Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. Vasikas suurendab oma sünnimassi (36 kg) samas ajavahemikus umbes 2,2 korda, seapõrsas 13 korda. Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6...1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg
Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek, noorlindude (ka broilerite) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine. Noorlindude kiire kasv Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda. 1 Väike söödakulu toodanguühikule Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta.
Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Lindude arv, tuh 31.12 2295 2096 1945 2183 1879 1639 1447 1743 1795,8 2023,3 Munade kogutoodang, mln, tk 278 253 234 231 209 183 156 146,6 172,8 184,5 Munatoodang kana kohta, tk1 295 303 290 275 288 287 254 269 264 265 Munatoodang inimese kohta, tk 203 186 173 171 155 136 116 110 129 138 Linnuliha tootmine, tuh t 9,22 11,52 14,42 14,82 13,82 12,52 16,83 18,53 20,93 22,43
a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !! Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni) Euroopas samal ajal 10. milj.tonni LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. 2014. aastal inimese kohta munatoodang 152 muna aastas. 2014. aastal linnuliha toodeti 19,5 tuhat tonni. (Alates 2002 kasvanud) 2014. aastal linnuliha tootmine inimese kohta 14,9 kg. 2014. aastal linnuliha osa 24%. MAJANDUSLIKULT: SUUR SIGIVUS Munakana ja vutt munevad umbes 300 muna aastas. 85% kooruvuse
LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas;
Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008]..................................................................................................
Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva/ muskuspart 34 päeva/ hani 30 päeva/ kalkun 28 päeva/ part 28 päeva/ pärlkana 26 päeva/ sinikaelpart 26 päeva/ jahifaasan 2123 päeva/ kana 21 päeva/ vutt 17 päeva/ kodutuvi 17 päeva/ teemanttuvi 13 päeva
Sissejuhatus Muna Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna ei pea vältima. Pikka aega oli muna kolesteroolipommina põlu all. Nüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." Munade säilitamine Hoidke mune kauplusepakendis, tingimata tömbid otsad üleval ja teravikud allpool, nõnda püsib munarebu muna keskel. See on väga oluline siis, kui soovite muna serveerimiseks sektoriteks tükeldada või poolitada. Parim säilitamistemperatuur on 13°, mistõttu sahvri või jaheda seinakapi puudumisel hoidke mune külmkapi kõige soojemas osas, st alumises köögiviljasahtlis
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti
Häädemeeste Keskkool MUNA Referaat Juhendaja: Häädemeeste 2006 Sisukord: · Sissejuhatus · Kanamuna toiteväärtus · Muna ehitus · Munade säilitamine · Muna kvaliteet · Munatoidud · Kasutatud kirjandus · Lisad Sissejuhatus Hea lugeja. Selles referaadis saate teada kõike munast. Milliseid toite saab munast teha, milline on kanamuna toiteväärtus, muna ehitus, munade säilitamine ja kõike sellist põnevat. Peale selle on seal ka kasutatud kirjandus, kus saab lugeda, milliseid raamatuid või interneti aadresse on kasutatud ja ka lisad, kus on igasuguseid jooniseid! Head lugemist! Kanamuna toiteväärtus 12% valku 12% rasva 1% mineraalaineid 0,5 süsivesikuid 74% vett Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98% Muna ehitus Koor Muna väliskiht- katab muna sisemust, koosneb suuremas osas
Tartu Kutsehariduskeskus Teema Muna Anna-Liisa Boisen PA11 03.09.2013 Muna Muna on väga väärtuslik toiduaine meie toidulaual, sest sisaldab täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%, munavalgele langeb 54-60% ja munakollasele 29- 36%. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. Muna valge Munavalge on kollaka värvusega põhiliselt veest ja valkudest koosnev lahus. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett, 12% valke, 0,7% süsivesikuid, 0,2% lipiide ja väheses koguses mineraalaineid.
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu
Eriloomakasvatus Linnukasvatuse osa Linnuliha osatähtsus Eestis on umbes 20%, sest linnuliha on teistest odavam, väikese rasvasisaldusega. Broiler lihaks kasvatatav noorloom. · Kõik loomatõud kirjutatakse eesti keeles väikese tähega (suur valge, eesti vutt), inglise keeles läbiva suure tähega(Large White) Inimese kohta on Eestis linnuliha 13 kg aastas. Kana kohta saab aastas umbes 288 muna. · Kalkuneid kasvatatakse peamiselt Ameerikas Majanduslikult kasulikud omapärad: · Suur sigivus (munevus 82%) Liik Mune aastas Munevus % Viljakus ja Järglasi aastas kooruvus Munakana 300 82 85 255 Lihakana 150 41 85 128
LINNUKASVATUS. Linnu kasvatus saadused: munad, linnuliha. Kõrval saadused: suled ja sõnnik. Linnu sõnnik on lämmastiku rikkas ja töödelduna söödetakse nuum pullidele. Linnu liha osatähtsus on maailmas tõusun ja moodustab kogu liha toodangust üle 25%. tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna. Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse a). välja prakeeritud kanade arvelt. b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused. 1. varavalmivus.- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma 1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad.
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
....................37 5.3 PASTEEDID JA VÕIDED.......................................................................................38 5.4 HAKKLIHAST TOOTED.......................................................................................38 5.5 TARRENDTOOTED JA SÜLDID...........................................................................39 6 MUNAD.........................................................................................................................39 6.1 Munade koostis........................................................................................................39 6.2 Munade pakendamine..............................................................................................40 6.3 Munade kvaliteediklassid ja märgistamine..............................................................40 6.4 Munad toidulaual......................................................................................................41 6.4.1 Kanamunad..
küpsetamise aeg peaks olema pikem. Viimasel ajal on odrajahu kasutamine koos nisu- ja rukkijahuga laienenud, kuid odrajahu osa ei ületa tavaliselt 25%, kuna muidu halvenevad leiva kvaliteedinäitajad. Odrajahu kasutatakse küpsetuspulbriga kergitatavate toodete (küpsised, muffinid, pannkoogid) valmistamisel. Odrajahu küpsetusomadused olenevad odra sordist ja kasvutingimustest. Jahu küpsetusomadusi saab hinnata ka valgusisalduse järgi. Maisijahu Maisitera idu embrüo moodustab 10-15% tera massist ja sisaldab 30-40% rasva. Maisi täisterajahu sisaldab kuni 4% rasva. Säilib halvasti, omandades kiiresti kibeka maitse. Idu eelneva eemaldamisega on võimalik jahu säilitusaega pikendada. Mais ei sisalda kleepvalku. Maisijahu paisub taignas väga vähe. Maisijahu lisandiga leiva sisu on väheelastne ja tihe. Seetõttu soovitatakse maisijahu lisamisel jahvatada jahu väga peeneks. Hästi sobib maisijahu pannkookide, biskviitide ja muffinsite valmistamiseks.
küpsetamise aeg peaks olema pikem. Viimasel ajal on odrajahu kasutamine koos nisu- ja rukkijahuga laienenud, kuid odrajahu osa ei ületa tavaliselt 25%, kuna muidu halvenevad leiva kvaliteedinäitajad. Odrajahu kasutatakse küpsetuspulbriga kergitatavate toodete (küpsised, muffinid, pannkoogid) valmistamisel. Odrajahu küpsetusomadused olenevad odra sordist ja kasvutingimustest. Jahu küpsetusomadusi saab hinnata ka valgusisalduse järgi. Maisijahu Maisitera idu embrüo moodustab 10-15% tera massist ja sisaldab 30-40% rasva. Maisi täisterajahu sisaldab kuni 4% rasva. Säilib halvasti, omandades kiiresti kibeka maitse. Idu eelneva eemaldamisega on võimalik jahu säilitusaega pikendada. Mais ei sisalda kleepvalku. Maisijahu paisub taignas väga vähe. Maisijahu lisandiga leiva sisu on väheelastne ja tihe. Seetõttu soovitatakse maisijahu lisamisel jahvatada jahu väga peeneks. Hästi sobib maisijahu pannkookide, biskviitide ja muffinsite valmistamiseks.
Teisel poolel kohanevad põhisöötadega. 3) Sugulise küpsemise e puberteetperiood – arenevad suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse. Annavad kõige paremaid järglasi, suurema jõudlusega. 5) Vananemis- ja raukumisperiood 9 Linnukasvatus 2012. a oli kanamuna kogutoodang 11,2 tuhat tonni. (2005.a. oli 59 milj t) Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanamuna hautamine kestab 21 päeva. Haudumise temperatuur 37…40 ºC. Kanatibu koorumiskaal 38 g. Kanamuna realiseerimise vanus – 42 päeva. Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Kanamuna kaalub 60g (45-75). Kanamuna tihedus 1,09 g/cm3. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C.
kangideks (azuu), väikesed kondiga tükid (raguu). Rümp on tapetud looma töödeldud kere (lihakeha). Rümbad jaotatakse loomade suuruse järgi. Näiteks suured loomad on veised, põdrad, väikesed aga vasikad, lambad, sead, küülikud. Tükeldatud liha müüakse värskelt, jahutatult või külmutatult. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all ning seejärel kuivatatakse. Pestud lihalt lõigatakse ära templijäljend, eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv. Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse. Saadused Vorstitooted - valmistatud ühe või mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid - peenestatud maksast või lihast valmistatud lihatoode Konservid - konserveeritud lihaga koos teiste toiduainega Pooltooted frikadellid, pelmeenid, pihvid
alla seisma. Maitsestunud fileedest lõigatakse sabapoolsest osast alustades õhukesi viile, mida serveeritakse suupistena, võileivakattena või külmalaual. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Härjasilm Tervelt praetud muna mida praetakse väheses rasvas. Muna lüüakse lahti otse kuumale pannile ning praetakse ainult ühelt poolelt kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Pipart raputatakse ainult munarebule kuna Vältida tuleb soola raputamist munakollasele kuna see teeb pinna täpiliseks. Lisandiks sobib praetud peekon, sibul, praetud kartul või lihasaadused, köögiviljad. Härjasilmale võib raputada ka maitserohelist (till, basiilik, tüümian, petersell) Härjasilma võib serveerida ka praetud
puljongite lisandiks. Munapuder-võib valmistada vesivannil, pannil või aurukapis. Valmistades pannil või veevannil, kuumutatakse nõu nõrgal kuumusel, pannakse sellele veidi rasvainet' ning valatakse peale munamass. Alguses lükatakse munamass massi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks. maitsestatakse soola ja valge pipraga, serveeritakse suitsutatud või soolatud kala lisandina, hommikusöögilaual. Munapudru valmistamiseks võetakse: 3 osa kanamuna ja 1 osa piima või rõõska koort. Munamass segatakse ühtlaseks (ei tohi vahustada!) Härjasilmad-on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu jääb terveks ja praetakse, kuni munavalge on piimjasvalge ja rebu kergelt hüübinud. Praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Lisandiks sobivad praetud suitsupeekon või
kolmikesed(värvilised) ja neis on 3 tüüpi reseptorvalke. 9. Liigutuslik ehk kontraktiilne funktsioon Valgud viivad keemilise enegrja mehhaanilissee energiasse. · Lihasvalgud aktiin, müosiin. · Tubuliin (kingloomal on ripsmed kehapinnal). 10. Detoksikatsiooni funktsioon valgud teevad mürke kahjutuks. · Raskmetalle, mis on suukaudu siis söödud, tekitavad mürgitust.(vähe on neid ja selle vastu aitab munavalge ja piim). · Taimsete alkaloidide mürgitused.(palju rohkem ja aitab selle vastu munavalge ja piim). 11. Toiteline funktsioon · Loomorganismides täidab seda funkt. Muna ja piima valgud. Tamiedes aga seemnete varuvalgud. Nukleotiidid ja nukleiinhapped Nukleotiidid Koosnevad: · Pentoosijäägist- mis on 5C-lised suhkrud
Toidupüramiidis esitatud toiduainete rühmadest valitakse toiduports. Vaatle tervisliku toiduportsu koostist joonisel 2.2. Pilt: Taldrikureegel Joonis 2.2. Taldrikureegel Jäta meelde taldrikureegel - see aitab süüa mitmekülgselt ja tervislikult: Pool taldrikust tuleb täita köögiviljadega (s.o. 2. põhikorrus). Veerand taldrikust täidetakse liha, kala, kana või muu 3. põhikorrusele kuuluva toiduainega. Veerand taldrikust jäetakse lisandile – pastale, kartulile, riisile jne (s.o. 1. põhikorrus). ÜLESANDED 1. A. Kirjutage üles ühe päeva jooksul süüdud toidud ja joodud joogid. B. Analüüsige päeva jooksul tarvitatud toite ja jooke toidupüramiidi alusel. 2. Koostage nimistu, mida peate muutma oma toitumises, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest.
ajuripatsis Enne puberteedi saabumist indutseerib kisspeptiin GnRH (gonadotropiini vabastava hormooni) sekretsiooni ajuripatsist vabanevad FSH ja LH 2.Oogenees 19. Munarakk, mida see sisaldab? Munaraku tsütoplasma sisaldab mitmeid organelle (mitokondrid, ribosoomid) ja toitainete reservi (rebu), mis on rikas lipiidide, valkude ja polüsahhariidide poolest, sisaldab maternaalseid mRNA-sid ja valke, mis on vajalikud embrüo arengu varastel etappidel – järgneb spermi eduka viljastamise poolt. Osad sisaldavad ka kaitsemehhanisme UV kiirguse vastu, repellente munasööjate vastu ja antibiootikume Morfogeenid Faktorid, mis mõjutavad morfogeneesi – transkriptsioonifaktorid, parakriinsed faktorid Morfogenees on seotud mitmete protsessidega: 1) Rakkude adhesioon – rakkude kinnitumine üksteise ja ECM külge läbi erinevate adhesioonimolekulide (muutused
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Oluline kõrbeloomade jaoks(kaamel) ja organismidele, kes vett üldse ei joo (koi) 5) Lahusti : a) rasvlahustuvate vitamiinide jaoks(teatav kogus rasva on vajalik). A, D, E, F + asendamatud rasvhapped K ja Q. b) Rasvas talletuvad ka hüdrofoobsed mürgid. N: Dioksiinid. (LM kalad) c) Kiire dieet vabastab rasvkoes leiduvad mürkained ja võib inimese tappa. Putukatel on rasvkeha mürgiste jääkide talletamiseks. 6) Rasv kui sapierituse kiirendaja. Pidev rasvavaba toidu söömine tekitab sapikive. 7) Rasv kui kehavormide moodustaja (nahaalune rasvkude paikneb alusnahas) Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid) Biofunktsioonid : kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvan
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuu
Kaitsevad madalate pruunrasv, mille ainsaks alandavad valgud temperatuuride eest nt eesmärgiks on toota sooja, (sibullilledes: taimedes loomades esineb inimestel ja lumikellukesed, suhkrute talveunest ärganud märtsikellukesed) moodustumine loomadel) rasv juhib (alandab halvasti soojust külmumistemperatuuri) siseelundite ümber olev külma võetud kartulid rasvakiht (nt neerude rasv on magusad (tärklis). Keemiline kaitse Keemilne kaitse Keemiline kaitse- muna- ja kaitse keemilste rasvkoesse talletakse piimavalkudel on võime
Nende tekitatud ,,sirina" tugevus võib olla kuni 120 dB, umbes valju rokkmuusika tugevusega. Mõni selgrootu võib olla nii isa kui ka ema eest On ka selliseid selgrootuid, kellel mõlemat tüüpi sugurakud arenevad ühes ja samas isendis, neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Sellised on näiteks vihmaussid ja mitmesugused teod, kes saavad sigides võtta isase ja ka emase rolli. Neil on nii emas- kui ka isassuguorganid. Munade viljastamiseks nad paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Iseennast nad tavaliselt ei viljasta. Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane. Lisa Kiritigu on liitsuguline. Paaritudes liibuvad teod talda pidi üksteise vastu ja vahetavad seemnepakikesi, mida säilitavad erilistes seemnehoidlates. Kui munarakud on valminud, viljastavad partneri seemnerakud need ja kumbki tigu muneb munad mulda. Kuu aja pärast kooruvad väikesed teod. --- 54
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
