(nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toimub 25. oktoobril kell 12.15. Kohtume pühapäeval kell 7. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele lauses koma. Kolmapäeval, 23. novembril on järgmine loeng. Eile, laupäeval peeti Vaskräämas laata. LISANDIST JÄRELLISAND eraldatakse komadega, EESLISANDIT komadega ei eraldata. Odysseus, Ithaka kuningas, võitles vapralt. (J) Ithaka kuningas Odysseus võitles vapralt. (E) Juta Juurikas, juhataja, ootas alluvatelt aruannet. (J) Juhataja Juta Juurikas ootas alluvatelt aruannet. (E) ·Käisin Jaaniga, oma sõbraga, kohvikus. (J) ·Villu, Jaan ja Kaarel, väga kuulsad põllumehed, võtavad võistlusest osa. (J)
Põlevkivi Referaat Sisukord Põlevkivi Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi keskordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi on olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine
muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/m3). Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoon ning kergbetoon omavad tulepüsivust kuni 2 tundi, raudbetoon talades. 1,5 tundi eelpingestatud talades. Betoontooted jaotatakse kahte klassi: · Klass 1: kergbetoon (mull ja vahtbetoon, fibo) omavad väiksemaid termilisi liikumisi kui tihked betoontooted ja säilitavad paremini oma tugevuse tulekahju tingimustes;
või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi Kukersiit Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena.
Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi ehk kukersiit on pruun, orgaanilist ainet sisaldav kivim, mida leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Kasutatava põlevkivi teaduslik nimetus kukersiit tuleneb Kukruse asula nimest, kuhu rajati esimene kaevandus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid). Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777
Lihtsaim viis saavutada valgendavat mõju on lisada nätsule söögisoodat. Pealegi soodustab ka hambakatu eemaldamist. Oluline on seegi, et söögisoodat on hammaste puhastamiseks kasutatud juba ammustest aegadest. Raviva nätsu idee rajaneb lihtsal tõel mäludes lahustuvad toimained sülge ja imenduvad osaliselt suuõõne limaskestast. Kõige süütum ravitoimega näts on rikastatud vitamiin C. Sellise nätsu võib tavaliselt ära tunda acerola kirsi lisandist, mis sisaldab rikkalikult askorbiinhapet. Otseselt ravitoimega närimiskummides on näiteks kannatuslille õitest ja viljadest eraldatud lisand, mis on valuvaigistava toimega. Raviotstarbelistest nätsudest vist kõige tuntumad on tooted, mis aitavad suitsetamisest loobuda. Ehkki otsest ravitoimet neil pole, aitavad need vabaneda organismi tervist mitmel moel kahjustavast pahest. Niisugused närimiskummid sisaldavad väikestes kogustes tubakale omast alkaloidi nikotiini. Sellise
3. Kuidas jagatakse antimikroobsed ained? Antimikroobsed ained jaotatakse vastavalt nende struktuurile orgaanilise ja anorgaanilise rühma järgi. 4. Mida teevad antimikroobsed ained materjali sees? Materjali sees - takistab materjali bioloogilist lagunemist. Materjali pinnal - takistab mikroobide kinnitumist materjali pinnale. 5. Kuidas töötab hõbe antimikroobse ainena? Niiskuse olemasolul vabaneb antimikroobsest lisandist järk-järgult hõbeda ioone. • Hõbedaioonid on võimelised tugevasti seonduma mikroobide rakulise ensüümiga ja inhibeerima rakuseina, membraani ja nukleiinhapete ensüümi aktiivsust. • Kuna mikroobidel on negatiivne pinnalaeng, tõmbuvad positiivse laenguga hõbedaioonid mikroobide poole ja häirivad nende elektrilist tasakaalu. • Tulemuseks on see, et mikroobide rakuseinad purunevad ja rakk hävineb 6. Kuidas töötavad antimikroobsed polümeerid (3 võimalust)?
ümber Päikese. Lisaks Päikese ümber tiirlemisele pöörleb Maa ka ümber oma telje, tehes ühe pöörde pisut enam kui 23 tunni ja 56 minutiga. Maa telg on orbiidi tasandi ehk ekliptika normaali suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustajaks. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist. Minevikus koosnes Maa atmosfäär palju suuremast hulgast süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja okeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja
jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/kuupmeetrit) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mullatekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mulletoonid vaht-ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine, peenliiv ja vesi. Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda? Mullbetoonist väikeplokist majakarbi ladumisega saab igaüks hakkama.Väikeploki pikkus on umbes 60 cm
PASTA Üldnimetus Esimesed jäljed Hiinast, Indiast, levinuim Itaalias. Euroopasse tõi pasta Marco Polo. Liike üle 400. Valmistatakse jahust ( durumnisujahu,harilik nisu, tatrajahu,odrajahu, riisijahu) veest ja/või lisandist(spinat,tomat,lagrits,muna) annavad pastale värvuse PASTA SAAB NIME KUJU JÄRGI: Fusilli- spiraal Penne- lõigatud otstega Ravioli- täidisega pasta Spaghetti- spagetid ( pikad peenikesed kõrred) Tortellini- täidisega Macaroni-sarveke Liigitus: · Kasutatud maitse- või värvilisandite järgi (spinat, tomat, lagrits, seepiatint,muna jne) · Kasutatud toorainete alusel jahu sort, munaga, munata · Töötlemise järgi- kuivpasta, toorpasta · Toodete kuju järgi
kihistiku alumise osa 7 kukersiidikihti (A-F1) ja nende vahel olevad 6 pae vahekihti. Tootsa kihindi paksus on maardla põhja- ja idaosas 2,7 - 2,9 m ning väheneb lõuna ja lääne suunas. Tootsa kihindi ehitus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid) Gloecapsomorpha prisca Zalessky. Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Põlevkivi, varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam, kui
Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad (ja vaieldavad) märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud. Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist. Minevikus koosnes Maa atmosfäär palju suuremast hulgast süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Väiksemal määral on süsihappegaas lahustunud ookeanidesse ja taimede poolt ära tarvitatud. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb
Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Atmosfäär · Atmosfäär,mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist,kloorist,metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite tagajärjel muutunud. · Atmosfäär koosneb: 77%lämmastikust,21%hapnikust,argoonist,süsinikdioksiidi ja vee lisandist. · Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb kliima. KuuMaa kaaslane · Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil
Koor varieerub paksusest, ta on ookeanide all õhem ning kontinentide all paksem. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid on vedelad. Tuuma põhikoostisaineks on raud, kuid on võimalik, et selles esinevad ka mõningad kergemad elemendid. Maa on ainuke planeet, kus vesi saab eksisteerida vedelas olekus Maa pinnal. Maad ümbriteb atmosfäär Maa atmosfäär See koosneb: 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist. Minevikus koosnes Maa atmosfäär palju suuremast hulgast süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikese- kiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb.Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid ja elu maal Maa temperatuur
gruppides · Ärilõunal ootavad külalised, millal pere- mees alustab nõupidamisega Toitu puudutavad keelud · Hammusta vähehaaval korraga · Kui palju võiks siis korraga toitu hammustada? Toitu puudutavad keelud · Hammusta vähehaaval korraga · Kui palju võiks siis korraga toitu hammustada? · Suus võiks olla nii palju toitu korraga, et oleks võimalik vastata küsimustele Soovimatud lisandid · Säästa teiste tundeid (kui väike asi) · Vabane märkamatult soovimatust lisandist Mida võiks teha, kui leiate toidust praetud putuka? Mida võiks teha, kui leiate toidust praetud putuka? Käeviibe kelnerile ja probleem laheneb Sisenemine · Ametlikul lõunal esimesena peremees, siis daam, kes hakkab istuma tema paremal käel. · Mitteametlikul enamasti enne perenaine, siis külalised ja viimasena peremees Lauda istumine · Perenaine näitab kohad või leitakse ise istekohad · Külalised jäävad seisma toolide taha, kuni
vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Turvast
- Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). Lühidalt plastidest: Plastid- polümeeride(kõrgmolekulaarsete ühendite) baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul. Koosnevad polümeersest maatriksist(sideainest, anna vormi ja kuju) ning tugevdavast ehk armeerivast lisandist( teraline või kidmaterjal). Plastide jagunemine: a)Rakendusomadusete järgi: -tarbeplastid(PE,PVC) -konstruktsiooniplastid( PA,PC) -eriotstarbelised plastid b)Päritolu järgi: -looduslikud -modifitseeritud looduslikud -sünteetilised c)Peaaehele kuju järgi: -lineaarsed -hargnenud
· Väikeste laudade taga üldine vestlus · Suures lauas võib vestlus toimuda gruppides · Ärilõunal ootavad külalised, millal pere- mees alustab nõupidamisega Toitu puudutavad keelud · Hammusta vähehaaval korraga · Kui palju võiks siis korraga toitu hammustada? · Suus võiks olla nii palju toitu korraga, et oleks võimalik vastata küsimustele Soovimatud lisandid eines · Säästa teiste tundeid (kui väike asi) · Vabane märkamatult soovimatust lisandist Mida võiks teha, kui leiate toidust praetud putuka? Käeviibe kelnerile ja probleem laheneb. Sisenemine · Ametlikult lõunal esimesena peremees, siis daam, kes hakkab istuma tema paremal käel. · Enamasti enne perenaine, siis külalised ja viimasena peremees Lauda istumine · Perenaine näitab kohad või leitakse ise istekohad · Külalised jäävad seisma toolide taha, kuni perenaine annab märku istuda · Meesterahvas nihutab endast paremal istuva naisterahva jaoks lauast eemale tooli
TÖÖJUHEND Töö koosneb kahest etapist I planeerimine (kahekäigulise toidukorra planeerimine) II aruande koostamine I Planeerimine Planeerida kahekäiguline toidukord. Pearoog ja dessert. Aruande struktuur: TIITELLEHT SISSEJUHATUS kellele, mida ja kuidas? (äriidee) Menüü Menüü koosneb kahest toidust pearoog ja dessert ning sinna juurde sobivast lisandist. Vormistada menüü korrektselt arvutil. Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (Kaardid Lisa1) Vormistamiseks kasutada Exceli tabelit. Töövahendid ja nõud Koostada toitude valmistamiseks, serveerimiseks ja teenindamiseks vajaminevate töövahendite ja nõude loetelu. Tööplaan Koostada tööplaan (kirjeldada igas tunnis tehtavad tööd) tööde teostamiseks ja igaks tööks kuluv aeg. Pearoog tuleb serveerida 3 tunni alguses. Kõik toidud tuleb kokal endal lauda viia.
palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure poorsusega ning väikese tihedusega kergbetoon, mille sideaine on näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast lisandist, mis annab mullebtoonile soovitud poorsuse ning ruumala. Töö teises osas kasutatud ehitusmaterjalideks on keraamilinetellise tükk, silikaattellise tükk ning graniit. 1.3 Töös kasutatud töövahendid Nihik - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali kolme mõõtme - laiuse, pikkuse ja sügavuse võimalikult täpne mõõtmine. Digitaalne kaal - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali massi määramine. 1.4 Katsemetoodika
Allikas: www.ida-virumaa.ee Ida-Virumaa Vapp (Google) (Ida-Virumaa lipp) 6 Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid) Gloecapsomorpha prisca Zalessky. Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82%
energiat raja läbimine nõuab. Osad skaalad, näiteks Suurbritannias kasutusel olev, annavad infot ka raja ohtlikkuse ja julgestusvõimaluste kohta. Paljudes riikides kus vähegi kaljusid leidub on loodud oma kohalikud süsteemid. Maailmas enamlevinud skaalad on: Bouldering Fontainebleau skaala - kasutusel peamiselt Euroopas. Koosneb numbrist (1-9), suurtähe lisandist (A/B/C). Poolkategooria puhul lisatakse "+" märk, näiteks 7C+ V-skaala - kasutatakse Ameerikas, loodud 90-ndate alguses Hueco Tanks'i piirkonna tarbeks. Hetkel katavad vahemikku V0 kuni V16 Vabaronimine Prantsuse skaala - maailmas hetkel levinuim. Põhimõte sama mis Font skaalal, vahe on väiketähe kasutamises. Näiteks 7c+ Ameerika skaala ehk YDS - kasutatakse valdavalt Põhja-Ameerikas
3.2. Plastifikaatorid ehk veevajadust vähendavad lisandid Plastifikaatorid võib liigitada kolme gruppi: Normaalsed Tardumist aeglustavad Tardumist kiirendavad. Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata. Veevajadust vähendavad lisandid on lisandid, mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Kui jutt on plastifikaatorist või veevajadust vähendavast lisandist, siis räägitakse tegelikult ühest ja samast lisandist. Need on sama lisandi kaks erinevat nimetust. Plastifikaator viitab sellele, et tema abil on segu võimalik muuta plastsemaks ja seega kergemini käsitsetavaks. Veevajadust vähendav lisand viitab aga sellele, et sama töödeldavuse saamiseks kulub vähem vett. Antud grupi lisandite kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada umbes 5- 10%, vahel isegi kuni 15% ehk keskmiselt 10-20 (30) liitrit 1m3 betooni kohta
keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3, 8 km. Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Maal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6° C. /10/ Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Maa tuum koosneb peamiselt rauast. Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist./11/ Maavärinad: tekivad seal, kus hõõrdub üks laam teise vastu. Kohtades, kus laamad otse kokkupõrkavad tekivad mäeahelikud. Vulkaanid toovad maasisemusest maapeale sulakivimid, mille survet ei suuda mägi välja kannatada. Keskmiselt umbes kolm korda 10 aasta jooskul saame näha päikesevarjutust. See tähendab seda, et Kuu on täpselt Maa ja Päikese vahel. Kuu paistab niimoodi Päikesega
Koondlause liikmete puhul ei pea nende samasisulisi osi kordama. Isa ostis turult piima, juustu, leiba ja saia. Maasika-, pirni-, õuna- ja kirsi kompott. 5. Üte(õp lk 178 ja 197) Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. (Mart, too pliiats siia). Üte eraldatakse ülejäänud lausest komadega. Üte on alati nimetavas käändes ja selle järgi saab ütet eristada lisandist. 6. Kõrvallause, pealause.(õp lk (k.l)181,186,202 ja 203.(p.l) 180 ja 202) Kõrvallause algab üldjuhul alistava sõnaga (et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jt): Kati kuulis, et karul on kurb meel.(Sõnajärg aitab liigendada infot ja väljendada kõneleja suhtumist öeldusse) Rõhutatud kõrvallauses eelistatakse verbilõpulist sõnajärge, muudel juhtudel on kõrvallause sõnajärg vaba. Pealause saab olla iseseisvalt eksisteeriv lause. Kõrvallausega seob teda sidesõna.
kuumutusaeg, tärklise-vee suhe, ensüümide aktiivsus. Tärklis ei lahustu külmas vees, kuid seob umbes 30% vett. Vee sidumisvõime kasvab temperatuuri tõustes tärkliseterad punduvad, nende maht suureneb umbes 10 korda. Kliiserdumine toimub 55°-80° C juures polümeeri ahelad moodustavad kolmemõõtmelise ,,võrkstruktuuri" sidudes enam vett kui pundunud tärkliseterad, suureneb viskoossus. Viskoossus sõltub amüloosi sisaldusest, keskkonna hapesusest, soola või suhkru lisandist. Retrogradatsioon on tärklisegeeli vananemine. Seismisel sisust eraldub vett, tärklis läheb osaliselt kristallunud olekusse tgasi ja krõbe koorik muutub pehmeks. Selle vältimiseks on võimalik saia niisutada, panna kuuma ahju - tärklis seob uuesti vett ja mõneks ajaks on värske toode. Tärklise retrogradatsioon leiab aset ka külmutamisel. Tärklise hüdrolüüs toimub temperatuuri, hapete ensüümide toimel ning tekivad dekstriinid, maltoos, glükoos
6.Ekvivalentne aatomite arv RTK? 2 7.Millised on võrevahelised defektid? Kui normaalsetel asjaoludel on täitmata koht võre vahel. 8.Kirjelda difusiooni võrevahelist mehhanismi? Võrevahelisel difusioonil liiguvad aatomid ühest võresõlmede vahest teise tühja kohta võresõlmede vahel. On omane suhteliselt väikeste aatomite dif-le kristallvõres. 9.Lisandi mõju metalli elektritakistusele? Lisandtakistus sõltub lisandi konsentratsioonist vastavalt: ro(i)=ACi(l-Ci), kus ro(i)- lisandist põhjustatud takistus, Ci- lisandi konsentratsioon, aatomosa; a-konstant, sõltub aga nii põhiainest kui ka lisandist. 10.Valguse peegeldumine mittemteallilise materjali pinnalt? Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise, erineva murdumisnäitajaga keskkonda, siis osa kiirgust peegeldub piirpinnal ka siis kui on tegemist kahe läbipaistva keskkonnaga. Peegeldusvõime määrab seos: R=Ir/Io kus Ir ja Io on vastavalt peegeldunud ja langeva valguse intensiivsused. 11
6. Ekvivalentne aatomite arv RTK? 2 7. Millised on vôrevahelised defektid? Kui normaalsetel asjaoludel on täitmata koht võre vahel, 8. Kirjelda difusiooni võrevahelist mehhanismi? Võrevahelisel difusioonil liiguvad aatomid ühest võresõlmede vahest teise tühja kohta võresõlmede vahel. On omane suhteliselt vaikeste aatomite dif-le kristalivõres. 9. Lisandi mõju metalli elektritakistusele? Lisandtakistus sõltub lisandi konsentratsioonist vastavalt: rooi=ACi(1-Ci ), Kus rooi - lisandist põhjustatud takistus, Ci -- lisandi konsentratsioon, aatomosa; A -- konstant, sõltub aga nii põhiainest kui ka lisandist. 10. Va1use peegeldumine mittemetallilise materjali pinnalt? Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise, erineva murdumisnäitajaga keskkonda, siis osa kiirgust peegeldub piirpinnal ka siis kui on tegemist kahe läbipaistva.keskkonnaga. Peegeldusvõime määrab seos: R=Jr/Jo kus Jr ja Jo on vastavalt peegeldunud ja langeva valguse intensiivsused. 11
reaktsioon on tegelikult teist järku. Esitatud mehhanismi kohaselt peab reageeriva aine kontsentratsiooni (rõhu) vähenemisel reaktsioon järk-järgult I järgust II järku üle minema. Reaktsiooni järk oleneb ka inertgaasi lisamisest. Inertgaasi lisand suurendab aktivatsiooni- ja desaktivatsioonistaadiumi kiirusi (põrgete sagedus on suurem) ning seetõttu on eelistatud reakstsiooni kulgemine I järku reaktsioonina. Reaktsiooni järgu olenevus rõhust ja inergaasi lisandist on üks monomolekulaarse gaasireaktsiooni tunnuseid. 8. Ahelreakstiooonid. Analüüsida HBr reaktsiooni mehhanismi ilma tuletuseta. Ahelreaktsioonid on sellised reaktsioonid kus reaktsioonivõimelised osakesed tekivad reaktsioonis eneses. Aktiivsete osakeste reageerimisel lähteainete molekulidega moodustuvad sel juhul produkti molekulide kõrval uued aktiivsed osakesed, mis võimaldavad reaktsiooni jätkumist. Igale algul süsteemis olned aktiivsele osakesele
Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni kasutusalad: • Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad. • Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside (sidekanalid, torustikud jne.) täitmisel. • Tagasitäidetel teedeehitusel, trasside ehitamisel, sadamakaide, tugimüüride tagasitäidetel, kus on oluline püsivus ja kaal. Võimalik on vähendada tagasitäitest
tulemuseks on vabaenergia kahanemine => seetõttu ongi aururõhk väiksem. 41. Lahuste kolligatiivsed omadused: aururõhu alanemine, keemistemperatuuri tõus ja külmumistemperatuuri alanemine, osmoos ja pöördosmoos. Kuna lahuse vabaenergia kahaneb, siis peab ka auru vabaenergia kahanema, sellega kaasneb keemistemperatuuri tõus, keemistemp tõus on enamasti väike. Külmumistemperatuuri alanemine on nähtus, mis on tingitud lahustunud aine lisandist solvendis. Lahustunud aine alandab lahusti külmumistemperatuuri. Kui lahustunud aine on mittelenduv, siis tõstab selle lisamine keemistemperatuuri. Osmoos – nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Membraan laseb läbi vaid osasid molekule. Pöördosmoos – kui rakendatakse suuremat rõhku kui osmootne rõhk, madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale liikumine, liikumine puhtasse lahustisse. Kasutatakse
Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust andvaid keem.elemente nim. kromofoorideks. Tähtsamateks kromofoorideks on raua rühma elemendid nagu Ti (sinine, punane, tumeroheline), Mn (roosakas, tumepunane, must), Cr (punane, erkroheline, violetne, kollane), Fe (punane, kollaskaspruun, roheline, must), Co (roosa, punane, oliivroheline, sinine, pruun, must, kollane) jt. Kriipsu väruse e. mineraali värvuse üle pulbrina otsustamiseks kasut. mati pinnaga portselanplaati,
Kui niisuguses sulamis uurida komponentide A ja B kristallide omadusi üksikult, siis langeksid need ühte puhaste komponentide A ja B omadustega. Sagedamini esineb mehaaniliste segude korral struktuur, mille terades on vaheldumisi üheaegselt eraldunud tardfaasid. Sellist kihilise ehitusega segu nimetatakse eutektikumiks (kreekakeelsest sõnast eutektos - kergsulav), kui ta tekib vedelast lahusest selle kristalliseerumise tulemusena, või eutektoidiks (sõnast eutektikum + kreekakeelsest lisandist eidos (välimus, kuju) - eutektikumikujuline), kui ta tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Praktiliselt aga ei esine üldse metalle, mis tardolekus teineteises absoluutselt ei lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui lahustuvus on väga väike. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid- JOONIS Sulamite kristallisatsioon Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub nagu puhastel metallidelgi teatud
Selleks, et alandada tahma põlemistemperatuuri umbes 100° võrra, et see oleks 450°C, lisatakse kütusele erilist lisandit - tseriinoksiidi baasil valmistatud "EOLYS"-i. See lisand paikneb omaette väikeses paagis mahutavusega 5 liitrit, mis on ehitatud põhikütusepaagi sisse. Igal kütusetankimise ajal pihustatakse kütuse hulka lisandit koguses, mis vastab paaki tulnud kütusele. Lisandi pihustamist juhib arvuti. Viiest liitrist lisandist jätkub 80 000 km läbisõiduks. Siis tuleb tankida uus lisand, mida tehakse ainult töökoja tingimustes. Tseriinlisand ühineb tahmaga kütuse põlemise ajal mootori silindris. Tänu lisandile alaneb tahma põlemistemperatuur 550°-lt C 450°-ni C ja ühtlustub põlemisprotsess tahmafiltris. Kahjuks aga lisand ise ei põle ära ja põhjustab aja jooksul tahmafiltri ummistumist. Seetõttu tuleb koos uue lisandiga (80 000km
oleksid kaetud, kuid et terade vahed oleksid täitmata. 54. Mida loetakse mullbetooniks? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, läbimõõduga 0,3...2,0mm. Mullbetoonide survetugevus on 18 2,5...20N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulle tekitavast lisandist. Harjutamiseks link (Quizlet) (Üld-Metallmaterjalid) Harjutamiseks link (Quizlet) (Ehituskeraamika-Betoon) 19
pinnal võib olla vedelat etaani või metaani ja Euroopa pinna all vett). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Maa temperatuuri stabiilsena hoidmises on väga tähtis ookeanide soojusmahtuvus. Vesi murendab suur osa Maa kontinentide erosiooni, see protsess on tänapäeva Päikesesüsteemis unikaalne (kuigi see võis toimuda minevikus Marsil) . Maa atmosfäär koosneb 77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi ja vee lisandist. Minevikus koosnes Maa atmosfäär palju suuremast hulgast süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud karbonaatkivimiteks. Väiksemal määral on süsihappegaas lahustunud ookeanidesse ja taimede poolt ära tarvitatud. Maa põhiandmed: Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi; Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit; Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km; Maa ümbermõõt: 40. 000 kilomeetrit; Maa pindala : ~ 510 miljonit km2;
purustamine, jahvatamine, segamine-homogeniseerimine. · Savi ebaühtluse vähendamiseks kasutatakse savimassi homogeniseerimist e. laagerdamist. · Savimassi laagerdamist on aastasadu läbi viidud tema hoidmisega atmosfääri tingimustes. · Laagerdamisel toimub leelismetallide soolade väljapesemine. · On kasutatud ka sedimentatsiooni vedelikes, et · eraldada savikaid osi liiva, lubjakivi ja mergli lisandist. 6.4 Keraamikatoodete liigitamine, veeimavus ja tihedus · Vastavalt toote veeimavusele: · Peenkeraamika veeimavus alla 5% (plaadid, klinkertellis) - tihedad tooted · Jämekeraamika krobeline murdepind ja veeimavus > 5% (harilik tellis, katusekivid, drenaazitorud) poorsed tooted · Veeimavust (näiteks seinaplaatidel) saab vähendada glasuurimisega. Jäimekereaamika, harilik tellis · TÄISTELLIS glasuurimata lihttoode
need koostisosad ei erine üksteisest mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest.. Liitmaterjalid koosnevad mitmest teineteisest hoopis erinevate omadustega ainest. Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teise materjali abil. Betoon? Betoon on ehitusmaterjal, mis koosneb sideainest (tsement/lubi) ja täitematerjalist (liiv/kruus/killustik), veest ja mõnest muust lisandist, milles sideaine kõvastub. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel. Betooni parim omadus on tema tugevus. Sidemete liigid tahketes ainetes. Kuidas mõjutavad aine omadusi? Sideme liigid tahkistes: Iooniliste sidemetega tahkised - koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõige kõrgem sulamistemperatuur, võre energia sõltub iooni suurusest ja laengust, kovalentse sideme osakaal kasvab koos polariseeritavuse kasvuga, lahustuvad ainult polaarsetes
7.8) kus, o ja a - konstantsed suurused antud metallile (joon. 7.9). 59 Takistuse temperatuursõltuvus on tingitud võrevibratsiooni intensiivistumisest ja võredefektide kontsentratsiooni suurenemisest temperatuuri tõusul. 7.7. Lisandite mõju materjalide elektrijuhtivusele Lisandtakistus sõltub lisandi kontsentratsioonist vastavalt I = AC i (1 -C i ), (joon. 7.8) kus - lisandist põhjustatud takistus; C i - lisandi kontsentratsioon, aatomosa; A - konstant, sõltub aga nii põhiainest kui ka lisandist (joon. 7.10). Kahefaasilise sulami puhul, milline koosneb ja faasidest, kehtib aditiivsuse põhimõte I = V + V kus, V ja V vastavate faaside mahtosad; ja - vastavate faaside individuaalsed takistused 7.8. Pooljuhid Pooljuhtmaterjalide elektrijuhtivus on madalam kui metallidel
Mõnede metallide ja sulamite erijuhtivused on toodud tabelis (joon 11-7). Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Metalli summaarne eritakistus avaldub võrrandiga: kus oma-eritakistus; lisandite poolt tingitud eritakistus; defektide (deformatsiooni) poolt tingitud eritakistus. Kui lisand moodustab tahke lahuse, siis kus A konstant, mis sõltub metallist ja lisandist; Xi lisandi moolimurd tahkes lahuses. Kui sulam koosneb tahkete lahuste ja segust, siis; kus V tähistab vastava faasi ruumalaosa. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist puhta ja lisanditega vase kohta on toodud joonisel 11-8. Lineaarses osas on sõltuvus avaldatav kujul:
0,6·107 S/m; Roostevaba teras 0,2·107 S/m Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad. Metalli summaarne eritakistus avaldub võrrandiga: = t + l + d kus t oma-eritakistus; l lisandite poolt tingitud eritakistus; d defektide (deformatsiooni) poolt tingitud eritakistus. Kui lisand moodustab tahke lahuse, siis l = A Xi (1- Xi ), kus Akonstant, mis sõltub metallist ja lisandist; Xilisandi moolimurd tahkes lahuses. Kui sulam koosneb tahkete lahuste ja segust, siis;l =V+V , kus V tähistab vastava faasi ruumalaosa. Eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Temperatuuri tõusul elektronide liikuvus väheneb, kuna hajutamine aatomite poolt suureneb. Samal ajal elektronide kontsentratsioon ei muutu, seega eritakistus kasvab. Lineaarses osas on sõltuvus avaldatav kujul:t =0(1+ T) , kus 0 ja on antud metalli korral konstandid. on eritakistuse temperatuuritegur.
mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi: - isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, - konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenlivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk, jne.) peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks Võib olla kampoolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks
monoliitvaluna. Seinad tuleb mõlemalt poolt krohvida. Sellega saab sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 8.13. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon. Selles puudub jämetäitematerjal. Mullbetoonid koosnevad: sideainest, 118 jahvatatud peenliivast, veest, mulletekitavast lisandist - õhu või mõne muu gaasi mullid. Mullbetoonid jagunevad vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetoon. Selle valmistamisel segatakse ühes segistis kokku: sideaine – tsement, lubi, põlevkivituhk jne; peenliiv, vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahumullid püsivaks.
Rekombinatsioonilise luminestsentsi korral lüüakse elektron ergastamisel välja oma aatomist või molekulist, muutudes vabalt liikuvaks osakeseks. Taasühinemisel oma või mõne teise iooniga vabanenud energia tekitabki kiirguse. See luminestsentsiliik esineb peamiselt tahkistes. Seal on luminestsents määratud väga väikeste lisandihulkadega (aktivaatoriga), mis asendavad mõnedes võresõlmedes põhiaine aatomeid. tavaliselt piisab 0,01....1 mg lisandist 1 g põhiaine kohta. Luminestsents tekib vaba elektroni ühinemisel ioniseeritud aktivaatori aatomiga. Seda protsessi nimetatakse rekombinatsiooniks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et luminestentskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mis ei ole soojusliku päritoluga ja mis kestab ka pärast ergastamise lõppu. Luminestsentsi kasutatakse telerite, arvutite jms. ekraanides; päevavalguslampides; luminestsentsanalüüsis (ka AIDSi diagnoos, merevee saaste hindamine); dosimeetria;
annaabi.ee 
