liivlaste-latgalite väed Viljandi lähistel , puhkes vihane lahing. Eestlased olid sunnitud taanduma. Pärast lahingut asusid vaenuväed Lembitu külasse ja rüüstasid kolm päeva ümbruskonda. Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange. 1218. aasta suvel kohtus Piiskop Albert Taani kuninga Valdemar -ga , kellelt palus abi. 1219. aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse, asuti eestlastele kuulunud linnusesse. 15. juuni õhtul tungisid eestlased viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Ootamatult ründas eestlasi lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, võidu saavutasid taanlased 1219 1220 Toimus võiduristimine. See näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Asuti Lihula linnusesse, luues sinna oma tugipunkti. Liiguti Läänemaal ringi, ristiti rahavast ja hakati
Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Lätii ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada. Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal tapetakse linnuse õuel ja osalt vangistatakse kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed. Algas eestlaste üleüldine uus võitlus sakslaste vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja Saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. 1223
Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää linnusesse. Linnus süüdati põlema. Rüüstajad puhkasid kolm päeva ja siis suundusid koju koos saagi ja vangidega. Eestlased vastasid samaga piirates sisse Beverni linnus. Linnuses oli olnud ka Läti Hendrik. Tema oli kroonik, kelle allikatest saame teada, mis toimus Eesti vabadusvõitluse ajal. Eestlased lahkusid linnuse alt. Mõõgavendade ordu rüütlid. Võnnu piiramine 1210. aastal olid Eestlased järjekordselt sõjakäigul. Siht oli seatud Võnnule.
Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid eestlased algul võidu poolel, hiljem kaotasid, taanlaste lipp kivilinnus Tallinna 1220.a võiduristimine sakslastega 1220.a rootslased Lihula linnusesse saarlased piirasid selle eestlaste tähtis võit, andis lootust 1221.a Saarlaste pealetung Tallinna piiramine 14.päeva Taanlased ehitasid Saaremaale linnust, kunigas lahkus pommitasid saarlased abiväega linnust ja said lõpuks selle endale. Eestlaste pealetung- vaenlaste välja viimine Varbola linnus, Viljandi linnus, Ümera rüüstamine- kaotus, Viljandi all anti alla Koostöö venelastega abivägi, Tallinna piiramine prooviti 1224
Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)? Vastaste ülekaal ja parem relvastus; eestlastel puust linnused; tuli sõdida mitme vaenlasega; puudus koostöö, korralikud
Osad vangid toodi linnuse juurde, kus nad tapeti hirmuks teistele. Esimesel kokkupõrkel suudeti sakslased tagasi hoida eduga ja saadi vaenlase sõjavarustus. Siis kasutasid sakslased esimest korda kiviheitemasinat, millega tekitati suurt kahju (öösel). Sakslased suutsid ühest küljest seina maha saada, aga seal oli teine sein ees. Eestlased suutsid süüdatud linnuseosa kutsutada ja hommikuks isegi linnuse taastada. Kuuendal päeval hakati läbirääkimisi pidama veepuuduse tõttu linnas. Linnusesse lubati ainult preestreid, kes pühitsesid linnust ja inimesi püha veega, kuid suuremat ristimist ei toimunud "liigse verevalamise tõttu". Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangi, kiirustas vaenuvägi tagasi. 17. Kolme maleva manööver; Peale Ridala ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille eesmärgiks saksa koloonia täielik hävitamine. Saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia linna
keraamika kaeotud nööri jäljenditega algeline loomakasvatus ja põllundus 2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi. Ja et neil ühelt poolt oli Liivimaa ja teiselt poolt taanlased, kuna nad ise asetsesid keskel, siiis hakkasid nad paganate vastu vähem hirmu tundma. Ja juhtus ühel päeval, kui esimene aovalge paistma hakkas, et tulid saarlased merelt suure sõjaväega ja piirates need rootslased ümber, võitlesid nendega ja panid nende linnusele tule otsa. Ja rootslased tulid
Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). · Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber Väravad ja huakambrid · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. · Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta osakamatusest paljugi
Sakalased aga kandsid raskeid kaotusi, langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Madisepäeva lahing oli eestlastele raskeks kaotuseks, aga see ei tähendanud veel vastupanu raugemist. Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taani oli varemgi püüdnud mõningaid Eesti alasid vallutada, aga senini suutsid eestlased need katsed edukalt tagasi lüüa. 1219. aasta suvel, pärast põhjalikke ettevalmistusi, saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma et neid oleks selles takistatud. Eestlased kogusid sel ajal tegelikult salaja vägesid ja kolme päeva pärast tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli eestlastele algul edukas. Ootamatult ründas eestlasi Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, mis paiknes algselt eemal. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Mõnede pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud
mõjuvõimu saavutamine.Meinhard-augustiinlaste ordust,tuli Väina jõe äärde,lasi end pühitseda liivi piiskopiks.Berthold-peale Meinhardi oli võimul, läks tülli liivlastega ja pöördus saksa tagasi.Theoderich-algselt Meinhardi abiline,hiljem piiskop.Albert- 1201-ehitati tema eestvedamisel Riia linn ja mõõgavendade ordu- preestervennad,sõjamehed,teenijad.Sissetungi eestisse põhjused-seda põhjendati eestlaste rüüsteretkedega.Võnnu piiramine-1210-eestlaste vasturetk, võnnu linnusesse-mõõgavendade tähtsaim tugipunkt., eestlased põgenesid.Ümera lahing 1210-saavutati võit,mis andis jõudu edaspidiseks.Viljandi piiramine1211-sakslased rüüstasid kaua linnust, eestlased pidasid vastu, lõpukstehti rahu. Eestlaste pealetungid- tegid mitmeid ründeid, lõpuks tulid vastastele abiväed ja eestlased pidid taganema, katku tõttu oli kõigil vaja puhkust ja asuti läbi rääkima. Sõlmiti Toreida vaherahu 3 aastaks.Suhted venkudega olid halvad
Üks päev rüütli elust. 11. sajandi lõpus detsembrikuus kutsusid rüütlid äsja rüütliks ristitud Kristof von Sharperi linnusesse peole. Kristof van Sharper oli tugev ja rikas mees. Kristof jõudis peopäeval üsna varakult kohale. Tal lubati linnuses ringi liikuda. Esiteks vaatas ta ruumidesse. Seal oli külm, aga luksuslik. Teiseks läks ta vaatetornidesse kus olid reas rüütlid kes valvasid linnust. Kolmandaks leidis ta linnuse nurgast keldri. Seal oli palju toidumoona. Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi,
Mükeene ja Tiryns Kartes vaenlaste kallaletungi, ehitasid nad linnadele ümber suured kaitsemüürid Hiljem kreeklased aga ei uskunud, et müürid on inimeste poolt ehitatud ning neid hakati pidama hiiglaste kükloopide kätetööks. Seepärast kutsuti neid kükloopilisteks müürideks Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli ühest küljest sarnane kreeta omaga, teisest küljest kajastub selles pidev sõda vaenlastega Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber Atreuse varakamber Kükloopiline müür ja lõvivärav
Läänemeresoomlased austasid väga esivanemaid, keda arvati mõjutavat pereliikmete elu ka pärast surma. Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud nii Eesti ala maakondlik kui ka kihelkondlik jaotus. Enamikes kihelkondades oli vähemalt üks linnus. Linnused olid poliitilised keskused, mingil ajal elasid seal ülikud oma pere ja kaaskonnaga. Sõja ohu korral põgenesid linnusesse ka ümbruskonna elanikud koos kariloomade ja muu varaga. Kirjalikest allikatest on teada, et eestlaste laevad sarnanevad skandinaavlaste omadega, mis võimaldasid pikki merereise. Eestit läbisid olulised ida ja lääne vahelised kaubateed. Rannikueestlased olid väga tihedates sidemetes skandinaavialastega.
Harjulased valisid neli talupoega oma juhtideks - kuningateks - ning nende malev umbes 10000 mehega liikus üheskoos Tallinna poole. Eestlased mõistsid, et võidu saavutamiseks ei piisa nende halvasti relvastatud ning sõjaks vähe ettevalmistatud meestest. Seepärast saadeti saadikud Soomest abi kutsuma. Taanlased, kellele veel ainult Tallinna linn oli kätte jäänud, pöördusid abipalvega Liivi ordu poole. Ordumeister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele. Kui kuningad kohale jõudsid ja kokkuleppele ei jõutud, laskis ordumeister nad seal tappa. Varsti saabus ordumeister oma väega Tallinna alla. Ilma juhtideta eestlased võitlesid küll vapralt, kuid kehvasti varustatud talupoegade vägi ei suutnud sakslasi võita. Soomest lubatud abi jäi hiljaks. Eestlaste võitlus oma vabaduse eest suruti maha.
Lõunal oli mul üks suur turniir, kuhu ilmus ka kõige rikkam rüütel minu piirkonnas. Tal oli ka kõige parem rüü, mis ei takistanud tal olemast turniiri kõige nõrgem osaleja. Minu õnneks sattusin ma temaga kokku ja ma sain autasuks tema relvastuse. Teistega võideldes läks mul ka hästi, aga viimase raundi võitsin ma väga napilt. Mu vastase löök oli tugev ja ma kaotasin tasakaalu, kuid mu vastane kukkus enne hobuse seljast maha. Peale seda viisin oma võidetud relvastuse linnusesse ja otsustasin võtta õppusi kohalikult raskeratsaväelaselt ning arendada oma ratsutamisoskusi. Pärastlõunal läksin oma isandaga jahile. Meil ei vedanud ja saime kätte ainult ühe hirve ja rebase. Õhtul lugesin ma oma palved ja astusin õhtusöögilauda linnuse suures saalis. Söök oli maitsev ja peale seda oli väike meelelahutus muusika, akrobaatide ja narride näol. Siis oli juba hilja ning tuli lugeda õhtune palve ja magama minna.
Narva muuseumi enda ajalugu on muidugi pikem, ulatudes tagasi 19. sajandisse, kuid sõda oli muuseumi tema hoonest ilma jätnud. Kogud õnnestus suuremas osas siiski päästa ja just nende põhjal oligi uus ekspositsioon koostatud. Tollal arvati, et tegemist on ajutise asupaigaga, sest peatselt oodati muuseumi ajaloolise kodu Narva vanalinna alal asunud Peeter I maja taastamist. Kui aga Peetri maja varemed 1959. aastal kõigile ootamatult lammutati, oli selge, et linnusesse tuleb jääda pikemalt. Paarikümne aastaga laienes ekspositsioon üle kogu hoone, kuid kuna ruumid olid muuseumile ilmselgelt väikesed, siis oodati pikisilmi linnuseruumide valmimist. Pärast ekspositsiooni ülekolimist linnusesse 1986. aastal hoiti seal kuni 1990. aastani muuseumi fonde, 1995. aastal tühjaks jäänud hoone lammutati. Narva linnuse restaureerimine Alates 1968. aastast olid restaureerimistööd Narva linnuses kulgenud suuremate tõrgeteta. 1986
Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Tõenäoliselt ovõis kaupmeeste talvituspaigaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Vilajndit kaitsta Mõõgavendade ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmiti rahuleping sakslastega ja nad lubati linnusesse. 1223. aasta 29.jaanuari pühapäeval missa ajal tapeti linnuse õuel ja osalt vangistati krirkusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed.Algas eestalste üleüldine uus võitlus saksalsyte vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. Viljandi linn sai tekkida pärast 1224.aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele.Selleks andis käsu Mõõgavendade ordu meister Volquin . Võimalik, et
Jüriöö ülestõus: Põhjused: Taani kunungas Valdemar IV Atterdag otsustas Eesti alad Saksa ordule maha müüa.Eestlased kasutasid selle asjaolu ära ja otsustasid oma vabadusetagasi võita. 23. aprillil 1343 algas eestlaste relvastatud mäss.Ülestõusnud põletasid mõisaid ja kirikuid, Padise kloostri, tapsid sakslasi, valisid neli kuningat ja asusid Tallinna piiramac.Saare Lääne piiskopi valdustes piirasid ülestõusnud Haapsalu. Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma.Seal eesti ülemjuhid tapeti .Ordu väed ületasid Taani valduste piiri ja purustasid eestlaste maleva. Juulis 1343 puhkes ülestõus Saaremaal.Ülestõusnud hävitasid Pöide linnuse.Sakslased purustasid saarlasi kahe võiduka sõjakäiguga aastail 1344 ja 1345. Talupoegkonn ja vasallkonna koosseis ühtlustus.Neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis etnilise barjääriga.Talurahva olukord veelgi halvenes Miks eestlased kaotasid?
14. mail purustas ordu vägi eestlaste sõjalaagri Lasnamäel Sõjamäel. 18.-19. mail jõudsid kohale Turu ja Viiburi foogt. Ordu lisajõud Preisimaalt taastasid oktoobris 1343 Harumaal korra. Jüriöö ülestõus Saaremaal 1343 juulis hakkas sõjategevus Saaremaal. 1344 talvel kui meri jääs läks ordu Saaremaale mässu maha suruma. Saarlaste juhi Wesse tapmine. Lõplik Saaremaa vallutamine 1345 Saarlased viivad relvad Lihula linnusesse ja annavad pantvange. Pöidesse MAASILINN (saksa keeles Soneburg lepitus/heastamislinnus) Mõju : · Muutusid valitsemissuhted Põhja-Eestis taani müüs Eestimaa hertsogkonna 13 000 hõbemargi e 4443 kg hõbeda eest. · Ordu positsioonid tugevnesid.
Millised olid linnuste lesanded? *mgilinnused - paiknesid mel, mis oli kikidest kljedest looduslikult kaitstud. *kalevipoja sng e. neemiklinnused - meseljakul neemikuna rajatud linnus, mis oli kolmnurga kujuline. *maalinnused - suured ja krged linnused, mis olid tehtud paekivist. Paiknesid maa peal, mitte mel. Linnused kaitsesid inimesi, kui oli sda ja linnustesse viidi toitu. *rajati linnuseid, mis olid vga paksude senitega ja seinad olid mitme kordsed, et vaenlased ei saaks linnusesse tungida. 6. Selgita maakond - kihelkondade liit muuseum - koht, kus eksponeeritakse inimeste .. Muuseum on seotud ajalooga ribapllud - pllud, mis olid jagatud igale perele. Keegi sai halvema vi parema pllu. Pllud paiknesid ribastikku. vahetuskaubandus - kaup vahetati kauba vastu Kunda kultuur - mesoliitikumi kalapdjate ja jahimeeste kultuur
Ta emagi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis jälle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et oma kodukoht ordurüütlitest vabastada. Leholast Pihkvasse oli palju maad. Nii kadus Meelis Leholast mitmeks aastaks. Jälle olid rahutused rahva hulgas võimust võtnud. Ühel ilusal päeval ratsutas vürst Vjatško Tarbatu linnusesse, mis asus Emajõe ääres. Sinna kogunesid kõik ümberkaudsed hõimlased ja teised, et liituda venelastega. Meelis on nende peale tõsiselt vihane. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Kõik linnuses olnud varad rööviti, inimesed tapeti ja hooned põletati maani maha. Peale seda algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma. Lindanise lahing
madalikel.Sageli liikusid nad ka jõesuudmetes,ning sel moel võisid nad pääseda kaugele sisemaale. Kui aga ei olnud tuult siis võeti appi aerud.Aerud olid kuni 6m. pikad,nii et meestel pidi olema palju jõudu,et nendega toime tulla.Et laevad olid võrdlemisi kerged,liikusid nad kiiresti edasi ja ilmusid ootamatult. Kui rannikuelanikud viikingite laevu märkasid,süütasid nad kohe ruure lõkke.See oli hoiatusmärk ka teistele küladele.Siis korjati oma varanatuke ja põgeneti metsa või linnusesse. Kui aga põgeneda ei jõutud tuli valmistuda lahinguks.Tavaliselt said rannikuelanikud lüüa,sest viikingid olid hulljulged sõdijad.Viikingitele oli lahingus langemine suureks auks aga samas surm kodus häbiasjaks. Kui viikingid ründasid mõnda asulat,oli nende ülekaal tavaliselt üle.Enne kui nad sõdima asusid võtsid nad joovastavaid jooke,see andis julgust kõvasti juurde. Sõjasaagiks võeti mitmesuguseid asju,kulla ja hõbeda korval ka naisi ja lapsi,keda mujal müüdi orjadeks
1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus Liivimaa piiskop, alustas ristisõda. Albert Riia piiskop, rajas Riia linna.
I 1208-1212 1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227 1215 alg rüüsteretked Ridalasse & Sakalasse (sakslased väitsid, et Ugandi & Sakala ei osalenud rahu sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho
Ümera lahing. Sakslased, liivlased ja latgalid jälitasid eestlasi, kuid need jäid Ümera jõe äärde varitsema. Seal tormasid nad vaenlasele ootamatult kallale. Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidisek ning saadi usk oma võimetesse. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõigisse maakondadesse ja lubati olla nagu ,,üks süda nind üks hing kristlaste nime vastu". 1211 sakslased piiravad Viljandi linnust. Peale viie päevast piiramist asuti läbirääkimistele. Linnusesse lubati vaid preestrid, kes tegid mõningast pühitsemist ja ristimist, võeti pantvange. Sellele piiramisele vastasid eestlased (sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased) aga omapoolsete retkedega. Koostati sõjaplaan: taheti vallutada Toreida linnus ja seejärel rünnata Riiat. Toreidasse aga tulid abiväed Riiast, seega eestlased jäid kahe ründaja vahele. Eestlased oli suurte kaotuste tõttu sunnitud rahu paluma ja nõustuma ristimisega. Vaenlased tegid veel
saksa verd inimesed kes kätte saadi.Olin üks pääsenuist. Ülestõusnute vägi läks edasi Tallinna piirama.Kuna Taani piiskop ei suutnud maakaitseks midagi ette võtta pöördusime abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreuleben viibis sel ajal küll vägedega Pihkvas, kuid pöördus otsekohe tagsi ning kutsus eestlaste kuningad, kelle nad olid endiseast peale tapatalge välja valinud, Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused tagasi ja lasi eesti väepealikud vangistada. Selle tulemusel tekkis võitlus mille käigus kõik eesti saadikud tapeti. Esialgu hoiti ordumeistri reetlikkust eestlastele ning eesti kuningate tapmist saladuses, et seda enda huvides ära kasutada. Mind koos ordu vägedega suunati Tallinna lähistele.Lähipäevadel ründaski ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa
Kuid nad hukati vandenõu läbi ja Eesti ei saanud Kuningriigiks, sest vaatamata heale plaanile ja võitlustele ei usutud oma maa tulevikku, selle edusse ja võimalustesse. Eestlastel oli viha rõhujate vastu, kuid puudus plaan ja üksmeel ühiseks tulevikuks. Väikevasallid vaesusid ja sotsiaalne barjäär ühtis etnilise barjääriga. Ei suudetud kokku leppida ja koos rõhujate vastu edaspidi välja astuda, ei usutud edusse. Kui Eestlased ei oleks läinud Ordumeistri Paide linnusesse selgitusi andma ja nad oleksid elus siis oleks võib-olla tõesti Eesti Kuningriik ka sündinud, kuid neli kuningat väiksel maal oleks palju olnud. Kui oleks olnud üks kuningas, kes oleks suutnud eestlasi juhtida, elu korraldada ja vaenlaste vastu astuda, siis oleks kuningriik ka kestma jäänud. Eestlased vajasid koolitarkust ja usku tulevikku, et elu läheks rikkamaks ja elu-olu paremaks. Kuid kuna elasime strateegiliselt sellises geograafilises paigas ja olime väikeriik, siis
tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlaste sõjavarustus. · Sakslased kasutasid siin esmakordselt kiviheitemasinat. · Lõpuks õnnestus sakslastel üks kindlusesein maha lõhkuda aga selle taga oli viljandlastel veel teine. · Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased kuuendal läbirääkimisi. · Kuna linnuses oli veepuudus ja palju haavatuid, siis sõlmisid vanemad piirajatega rahu. o Linnusesse sisse lubati üksnes preestreid, kes piserdanud pühitsetud veega linnust, maju, mehi ja naisi. Ulatuslikumat ristimist siiski ei toimunud. See lükati edasi. · Saanud vanemate ja ülikute poegi pantvangideks, kiirustas vaenuvägi tagasi. EESTLASED PEALETUNGIL · Viljandi piiramisele vastasid eestlased peatselt terve rea omapoolsete retkedega. · Sakslaste liitlaste latkalite ja liivlaste alasid rüüstati väga.
Seega olid ordurüütlid võimelised linnuseid hävitama lausa ilma sinna sisenemata. Eestlaste relvastus ja sõjaväe korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Neil polnud raskeid raudrüüsi, mis oleks neid aeglustanud ja relvastus polnud ka just suur. Kasutati erinevaid mõõku , vibusi, kilpe ja laias valikus terariistu. Kui just sõjasaagiks polnud saadud ordurüütlite varustust. Peale rüüste retke oli vaja kiiresti oma linnusesse tagasi saada, raudrüüde ja raskevarustusega polnud see võimalik. Kui vaenalsed teadsid rüüsteretke oodata polnud eestlastel erilist lootust. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Tänu sellele oli neil lihtne võidelda eestlaste vastu kellel polnud sarnaseid teadmisi sõjandusest. Tänu sellele suutsid ordurüütlid väikse grupina võidelda suurema eestlaste grupivastu ning väljuda sealt võidukalt. Kuid kui eestlased kavaluse appi võtsid ja
– Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221 – saarlased püüdsid koos harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. 1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid linnust piirama, taanlased palusid rahu. 29. jaanuar 1223 – sakalased tapsid ära Viljandis jumalateenistuse ajal kirikus olnud sakslased. Sakalased võtsid kinni Hebbe. Kiskusid tal elusast peast südame rinnust, küpsetasid selle tulel ja sõid rituaalselt üheskoos ära. Saatsid naabritele veriseid mõõku
Aasta pärast oldi ugalased ja sakslased sunnitud rahu paluma ja ristimise vast võtma. 1217-ugalased korraldasid koos sakslastega ühise sõjakäigu venemaale.Toimus Otepää ja Madisepäeva lahing(langes Lembitu) eestlased jäid alla. 1219-ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II,kes maabus Rävalas.Toimus võidukas lahing. 1220-sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa,Rävala,Virumaa ja Järvamaa.Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihula Linnusesse ja asub rahvast ristima.Saarlaste malev nurjas nende plaanid ja vägi löödi täielikult puruks. 1222-maabus Taani vägi Saaremaal,hakati ehitama kivilinnust.Saarlased võitsid taanlasi. 1223-ründasid eestlased sakslasi ja võtsid linnused üle,saadi oma valdustesse kogu maa,pesti maha ristimine,pöörduti vanade tavade juurde tagasi. 1227-sakslased vallutasid ja hävitasid Muhu linnuse , saarlased lasid ennast ristida.
Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-rootslased tulid Lihula linnusesse, eestlased ajasid nad sealt minema *1224- Tartu langes viimase kohana mandri eestis ristisõdiate kätte. *1227- Viimased lahingud Valjalas-Saaremaal ja Muhul, Muistse vabadusvõitluse lõpp!! Lüüasaamise p.: *Halb relvastatus *puudus väljaõpe *Kogemuste puudus *Sõjavägi ei olnud org, puudus ühtne sõjav. *Eestlased olid vähemuses-puudus lähinaabritega koostöö *Katoliku kirik toetas ründajaid. *Eestlastel puudus oma riik(koostöö maakondade vahel) *Puudus juht.
Ta emagi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis jälle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et oma kodukoht ordurüütlitest vabastada. Leholast Pihkvasse oli palju maad. Nii kadus Meelis Leholast mitmeks aastaks. Jälle olid rahutused rahva hulgas võimust võtnud. Ühel ilusal päeval ratsutas vürst Vjatško Tarbatu linnusesse, mis asus Emajõe ääres. Sinna kogunesid kõik ümberkaudsed hõimlased ja teised, et liituda venelastega. Meelis on nende peale tõsiselt vihane. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Kõik linnuses olnud varad rööviti, inimesed tapeti ja hooned põletati maani maha. Peale seda algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma.
Ta emagi oli surnud ja paljud teised ka. Kodukandis kohtas Meelis jälle vana karjus Ivot. Ivo oli väga vanaks jäänud. Tal oli nüüd plaan minna tagasi oma esiisade maale Pihkvasse. Meelis lootis Pihkvast saada abiväge, et oma kodukoht ordurüütlitest vabastada. Leholast Pihkvasse oli palju maad. Nii kadus Meelis Leholast mitmeks aastaks. Jälle olid rahutused rahva hulgas võimust võtnud. Ühel ilusal päeval ratsutas vürst Vjatsko Tarbatu linnusesse, mis asus Emajõe ääres. Sinna kogunesid kõik ümberkaudsed hõimlased ja teised, et liituda venelastega. Meelis on nende peale tõsiselt vihane. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Kõik linnuses olnud varad rööviti, inimesed tapeti ja hooned põletati maani maha. Peale seda algas pime orjuseaeg, mil rahvas pidi oma töövaevast isandaid toitma.
on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas. Linnus on piiratuna kolmest küljest veetõkkega. TAAGEPERA LOSS Aastatel 1907-1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis-romantilist, osaliselt Soome mõjudele viitavat suunda. Loss kuulus kuni võõrandamiseni 1919. a. mõisaomanik Hugo von Strykile. Lossi
kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda. Otepää linnuse varemetest on tänu selle varajasele hävimisele ning varemetesse jäämisele leitud väga palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on Otepää püss- täpselt dateeritud Euroopa püssidest senini vanim. Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil. Praegune linnuse juurdepääsutee loodest, kihelkonnakiriku poolt, ei ole algne, vaid on rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist. Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ning selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime. PILDID: KIVIHEITEMASIN Maailma vanim tulirelv - OTEPÄÄ PÜSS Linnuse varemed
Kanti suuri kaotusi, lahingus langes ka Lembitu. Tallinna vallutamine 1219. aastal sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta ka Taani kuningas Valdemar II, kes maabus oma suure laevastikuga Rävalas. Pärast võidukat lahingut Tallinna all, lasi ta ehitada Tallinna kivilinnuse. 1220. aasta sügiseks olid taanlased hõivanud Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa. Rootslaste alistumine 1220. aastal rajas Rootsi kuningas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Kuninga lahkumise järel saabus linnuse alla saarlaste malev ja rootslaste vägi löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati.
- taanlased ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse - algas Revala maakonna ristimine, püüti vallutada ka teisi P-Eesti maakondi - 1220 võiduristimine (taanlased, sakslased) näitas et ristiusu levitamine vaid ettekääne maa vallutamiseks Rootsi kuningavägi lüüakse puruks - 1220Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega asusid Lihula linnusesse (tugipunktiks) - ristisid Läänemaal rahvast, ehitasid kirikuid - kuningas pöördus tagasi Rootsi suur saarlaste malev piiras linnust, pani põlema rootslaste väljatung lõppes kaotusega, linnus eestlastele - rootslaste vallutuskatse nurjati 3. Vabadusvõitluse lõppjärk (1222-1227) Saarlased pealetungil - 1221 üritasid koos rävalaste, harjulaste, virulastega Tallinna vallutamist - piirati linnust, kuid taanlaste abiväe hirmus taganeti
aastat tagasi. Suure tõenäosusega võis kaupmeeste talvitumise kohaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Läti ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada. Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal (meile teadmata põhjusel) tapetakse linnuse õuel ja osalt vangistatakse kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed. Algas eestlaste üleüldine uus võitlus sakslaste vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja Saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle.
Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). · Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber Väravad ja huakambrid · Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber. · Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta osakamatusest paljugi
kivipankadest müüridega. Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks.Mükeene ja Tirynsi ahhailaste kunst oli ühest küljest sarnane kreeta omaga, teisest küljest kajastub selles pidev võitlus vaenlastega. See oli karmim ja mehisem, ülistas sõda ja jahipidamist.Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse varakamber.Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn. Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta osakamatusest
juba varem, kuid 1219. a sõjaretk oli senistest suurejoonelisem ja selle eesmärk oli Eestis kindlalt kanda kinnitada. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks sai kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 1220 Lihula - Oma osa üritas Eestis haarata Rootsi kuningas, kes rajas 1220.aastal tugipunkti Lihula linnusesse ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Kuninga lahkumise järel saabuse linnuse alla saarlaste malev. Rootslaste vägi löödi täielikult puruks ning nende edasised vallutusplaanid nurjati. 1222 Saaremaa - 1222. aastal maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus, asusid saarlased kohe aktiivselt tegutsema. Ehitati 17 kiviheitemasinat, mille abil sunniti taanlased alistuma ja Saaremaalt lahkuma
ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann). Hoone koosneb neljast tiivast, mille keskel asub ruudukujuline siseõu. Ehitist iseloomustab põhjamaine raskepärasus, arhitektuurivormide range geomeetriline ilu, range suletus ja dekoratiivsete elementide puudumine välisfassaadil. (Kultuurimälestiste riiklik register) Linnuse müüride suurim paksus on ca 3m ja kõrgus 20m, on laotud suurtest dolomiitblokkidest, Saaremaa kohalikust lubjakivist. Ainus väravaava, kust linnusesse sisse pääseb, asub hoone kirdeküljel. Konvendihoone on kolmekorruseline. Keldrikorrusel asusid majandusruumid. Teisel korrusel olid esindus- ja eluruumid, kus läänetiivas asusid piiskopi elutoad, idatiivas toomkapitoorium ning kabelkirik. Kabel on ruudukujulise põhiplaaniga ja tema roietega varustatud võlve toetab kaheksatahuline piilar. Kolmandal korrusel olid teenijaskonnaruumid ning põhjanurgas kõrguva massiive kaitsetorni
Taani kuninga abiga. Valdemar jättis Tallinna oma garnisoni ning pöördus ise kodumaale tagasi. Järk-järgult hakkasid taanlased hõivama linnuse ümbruskonda ning rävalasi ristiusku pöörama. Taanlased olid rajanud Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. Taanlaste tugipunkti rajamise katse Saaremaal Alates 1220. aastast hakkasid mõõgavennad Sakala ja Ugandi linnusesse paigutama mehi, hakkasid koguma makse ja seadsid ametisse foogtid. Ainus ristisõdijate poolt vallutamata piirkond Eestis oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aastal maabus Taania kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ja hakaks sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal saarlased hakkasid tegema ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt.
Buss väljub Tallinnast kell 9.00 Poolteist tundi sõitu ning olemegi Rakveres! Suundume kohe ööbimiskohta, milleks on Okka külalistemaja. Viie tärni mugavustega ööbimismaja, kus on ka laste mängunurk. Teenusteks on saun. Söögikordi on majutuse poolt 2 korda päevas: hommikul ja õhtul. On eraldi kohvik ning söögituba. Asub aadressil Niine 4. Sööme hommikusööki külalistemajas ning liigume edasi linna avastama. Lähme Rakvere linnusesse. See koht pakub sulle palju põnevat. Saad ratsutada, proovida vibu- ja ammulaskmist. Katsetada sepa- ja puusepaametit, voolida savi, lüüa münt, valmistada kulda ning püssirohtu. Eksponeeritud on linnuse ajalugu ja ajaloolised mõõgad. Avatud on veinikelder, piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ning habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba, kus saad aimu keskaja inimese maailmapildist ja selle
peapiiskopkonnale. Ilmalikes asjades olid need kõik võrdsed. Kuuendaks võimuks oli ordu. Algselt oli Mõõgavendade ordu, mis sai lüüa blabla lahingus. Ellujääjad liitusid Saksa orduga. Kuna nad tegutsesid nüüd Liivimaal, oli nende nimetus Saksa ordu Liivi haru. Neid tuntakse Liivi orduriigi nimetusega. Orduriiki juhtis ordumeister. Alguses oli orduriigi keskus Riias. Kuna seal oli ka Riia peapiiskopkonna keskus, viidi keskus üle Võnnu linnusesse (esis). Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest pärast seda 1346 aastal Taani kuningas müüs om avaldused Saksa ordule, Saksa ordu andis need kasutada Liivi orduriigile. Ordu valdused suurenesid. And then there was five... Kaks kaarti selgeks enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. Siinsetel aladel hakkas toimuma maade läänistamine maahärra jagas maad (lääni). Kes maad sai, oli läänimees
2. Taani vasallid kartsid õiguste vähenemist, vabaduste piiramist ning proovisid otsust takistada 3. Eestlased proovisid oma olukorda parandada 4. Jüriööl 23.aprill 1343 alustati relvastatud vastuhakku, tapeti sakslaseid, põletati mõisad ja kirikuid 5. Eestlased valisid enda seast neli kuningat 6. Kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole 7. Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, kus aga tekkis relvakokkupõrge, kus hukkusid kõik neli kuningat 8. Lõppes sellega, et Saksa ordu sai põhja-eesti peremeheks
aastal. VAHITORN Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni, 1 linnuse arvatavasse vanimasse ja kige paremini säilinud ossa, millest eespool oli juba juttu. Enne läbime eeskoja, kus näeme keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitorni ainuke sissepääs asub 9 meetri krgusel maapinnast ja on hoone ülejäänud osaga ühenduses ainult silla kaudu. Keskajal kasutusel olnud tstesild muutis torni vaenlase linnusesse tungimise korral viimaseks redupaigaks. Vahitorni peakorruse prandas metallvrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoitud siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus Vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel neli korrust, neist kolm algsete müürisiseste kaminatega. KAITSETORN Kaitsetorn on konvendihoone kige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. II
● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu ● valitsejatel oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid ● linnades hakati ehitama terasse, mis moodustasid suure sümmeetrilise kaare ● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse ● pöörati palju tähelepanu sammasehitistele (selline ümberehitamise viis andis efektsema väljanägemise hoonetele) Hellenistliku linnaehitamise eesmärhiks oli luua kaitstud, õnnelik, sümmeetriline ja efektne linn, milles peegelduks võimu hierarhia. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Roomlased võtsid etruskidelt üle oma linnaehituse aluseks nende korrapärast linnaplaani, mida ise kutsusid estruski riituseks
a. madisepäeva lahing. 1210. aasta hilissuvel planeerisid eestlased Ugandist ja sakalast Võnnu linnuse 10 vallutamist. Võnnu Mõõgavendade ordu tahtis tugipunkti ja peamine lähtekoht selle rünnakutel Eestisse. Enne orduvendade sinnaasumist oli Võnnu olnud vendade hõimukillu linnus. Tol suvel olid orduvennad ehitamas suuremat kivilinnust, kuid eestlaste rünnaku ajaks see veel valmis ei saanud. Asuti kaitsele vanasse linnusesse, mis eestlaste poolt sisse piirati. Äge võitlus kestis kolm päeva. Eestlased kasutasid odasid, sakslased omakorda ambe. Piirajad kandsid metsast kokku suuri puuvirnu ja panid linnuse süütamiseks põlema. Ammunoolte kaitseks rajati kaitsevall. Neljandal päeval aga lõpetati linnuse piiramine ja eestlased lahkusid, põhjuseks oli teade linnusele liivlaste, latgalite ja sakslaste näol abiväe tulekust. Eestlase läksid üle
annaabi.ee 
