Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Varauusaegne ühiskond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Varauusaegne ühiskond
Varauusajal muutus ühiskond üsna aeglaselt. Enamik inimesi elas oma külas, haris põldu ja sai vaevu enesega hakkama.
Inimesed ei lugenuid raamatuid ega reisinud ringi. Vähesed elasid linnas ja teenisid raha lihtsamate ametitega . Jõukamad linnakodanikud ei pidanudki üldse füüsilist tööd tegema, kuna nende sissetulek pärines kaubandusest. Ka aadlikud ei pidanud tegelema füüsilise tööga kuna nemad said oma sissetuleku talupoegade koormistest ja maksudest. Kolmandaks olid vaimulikud , kes teenisid Jumalat ja pühendusid kloostrites palvetamisele. Varauusaja traditsioonilises põllumajanduse ühiskonnas toimusid muutused väga aeglaselt. 1800. aastal kasutati enamjaolt samu meetodeid mis aastal 1600. Seetõttu ei tõusnud ka saagikus, mistõttu jagati põllumajandus kaheks: ekstensiivseks- ja intensiivseks põllumajanduseks. Varauusajal toimusid tähtsad muutused, mis hakkasid järk-järgult mõjutama ka tavalise inimese elu. Maailmaavastustega laienes inimeste maailmapilt. Kolooniate rajandus ja kaugkaubanduse areng tõi Euroopasse uus rikkusi ja uusi kaupu. 15. sajandi lõpul leiutatud trükikunst mõjutas tugevasti inimeste elu. Lõpuks jõudsid raamatud ja muu kirjalik teave ka lihtrahvani. 16. sajandi algul toimunud reformatsioon levis kiiresti üle Euroopa just tänu trükikunstile. Reformatsiooni tõttu tekkis Euroopas arusaam, et kõik inimesed peaksid saama mingil määral haridust. Loodi regulaarne postiteenistus ja ilmusid esimesed ajalehed. Varauusaja lõppu tähistabb Prantsuse revolutsioon , mis kuulutas kõigi inimeste vabadust ja võrdsust.
Kokkuvõttes tugevnesid riigid ja ametnikkonnad, kuigi võrreldes keskajaga ei olnud varauusajal suuri muudatusi.
Varauusaegne ühiskond #1 Varauusaegne ühiskond #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kertu098 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni. Paavstivõimu piiramine keisri- ja kuningavõimu tugevdamiseks. Rahvusriikide kujunemisega asendus õhtumaine kristlik ühtsus (ld res publica christiana) omavahel konkureerivate dünastiliste ja rahvuslike huvidega, millele pärast reformatsiooni lisandusid veel usulised vastuolud. Just 16. sajandi usuvaenused ning soov lõhenenud ühiskond taas koondada aitas kujundada tugevat suveräänivõimu, mis 17.–18. sajandil teostus enamikku Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (ld monarchia absolutissima). Bologna konkordaat. Kuningas François I [1515–1547) oli rahul 1516. aastal sõlmitud Bologna konkordaadiga, mis andis talle õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Sellega muudeti vaimulikkond Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning paavstivõimu vastu astumiseks polnud põhjust.

Ajalugu
UUS AJA EKSAM 1 OSA
33
docx

UUS AJA EKSAM 1 OSA

Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. Kesk ja uusaja piir nõukogu

Ajalugu
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
Keskaeg
22
doc

Keskaeg

Koos ristiusustamisega langesid meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajaks ­ XIV. ­ XV. ­ Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused ( feodaalkord, rüütlikultuur , paavstivõim ) pikkamööda alla käima. Euroopat tabasid mitmed seninägematud nuhtlused : suured näljahädad, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu linnad kasvasid üha suurema hooga. Eriti kiiresti hakkas ühiskond arenema varauusajal XVI. Sajandil. Seiklushimulised mehed purjetasid Euroopast maailmameredele rikkusi otsima. Avastati meretee ümber Aafrika Indiasse ja jõuti ka eurooplaste jaoks tundmatule mandrile ­ Ameerikasse. Ameerika põlisrahvad langesid eurooplaste halastamatu riisumise ohvriteks. Ameerikast veeti Euroopasse tohutuid varandusi. Euroopas eneses oli vana feodaalkord aga juba järk-järgult murenema hakanud. Paljud

Ajalugu
Ajaloo mõisted
17
docx

Ajaloo mõisted

inimkonna edasine käekäik gooti stiil ­ valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar göösid ­ Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel H Hammurapi seadused ­ Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogu, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse Hansa Liit ­ Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond harta ­ ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ­ ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus ­ Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid ­ kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase

Ajalugu
Ajaloo mõisted
14
docx

Ajaloo mõisted

gooti stiil ­ valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar göösid ­ Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel H Hammurapi seadused ­ Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogu, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse Hansa Liit ­ Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond harta ­ ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ­ ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus ­ Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid ­ kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ­

Ajalugu
Ajaloo mõisted
25
rtf

Ajaloo mõisted

gooti stiil ­ valitsev arhitektuuristiil Euroopas 13.-14. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar göösid ­ Madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu 16. sajandi teisel poolel H Hammurapi seadused ­ Babüloonia kuninga Hammurapi korraldusel koostatud suur seaduste kogu, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse Hansa Liit ­ Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond harta ­ ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ­ ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus ­ Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid ­ kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase

20. sajandi euroopa ajalugu
Keskaegne ühiskond
15
docx

Keskaegne ühiskond

Kuningavõimu jätkuv tugevnemine Prantsusmaal ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 ­ 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun