KOOLIAJALUGU Sisukord Koolide tekkimine linnades...............................................LK 3 Esimesed toomkoolid.........................................................LK 3 Toomkoolide ülesanded ....................................................LK 3 Kloostrikoolid ...................................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4 Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5 Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6 Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6 Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7
Koolitüübid: Koolitüübid: · kloostrikool- tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega · · linnakoolide osatähtsuse kasv. koduõpetuse osatähtsuse suurenemine. · toomkool- valmistas ette tulevasi toomhärrasid · linnakool- tekkisid seoses kaubanduse arenguga, mis nõudis ilmalikumat haridust Kloostrid:kollektiivsed mõisnikud,palverändurite sihtkoht,ravitsejad epideemiate ja katku ajal
19. sajandi teise poole venestamisreformideni püsis autonoomia 1892. aastal muudeti õppetöö venekeelseks Ülikooli sai ametliku nimetusega Jurjevi Ülikooliks Tartu ülikooli peahoone (1890) Haridusolud Sätestati neljaastmeline ühtluskool: ülikool, gümnaasium kubermangulinnades ning kihelkonnakool ja kreisikool maakondades Kreisikoolides anti teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist Talurahva haridustee algas vallakoolist, edasi mindi kihelkonnakooli 1840. a tekkisid õigeusu maarahvakoolid 1870. a kujunes püsiv koolivõrk Olid olemas ka pühapäeva- ja paranduskoolid 1828. a rajati elementaarkooliõpetajate seminar, õpetajate ettevalmistamiseks 19. sajandil mindi vaikselt üle kohustuslikule koolisundsusele. 1870-1880
Samas ei pruugi igaüks ise leida teed nende võimaluste kasutamiseni. Peaaegu 50 protsenti Eesti rahvast elab Harju maakonnas. Harjumaa on eelistatuim maakond, kuna seal asub meie pealinn ja tänu sellele on sealses piirkonnas kõige rohkem võimalusi teha karjääri, saada hea haridus, nautida kultuurielu. Võib jääda mulje, et sealsed inimesed on eelistatud seisuses. Siiski see pole nii, igal piirkonnal on oma eelised. Tõesti on nii, et linnakoolide keskmised tulemused on kõrgemad kui maakoolidel, kuid see ei tähenda, et lapsed, kes käivad maakoolis on kõik rumalamad, pigem on kontrast maapiirkonnas suurem, kuna maale tulevad elama enamasti need, kelle finantsseisund ei võimalda elu linnas ja on üsna tavaline, et need kellel on rahalisi raskusi, on ka raskusi hariduse omandamisega või tööl suurepäraste tulemuste saavutamisega. Isegi kui me suudaks koguda kõik Eestis hetkel viibivad inimesed ühele väljakule, ei oleks
10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ning ametikoole ehk abakusekoole
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad
Benediktiini kloostrid Kloostrite sissetulek koosnes ilmalike annetustest Kloostritest kujunesid majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist Usk Keskaja inimesed sügavalt usklikud-igas ühiskonnaklassis Usutõe peamised allikad Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed Ristimine Haridus Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid Õpetus endiselt vaimulik Võeti õppima ka vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse Põhikoolid Käsitööliste ja kaupmeeste poegadele algharidus Ametikoolid ehk abakutsekoolid Põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele, raamatupidamisele Ülikoolid Arenesid linnakoolidest XI-XIII sajandil
Ikka tuleb midagi teha ja ja millegi nimel pingutada. Võibolla on saatuse poolt määratud, mida sa hakkad elus tegema või kuidas sa seda teed. Iga kord, kui midagi tegema hakkad, on sul mingi ettekujutus töö tulemustest. Kui aga läheb teisiti, siis öeldakse, et saatus tahtis teisiti. Toon siinkohal ühe näite oma elust. Sel kevadel seisis mul ees ülesanne valida endale teeots, mida mööda käia pärast põhikooli lõpetamist. Võimalusi oli mitu. Valida sai maakoolide ja linnakoolide vahel, kuhu saamiseks tuli pingutada ja teha katsed. Võis ka valida kutsekooli, kuhu sissesaamiseks ei oleks pidanud nii palju pingutama. Tegin katseid kahte gümnaasiumi. Olin nendeks valinud Karlova gümnaasiumi ja Tamme gümnaasiumi. Karlova gümnaasiumis tegin katsed ära, kuid päeval enne Tamme gümnaasiumi katseid otsustasin vahetada kooli ja järgmisel päeval tulingi Forseliuse kooli katsetele. Võibolla mängis ka siin minu saatus rolli ja suunas mind sellesse kooli,
väljapoole pargivööndit hakkasid tekkima puumajade agulid. Haridusolud Sajandi alguses teostati Venemaal koolireform, mis sätestas logu impeeriumi territooriumile neljaastmelise ühtluskooli: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades, ülikool. Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained), kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid(reaalkallak), linnakoolide alam aste olid elementaarkooli, õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, jätkus kihelkonnakoolis, püsiv koolivõrk kujunes alles peale pärisorjuse kaotamist. 1840 aastate usuvahetusliikumise tulemusena lisandusid Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolis. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 Tartusse elementaarkooli õpetajate seminar, esimene omataoline Vene riigis
majanduslikeks konkurentideks. Katoliiklikud koolid Koolitüübid: · kloostrikool- tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega (seal ka rohkem eestlaseid). NB! Pärast reformatsiooni paljud kloostrikoolid suleti. · toomkool- valmistas ette tulevasi toomhärrasid linnakool- tekkisid alates 15.saj.-st seoses kaubanduse arenguga, mis nõudis ilmalikumat haridust (arvutamist, kirjutamist ja lugemist rohkem). Luterlikud koolid: Koolitüübid: · linnakoolide osatähtsuse kasv. · koduõpetuse osatähtsuse suurenemine.
-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles. Esimesed ülikoolid
Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: * 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks * 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. * Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. * Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat.
kooli lisaõppeainete õpetamise ja kooli heakorda puudutavate küsimuste kohta. Kuratooriumil oli õigus esitada kandidaate inspektori ja õpetajate kohtadele. Kuratooriumi osa kooli juhtimises aastate jooksul vähenes. Inspektoriks oli aastail 18881905 Anton Anson (18521918), tema järel 19051906 agronoom ja hilisem riigitegelane Jaan Raamot (18731927). 3.Õppetöö Aleksandrikool töötas linnakoolina Vene linnakoolide 1872. aasta põhimääruse alusel. Kool oli mõeldud kõikidest seisusest poeglastele alghariduse andmiseks ning oli kuueaastase õppeajaga. Õppimine koolis oli tasuline. Kooli võidi vastu võtta lapsi alates seitsmendast eluaastast. 1890/1891. õppeaasta tunniplaani järgi olid kooli õppeaineteks usuõpetus, vene keel, aritmeetika, geomeetria, üldajalugu, Vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus, eesti keel, ilukiri,joonistamine, saksa keel, aiatöö
kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse. 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadusest ja geograafiast. · Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. · Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. · Talurahvaseadused- kindlam koolikorraldus. · 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid. · Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks-Tartusse 1828.a. elementaarkoooliõpetajate seminar. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne
19. sajandi algul sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: - Kihelkonnakool maakondades. - Kreiskool maakondades. Kreiskoolides anti 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. - Gümnaasium kubermangulinnades. Tartus ja Tallinnas, õpetati antiikkeeli, kirjandust, ajalugu. - Ülikool. Tartu ülikool sai Läänemere kubermangude õpperingkonna keskuseks. 18. Kus linnas saadi algharidus? (elementaarkoolides) Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Seal õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 19. Millised seltsid loodi 19. sajandi II poolel ja millised olid nende eesmärgid? 1865. Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. Tallinnas asutatud Estonia olid loodud baltisakslaste eeskujul, eestlased maal ja linnas lootsid ,,olla nagu sakslased". 1870. asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. rajati Eesti Kirjameeste Selts, mille eesmärk oli uue kirjaviisi juurutamine ning uute
See hõlmas teadus-, põllumajandusseltse, üliõpilaskorporatsioone laulukoore, klubisid. Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism. Seda stiili jälgiti mõisate, postijaamade ja kõrtside ehitamisel. Haridusolud. Sätestati neljaastmelise ühtlusooli põhimõtted: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool. Lõuna-Eestis lisandusid õigeusu maarahvakoolid. 1828 rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Eestikeelset kirjasõna iseloomustas ilmalikue kirjanduse võidulepääs. Anti välja ajakirju ja ajalehti ("Marawha Näddala-Leht", "Perno Postimees"). Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele vidulepäsu. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased.
Valmis ülikooli peahoone,toomemäe tähetorn,anatoomikum,kliinik,raamatukogu.Siin tegutsesid astronoom Struve,füüsik Jacobi,embrüloogia rajaja Baer jpt.Baltisaksa kultuurielu oli keskendunud TÜ ümber,rajati ka joonistuskool.19s kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid *Haridusolud-Sätestati 4astmeline ühtluskooli põhimõtted:kihelkonnakool,kreiskool,gümn,ülikool.Tln&tartus olid gümn,kus õpetati antiikkeel,kirjandust,ajalugu.Linnadesse rajati kreiskoolid,linnakoolide alam aste olid elementaarkoolid.Talurahva haridustee:vallakool->kihelkonnakool.Usuvahetusliikumise tõttu tekkisid õigeusu maarahvakoolid.Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati seminare.Kohustuslik koolisundus tuli1870-80ndatel.Ek kirjasõna arenes kalendrite,ajalehtede,jutukirjandusega.Ühtne kirjakeel tuli 19s2poolel *Estofiilid ja esimesed eesti haritlased-Baltisakslastest eestihuvilased olid estofiilid,kes uurisd
Üldharidus 19.sajandil: · Saj algul sätestati 4 astmeline ühtluskool: kihelkonna kool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. · Tartus ja Tallinnas tegutsesid kümnaasiumid, kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, kus 2-3 a jooksul anti teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. · Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid , kus õpetati lugemist, kirjuramist ja arvutamist. · Talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonakool. ( Talurahvaseadus pani aluse kindlamale koolikorraldusele.) · Rahvahariduse lünklikust püüti korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. ( Põhja Eestis) · Õpetajaid valmistati ette Tartus elementaarkooliõpetajate seminaris. Sajandi
7. Keskaja kultuur. 8. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Toomkoolid, linnakoolid kirjutamise ja arvutamise õpe jõukatele bürgeripoegadele. Kloostrikoolid: ladina keele, piibli õpe munkadele. Taimeteadus raviotstarbel 9. Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Linnaelanikel tekkis vajadus hariduse järele. Eesmärk - haritud vaimulikud, juristid, arstid Esimesed ülikoolid 12.s kloostri- v linnakoolide baasil: Bologna (It, õigus), Pariis (teoloogia P. Abelard, Aquino Thomas), Oxford (loodusteadused), 13. s Cambridge (Br), Salamanca (Sp), Siena (It) Kesk-Euroopas esimesed ülikoolid 14. s Heidelberg, Praha, Viin, Buda Põhja-Euroopas 17. s Uppsala 10. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudid. Ülikoolide raamatukogud. Trükikojad al 15. s Ettevalmistus filosoofiateaduskonnas
B) kihelkonnakoolid C) õigeusu talurahvakoolid (alates 1840.aastate usuvahetusliikumisest) NB! Püsiv koolivõrk maapiirkondades kujunes välja 1870-1880. aastateks; samal ajal kehtesus ka koolikohustuse nõue. · Linnas: A) elementaarkoolid (alamastme koolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja avutamist). B) kreiskoolid (kus õpetuse põhirõhk oli matemaatikal, loodusteadustel ja geograafial). C) gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Linnakoolide õppekeeleks oli ainult saksa keel. 3. Eestikeelne kirjasõna: Kui veel 18.sajandil domineeris eesti keeles ilmunud raamatute hulgas vaimulik kirjandus (lisaks piiblile veel palve- ja lauluraamatud), siis alates 19.sajandi algusest pääseb võidule ilmalik kirjandus: 26) Kalendrid (mis sisaldasid ka näpunäiteid põllumajandusest, arstimisest ja muudest valdkondadest ning õpetliku sisuga jutusabasid).
eeternarkoosiga, pani aluse välikirurgiale. 11. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid. lk 147 19. saj. algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega loodi kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Tartus ja Tallinnas tegutsesid gümnaasiumid. Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. a elementaarkooliõpetajate seminar. Sajandi keskpaiku õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. Valgas tegutses saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar, mis oli mõeldud nii eestlastele kui lätlastele. 19. sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19. saj
Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus. 26. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke. Asutati põhikoole, et käsitöölised ja kaupmehed saaksid kirjaoskajateks. Ametikoolid e abakusekoolid arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles. Ülikoolid. Varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool. Pariisi
19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Läänemere kubermangud moodustasid õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Nii Tartus kui ka Tallinnas olid gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, ajalugu ja kirjandust. Igas linnas oli kreiskoolid, kus 2-3 aasta jooksul õpiti põhiliselt matemaatikat, geograafiat ja loodusteadusi. Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist. Talurahva haridustee algas vallakoolist, järgnes kihelkonnakool. 1840.aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse ka õigeusu maarahvakoolid. 1870.aastatel kujunes püsiv koolivõrk Põhja-Eestis. Rahvahariduse lünki kompenseeriti rändõpetajate, parandus- ja pühapäevakoolidega. 1828.aastal loodi rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks Tartusse elementaarkooliõpetajate
usuõpetustükkidega jõudnud on. Usinasti tuli selle poole püüelda, et lapsed ja sulased lugema õpiksid ja oma silmaga näeksid, mida Jumal püha sõnaga öelnud on. Seal, kus kirjaoskajaid köstreid veel polnud, tuli nad ametisse panna. Ka pidi pastor lapsevanemaid veenma, et nad nõuaksid oma lastelt usuõpetuse tükkide usinat õppimist. Kaplan või köster pidi laste õpetamist korraldama. Eriti tuli jälgida gümnaasiumide ja linnakoolide tööd. Piiskopid pidid kontrollima, missuguse usinuse, püüdmise ja kasuga koolmeistrid lapsi õpetavad. Oma kohustustes oskamatud ja hooletud tuli vallandada ja ainult need ametisse jätta, kellest kindlasti teati, et nad noorsoole kasulikud on. Esimesed talurahvakoolid avati kõigepealt Tartu lähedastes kihelkondades, kus Forseliust kõige enam tunti. Pärast seminari esimese lennu lõpetamist pöördusid koolmeistri saamiseks Forseliuse poole kõik selle aja parimad eesti keele tundjad: J
· 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks · 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. · Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. · Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud.
· 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks · 1535 WanradtKoelli katekismus, sisaldas alamsaksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. · Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. · Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud.
Baer. 1805. aastal on õppinud seal koolis ka esimene eestlane. Tartu Ülikool sai kooliks paljudele rahvustele, lätlastele, poolakatele, armeenlastele jne. Venemaal toimunud muudatuste tõttu sätestati Eestis neljaastmeline ühtluskool: maakondades kreisikool (igas linnas, õpetati matemaatikat, loodusteadust ja geograafiat) ja kihelkonnakool, kubermangulinnades gümnaasium (Tartu ja Tallinn, kus õpetati antiikkeeli, ajalugu ja kirjandust) ja siis ülikool. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee algas vallakoolist ja siis kihelkonnakool. Usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid ka õigeusu maarahvakoolid. Rahvakooli õpetajate ettevalmistuseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar, hiljem seminare lisandus. Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel eestlastele ja lätlastele mõeldus saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19
kultus kadus; talurahvas ei mõistnud reformatsiooni; 1555. a. Aubsburgi usurahu kelle maa, selle usk. Hakkas kehtima ka Liivimaal. Tulemus eestikeelne kirjasõna kujunemine. See periood on Eesti ajaloos pöördeline, sest: 1525. a. ilmus Eesti esimene raamat ,,Jumalateenistuse käsiraamat", trükiti Lüübekis, aga hävitati. 1535. a. uus raamat ,,Wanradti katekismus". Katekismus lühike jumalasõna kokkuvõte, autoriks on Niguliste kiriku õpetaja, sakslane. Linnakoolide osatähtsus tõusis, kirikud läksid lihtsamaks, sest raha polnud. Baltharas Russowi Liivimaa kroonika oli oluline, alam-saksa keeles kirjutatud. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, kindlustus luterlus. Liivi sõda (1558-1583) Põhjused - 1) Liivimaa kaupmehed takistasid 1539. a. venelaste kauplemist ja suhtlemist Lääne-Euroopaga. 2) Tsentraliseritud riikide tekkimine lõi eeldused nõrgemate riikide ülevõtmiseks tugevamate poolt.
·Burchard Waldis- oli fransiskaani munk Riiast, kes teel Rooma läks üle reformatsioonile. Tagasiteel Riiga hülgas munga elu ja abiellus. Ta oli 2 korda vangis. Pärast vabastamist sai temast Abterode pastor. Ta on tuntud oma ,,Aesopi valmide" versiooni poolest. Elas u 1490-1556. ·Tilman Brakel- oli pastor ·Haridus 16. Sajandil- Tallinna järel hakati linnakoole asutama ka teistes Eesti linnades. Teated Narva, Tartu, Pärnu ja Paide linnakoolide tegevusest pärinevad alles 16. saj. esimesest poolest. Peamisteks laste õpetajateks olid emad, sest mehed olid haaratud tööga väljaspool kodu. 1542.a. otsustas raad, et linna tulnud vanemateta tänavapoisid tuleb kooli panna või linnast välja ajada. ·Renessanss- oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas
Rüütelkond sulges 19.sajandi lõpuks kõik õppeasutused peale Kaarma seminari, mis töötas 1910.aastani. õpetajate ettevalmistus jäi ainult kahele vene õppekeelga seminarile Tartus ja Rakveres. Pedagoogilised klassid asutati 1895. aasta sügisel Jõhvi, Sindi ja Aaspere, hiljem Lohusuu ning kolga ministeeriumikooli juurde, 1911. aastaks õpetas vallakoolides ligikaudu kolmsada ministeeriumikooli lõpetajat. Pedagoogilised kursused avati linnakoolide juurde 20.sajandi algul. Õpetajate enesetäiendamine: 19.sajandi kespaigast hakati õpetajatele korraldama konverentse. 19.sajandi lõpul hakati Tallinnas välja andma ülevenemaalist tuntud pedagoogilist ajakirja "Gimnazia" (1888-1898) vene(1894-1896) ja saksakeelse (1909-1915) lisaga. Pedagoogika ajaloo seisukohalt väärib esiletõstmist J.A. Komensky tööde tõlkimine vene keelde ja nende publitseerimine Tallinnas. 1905
torite juhendamisel. Meil Eestis on mentoriteks tavaliselt lapsevane- mad. Ka TÜ Teaduskoolis rakendatakse rahvusvaheliste olümpiaadide võistkondade liikmetele mentorjuhendamist. Mentori kaasamine an- deka lapse arendamiseks on meie koolides ilmselt veel üsna tundmatu idee, kuid vastuseisu sellele ei tundu olevat. Samuti kasutab väga suur osa koole uurimistööd kui õppemeetodit, silmapaistvalt kõrge on see protsent nii maa- kui ka linnakoolide hulgas (Saul jt, 2007). • Kõrgema taseme kursuste kuulamine – võimalus võtta osa vanema- te klasside tundidest või võtta valikkursusi väljastpoolt kooli. Eestis võiks selleks kasutada näiteks TÜ Teaduskooli, TLÜ Õpilasakadeemia ja TTÜ Tehnoloogiakooli kursusi. Viidatud koolide uuringu põhjal ei ole vanemate klasside tundides osalemine Eestis eriti populaarne 92 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed
annaabi.ee 
