepõhjusi, Maavärinad tekivad vahevöös konvektsioonivooludena toimuva kivimainese plastiline ümberpaiknemise tõttu. Liikuvates litosfäärilaamades, ennekõike nende piirilaade ümbruses, kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, kivimid purunevad ja vabaneb suures koguses pingestumisel salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera laiali. tagajärgi; Looduskatastroofid: 1) Maalihked 2) Laviinid 3) Tsunamid 4) Uputused 5) Pinnase vedeldumine
Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude teket vahevöös.
2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuum: 1)välistuum-vedelas olekus 2)sisetuum-tahkes olekus Maa sisemuse suunas kivimainese tihedus suureneb, sest rõhk suureneb. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor on paksem, tiheduselt kergem ning ookeanilisest maakoorest vanem(u. 4 miljardit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid, graniit ja basalt. Ookeaniline maakoor on peenem, tiheduselt raskem ning noorem(u. 180 miljonit a. vana). Kivimikihtideks on settekivimid ja basalt. Konvektsioonivool-protsess, mille käigus suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse
Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, sest rõhk suureneb. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks. Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi peal. Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles
c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid) d) kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid) e) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik (Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone’i rahvuspark USA-s) Vulkanism- Maa sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või voolamine planeedi pinnale. Näitab, et Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada ka vulkanismi, maalihked.
kihilised ,,kivimättad" tekkivad tsüanobakterite juuresolekul(nende ümber). Tekkivad tänapäeval nt. Autraalias. Leitud analoogseid vorme 3,5Ga vanadest kivimitest. Kreeklased arvutasid juba e.Kr välja maa ümbermõõdu 15% täpsusega. Esimene faktiline kinnitus tuli 1522. aastal lõppenud Magalhaesi ümbermaailmareisiga. Maa on nn. Pöörlev vedel kera. Maailmaookeani keskmisel tasemel on külgetõmbejõud sama. Maa aines on gravitatsiooniväljas jaotunud tiheduse järgi. Kivimainese püüd saavutada tasakaalulist seisundit väljendub kivimite liikumises. Nt mägede all on nn. mägede juured, mis tasakaalustavad kõrgemale ulatuva osa survet üleslükkejõuga tihedamas aluspinnases. Teine variant(vähem esinev) on mägede koosnemine suhteliselt vähemtihedast ainest, mis on rohkem üles lükatud. Glatsioisostaasia liustiku poolt alla surutud maapind kerkib liustiku sulamisel uuesti üles tagasi. Esineb ka eestis ja läänemere aladel.
annaabi.ee 
