Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lintkonveier". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trumli, lintkonveieri, tootlikkus, reduktor, elektrimootor, haardenurk, ülekandearv, laiuse, 600mm, jooksva, hõõrdetegur, varutegur, arvuks, vedava, ajami, vahekaugus, mõõdud, gear, 2016, belt, saarniit, algandmed, 1000kg, kaldenurk, töökeskkond, mahukaal, horisontaalse, tõstekõrgus, läbimõõdud, 400mm, tingimusega, 200mm, mootoriks.... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. LÄHTEANDMED ................................................................................................................ 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS ........................................................................................ 4 2.1. Lindi laiuse B leidmine ................................................................................................... 4 2.2. Saadud lindi tugevuse varuteguri K kontrollarvutus ....................................................... 4 3. TRUMLI ARVUTUS ........................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu D leidmine ......................................................................................... 7 3.2
Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 kN Trossi valik Surelift 35 (3, lk 27), Dtross=11mm, kaal 0.6kg/m, Minimum breaking load kg 13.3T, 118kN Sa := 118kN, Dtross := 11mm, wtross := 0.6 m 2) Trumli arvutus Trumli läbimõõt Trumli lä bimõõt valitakse võrdne plo kiratta lä bimõõduga (4, lk 29), ehk arvutan vaja liku plokiratta läbimõõdu. Dpl ( e - 1 ) Dtross kus e - tegur, mis sõltub tööreziimist , e := 30 raske tööreziim (4, Tabel 6, lk 21) Dpl := ( e - 1 ) Dtross = 319 mm
Vagonetid Algandmed ton := 1000kg ton Q := 180 vagonettide tootlikkus hr m v := 2.1 vagonettide liikumiskiirus s 3 H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass a := 100m vagonettide intervall
......................................................................................12 Kasutatud materjalid:.....................................................................................................................12 2 Ülesande püstitus m Projekteerida reduktor konveierile. Konveieri lindi liikumiskiirus Vk = 2,0 ± 5% ja vedava haru s tõmbejõud F1 = 1,6 ± 5%kN . Reduktor on mõeldud pidevaks tööks, kahe vahetuse, viieks aastaks. Konveieri trumli läbimõõt Dk = 320 mm. Sele 1. Reduktori skeem 3 Elektrimootori valik
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kursuse projekt: Tehniline Mehaanika Konveier ajami projekteerimine Õpilane: Siim Jaansoo MH-31 Juhentaja: Ants Siitan Kehtna 2005 Projekteerida lint konveierile ajam, kasutades tigureduktorit ja kett ülekannet. Variant:39 Joonis 10,11 Lähteandmed:1) Ringjõud konveieri trumlil F=2,5 kW 2) Trumli ringkiirus V=0,4 m/s 3) Trumli läbimõõt D=350 mm Koormus on püsiv;reduktor on ettenähtudpidevaks tööks ja ülekanne ei ole reverseeritav. Lahendus Käik: 1. Leian konveieri vedamiseks vajaliku võimsuse Pkt: Pkt=F*v=2500*0,4=1000 (w)=1 kW F- ringjõud konveieri trumlil v- konveieri trumli ringkiitus 2. Leian konveieri trumli võlli nurkkiiruse v:
Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü = lahtise ülekande kasutegur s = siduri kasutegur vl = veerelaagri kasutegur(reduktori kinemaatilises skeemis kaks paari veerelaagreid)
............................................................................. 5 2.1. Trossiharu koormus ............................................................................................................. 5 2.2. Terastrossi valik ................................................................................................................... 6 2.3. Trossi varuteguri kontroll .................................................................................................... 6 3. TRUMLI ARVUTUS ............................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine ............................................................................................ 7 3.2. Trumli sein paksus ............................................................................................................... 8 3.3. Trumli soone sammu t leidmine ..................................................................
S P k v S max , kN , kus kv – keskmise tööreziimi varutegur. Sp ¿ 5,5∗38,65=212,58 kN Valin trossi tüübi ЛК-Р 6x19 (1+6+ 6/6) +1.о.с. (GOST 2688-80). dtr = 19,5 mm, Spur = 218,5 kN (1800 MPa) 1.4. Tegelik varutegur Spur 218,5 =5,65 kt = Smax ; kt = 38,65 2 2. TRUMLI ARVUTUS 2.1. Trumli läbimõõt Trumli läbimõõt Dtr leitakse valemiga: Dtr = dtr*e, kus e – tööreziimi ja masina ekpluatatsiooni tegur. Dtr = 19,5* 25 = 487,5 mm. Võtan Dtr = 500 mm. 2.2. Trumli seina paksus, soone samm ja soone radius Trumli seina paksus δ ≈ 0,02*Dtr+(6…10) mm, δ ≥ dtr. δ = 0,02*500+10= 20 mm. Trumli soone samm t leitakse valemiga: t =dtr+ (2…3) mm. t= 19,5+2,5 = 22 mm. Trumli soone radius R võrdub: R =0,54*dtr
JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov Sisukord: 1
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra
ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm. Siis trumli läbimõõt kus e = 20 Valime D = 200 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm 3. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus
MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord
1. Määrata töömasina ajamivõlli pöörlemissagedus ntm, p/min ntm = ---------------- - πD 60 x 1000 x 0,9 ntm = ---------------------- = 76,4 p/min 3,14 x 225 2. Määrata antud nominaalvõimsuse Pnom järgi ajami kõigi nelja mootori jaoks eraldi ajami ülekandearv. nnom1 2865 u1 = ------------ = --------- = 37,5 ntm 76,4 nnom2 1425 u2 = ------------ = --------- = 18,6 ntm 76,4 nnom3 960 u3 = ------------ = --------- = 12,6 ntm 76,4
1 2 3 3 0,8 * 0,92 * 0,99 3 Valime mootor DTE90L4 [1]: võimsus PN = 1,5 kW; pöördemoment M = 9,8 Nm; pöörlemissagedus n = 1455 min-1 ( 152 rad/s); käivitusmoment MBmax = 20 Nm; kasutegur N 86 %; rootori võlli läbimõõt dm = 24 mm. Ajami üldülekandearv 152 u = ut u r = = = 101 T 1,5 kus ut tiguülekanne ülekandearv; ur rihmülekanne ülekandearv. u 101 Valime ur = 2, siis u t = = = 50,5 ur 2 2. Tiguülekanne arvutus Teo keermekäikude arv z1 = 1 Sõltub ülekandearvust: 8 < u 14 z1 = 4;14 < u 30 z1 = 2; u > 30 z1 = 1[ 2]. Tiguratta hammaste arv z 2 = z1 * u t = 1 * 50,5 = 50,5 valime z2 = 51 Seega tegelik ülekandearv n z 51 ut = 1 = 1 = = 51 n2 z 2 1
Max. palgi läbimõõt, cm 66 Min. palgi läbimõõt, cm 10 Min. palgi pikkus, m 3 Rootori pöörlemiskiirus, p/min. 223 Rootori ava, cm 66 Eende kiirus, m/min 40;31;27;20 Koorimisterade arv 5 Eende mootor, kW 4,2 Rootori mootor, kW 29 Palgi koonilisus: 0,8 1,5 cm/m Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga 4 Tvah K t K m u q 480 * 0,9 * 0,4 * 20 * 0,179 618,6 Ak = = = = 187,46 m3/ l 3,3 3,3 vah Tvah - vahetuse kestvus, 480min K t - tööaja kasutamise tegur 0,9 K m - masina kasutamise tegur 0,4 u - eendekiirus, 20m /min
Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min K t - tööaja kasutamise tegur K m - masina kasutamise tegur u - eendekiirus, m /min q paku maht, m 3 ( 0,25 x 3,3 = 0,18 ) 8
Koorimisterade arv 5 Eende mootor (kW) 4,2 Rootori mootor (kW) 29 Kaal (kg) 5,100 Pakkude koorimine on vajalik treitera tööaja pikendamiseks, kvaliteetse spooni saamiseks ja koore eraldamiseks edaspidi tekkivatest jäätmetest. Koorimispinkide tehnilised andmed on toodud õppematerjali konspektis. Valida sobiv koorimispink koos tehniliste andmetega. Koorimispinkide tootlikkus on arvutatav valemiga: Tvah K t K m u q 3 Ak = l = = 194,79m / vah Tvah - vahetuse kestvus, min K t - tööaja kasutamise tegur K m - masina kasutamise tegur u - eendekiirus, m /min q – paku maht, m 3 ( 0,25 x 3,3 = 0,18 ) 8
c − mootori põhimaterjali (malm) erisoojus, c = 460 J/(kg∙K) Dr − Veoratta läbimõõt, cm d − tapi läbimõõt, cm f − hõõrdetegur tugede kuullaagritest, 𝑓 = 0,1 g − raskusjõud, N h − hammasratta paksus, m J − süsteemi inertsmoment, kg∙m2 Ji − töömasina või ülekande pöörleva detaili inertsmoment, kg∙m2 Jm − mootori inertsmoment, kg∙m2 i − ülekandearv mootorilt töömasinale kp − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75 M − leitav moment, N∙m Mekv − ekvivalentne moment, N∙m Mi − momendi väärtus i-ndas lõigus, N∙m Mmax − mootori võllile taandatud töömasina maksimaalne moment, N∙m Mpv − mehhanismi paigaltvõtumoment, N∙m Mtn − töömasina takistusmoment nimipöörlemissagedusel, N∙m Mts − töömasina staatiline takistusmoment, N∙m
............................................................................. 65 4.9 Trümmide hüdraulika ..................................................................................................... 66 4.9.2 Hüdrauline süsteem ................................................................................................. 67 4.10 Võlliliin ja sõukruvi ..................................................................................................... 68 4.10.1 Reduktor ................................................................................................................ 68 4.10.2 Dedvudseade ......................................................................................................... 69 4.10.3 Sõuvõll .................................................................................................................. 69 4.10.4 Sõukruvi ...................................................................................
w,min = = = 0, 001 (112) fyk 400 Rangide suurim pikisamm: sl,max = 0, 75 · d(1 + cot ) = 0, 75 · 355 · 1 = 266mm (113) Valitud pikiarmatuur ja rangid vastavad konstruktiivsetele n~ouetele. 3 Peatala arvutus plastse skeemi j¨ argi Peatala m~o~otudeks valin 300 × 600mm, seega plaadist v¨aljaulatuvus on 520mm Normikoomused: kasuskoormus: qk = 12, 4 · 1, 8 · 6, 2 = 133, 9kN vahelaeplaadi omakaal: g2k = 2, 0 · 1, 8 · 6, 2 = 22, 3kN betoonp~oranda omakaal: g1d = 0, 60 · 1, 8 · 6, 2 = 6, 7kN plaadist v¨aljaulatuva abitala omakaal: g3k = 0, 32 · 0, 20 · 25 · 5, 7 = 9, 1kN plaadist v¨aljaulatuva peatala omakaal: g4k = 0, 52 · 0, 30 · 25 · 1, 8 = 7, 0kN norm
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
oma raamiga kinni jääks. 6. Piki- ja põiki läbivusraadiused määravad, milli- sest kühmust võib masin üle sõita, ilma et ta sellele kinni jääks. 30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust? Transportmasinatel hinnatakse pikipüsivust maksimaalse tõusunurgaga ja põikipüsivust maksimaalse kreeniga 31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks? masina kvaliteetse toodangu hulk ajaühikus. Sõltuvalt masina poolt antava toodangu iseloomust väljendatakse tema tootlikkus kas mahulise, kaalulise või tükitootlikkusena. Ajaühikuks on kas minut, tund, vahetus, kuu või aasta. 32-Nimetage masinaile määratava tootlikkuse kategooriad 1. Teoreetiline e arvutuslik e konstruktiivne tootlikkus -- määratakse minuti või tunnitootlikkusena masina pideval töötamisel, jõuallika maksimaalsel koormamisel, arvutuslikes töötingimustes, tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ning kiirustega. Arvutatakse a) tsüklilise
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget minutis) selline nuivibraator on inimsõbralik, korraga on võimalik töötada mitme nuiaga ning raske võlli vedamine jääb ära Mehaanilised AT/AH-tüüpi vibronuiad Kerge ja portatiivne vibronuiakomplekt välksemahulisteks betoonitöödeks. Komplekti kuuluvad: * 220 V -1- 50 Hz elektrimootor * painduvad kõrid pikkusega 2, 3 või 4 m * vibronuiad läbimõõduga 29, 39, 49 või 59 mm Elektritised AQ/UF-tüüpi vibronuiad Suuremahuliste betoonitööde teostamiseks betoonitehastes ja monoliitbetoonikonstruktsioonide valmistamisel. 42 V -3- 200 Hz elektrimootor paikneb koos ekstsentrikelemendiga vibronuia sees. AQ-tiiilpi vibronuiasid valmistatakse nelja läbimõõduga: 40, 47, 55 ja 65 mm. Iga vibronui on varustatud 5 m pikkuse lõdvikuga,
39÷40, [1] - kolde kõrguse ulatuses 22 Põletite kõrgus6) hp m XT Hk - 2.9 23 Ekraantorude diameeter d mm 60 60 24 Torude samm s mm 64÷66 65 25 Torude arv kolde sügavuse ulatuses nb tk. b/s+1 - 88 26 Torude arv kolde laiuse ulatuses na tk. a/s-1 - 84 B4. Festooni soojusarvutus. B4.1. Festooni soojusarvutus. Algandmed. Jrk Parameeter Tähis Ühik Põhjendus Väärtus Valitud väärtused Ridade arv festoonis, vt. [3], lk. 72, z2 tk s1300mm 1÷7 4 [2], lk. 74
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
Seade, mis moodustab juhttoime u nimetatakse kas juhtseadmeks või ka regulaatoriks. Süsteemile avaldavad mõju sisendid, mis pärinevad väljast poolt süsteemi. Nendeks sisenditeks on seadesuurus s, mis määratleb mida süsteemilt soovitakse ning häiringud nx, mis segavad süsteemi talitlust. Seega alustades kirjeldamist juhtimisobjektist ehk seadmest või protsessist, mida juhtida soovitakse, siis nagu nimigi ütleb on üks komponentidest juhitav seade, näiteks elektrimootor. Sellele seadmele mõjuvad nii juhttoimed kui ka häiringud, mille tulemusena muutub juhtimisobjekti väljund ehk protsessi tulemus. Selleks, et tulemust kontrollida, peab seda mõõtma, mistõttu kuulub juhtimisobjekti koosseisu ka mõõteaparatuur ehk sensor, millele mõjuvad sõltuvalt ehituslikest omapäradest kas juhuslikud või süsteemsed vead. Juhuslikuks veaks võib olla temperatuuri mõju, väliste väljade olemasolu vms. Süsteemsed vead on tingitud aga mõõteriista täpsusest.
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
14a) lihtsustusena võib võtta siin lõikepindalaks ka seina pindala (h -2tf)×tw; o seina sihis koormatud keevitatud I-, H- ja kastprofiilidel valemiga Av = (hw t w ) (4.14b) o valtsitud konstantse seinapaksusega nelikanttorudel: - kui koormus mõjub kõrguse sihis Av = Ah (b + h ) ; (4.14c) - kui koormus mõjub laiuse sihis Av = Ab (b + h ) ; (4.14d) o konstantse seinapaksusega ümartorudel Av = 2 A , (4.14e) kus vastavalt standardile EN 1993-1-5 võetakse = 1,2, kui fy < 460 N/mm2 ja = 1,0, kui fy > 460 N/mm2. Veaga tagavara kasuks võib võtta ka kõigi teraste puhul = 1,0. Õhuke sein võib ka põikjõu mõjul välja mõlkuda. Seda probleemi ei teki, kui hw 72
annaabi.ee 
