Protokoll nr. 2 Lubiväetise neutraliseerimisvõime määramine Töö käik: Võtsime lubiväetise purgist nr. 12. Kaalusime väetist 2.00g. Panime kaalutise kolbi. Enne soolhappe lisamist lisasime liigse vahutamise vältimiseks 10 20 ml destilleeritud vett, peale seda lisasime 50 ml 1N HCl lahust. Edasi katsime kolbi lehtriga ning kuumutasime keemiseni. Lahust lasime keeda 5min, seda pidevalt loksutades. Seejärel lasime segul aeglaselt jahtuda toatemperatuurini. Kui lahus on jahtunud, kandsime kogu vedeliku 250 ml mõõtkolbi. Kolbi pidi täitma kriipsuni. Kuna meil nii palju lahust polnud, siis lisasime juurde destilleritud vett, et lahus oleks kriipsuni siis loksutasime segi ning filtreerisime. Järgmisena pipeteerisime 100 ml suurusesse koonilisse
Metallide keemilised omadused Tallinn 2011 Katse 1 Metallide reageerimine hapete lahustega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, HCl, alumiinium, tsink, tina, raud, vask, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Valan katseklaasi 1-2 cm³ soolhappe lahjendatud lahust ja lisan sinna sisse erinevaid metalle. Vaatan kuidas erinevad metallid reageerivad. Vaatan, mis aktiivsusega need metallid on. 1. Soolhape + alumiinium / HCl + Al Panin katseklaasi soolhapet ja lisasime sinna alumiiniumtüki. Esialgu reaktsiooni ei toimunud. Soojendasin katseklaasi põletileegil. Reageerimisega läks veidi aega, pärast mida hakkas eralduma veidi vesinikku. Alumiiniumtükk hakkas natukene roostetama, kuid väga märgatavat muutust ei toimunud. Järeldan katsest, et Alumiinium on väheaktiivne metall. Katsetulemus ei ole kooskõlas pingerea asukohaga, kuid tean, et Alumiinium reageerib aeglaselt, sest teda katab õhuke oksiidikiht. 6HCl + 2Al 2AlCl + 3H 3 2 2
Seebi valmistamine Katsevahendid: · 5g sulatatud searasva · 10ml etanooli · 5ml kraanivett · 3-4g naatriumhüdroksiidi · 20ml NaCl lahust · Suur kolb · Väike keeduklaas · Statiiv · Piirituslamp · Filterpaber Katse käik: · Paigutasime kolbi statiivi külge. · Panime suurde kolbi umbes 5g sulatatud searasva. · Lisasime kolbi 10ml etanooli. · Lisasime kolbi 5ml vett. · Lisasime veel 3-4g naatriumhüdroksiidi. · Sulgesime kolbi korgiga. · Süütasime kolbi alla asetatud piirituslambi. · Alguses liigutasime piirituslampi, et kolvis olev segu ühtlasemalt soojeneks. Teinud seda mõnda aega, jätsime piirituslambi paigale. · Kuumutamisprotsess kestis ca 10 minutit. · Seebi lahusest kättesaamiseks valasime kolbi 20ml NaCl lahust, segasime ühtlaselt ja valasime lahuse kiirelt kolvist välja, et see kolbi seintele ei ladestuks.
paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett ning jätkasime hõõrumist seni kuni segu pudenes ilma kleepumata. Peenestatud massile lisasime ca 20 ml heksaani, segasime hoolikalt ning hakkasime filtrima lahust läbi voltfiltri 100 ml kolbi. Lahuse filtrimisel jälgisime, et sadet ei satuks filtrile. Kordasime protseduuri seni kuni peenestatud proov oli muutunud värvituks. Meie kordasime seda 5 korda. Saadud lahuse üldmaht oli 86 ml. 2. -karoteeni sisalduse kvantitatiivne määramine
Piima happelisuse määramine 1) Klassi peale tegime 0,1 M NaOH lahuse. Klaasi panime pipetiga 10 ml hästi segatud piima. Lisasime sellele 20 ml destilleeritud vett ning segasime. Lisasime lahusele 8 tilka fenoolftaleiini lahust ja tiitrisime NaOH lahusega. Värvi muutumiseks kulus 1,7 ml. V = 500 cm3 mNaOH=2 g g MNaOH= 23+16+1= 40 mol 2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid
Töö nr 19k Töö pealkiri ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.14 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik Pipeteerisime nummerdatud kolbidesse (1-9) 10 ml zelatiinilahust ning lisasime vastavalt graafikule vett, HCl ja KOH lahuseid. Esimesena lisasime vee ja alles siis teised lahused. Mõõtsime lahuse pH ning lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt. Selleks valasime natuke lahust küvetti, mille asetasime fotoelektrilisse kalorimetrisse. Peale mõõtmist valasime lahused kõvettidest tagasi kolbidesse, ning 1. ja 2. lahusesse lisasime vastavalt 1 ja 2 tilka HCl-i. Mõõtsime uuesti pH ning optilise tiheduse.
Tallinna Kunstigümnaasium Jessica Pentsop ja Cecily Jäetma 8.c klass Laboratoorne töö nr.1 Tallinn 2014 SEGU NR 1 Koostised : 2 spaatlitäis kohvipuru 60 ml kraanivett Mina ja Cecily lisasime plastiktopsi kaks spaatli täis kohvipuru ja 60ml kraanivett. Siis me segasime segu klaaspulgaga kokku ja olime valmis filteerima. Siis me kinnitasime statiivi külge muhvi ja muhvi külge rõnga. Me panime lehtri rõnga sisse, lisasime filtri ja tükk tüki haaval eraldasime ained omavahel läbi filtri. Näidis: NB ! Kui filtreerimine on liiga aeglane, võib klaaspulgaga segu segada, aga olla ettevaatlik et filtrit läbi ei torka. Siis kui segud on jaotatud peaks se välja nägema nagu filtreeritud kohvi : SEGU NR 2 Koostised: 2 spaatlitäit liiva 1 spaatlitäis soola 70ml kraanivett (sooja) Me lisasime plastiktopsi kaks spaatlitäit liiva, üks spaatlitäis soola ja 70ml sooja kraanivett :
Mööduva kareduse määramiseks pipeteeritakse keeduklaasi 100 cm3 vett, lisatakse 3 4 tilka indikaatorit metüüloranzi ja tiitritakse 0,1 n soolhappega kuni punase värvuseni. Esimese värvi muutumise korral tiitrida edasi väga ettevaatlikult tilga kaupa. Teha kaks määramist. a ×1000 × n Arvutus: = mg ekv/l 100 a1- tiitrimisel kulunud soolhappe kogus ml n1- soolhappe normaalsus Lisasime 2,2 ml HCl - i 2,2 ×1000 × 0,1 = 2,2 mg ekv/l 100 Üldkareduse määramiseks pipeteeritakse koonilisse kolbi 100 cm3 vett, 5 cm3 puhverlahust, lisatakse ca 0,1 g indikaatorit kroomgeenmust ET-00 ja tiitritakse o,05 n triloon-B lahusega aeglaselt sinise värvuseni. Teha kaks määramist. a ×1000 × n Arvutus: = mg ekv/l
vaja orgaaniline aine tuhastada ja üldlämmastiku määramiseks sobib ainult märgtuhastamine, siis alustasime analüüsi märgtuhastamisega. Valmistasime kuivaine ja toortuha proovid ette termostaati ja muhvelahju viimiseks. Määrasime pH universaalindikaatori värvide skaala alusel. Märgtuhastamine: Alustades märgtuhastamisega kaalusime täpselt 0,5g orgaanilist väetist ning panime selle Kjeldahli number üks põletuskolbi, millele lisasime 3 ml kontsentreeritud H 2SO4 ja katalüsaatorina 1 tera seleeni. Seejärel kuumutati kolbi kuumutusplokil kuni kolvis olev lahus muutus selgeks. Pärast jahtumist pesti kolvi sisu 100 ml mõõtekolbi, täitsime kolbi destilleeritud veega kriipsuni, loksutasime ning filtreerisime. Toortuha määramine: Selleks võtsime portselantiigli nr 15 mille tühimass oli 17,46g. Tiigel täideti ca 66% ulatuses orgaanilise väetisega. Kaalumise tulemuseks oli 21,88g millest 4,42g oli
ega saa moodustada vesiniksidemeid ➢ Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained ➢ Hüdrofoobsed ained on õlid ja rasvad. ● Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. ○ Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. Töökäik Meie praktiliseks tööks meie vajasime: toiduvärvi, pipetti, veeklaasi, lusikat ja taimeõli. - Valasime klaasi vett, lisasime pisut toiduõli. - Jälgisime, mis toimus. - Lisasime klaasi pipeti abil toiduvärvi. - Jälgisime, mis toimus. - Surusime lusikaga toiduvärvi tilgad vette. - Jälgisime, mis toimus, kui tilgad puutusid kokku veega. Fotod Fotod Fotod Järeldus Meie hüpotees leidis aset. Toiduvärv lahustub vees paremini, kui taimeõli, seega on toiduvärv hüdrofiilne, aga taimeõli on hüdrofoobne. Aitäh kuulamast!
LOODUSLIKE ÜHENDITE KEEMIA LABORIPROTOKOLL Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Lipiidide eraldamine ja hüdrolüüs 1. Lipiidide eraldamine Analüüsitavaks prooviks oli räim, uuritava proovi mass oli 1,33g. Lipiidide eraldamiseks lisasime 27 ml kloroform:metanool (2:1) segu, homogeniseerisime kudet 2 minutit ning filtreerisime paberfiltriga. Filtrimise teel saime 23 ml lahust, millele lisasime 4,6 ml 0,9% NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (paremaks lahutamiseks kasutasime tsentrifuugi) ning eemaldasime veekihi. Saadud kloroformilahuse kuivatasime Na2SO4-ga.
Anorgaanilise ja füüsikalise keemia praktilised tööd. 1. Laboratoorne töö nr. 1.1.Kolloiodlahused Katse 1. Sooli valmistamine kondensatsiooni meetodil. Lahuse värvus muutub raud(III)kloriidi lisamisel pruunikamaks. FeOOH Katse 2. Kahte erinevasse katseklaasi jagatud lahusele lisasime juurde kahte erinevat ainet. a) Ühel juhul dinaatriumvesinikfosfaati Na2HPO4 b) Teisel juhul naatriumkloriidi. Lisasime mõlemale lahusele 20 tilka erinevat ainet. Reaktsioon toimus kiiremini kui lisasime saadud lahusele Na2HPO4 Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate.
(pindaktiivne komponent), pH=12,7. Taustelektrolüüti võeti 700 μl (igasse neljast viaalist). - 700 μl taustelektrolüüdilahust nelja viaali (ühega täidetakse kapillaar, kahte lähebad kapillaari otsad ning viimasele lisame uuritavad ained); - 100 μl analüüdilahust neljandasse viaali o 100 μl ainet 1 (äädikhape) o 100 μl ainet 2 o 100 μl ainet 4 (nikotiinamiid) Katse 1: uurisime antud analüüdisegu Katse 2: lisasime 5 μl nikotiinamiidi juurde Katse 3: lisasime 5 μl ainet 2 Järeldused: Aine 4 ei lahutunud, kuna on taustelektrolüüdilahusest kõrgema pKa-ga. Aine 2 ilmub viimasena, kuna lisades proovile ainet 2, suurenes viimase piigi pindala. Järelikult ilmub aine 1 esimesena, retensiooniajaga 4,9 minutit. Põhjus, miks aine 2 ilmub enne ainet 1 seisneb selles, et aine 2 massi ja laengu suhe on aine 1 massi ja laengu suhtest väiksem.
Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Happe kontsentratsiooni määramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime seda büretti. Büreti valasime täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panime otsa pipetipumba. Pipeti abil mõõtsime puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha. Seejärel kordasime katset kolmel korral. Saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3: 1.) 10,9 ; 2.) 12,3 ; 3.) 11,6 ; 4.) 11,5 Aritmeetiline keskmine: 11,575 cm³ Katse arvutused
hästi. Järelikult on vesinikkloriidhappe tugev hape. Reaktsiooni tulemusel eraldub gaas, mis ei soodusta põlemist, vaid selle tulemusel hoopis pird kustub, seega on tegemist süsihappegaasiga ehk CO -ga. Reaktsiooni võrrandid: Molekulaarvõrrand: Ioonvõrrand: Lühendatud ioonvõrrand: Katse 2. Oksiidide reageerimine veega Katsevahendid: 2 katseklaasi, vesi, fenoolftaleiin, tahke CaO ja tahke PbO . Katse kirjeldus: Me panime katseklaasi umbes 2cm³ vett. Lisasime mõlemasse katseklaasi veele paar tilka fenoolfetaeiini. Seejärel lisasime ühte katseklaasi hernesuuruse koguse CaO ja teise sama palju PbO. Uurime mis muutused toimusid ja miks. Kirjutame toimunud reaktsioonide võrrandid. Katse tulemus: Katseklaas, kus oli CaO lisatud fenoolftaleiinile, muutus lahus roosakaks. Teises katseklaasis, kus oli PbO lahustatud fenoolftaleiinis tekkis kollane lahus, sest PbO oli kollne, kuid see sadestus põhja.
Parandustükid liimisime kokku niiskuskindla liimiga. Parandustüki fikseerimiseks kasutasime pitskruve, ning seejärel lasime liimil kuivada. Nurgatappides olevad kruvid asendasime neljakandiliste tüüblitega, et need välja ei tuleks. Peale parandustöid alustasime lihvimisega. Selleks kasutasime liivapaberit nr.60, et pind ei jääks liiga sile, ning värv nakkuks paremini. Peale lihvimist alustasime värvimisega. Esimeseks kihiks oli krunt. Peale krundi kuivamist lisasime värvikihi ning lasime kuivada. Peale kuivamist lisasime raami siseossa (raami ja klaasi vahele) kitti. Seejärel puhastasime klaasid värvist seebi ja kaabitsate abil. Paigaldasime klaasid kitile. Kinnitasime klaasi uute tiftidega ja katsime kitiga. Lasime kitil kuivada. Pärast seda lisasime viimase värvikihi. Värviga katsime ka kitikihi. Puhastasime tööriistad ning töö oligi valmis. 7.3.Pildid ja selgitused tehtud töödest
Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime selle büretti, jälgides, et väljalasekava juures ei oleks õhumulle.Seejärel valasime büreti täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid ja büreti loputasime eelnevalt lahusega, mida hakkasime pipeteerima või büretist lisama, et lahuse kontsentratsioon ei muutuks. Pipetile panime otsa pipetipumba ja mõõtsime selle abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisasime 3 tilka fenoolftaleiini. Siis tilgutasime büretist leelise lahust happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga lisamisel punaseks (neutraliseerus). Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha ning leidsime happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3- tes. Kordasime katset 3 korda ning saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Arvutasime tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. II KATSE
M molaarmass g · mol-1 a lahustunud aine mass (g) ; b lahusti mass (g) t temperatuuri muutus, oC 1000 ümberarvestustegur grammidelt 1kg kohta Tegelik väärtus : M(C12H22O11) = 342 g · mol-1 Veaarvutus : Abssoluutne viga: A = 342 232 = 110 Suhteline viga: 110 / 232 x 100 = 47,41 % Järeldused: Üldiselt võib seda katset mitte õnnestunuks pidada. Kuna lahuse külmumine võttis väga väga kaua aega ja lume segu jõudis ennem sulada, lisasime sinna lihtsalt lund ja NaCl pidevalt juurde (mitte enam suhtes 100:5-le), kuigi tegelt ei tohiks minu arust see lahuse külmumist mõjutada). Samuti oli lahuse temperatuur vahepeal alla -6 oC ja siis temperatuur jälle tõusis ning pool tundi peale katse alustamist otsustad lahus ka lõpuks jäätuda, seda temperatuuril -4oC. Tegelik külmumistemperatuur olekspidanud umbes -2,5oC olema. Töö nr 9: Lahuste molaarne konsentratsioon ja selle määramine
2. Võtsime kaks katseklaasi, millesse pipeteerisime 5 ml kumbagi ekstrakti ja kuumutasime keeval veevannil. Jälgisime sademe moodustumist ja selle kogust kummaski katseklaasis. Keedetud liha ekstrakt oli läbipaistev, sadet ei tekkinud. Keetmata liha ekstrakti puhul tekkis sade. 3. Viisime läbi mõlema ekstraktiga biureedi reaktsiooni. Selleks pipeteerisime katseklaasidesse 2 ml ekstrakti, lisasime 2 ml 30%-list NaOH lahust, 1-2 tilka 2%-list CuSO4 lahust ja loksutasime. Jälgisime biureedireaktsioonil tekkiva värvuse intensiivsust. Keetmata liha ekstrakt muutus violetseks ning oli intensiivsem, keedetud liha ekstrakt oli helesinise värvusega. Leeliselises keskkonnas annab valgu polüpeptiidiahel vase sooladega violetse värvusega kompleksi. Temperatuur mõjutas valkude denaturatsiooni. Toimus valgu kõrgemate struktuuriastmete
4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) 2,5 ml 10% SDS 0,1 ml mQ 4,0 ml APS 70 µl TEMED 7 µl Segasime omavahel antud järjekorras kokku: vesi 4x lahutava geeli puhver SDS-i 10% lahus akrüülamiid/bisakrüülamiidi lahus Viimastena lisasime TEMED tõmbe all (ebameeldiva kalmaitselise lõhna pärast) ja seejärel APSi, mis katalüüsivad polümerisatsioonireaktsiooni. 2. Valasime alumist – lahutavat geeli – kahe klaasplaadi vahele. Geeli lahust plaadidevahelise ruumi täitsime nii, et ülemise ääreni jääks ~2 cm ruumi. Jälgisime, et ei tekkiks õhumulle. Kandsime geelile 1 ml EtOH. Lasesime geelil tarduda (8-15 min). Selleks, et jälgida geeli tardumist(polümeriseerumist),
mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasime pipeti töölahusega. Pipeti abil mõõtsime koonilisse kolbi 10cm3 hapet. Seejärel lisasime 3 tilka indikaatorit (ff). Lahus jäi värvusetuks. Järgnevalt tilgutasime büretist leelise NaOH( 0,1004 mol /dm 3 ¿ lahust HCl happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Kordasime katset kolm korda, kuni mõõdetud leelise koguste vahe ei ületanud enam 0,1 cm3. Arvutasime saadud tulemuste aritmeetilise keskmise. 3.2 Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Saime mõõtkolvi, milles oli 250cm3 kontroll-lahust NaOH
Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6
AS BÜROOMAAILM Rein Saar AS Kirjapaber Tatari 45 29.09.2016 nr 1-3/45 12323 Tallinn Kirjapaberi tellimine Lugupeetud müügijuht Soovime Teilt tellida kirjapaberit. Lisasime tootekirjeldused piltidega lisadena. Parimate soovidega Allkiri Ingrid Mägi juhataja Lisa: 2 lehel Aune Toots 555 6654 Kelluka 2 Telefon 555 6789 Arvelduskonto EE22333443355 23453 Elva E-post: Hansapank info@büroomaailm.ee Registrikood 2333422232244 [email protected]
Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5. Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu 6
Puhastasime ka ampleid,andsime neile tagasi esindusliku välimuse. Üldiselt igapäev ka harvendasime.(tomateid,tageeteseid,kivikilbikuid,võõrasemasid) Riisusime müügiplatse,et need esinduslikumad välja näeks.Rohisime istikuid,taimi ning paaril korral ka haljasalasid(kortermajade esiseid peenraid). Kaupa panime välja peaaegu iga päev. . Kas klientidele või siis erinevatle ettevõtjatele, haljastus firmadele. (Näiteks Mustamäe Haljastus). Lisasime erinevatele istikutele etikette ning viisime need kaupluses müügiks.Praktika teisel poolel olime puukooli osakonnas.Seal me istutasime põõsamaranaid ning enelaid. Puhastasime kadakaid ning lisasime neile puukoore multsi ,et nad talveks seisma panna. Viisime puude istikuid kauplusesse.Praktika viimastel nädalatel pakkisime lahti ning loendasime taimi/istikuid,mis saadeti tagasi üle Eesti Bauhoffidest
KATSE 3: Tärklise sisalduse määramine kartulikrõpsude vesiekstraktis Esmalt valmistati ette vesiekstrakt: Krõpsud purustati keedupotti, lisati vesi ja kuumutati elektripliidil ca 5 minutit, misjärel jahutati see toatemperatuurini ning filtreeriti filterpaberiga keeduklaasidesse. Vesiekstraktid: Lay’s – selge, läbipaistev, kollase varjundiga Piraat – hägune, valkjasroosa Estrella – kollane, natuke hägusem kui Lay’s vesiekstrakt Tärklise sisalduse määramine: Lisasime 3 erinevasse katseklaasi erinevad vesiekstraktid ning 3 tilka jooditinktuuri. Tärklise olemasolul peaks lahus muutuma siniseks. Tulemus – värvuse muutus: Piraat – hägune ja valkjas vesiekstrakt muutus vaid kergelt sinakaks. Estrella – vesiekstrakt muutus tugevalt tumesiniseks. Hiljem settis katseklaasi põhja tugev sinine sade. Lay’s – heledam sinine värvus. Hiljem settis katseklaasi põhja sinakas sade. KATSE 4: Soola sisalduse (kloriidioonide) määramine
Kellele [email protected] Koopia Pimekoopia Teema Visiitkaartide tellimus 29. oktoober 2014 Jaak Õun AS Print juhataja Austatud härra õun Soovime tellida 200 standardse mõõduga visiitkarti. Visiitkaardid peavad olema hõbe metallik paberil, musta kirjaga ja ühepoolsed. Kui tellimus on valmis, palun võtke meiega ühendust. Kaubale saame tulla järgi ise, tööpäevadel 10.00-17.00 vahemikus. Lisana lisasime meie logo ja visiitkaardile vajaminevad andmed. Lugupidamisega Liisu lill OÜ Together juhatuse esimees 584 58199 [email protected] Lisa: logo ja kontaktandmed Logo.pdf Melani Metsaluik 5623 5111 [email protected]
Leidsime palju vajalikku informatsiooni kodulehekülgedel: http://www.happygolf.lt/e-shop/more/3, http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Minigolf_Karmiel.JPG, kuid paljud ideed mõtlesime ise. Enamasti kasutasime männipuitu ja kasevineeri. Materjalid saime juhendaja Peedu Alse käest. Radade valmistamise töö käik: Koostasime kõikide radade plaanid. Mõõtsime ning lõikasime välja vineer alused. Saagisime välja radade ääred. Lisasime vajalikud detailid. Lakkisime üle vajalikud detailid. Katsime rajad riidega. Kõik rajad tegime enam vähem analoogselt. Esimese raja ehitamisel oli meil vaja valmistada plekist spiraal. Kõigepealt mõõtsime ning lõikasime välja sobiva plekist tüki, ning painutasime seda. Esimese raja ehitamine võttis kõige kauem aega, kuna me ei teadnud täpselt, kuidas seda teha. 4
Kuumutati kuni piima pind hakkas kergelt värvlema ja oli saavutanud õige temperatuuri (temperatuuri mõõdeti pidevalt). Kui piim oli saavutanud 92°C, lisati 1 kg kohupiima. Kuumutati aeglaselt pidevalt segades kuni eraldus vadak (kollakas vedelik).Pärast seda nõrutati kohupiim hästi kuivaks. Seejärel sulatati kastrulis 60 g võid, lisati juurde nõrutatud kohupiim, segati, lisati köömned ja muna. Kuumutati 70°C-ni. Seejärel maitsesime ja lisasime ~1 tl soola juurde. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Tulemuseks oli maitsev kohupiim ja sõir. Allkiri: Kuupäev:17.10.201 2
Jälgides hoolikalt, et jaotuslehtri kraan läheks rõngast ilusti läbi ja ei puruneks paigaldamise käigus. 2. Valmistasime ette filtreerimiseks vajalikud vahendid. Lõikasime süstla sisse filterpaberist kaks rõngast, et tekitada süstla põhja kahekordne kiht filterpaberit. 3. Panime taimelehed uhmrisse ja uhmerdasime need ühtlaseks massiks. 4. Valmistasime ~ 15ml heksaani ja etanooli (suhtes 2:1) ekstraheerimissegu ning lisasime selle uhmris olevale massile. 5. Filtreerisime saadud segu läbi süstla jaotuslehtrisse. Jälgides enne, et jaotuslehtri kraan on kinnises asendis. 6. Lisasime jaotuslehtris olevale segule ~ 10ml destilleeritud vett ja sulgesime jaotuslehtri korgiga. 7. Loksutasime jaotuslehtrit ettevaatlikult pikitelje suunas, hoides seda mõlema käega (ühega toetades korki ning teisega kraani). Samal ajal jälgides, et kork ja kraan oleksid
NaOH lisamise teel. Tekkinud produkti hulga/kontsentratsiooni arvutamiseks määratakse optiline tihedus lainepikkusel 410 nm. 1)ENSÜÜMI KONTSENTRATSIOONI (E) MÕJU REAKTSIOONI KIIRUSELE (v) Selles katses varieerisime fosfataasi kontsentratsiooni, teised parameetrid (substraadi kontsentratsioon, pH ja temperatuur) hoidsime konstantsetena. 1) Segasime kokku puhverlahuse, H2O ja pNPP ning inkubeerisime 2-3 minutit toatemperatuuril 2) Lisasime segule ensüümi ja inkubeerisime toatemperatuuril 15 minutit 3) Peatasime reaktsiooni 600 µl 0.1 M NaOH lisamisega 4) Määrasime optilise tiheduse 405 nm juures, arvutasin selle järgi produkti kontsentratsiooni ja reaktsiooni kiiruse (v). Selleks kasutasin korrigeeritud optilisi tihedusi (lahutasin optilisest tihedusest ilma ensüümita lahuse optilise tiheduse 0,05). Kasutasin valemit A=*C*l, kust avaldasin C=A/(*l). = 18400M-1cm-1, A on korrigeeritud optiline tihedus ja l=0,5 cm.
092714 EATI-12 Laboratoorne töö I Protokoll Ülesanne Keedusoola määramine liiva-soola segus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm), areomeeter, filterpaber. Töö käik Lisasime koonilises kolbis olevale liiva-soola segule 50 cm3 destilleeritud vett. Seejärel tuli liivas olev sool lahustada klaaspulga abil vees. Kui soola oli piisavalt lahustatud, siis tuli see valada keeduklaasi. Selleks tuli filterpaber asetada lehtrile nii, et see moodustaks filtri ja seda tuli ka niisutada, et see jääks lehtri seintele. Järgnevalt tuli valada kolbis olev lahus mööda klaaspulka filtrile ning sealt läks see edasi keeduklaasi. Nüüd tuli korrata
Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi • 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset • 4)Vahetasime vee ja pärmi • 5) sama katse 45°C juures Katsete läbiviimine Katse 2 • Teise katsega püüdsime välja selgitada, kas 15°C juures toimub autotroofsel organismil ainevahetus. • 1) Paneme biokambrisse 150ml idandatud seemneid • 2) Teeme 15°C veevanni sellele • 3) Mõõdame 5 minuti vältel CO2 taset biokambris Katsete läbiviimine
Laadimistopsikute tootmine algab kõigepealt toorikute ehk tühjade sampooni vms pudelite leidmisega. Seejärel kui pudelid on olemas, pestakse need ning eemaldatakse sildid. Kui pudelid on korras, siis lõigatakse topsikule õige kuju, et saaks seda riputada ning oma telefoni sinna sisse sobitada. Kui kuju on valmis, lihvitakse ääred siledaks ning hakkabki toote disainimine vaatamiskõlblikuks. Disaini elementidena kasutasime pärleid, naharibasid, litreid, ajalehte, nööri ja vilti, mille lisasime osadele topsikutele sisuks. Algul üritasime ka topsikute disainis kasutada erinevaid värve, nt spray'd ja seinavärv. Kahjuks värv ei jäänud topsikule peale, seega pidime tegema välimuse osas teatuid piiritlusi. Nutitaskute tootmine algab kangast jääkide või näidiste leidmisega. Seejärel lõigatakse need vastavalt telefoni suurusele parajaks ning õmmeldakse kinni. Kui taskud on kinni õmmeldud, keeratakse need õigetpidi ning viimane lihv antakse triikrauaga pressides.
5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB. Lisasime optimeerimise ploki ja sisestasime oma eesmärgid. Joonis 3. Optimeerimise plokk. Kuna programmi tudengiversioon lubas korraga optimeerida 4 parameetrit, siis pidime muutujate ploki erinevaid väärtusi muutma ning kordama optimeerimist. Joonis 4. Muutujate plokk. Optimeerimist alustasime RANDOM meetodiga, sest skeemielementide algparameetrid võisid olla optimaalsetest palju erinevad
Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 24,50 7700,11 60,75 7,89 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,01 kg/m3 Katsekeha nr.2.
Valisime valge roosi kuna värvi muutust on valgel visuaalselt kõige parem märgata ja värviks valisime toiduvärvi kuna see on hästi imenduv ja ohutum kui mõni muu kemikaalne värv. Lisaks kergesti kättesaadav. Töö käik: Alustasime katset nii, et lasime kolme erinevasse anumasse 350 milliliitrit 30'C vett, mõõtsime, et igas anumas oleks sama temperatuuriga vesi. Roosid on hoolduse kohapealt vähenõudlikud, kuid ei talu külma ning seepärast kasutasimegi leiget vett. Seejärel lisasime nendesse anumatesse toiduvärvi, igasse ühte erineva koguse värvi: punast ja sinist ning kolmandasse panime kaks värvi kokku, et saada lilla. Punast toiduvärvi panime 10 tilka, sinist 15 ja oletatavasse lillasse panime 20 tilka. Roosidel lõikasime ära varred, et need oleks lühemad ja mahuks topsidesse ära. Panime varrega allapoole roosid toiduvärviga lisatud anumatesse. Anumad transportisime aknalauale ning 24h hiljem läksime tulemust vaatama.
Analüüsi käik: ▪ Loputasime büretti 2-3 korda vähese koguse titrandiga ning kinnitasime vertikaalselt statiivi külge. Täitsime büreti lehtri abil titrandiga. Jälgisime, et büretti ei jääks õhumulle (õhumulli korral avasime keeduklaasi kohal kraani, et õhk saaks väljuda) ning märkisime titrandi nivoo algnäidu büretis. ▪ Proovi valmistamiseks mõõtsime mõõtesilindri abil koonilisse kolbi 50 ml kraanivett kooli kraanist. Lisasime kraaniveele mikrospaatli abil väheses koguses (paar kristalli) tahket indikaatorit ET – 00 (lahus omandas punase värvuse) ja vahetult enne tiitrima hakkamist ~2ml puhverlahust (reaktsiooni tasakaalu säilitamiseks fikseerib lahuse pH, sidudes vesilahuses kas hüdroksiidioone või vesinikioone, tiitrimine pean olema lõpetatud 5 minuti jooksul pärast puhverlahuse lisamist.) Lahusele lisati puhverlahus
Kasutusalad Tööstuses- kütusepõletamine Transport Meditsiin-vere hapnikutaseme tõstmine Hingamine Reovee bioloogiline puhastamine Tselluloosi valgendamine. Katse Vaja läheb: Katseklaas Veekauss Kolb Bürett Piirituslamp Tikud Puupulk H2O2 Pärm või MnO2 Katse kirjeldus Veekausi täitsime poolenisti veega. Asetasime katseklaasi vette, et õhku välja lasta. Kolvi põhja panime MnO2 pulbrit või pärmi. Lisasime H2O2. Seejärel hakkas kolvist hapniku eralduma, mis läbi kummitoru liikus katseklaasi, surudes vee sellest välja. Süütasime puupulga, võtsime katseklaasi veest välja nii, et vesi sinna sisse ei satuks. Kustutasime puupulga. Järgnevalt oleksime pidanud puupulga panema katseklaasi ning see oleks pidanud süttima. Katse ebaõnnestus. Kuid harjutamine teeb meistriks. Aitäh tähelepanu eest! Aprill 2010
U efekt 25 y66A. I sek = 66 A U sek ( efekt ) = 25V S = 1,66kVA (3 = 5kVA). × A2 S= 50 Hz sagedusel töötava trafo näivvõimsuse valem on 14000 , kus A on südamiku ristlõike S ja on südamiku materjali kasutegur. Kuna me alguses lisasime andmetesse juba , siis võib hetkel kasutada valemit lihtsustatult A2 S= = A 2 = 14000 × 1660 = 23240000 A = 23240000 = 4820mm 2 14000 4820 = 5073mm 2 Arvestades trafo plekkide isolatsioonikadu 5% 0,95 Vajalik südamiku ristlõike pindala A y 5000 mm2.
(kaalusime analüütilistel kaaludel) lahjendasime 5 ml-ni boraat puhvri lahuega. 2. Võtsime 50 ml-lise katseklaasi ja valasime sinna kaseiini, panime 10ks minutiks termostaati 30ne kraadi juurde soojenema 3. Siis valmistasime 4 katseklaasi kuhu panime TKÄ 3 ml igasse. 4. Kui 10 minutit möödus, võtsime 1 ml ensüümi lahust elektroonpipetiga ja panime selle kaseiini, loksutasime ja võtsime 3ml 0-proovi, lisasime selle 2 esimesse katseklaasi TKÄga. Siis panime 5ks minutiks seisma termostaati, et lahu hüdrolüüsiks edasi. Pärast 5 minuti võtsime veel proovi 3ml ja panime selle teisse katseklaasi TKÄga. Sama protsessi kordusime 10ne ja 15ne minuti pärast. 5. Kui kõik neli TKÄga katseklaasi olid täidetud hüdrolüüsi seguga jätsime need sadestuma 15neks minutiks
Järeldus: Keemiline reaktsioon on kiirem kui on lahuse temperatuur kõrgem. See sõltub ainekeste kokkupuutede kiirusest, kuna temperatuur näitab aine osakeste keskmist kiirust. Töö nr.4 Keemiline tasakaal, ja selle sõltuvus ainete kontsentratsioonist katse 1 . Töövahendid: 4 katseklaasi, keeduklaas, dest. vesi Töö reaktiivid: küllastatud raud(III)kloriid, küllastunud ammooniumtiotsüanaat. Töökäik: 1) Keeduklaasi asetasime 20 cm3 destilleeritud vett, kuhu lisasime ühe tilga küllastatud raud(III)kloriidi lahust ning ühe tilga küllastatud ammooniumtiotsüanaati. 2) Saadud lahuse võrdselt jagasin nalja katseklaasi. 3) Panin kirja saadud reaktsiooni võrrand - FeCl3 + NH4SCN [FeNCS] Cl2 + NH4Cl 4) Teise katseklaasi lisasin kolm tilka küllastatud raud(III)kloriidi. - tulemuseks saime tumedama lahuse. Mis tähendab, et aineid ei olnud vajalik kogus reaktsiooni jaoks, mingit ainet oli rohkem, kui vaja
samas käändes see sõna tõlgitud ka kõigile, nt. res communis omnium kõigile ühiselt kuuluv asi - M. Ristikivi magistritöö, 2006, lk. 47. Järgmisena leidsime ka väljendi M. Ristikivi magistritööst, 2006, lk. 48, väljendid: tacitus consensus "vaikiv nõusolek"; tacito consensu "vaikival nõusolekul" ja kommentaarid tsitaatide ühildumise probleemi kohta. Pidasime õigemaks Consensus omnium kõikide nõusolek, sulgudesse lisasime teise variandi, mis võiks võibolla samuti õigeks osutuda. 2 See lause tekitas probleeme otsetõlkega, mis kujunenuks välja üsna arusaamatu. Uurimise käigus leidsime variandid sellest lausest H. Siimets Gross magistritööst, 2002, lk. 86 88, kus oli täpsemalt uuritud antud lause tõlget ja selle võrdlust Gaiuse ja Iustinianuse institutsioonides. Leidsime väljendi quae res pondere numero constat asjad, mida määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi
Oli ka nalja tegija, kes vastas, et hakkab võileiba sööma. Ei taheta kohe noores eas oma tulevikku kindlustada, kuigi seda aega ei pruugi tulla, sest tööturg järjest väheneb. 1.4 Kokkuvõte Uurimistöö koostasime, et teada saada, mis plaanivad TDL'i 10.klassi õpilased peale gümnaasiumi teha? Kas nad jätkavad õpinguid peale gümnaasiumi? Kui paljud soovivad kohe tööle minna ja mida nad elult ootavad? Uurimistöö hüpoteesiks lisasime, et enamus TDL 10.klassi õpilastest tahavad edasi õppima minna, kahjuks see tõeks ei osutunud küsitletuist ainult 22% tahtsid kindlalt edasi õppima minna 26% neist ei olnud veel kindlad. Uurimistöös osales 42 inimest neist 68% (29) olid naised ning 31%(13) olid mehed. Uurisime ka kuhu tahetakse edasi õppima minna ja palju palka teenida tahetakse. Õppima taheti minna koolidesse üle Eesti, kuid nendest suurem osa küsitletavaid tahtsid minna Tartu Ülikooli, neid oli 14
c) Geelipildilt on näha, et PCR on tõenäoliselt ebaõnnestunud, kuna bändi pole näha (peaks olema noolega märgitud kohas). Põhjuseks võib olla ebatäpsus. Edasiseks tööks sain L-Envo pEGFP-C2. 2. PCR-i produkti puhastamine a) Kaalusime 1,5g agaroosi, viisime mahu TAE puhvriga 100ml-ni ja kuumutasime segu mikrolaineahjus, kuni agaroos täielikult lahustus. Seejärel jahutasime lahust ringjate liigutustega loksutades. Jahtunud segule lisasime 0,5l EtBr, loksutasime ning valasime lahuse geelialusele. Lasime geelil tarduda. b) Kuna produktide pikkus varieerus 300-2000 bp vahel, siis valmistasime 1,5% agaroos geeli. Mida pikemad produktid, seda lahjem peab olema geel, ning vastupidi. c) Kontrollgeeli valasime selleks, et hinnata, kas puhastamine on olnud efektiivne. Kui segusse on jäänud peale soovitava produkti muid jääke, on kontrollgeeli pildil näha peale õige pikkusega lõigu ka teisi bände
Arvutamine annab tulemuseks m = ( 10 0,032 ) kg = 0,32 kg . Teades ühes moolis aines olevat molekulide koguarvu, mis on antud Avogadro arvuga, saame molekulide koguarvu valemist N = NA . Arvutamine annab molekulide koguarvuks N = 10 6,02 10 23 = 6,02 10 24 . Vastus: 10 mooli hapniku mass on 0,32 kg, molekulide koguarv on 6,02 10 24 . Näidisülesanne 4. Mitu aatomit on ühes grammis süsinikus (C)? Lahendus. Antud: Nii, nagu eelmises ülesandes, lisasime ka siin algandmetesse m = 1 g = 0,001 kg süsiniku molaarmassi ja Avogadro arvu. Aatomite arvu leidmiseks µC = 0,012 kg/mol oleks vaja antud süsinikukogusele vastavat moolide arvu, sest ühes N A = 6,02 10 23 1/mol moolis olevate osakeste arv (Avogadro arv) on teada N=? N = NA . Moolide arvu saame aga leida aine massi ja molaarmassi kaudu m = . µC
............................................................................................................................8 Sissejuhatus Antud rühmatöö eesmärgiks oli külastada kahte erinevat poodi ning võrrelda nende kaupluste asukohti ning üldilmet, atmosfääri, kaupluste üldplaneeringut ja klientide liikumisteid, kahe toidukaupade kategooria asukohtade kirjeldust, kategooriate kooslust ja hindade avaldumist. Kauplustes tuli küsitleda ka klientide arvamust poe külastamisel. Lisasime ka ettepanekuid kaupade paremaks paigutamiseks arvestades klientide liikumisteid. Meie poolt valitud poed asusid mõlemad Tartu linnas. Vaatlemiseks valisime välja: Annelinna Prisma ja Raatuse Comarket-i. Vaatluse rühma moodustas kolm liiget. Poodide üldilmed Annelinna Prisma: Lähedal on mitmed elamurajoonid, pood asub Tartu linna ääres aadressil Nõlvaku 2, Tartu. Poel on 2 sissekäiku, saab liikuda otse nii toiduosakonda, kui ka tööstuskaupade osakonda
Mõõdetavad parameetrid 1. Õhu kulu. 2. Ammoniaagi vesilahuse kulu. 3. Selge vedeliku kihi kõrgus alumisel taldrikul. 4. Ammoniaagi vesilahuse algkontsentratsioon. 5. Ammoniaagi vesilahuse kontsentratsioon pärast kolonni läbimist. 6. Lahuse ja õhu temperatuurid. Töö käik AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Ammoniaagi vesilahuse kontsentratsiooni määramiseks võtsime alglahuse mahutist 10 ml proovi, lisasime indikaatorina metüüloranzi ja tiitrisime 0,1N HCl-ga kuni proovi kollane värvus muutus roosaks. Tegime seda 2 korda, esimesel korral kulus HCl 4,35 ml ja teisel korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml.
Mõõdetavad parameetrid 1. Õhu kulu. 2. Ammoniaagi vesilahuse kulu. 3. Selge vedeliku kihi kõrgus alumisel taldrikul. 4. Ammoniaagi vesilahuse algkontsentratsioon. 5. Ammoniaagi vesilahuse kontsentratsioon pärast kolonni läbimist. 6. Lahuse ja õhu temperatuurid. Töö käik AMMONIAAGI KONTSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Ammoniaagi vesilahuse kontsentratsiooni määramiseks võtsime alglahuse mahutist 10 ml proovi, lisasime indikaatorina metüüloranzi ja tiitrisime 0,1N HCl-ga kuni proovi kollane värvus muutus roosaks. Tegime seda 2 korda, esimesel korral kulus HCl 4,35 ml ja teisel korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml.
" V. LIITLAUSE. RINDLAUSE Rindlause- lause, mille erinevad lauseosad on võrdsed, rindlause osad JA, NING, EGA, EHK, VÕI - koma pole KUID, VAID, ENT, AGA -koma on nt Ma ei teadnud ta nime ja otsustasin temalt küsida, ent majja sisenes võõras ja meie vestlus katkes. VÕIB kasutada ka mõttekriipsu või koolonit. Koolon on lause esimeses pooles ja sellele järgneb pikem seletus. nt Me tegime täpselt juhise järgi: kaevasime augu, vooderdasime selle, lisasime aarde auki ja kaevasime uuesti kinni. Mõttekriipsule järgneb lühike seletus ja see esineb lause teises pooles. nt Armastasin, uskusin, lootsin - miski ei parandanud meie suhet. VI PÕIMLAUSE - lause, kus on üks pealause ja teised sõltuvad kõrvallaused. Pealause eraldatakse ALATI ülejäänud lausest komaga. 22. Katkev põimlause. nt Kui jahimees vaatab püssisihikut, mis on silmast 35 keeri 45 cm kaugusel, kirpu, mis on temast 80 cm kaugusel, ja
annaabi.ee 
