Avalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas.
omane kodanike vabadusele põhinev riigivorm- linnriik. Ühiskonna struktuur Enamik kreeklasi tegelesid põlluharimisega. Jõukad talupojad said majapidamisega iseseisvalt hakkama. Vaesemad talupojad ja karjused olid sunnitud rikkamatelt laenu võtma, tagatiseks oli maatükk. Nii muutusid maa omanikest rentnikeks. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas linnaelanikkond. Linnaelanikest osa oli põlluharijad, suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati linnriikides madalalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigusest ilma jäetud. Ülemkiht Ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased- aristokraadid. Riigimehed ja vaimuinimesed- aristokraadid. Aristokraatide sõpruskonnad veetsid aega sümpoosionites (pidusöögid, koosjooming) Orjandus Ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati palju ja orjade arv aina kasvas. Enamik oli võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud.
Nad lootsid elada võimalikult kaua ja olla õnnelikud eluajal. Ka kõik jumalate karistused ülekohtustele pidid kätte tulema juba siinpoolses elus. Kes karistusest pääses, siis ähvardas see tema järglasi. Pärast surma aga ootas kõiki rõõmutu elu sünges allmaailmas. Jumalatele püstitati maised kojad - templid. Tempel kaitses ka linna tema ümber. Mida suurem ja uhkem, seda parem. Kui sumeri linnriikides domineersid kõrgustesse ehitatud astmiktemplid, siis hiljem levisid madalad templikompleksid. Keset templiõue paikneva altari ees toimetati jumalale loomade ohverdamist, ühte tähtsaimat rituaali. Ennustamine oli Mesopotaamias tähtis, mis kuulus peaaegu iga kombetalituse juurde. Tunnistust annavad arvukad ennustuskunsti teosed. See oli omaette teadus ja ükski valitseja ei teinud tähtsaid otsuseid jumalatelt küsimata. Iga pisimgi vahejuhtum võis olla jumalate märguanne, pidi vaid
esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. Kõige populaarsemaks kujunesid igal kevadel Dionysose auks peetavad pidustused, kus peale pillimeeste ja kooride võistluse hakati korraldama ka osavusega, kiirusega ja jõuga seotud võistlusi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460–450 eKr.
HUMANISM JA RENESSANSS Eeldused uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: · kaubandusele tuginev majanduslik tõus; · rikkuste kogunemine ja panganduse teke; · uute, varakapitalistlike suhete kujunemine. Rikkamate perekondade vahel toimus võitlus mõju ja võimu pärast, mille vahenditeks olid kaunid lossid, luksuslik kodusisustus, kallid rõivad. See toredus tekitas aga nõudluse arhitektide, maalikunstnike, juveliiride jms järele. Sellega tekkis lisaks kodanlusele seda teenindav intelligent.
Itaalia Vararenessanss (arhitektuur, skluptuur, maal) Vararenessanss (15 saj.) Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.- 16.sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessanss tekkis Itaalia rikastes linnriikides, esmalt Firenzes ja levis sealt tasapisi edasi kogu Euroopasse. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Firezes elas tol ajal kuulus Medicite suguvõsa, kelle rohked tellimused kunstnikele lahedat äraelamist võimaldasid. Sellest on tulnud käibele ka tänapäeval kasutatavad terminid - metseen e. kunsti ja kirjanduse rahaline toetaja ja metseenlus e
Makedoonia vallutus Philippos II valitsusajal. / 338 eKr purustati Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud vägi ja Makedoonia alistas kreeka oma ülemvõimule Perikles Ateena riigimees / kujundas ja suunas pikka aega Ateena sise- ja välispoliitikat (460-430 eKr) Aleksander Suur Makedoonia kuningas/väejuht. Vallutas mõne aastaga Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, jõudis Kesk-Aasiasse. Likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Polis tavaliselt elas linnriikides 30-40000 inimest. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan. Selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks. Aristokraatia rikkad ja suursugused kodanikud.
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Uurimustöö Õpilane: Karl Riim Õpetaja: Tiiu Vöö Kuressaare 2013 Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajasid vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises.
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20
- Igaüks püüdis olla parim LIHTRAHVAS - Enamik kreeklasi teenid elatist põlluharimisega - Jõukamad talupojad said oma majapidamisga enamasti iseseisvalt hakkama. - Vaesed olid sunnitud võtma rikastelt laenu (tagatiseks oli sageli maatükk) - Põlluharimisega seotud linnaelanikkond kasvas - Suuremates linnades olid üekaalus käsitöölised, kes peamiselt pere kasuks igapäevast elatist hankisid - Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt ORJAD - Kreeka ühiskond oli orjanduslik. - Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud - Orjuses leidus hulgaliselt võlgadesse jäänud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi võetud kreeklasi. - Orjatööd kasutati pea kõigis eluvaldkondades: põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. - Enamasti jäeti orjadele kõige raskemad ja ebameeldivamad ülesanded.
alguses. Lihtsalt on soov omada rohkem maad ja sama oli Latiumi maakonnas elavatel inimestel. Nad hakkasid oma naabrite maid endale võtma ning nägin väga varakult ja väga kiirelt nende rünnakute kasu. Väga lihtsalt öeldes rajati Rooma Impeerium sõjaväelise võimekuse alusel. Rooma riigis oli kõrgelt arenenud sõjaväeline väljaõpe ja distsipliin. Kogu väljaõppe eest hoolitses juba enne Rooma riigi sündi sellele eelnenud linnriikides tegutsenud sõjaväekoolid ja eriõppega gladiaatorid. Rooma Impeeriumis oli sõjaväel suur mõjuvõim ja seda oli näha ka poliitikas. Riigijuhid vajasid sõjaväelist toetust, et hoida korda riigis, kaitsta oma riiki ja vallutada maid juurde. On piisavalt tõendeid, mis tõestavad, et Rooma vägede nälgimine põhjustas mässe. Need mässud tõid omakorda kaasa poliitilise ebastabiilsuse, mille lõpp tulemus võis olla keisri enda mõrv.
võlausaldajale. Seetõttu muutusid vaesemad talupojad enda maade rentnikeks. Mõnes kohas oli võlausaldajal õigus müüa talupoeg võla katteks orjaks. Edenes käsitöö ja kaubandus ning see aitas omakorda kaasa linnaelanikkonna tõusule. Ka linnaelanike seas oli põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna naabruses, kuid siiski oli rohkem käsitöölisi(s.o. väikeste töökodade omanikke. Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt(osades kohtades polnud neil isegi kodanikuõigusi). Lk 109 1-4 1. Kõik täieõiguslikud linnriikide kodanikud osalesid valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Osades linnriikides domineerisid rikkad ja suursugused. 2. Sparta Ateena Sarnasused Haridus oli tähtsal kohal, kesksel kohal
materjale nagu näiteks vask ja hiljem ka pronks. Pronksi kasutuselevõtuga hakkas arenema ka sepakunst. Linnriikide arengu üheks oluliseks osaks oli ka dünastiate tekkimine ning samuti kuningavõimu tulek. Mõjukamad linnriigid asusid Mesopotaamia lõunapoolses osas, olenevalt linnriigist elas seal tuhat kuni mõnikümmend tuhat inimest ning linnad võisid keskusest ulatuda paarikümne kilomeetri kaugusele. (Kriiska & Kõiv, 2015: 34-35) (Sazonov et al 2015: 99-100) Sumeri linnriikides said olulisteks ehitisteks templid ning kuningate paleed. Templid (enamasti tsikuraadid ehk astmikpüramiidid) olid pühendatud jumalatele, kelle ülesandeks oli linna kaitsta. Selleks, et jumal linna kaitseks pidid inimesed jumalate heaks tööd tegema. Sumerite seas leviski uskumus, et jumal lõi inimese selleks, et inimene teeniks jumalat. Igal linnriigil oli oma peajumal. Seega võib öelda, et riiklus ning religioon olid omavahel tihedalt seotud
Sellele lisandus veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel - Museion, millest sai suur kultuuri ja teaduskeskus, mille juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki kreeka teoseid. Teised kultuurikeskused: Ateena (esiplaanil) ja Pergamon (kogus kuulsust). Teater kaotas oma tähtsuse
Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem) Valitsemisvormid Kreeka linnriikides: 1. Aristokraatia (kujuneb välja Spartas) 2. Demokraatia (klassikaline periood 5. saj eKr) [Ateena] 3. Türannia (võim on koondunud ühe isiku kätte) Oligarhia jõukate valitsemine Sparta ja Ateena Sparta füüsilise jõu austamine Ateena vaimse jõu austamine a) Sparta riik Asukoht: Lõuna-Kreeka Maakond: Lakoonika (tõlkes: lakooniline ehk napisõnaline, kuid tabav) Elanikekihid: 1) spartiaadid (~5%) 2) perioigid (vabad) [ilma kodanikuõigusteta]
Kuna heloote oli nii palju, tuli selleks, et neid ohjes hoida, olla sõjaliselt nendest üle. Spartalaste eeskujud, mis aitavad võib-olla ka paremini mõista nende kasvatust ja haridust pärinevad paljuski antiikaja kuulsamatest teostest nagu ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Üks kangelastest oli näiteks Herakles oma vapruse ja võimatusega. Spartalaset kasvatust mõjutas ka nende eraldatus, mille tõttu oli takistatud tihedam läbikäimine teiste kreeklastega. Nii säilisid paljudes Kreeka linnriikides ja eriti Spartas vanad komestikud, traditsioonid ja rituaalid. Rituaalidest just need, mis puudutasid etappi, kus noormehest saab mees. Nii vanded, nõudedk kui ka kombetalitlus puutusid muutumatuna või väga vähesel määral täiendatuna Spartas aastakümneid, sadu. Kasvatuse ja hariduse põhieesmärk Spartas oli kasvatada häid kodanikke tuleviku tarvis. See ei puudutanud ainult professionaalsete sõdurite tootmist, vaid ka demokraatlike ja iseseisvate inimeste kasvatamist
Meeltega tajutav maailm. 3) 30 kuni 35.aastani- õpetuse sisuks on filosoofia. Peale 35. aastat tuleb praktika ja reaalne töö riigi institutsioonides. Peale 50. aastat minnakse kas valitsejate klassi või sõjalisadministratiivsessa klassi. Eesmärgiks on et ühiskond oleks õnnelik. 4. Sofistid. Sofistideks nimetati Vana-Kreekas tarkuse ja kõnekunsti elukutselisi õpetajaid. Sofistide peamiseks tegevusalaks võib pidada retoorikat, mida nad linnriikides tasu eest õpetasid. Nad said kuulsaks kui inimesed, kes oskavad musta valgeks rääkida. Esimene kuulus sofist oli Protagoras, kes hakkas esimesena õpetamise eest raha võtma. Protagoras väitis et ,, Kõikide asjade mõõt on inimene"( millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minu jaoks). Sofistid on relativistid. Inimene ise otsustab, mis on talle hea ja mis mitte. 5. Kultuuri mõiste. 6. Üleminek mütoloogiliselt maailmamõistmiselt teaduslikule maailmamõistmisele.
valitsemisvormi. Aegade vältel on olnud erinevaid riigikordi. Siin maa peal on olnud kommunism, diktaktuur, monarhia, feodalism, türannia jt. Tänaseks oleme me jõudnud demokraatiasse, kuid kas see ikka on kõige õigem süsteem. Demokraatia ei ole hiljuti tekkinud ideoloogia, seda on kasutatud vahelduva eduga pea viimased kolm tuhat aastat. Küll aga ei ole tänane demokraatia võrreldav näiteks sellega, mis oli Kreeka linnriikides. Seal teostati demokraatiat otseste rahvahääletuste ja koosolekutega, kuid tänapäeva arenenud riikides oleks selle teostamine võimatu. Ideaalse demokraatiana mõistetakse mingit utoopilist lahendust, kus rahvas huvitub kaasa rääkida riigielus otsuste tegemisel, et kõik inimesed on oma hariduselt, soolise, majandusliku ja sotsiaalse staatuse poolest võrdsed ning kõik poliitikud on nõus pingutama rahva tugevate nõudmiste täitmise nimel ning seejuures olla ise
· Tihedad sidemed Idamaadega · u. 800 a. eKr. võeti kasutusele kiri · 776. a. eKr. usu- ja spordipidustused e. olümpiamängud, hiljem ülekreekalised · 8. saj. sai alguse kolonisatsioon Vahe- ja Mustal merel, kujunesid ühtsed mõõdud · U 600. a. eKr. raha müntimine · Kujunesid linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa · Linnriikides pandi kirja seadused · Suhted naabritega pingelised, ka siseolukord rahutu · Võimsam linnriik - Sparta ( diktaktuuriline riik ) · 594. a. eKr. kehtestas Solon mõõduka riigikorra, lõppes aritrokraatia ülemvõim lihtrahva üle · 507. a. eKr. kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord IV. Klassikaline periood u 500-338 a. eKr. · Kreeka.Pärsia sõjad 500-478 a. eKr. 6. saj. 2. poolel langesid Kreeka polised)
ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele foiniiklaselt kiri, 776 alustati olümpiamängudega. 8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike eeskujul raha müntima. Kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik koralus, linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said
Linn oli nii majanduslik, poliitiline kui ka religioosne keskus, kus paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Egiptlased rajasid oma jumalatele maapealseid kodasid ehk templeid. Kaks tuntumat neist on Karnaki hiigeltempel ja Luxori tempel. Mesopotaamias kõrgus linna keskuses tavaliselt kaitsejumala astmiktempel-tsikuraat. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna. Mingil määral said ka kodanikud osaleda riigiasjade otsustamisel. Linnriikides oli aristrokraatlik vanemate nõukogu ning ka rahvakoosolek. Vihma sadas nendel aladel väga harva. Põlluharimine oli võimalik Egiptuses vaid tänu Niiluse korrapärasele üleujutusele, Mesopotaamias aga rajati niisutuskanaleid, mis kutsusid esile ka maa soistumist, mille korral tuli maad kunstlikult kuivendada. Loodusvaradest leidus Mesopotaamias vaid savi ja pilliroogu. Seetõttu tuli muid vajalikke materjale hankida võõrsilt.
Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid) ning käsitööga. Kreeka tähestik(alfabeet) kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha
Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad. Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID suurmaavaldajad, prestiiz ühiskonnas kõrge. KODANIKUD kodanikkond: sõltumatud talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes sõjavägi; osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. RENTNIKUD madalal positsioonil. ORJAD ei olnud väga palju, kasutati teenijatene kodustes majapidamistes. Kirjelda linnriigi valitsemist: Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna. Valitsejaks kuningas, kes juhtis sõjaväge ja oli kohtumõistja
mida saatis fl66tide ja harfide k6la. Mesopotaamias oli muusika v2ga l2rmakas ja teravak6laline. Muistsetele kreeklastele n2is see mesopotoomia kakofoonia. Vanaaja muusika yhiseks jooneks oli see, et kunstiliigid ei olnud yksteisest eristatud? Kujutava kunsti eriliikide yhendajaks oli arhitektuur. Muusika oli tavaliselt yheh22lne. Muusika rajas 5sel helil ehk pentatoonika. Vana Kreeka armastatumaid pillid olid Aulos, Kitaro ja lyyra. Igal aastal korraldati vanakreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidutsusi. Vanakreeka k6ige imetlusv22rsemad kunstikvormid on trag66dia ja kom66dia. Trag66diad jutustasid tavaliselt inimese r2nkraskest v6i lootusetust v6itlusest saatusest. Vanas roomas tekis uus kunstiliik, mille nimi oli pantomiim(baletti taoline etendus, tantsija kujutas liigutustega syndmuse k2iku, millest laulis koor). Hakkati korraldama kontserte, kus laulu- ja pillim2ngu esitati ilma tantsu ja n2itlemiseta
Vana-Kreeka riigikorrad sparta ja ateena näitel Polis oli tüüpiline kreeka linnriik,mis oli väikene,koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.Linnriiki valitsesid ja selle põhilise kaitseväe moodustasid kodanikud.Paljudes linnriikides olid kodanikud kõik põliselanikest mehed,kuid mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel inimestel.Riigi kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,kus osalesid kõik kodanikud.Mõnes polises oli rahavakoosoleku kõrval ka nõukogu ,mis koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest.Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks
Kirjandus Ise olid nad kõige uhkemad oma saavutuste üle ladina keeles. Tänapäeval hinnatakse aga hoopis nende ilmaliku kirjanduse edendamist. Humanistid ja poliitika Humanistid olid vägagi aktiivsed ka poliitikas. Paljud tuntud humanistid tegutsesid vürtslikkes õukondades kantsleritena, kus nad pidasid kirjavahetust, lõid kaasa poliitilstes vaidlustes või kirjutasid ajalooteoseid. Itaalia linnriikides oli renessansi ajal poliitika päris jõhker; kasutati nii palgamõrvareid kui ka saladiplomaatiat, millest lähemalt kirjutab Niccolo Machiavelli raamat ,,Valitseja". Teadus ja tehnika Usuti rohkem inimese võimetesse, kui Piibli ja antiikaja õpetusse. Keskenduti rohkem teaduslikele katsetele. Arstid hakkasid laipu lahkama, astronoomid jälgisid taevakehade liikumist. Tänu sellele avastati näiteks, et Maa keerleb ümber Päikese, mitte vastupidi
Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises.
lähiümbrusest. Polised asusid mägisel mere-äärsel maal, inimesed olid valdavalt paiksed, kuid meresõitjatena suhtlesid nad ka teiste tsivilisatsioonidega. Elanikkond ei ületanud tavaliselt kolme- neljakümmet tuhandet inimest. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Erinevad polised korraldasid oma elu suhteliselt erineval viisil. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi, kes pidid suutma linnriiki kaitsta ning olema piisavalt rikas, et hankida endale jalaväelase täisvarustus (kiiver, rinnaturvis, kilp, oda). Mõnes polises kehtis otsene varanduslik tsensus- kodanikuõigused olid vaid jõukamatel inimestel. Mittekodanikud olid võõramaalased, naised ja orjad. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel
S U M E R I K U L T U U R ID K a d r i-C a th r in e K a a r t SR 10 Maa, rahvas, keel Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi-ga "musta peaga inimesed" ning oma maad ki-en-gi ,,tsiviliseeritud isandate koht". Sumerid erinesid oma semi rahvate hulka kuuluvatest naabritest keele, kultuuri ja võib-olla isegi välimuselt. Haldus ja poliitika Elasid linnriikides Pühendasid kaitsejumalatele templeid Linnriiki valitses kuningas Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000 e.Kr Majandus Orjatöö Kiri Sumerid kasutasid Sumeri kirja orje. Orjatarid esimesed mälestised kudusid, sõtkusid, savitahvlitel jahvatasid ning pärinevad Urukist. kandsid koormaid. Kiilkiri Kasutati kõigest viit
Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused? Vana-Kreeka ajal oli Kreeka killustunud mitmeteks väiksemateks riikideks - Ateena, Sparta jne. Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid
3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana-
k�lbmatuid loomade osi. Toimusid iga-aastased usupidustused. J�lgiti endeid. Olid olemas p�hamud, kus v�is jumalatelt n�u k�sida - oraaklid. Esile t�usis Delfi oraakel. Kreeklased uskusid, et algul valitses Maad Taevas ja Maa, hiljem aga vanema p�lvkonna jumalad e. titaanid. *********************************************************************************** AVALIKUD PIDUSTUSED Sport Peeti peaaegu k�igis linnriikides. Sporditi alasti. Ol�mpiam�nge peeti iga nelja a. tagant Zeusi p�hamus Ol�mpias. Osalesid hellenid, naisi ei lubatud. L��rika Kanti ette kangelaslaule. Teater Draamakunst sai alguse Dionysosele p�hendatud koorilauludest. Trag��diad, t�htsamad - Aischylos ja Sophokles. Kom��diad. *********************************************************************************** FILOSOOFIA & TEADUS Tekkis uus, m�istusele tuginev maailmavaade. Filosoofia - maailma �ldist korraldust
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist
aristokraadid, kuna türanni võimuletulekuga kaasnes ka paljude kodanike poliitiliste õiguste kärpimine. Teiste aristokraatide vastuseisu tõttu ei kestnud türannia tavaliselt üle ühe, kahe inimpõlve. Tänu türannia olemasolule arenes tihti ka riigikorraldus jõudsalt. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Enamus orju olid barbarid - võõrsilt sisseostetud orjad, kelle kohta öeldi Kreekas, et nad on orjaks loodud. Orju kasutati kõikjal, kuid neile kuulus Kreeka linnriikides tähtis roll, neil oli palju kohustusi mida nad täitma pidid. Kreeka riikide ühiskond oli linnaline, kuigi enamus rahvast elas maal. Kreeklased kandsid vaid paari riidetükki üle keha. (nt. Õlgadest põlvini ulatuv vööga kokku tõmmatud - kitoon. Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi. Pükse ei kantud - see olevat barbarite komme). Söödi põhiliselt puuvilju ja kala (harva ka liha) ja joodi veini, mida segati suures veinisegamisnõus - kraatris.
teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuid Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste türannia. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand. __________ 1 strateeg väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki 2
ühiskonnale ning meelelaadile. KreetaMükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab KreetaMükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda, et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuse hankimiseks. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus.
Pandora - imekauni, kuid pahelise naise, kellest sündisid kõik hädad. Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures olevast altarist. Iga tempel ja altar oli pühendatud eraldi jumalale. Pühamutes võis ise ohverdada ja seejärel jumalatelt soosingut paluda, kuid selleks olid pühamutes ametis ka preestrid ja preestrinnad. Põhiline jumalate austamise viis oligi ohverdamine. Ohverdamise juurde käis alati ka palve. Linnriikides peeti iga-aastaseid usupidustusi, mis koosnesid rongkäigust, ohverdamisest ja vahel ka spordivõistlustest. Neis osales kogu rahvas, sh ka naised ja orjad. Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest.
9. Kuidas seonduvad omavahel Vaarao võim ja Niiluse üleujutused? Üleujutiste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma-ühiskond jaloodus olid omavahel tihedalt seotud 10.Milline oli naise ja perekonna positsioon Egiptuse ühiskonnas? Elati paarisperekonnana, täisealine poeg lahkus kodust. Naistel oli kõrge positsioon, majaemandat austati väga 11. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? vaaraod, preestrid, käsitöölised, talupojad, orjad 12. Kirjelda elu Sumeri linnriikides. 13. Millega tegelesid preestrid? Korraldasid elu templites ja kandsid hoolt jumalakujude eest. 14. Mille poolest oli tuntud Sargon II ? Oma sõjakuse ja julmusega. Hävitas Babüloni ja küüditas põlisrahvad põlisaladelt 15. Millist olulist sündmust, tegu omistatakse Menesele? Ta ühendas omavahel Ülem- ja Alam- Egiptuse
Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist. Õp. 2007 Mesopotaamia kunst oli valitsevaks kunstistiiliks vahemikus 4000a. 6.s. e.m.a. Kahjuks pole eriti palju teoseid tänaseks päevaks säilinud. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on aga siiski nii mõnigi ese leitud. Selle kõrgkultuuri loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased. Sellega seoses muutub ka kunsti põhiteema , kui kuningas Sargon aastal 2350 e.m.a. linnriigid oma võimu alla ühendab. Oluliseimaks teemaks saab ainuvalitseja ülistamine. Aastatel 1792-1750 e.m.a. , kui valitseb
süstematiseeritud poliitiliste riigiaparaatideni välja. Niisutusega oli saavutatud tähelepanuväärne põllumajandustoodangu ülejääk mõned Mesopotaamia kogukonnad said iga külvatud tera kohta kuni 60, 70 või isegi 80 tera , mis võimaldas rakendada suurt osa elanikkonnast põllumajanduse asemel ka teistes produktiivsetes alades näiteks käsitöönduses ning kaubanduses. Selle tagajärjeks kujunes linnriikides aristokraatia ehk ülemvõim, mis kogus rikkust alamate tööjõudu kasutades ja makse võttes . Kuna igal riigil olid oma valitsemissüsteemid ning omad moraali- ja eetikastandardid siis oli ka hierarhia igas riigis üksikasjalikult ning erinevalt reguleeritud. Võrreldes näiteks Egiptuse lihttalupoega või linnaelanikku Hetiidi riigi omaga, võin ma julgelt oletada, et Hetiidi inimesel oli hoopis hõlpsam elada, sest tema ei olenenud riigi korraldustest nii palju,
lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. Kreeta- Mükeene kultuur on küll Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanäoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist. Ühtlasi tähistab Kreeta-Mükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu põliselanikest mehi. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kuid osas polistes ei kuulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanikkonda, et kodanikud pidid suutma linnriiki kaitsta, siis nõuti kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust raskerelvastuse hankimiseks. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväe, keskmiselt jõukad kodanikud
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki
Ühiskonnakorraldus oli Egiptusel ja Mesopotaamial suhteliselt sarnane. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, kellel oli piiramatu võim. Vaarao oli ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Kuninga võim tugines ülikkonnale, kellega valitseja oli sugulus- ja abielusidemetes. Ka uued valitsejad kerkisid esile nende seast. Mesopotaamias oli samuti võim ühe isiku käes. Mesopotaamiat valitses kuningas, kuid tuli ette ka vastuolusid kuninga ja preesterkonna vahel. Linnriikides oli nii aristokraatlik vanemate nõukogu kui ka rahvakoosolek. Rahvakoosoleku mõjuvõim oli aga piiratud ning arvatavasti kiideti seal kuninga ja vanemate otsuseid heaks. Mõlema riigi puhul olid talupojad ja käsitöölised madalamal positsioonil, orjad olid aga sõjavangid või talupojad, kes olid kohuse täitmata jätnud. Egiptuses oli aga võimalik madalamast soost inimestel kõrgemale positsioonile saada, kui nad hakkasid kirjutajaks. Selleks pidi käima koolis,
MAIAD Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. VÕIMSAD MAIAD Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. Mõni põlvkond hiljem ehitasid maiad suuri linnu nagu kuni 50 000 elanikuga Tikal (tänapäeva Guatemalas). Neid rajati kõikjale Yucatáni poolsaarele ja lõuna poole kuni Vaikse ookeanini välja. Seda perioodi tuntakse klassikalise ajastu nime all. MAA VILJADEST RIKKAKS Maiade rikkus tuli kaubandusest ja põllundusest. Juba 1500
Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika kõige keerukama tsivilisatsiooni kujundasid maiad. Maiad asustasid Yucatani poolsaare niisked troopilised madalmaad umbes aastal 1000 e.m.a. Mõni sajand hiljem olid neil juba kuivendussüsteemid, mille abil liigniisked alad muudeti viljakateks põllumaadeks. Naabritelt sapoteekidelt võeti nii mõndagi edumeelset üle,kuid peagi kujunes n...
viilkatusega sammasehitis, mille sisemuses asus jumala kuju Kreeka pühamute, preestrite ja jumalateenistuste tähtsus: Kreeka vaasimaal: 1) mustafiguuriline - punakaspruunile Pühamud- templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2) rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. punasefiguuriline- u 530 eKr. Hakati kujundama vastupidist Preestrid- olid pühamus ametis jumalate teenimiseks. viisi: taust maaliti mustaks, jättes figuuride kohad katmata e. Jumalateenistus- need sündmused liitsid polise rahvast punased ja detailid kanti peale musta värviga. tihedamini ühte. Jumalatega suhtlemise viisid: 1) austamine pühamutes
domineerimisele. Ateenalgi õnnestus selle vastuseisu toel oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale astus aga Teeba riik, mis võitis Spartat aastal 371 eKr toimunud otsustavas lahingus, tegid teebalased tema ülemvõimule lõpu. Üksiki linnriik ei jäänud ikkagi peale sõdu võimule . Kreeka linnriik-polis , oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkonnd ei ületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest . Ateena ja Sparta eranditena olid paarisaja tuhande elanikkonnaga . Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud . Kodanikeks peeti kõiki vabu põliselanikest mehi . Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan . Selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks . Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris aga ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodainikest koosnev nõukogu
Uus maailm sai: Hobune Varblane Gripp Rõuged Tüüfus Vana Maailm sai: Mais Maapähkel Kakao Kartul(näljahäda euroopas lõppeb Tomat Tubakas Uba Kalkun Süüfilis Renessanss ja humanism Renesanss(taassünd)- Vanakeeka iluideaalide uuestisünd? Eeldused: Uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt itaalia linnriikides kaubandusele tuginev majanduslik tõus Rikkuste kogunemine ja panganduse teke Uute , varakapitalistlike suhete kujunemine Renensanssi ajal oli oluline inimese ainulaadsus Humanism- Maailmavaade, mille keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene Niccolo Machiavelli- “Valitseja” Makjavellism- salakaval poliitika Rotterdami Erasmus- mõjukaim humanism, tegi uue parandatud tõlke kreekakeelsest uuest testamendist ladina keeles, kirjutas raamatu
juba mainitud lüüra, samuti kitaara, barbiton ja harf. Puhkpillidest paanivile, flööt ja muidugi teravakõlaline aulos. Väga palju kasutati ka topeltaulost – kaht kokkuseotud aulost puhuti korraga. Löökpillidest olid tähtsamad tamburiin, taldrikud ja kastanjetitaoline krotala. Õrnalt kõlavate lüüra ja kitaara saatel esitati ülevaid lugulaule ehk eeposeid ja armastusluulet, aulos kõlas aga kärarikastel pidustustel. Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides pidustusi jumalate auks. Eriti suurejoonelised olid igakevadised Dionysose pidustused, mille käigus toimusid etendused. kontserdid, tegelaste rongkäigud ja muusikute võistlused. Dionüüsiate tähtsamaks osaks kujunesid tragöödiaetendused, mis jutustasid jumalatest ja inimeste raskest ja lootusestust võitlusest oma saatusega. Tragöödia on kreeka keeles otseses tõlkes sokulaul. Nimetus tuli Dionysose kultusest. Dionysose kaaslased
annaabi.ee 
