Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tartu toomkirik (0)

1 Hindamata
Punktid

TARTU TOOMKIRIK
Anett  Nõmm
Liisa  Tamm
10 A
Üldinfo

Tartus Toomemäel

Hoone aadress on Lossi 25.

Kiriku ehitamist alustati u 13. saj ja 
lõppes 16. saj

Ehitatud gooti stiilis

Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi 
kirik (sellest tuleneb nimi)
Ajalugu

10. jaanuaril 1525 reformatsiooni ajal 
kannatas toomkirik pildirüüste  all, 
linnakodanikud  tungisid kirikusse, 
purustasid pühakute kujusid ja 
krutsifikse.

Venelased laastasid seda Liivi sõja 
käigus.

 Pärast 1582. aastat, mil Tartu langes 
poolakate kätte, tehti plaane  toomkiriku  
renoveerimiseks ja uuesti 
kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola-
Rootsi  sõjad  nurjasid need plaanid.

Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik 
edasi, kuid matusepaigana jäi see 
kasutusele kuni 18. sajandini

1760. aastatel lammutati kiriku kõrged 
kaksiktornid , kuna need hakkasid 
kindlustustööde tõttu  kalduma . Samuti 
müüriti kinni toomkiriku peauks.

19. sajandi lõpus rajati toomkiriku 
põhjatorni veetorn

16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa 
suurim  kirikuhoone  ja tellisehitis.

On tuntud oma kaksiktornide poolest.

Tänapäeval on see Tartu Ülikooli 
ajaloomuuseum .

Tornid on külastajatele avatud.

Document Outline

  • Slide 1
  • Üldinfo
  • Slide 3
  • Ajalugu
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Tartu toomkirik #1 Tartu toomkirik #2 Tartu toomkirik #3 Tartu toomkirik #4 Tartu toomkirik #5 Tartu toomkirik #6 Tartu toomkirik #7 Tartu toomkirik #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa Tamm Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tartu Toomemägi
19
odp

Tartu Toomemägi

joonel oleva oru Kuradisilla vastas Silla nimi tuleneb ilmselt nimetusest "Inglise sild", sest Toomemäe park on rajatud inglise stiilis. Sillal olev kiri "otium reficit vires" (puhkus taastab jõu) kutsub üles kasutama Toomet kui hingetõmbamise paika. Praegusel kujul olev sild valmis 1838. aastal. Sild on pühendatud Tartu Ülikooli esimesele rektorile G.F.Parrotile (1767-1852), kelle bareljeefi näeme ka silla Toomemäe poolsel küljel. See valmis Johann Wilhelm Krause projekteerimisel 1816. Friedrich Robert Faehlmanni monument Hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst - avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930.aastal. Monument on pühendatud

Ajalugu
Tartu linna ajalugu
19
docx

Tartu linna ajalugu

Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild ­ Püssirohukeldri vaateplatvorm ­ Tähetorn ­ Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas ­ end. naistekliinik ­ Kuradisild ­ Riigikohus ­ Skyttele pühendatud mälestusmärk ­ Toomkirik ­ K.J. Petersoni ausammas ­ Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas ­ Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad ­ kunagine arestimaja ­ Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) ­ Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile.

Ajalugu
Tallinna kirikud
25
doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu
Ajaloo I kursuse arvestus
7
docx

Ajaloo I kursuse arvestus

Ajaloo I arvestus Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204  Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2

Ajalugu
Tallinna vanalinn
8
docx

Tallinna vanalinn

Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid.Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena

Ajalugu
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus
34
docx

Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus

Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal.........................................

Kultuurid ja tavad
Romaani ja gooti kunst-renessanss
5
doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa ­ romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid ­ surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks

Kunstiajalugu
Arhitektuuriajaloo referaat
35
docx

Arhitektuuriajaloo referaat

TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest.

Arhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun