1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2
Kivi,puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega,mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Kunsti eesmärgid (4): 1.Ülistada jõudu 2.Tekitada hirmu ja aukartust jumalate ning kuningate ees. 3.Tingida kindlad vormi reeglid. Arhitektuur: Ehitised (üldnimena): Iseloom: Näide (nimega): Templid,valitsejate Peamine materjal oli päikese lossid,linnakindlustused. käes kuivatatud põletamata savitellis. Istari värav Berliini muuseumis. Skulptuur: Iseloom: Näide (nimega): Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates.
on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi. Arhitektuur Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad Linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn) 15. sajandist Tallinna värav 17. sajandist 20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940). 20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet. Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja
Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus Tähtsaim osa: tsikuraat massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel, käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena
Neil kujutati loomi (piisonid, mammutid) ja inimesi. Usuti, et need toovad jahiõnne. Maaliti looduslike värvidega, mida valmistatu mullast või mineraalidest. Levinud värvid olid must, pruun ja ookerkollane. Sellest asjast pärinevad Lascaux koopamaalid ja Willendorfi Venus. Mesopotaamia arhitektuur ja kultuur Sumeritel oli palju jumalaid, kes esindasid erinevaid loodusjõude. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsamaiks ehitusmaterjaliks olid põletatud või päikese käes kuivatatud savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Ehitusega olid seotud ka reljeefid ja kujud. Tuntuim ja enim säilinud ehitis on sumerite linnas Uris asuv tsikuraat. Egiptuse arhitektuur Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal
värvimuldadest, mida segati vees v rasvas. Põhilised toonid: punane, must, valge ja kollane. Peamiselt maaliti: mammuteid, piisoneid,metshobuseid, põtru, hirvesid. 5.Vanim skulptuur Willendorfi Veenus, on kõige varasem ja kuulsaim naiskujuke, mis leiti Austriast. U. 30 000 – 25 000 eKr 6.Megaliitilised ehitised on usulised monumendid, kuulsaim asub nendest Inglismaal. 7.Mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. 8.Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole . (tsikuraat sumerite linnas Uris.) 9.Kahe jõe vahele madalale ehitati templid ja kõrgemale lossid, sest 10.Ehitustehnilised võtted: ümarkaared ja võlvid. 11.Vanas mesopotaamias kasutati savitelliseid, mis olid päikese käes kuivatatud. Paljud pole tänu ilmastikule vastupidanud. 12.Egiptuse kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi. Üks kujutab valitsejate ülistamist
· Rahvaarv oli mitu korda vähenenud · Eesti barokk-kunsti võib jaotada kaheks: 1. Tagasihoidlikum Põhjamaade realistlikum barokk (17.sajandi teine pool) 2. Tõeline Itaalia-moodi barokk (18.sajandi algus) Vene aja algus · Peeter I ja mitmed teised vene valitsejad kutsuvad mitmeid ehitusmeistreid ja maalikunstnikke peamiselt Itaaliast ROOTSI AEG · Rootsi aeg on seotud suurte kindlustustöödega, valmistatakse sõjaks Venemaaga, ehitatud välja suured linnakindlustused Narvas , Tallinnas, Tartus (täiesti hävinud) Bastionid · Kindlustused bastionid o 5-nurkse põhiplaaniga, tohutu suured mullast ja kivist o Narvas on säilinud Narva jõe ääres 4-5 bastionit o Tallinnas 3 bastionit (nüüd nimetatakse Harju mäeks, Linda mäeks jne) · Eriti uhkelt ehitati rootsi ajal välja Narva linn (põhjuseks suur tulekahju 17.saj keskel) · Uus kivist Narva, kus jälgiti barokk-stiili
KUNSTIAJALUGU 13.keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis. LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3
2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüria ja Uus-Bbüloonia kunst 1) Praeguse Süüria ja Iraagi aladel 2) Savitellised (osa põletatud, osa lihtsalt kuivatatud (polnud ilmastiku kindlad)) 3) Templid, lossid, linnakindlustused 4) Silmad olid väga hingestatud, figuurid aga lihtsustatud. Keha oli veider, proportsioonid paigast ära. Kohmakad. Jalad ja pea küljelt, keha ja silm otse. 5) Maailma vanim kirjasüsteem (kiilkiri), ratas 6.Vana-Egiptus. Püramiidid 1) 3000 aastat eKr 2) Vaaraode matmiseks. Cheopsi, Chefrene ja Mykerinose püramiidid 3) Nad uskusid elu pärast surma. Oli mitu jumalat 4) Pea, keha, alakeha külgvaates, silm ja ülakeha eestvaates. 7.Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst
keskmine paleoliitikum ja noorem ehk ülem-paleoliitikum; mesoliitikum ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum 16. Mis on megaliitsed ehitised? Milliseid nende liike sa tunned? Megaliitsed ehitised on hiiglaslikest kividest koosnevad usulised monumendid, nende liigid on kromlehhid, dolmenid ja menhirid. 17. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutuseks? Suurimateks saavutusteks olid tsikuraadid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. 18. Kirjelda tsikuraati. Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni viis sakmeliste käänakutega tee. 19. Millised ehitustehnilised võtted leiutati Mesopotaamias? Kaared ja võlvid 20. Mis liiki teoseid loodi mesopotaamia skulptuuris? Reljeefid ja kujud 21. Mis on palsameerimine ja milleks seda tehti? Palsameerimine on usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumalat
individualism ja progressiusk, on kunstiteose uudsust peetud suureks väärtuseks. KUNSTILIIGID: I ARHITEKTUUR (ehituskunst). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised- seepärast jagatakse arhitektuur: 1. Sakraalne e. püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi Skulptuur võib otstarbe järgi jaguneda ka: 1
Vaimuelu Eestis varauusajal Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B · Alates 14. sajandi esimesest poolest on linnaelu varasemast tunduvalt paremini jälgitav kirjalikes allikates. Suurenes kodanikkond, ehitati välja linnakindlustused ja tänavatevõrk. Majandustõus peegeldus ka mõningates tähelepanuväärsemates üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti kloostrikirik, mis ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud
inimesteorganisatsiooni. Esimestes riikides tegid suurema osa tööst ära orjad. Kindla käega valitseja, kes organiseerib põllumajandust. Valitseja laseb ehitada losse, sai tavaks, et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. Enda võimu tugevdamiseks on religioon. Jumalad annavad valitsejale nõu, ütlevad, mida teha, kaitsevad. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Sumeri-Akadi tsivilisatsioon (esimene) Leiutised: ratas, kiilkiri (savitahvlitel). Maailma esimene eepos ,,Gilgamesh". Rosetta kivi kiilkiri, vanakreeka, egiptus (asub Inglismaal British Museumis). Arenenud matemaatika, astronoomia. Mehekujukesed iseloomulik võimusümbol habe. Vana-Babüloonia tsivilisatsioon
MESOPOTAAMIA KUNST Arhtiektuur Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega
omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjanduslikud ja ajaloolised tekstid. Kasutati ka silinderpitsateid mis oli kivist välja raiutu ning mille peal oli kujutis allkirja tähistamiseks. Kujunes välja heal tasemel arhitektuur: tsikuraadid e. templid jumala kuju jaoks mille tippu viis käänakutega tee, lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. Ei tuntud sidevahendeid e. võlve nimetati pseudovõlvideks. Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur-reljeefi ja kujud, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid e. steele ja vabafiguure. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud, kui monumentaalse ilmega. Tähelepanu pöörati silmadele, mis
Need ehitised on kultusliku tähendusega monumendid. Nende seas eristatakse menhireid (Carnacis, Saksamaal), dolmeneid (Iirimaal, Prantsusmaal) ja kromlehhe (Stongehenge) 4. Milliste tänapäeva riikide territooriumil asus Mesopotaamia? Iraagi ja Süüria 5. Mis olid kõige tähtsamad Mesopotaamias elanud rahvad, mida leiutasid? Sumerid, Akadid 6. Mis liiki ehitised olid Mesopotaamia kunsti suurimad saavutused? Too näiteid. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Nt. Uri tsikuraat 7. Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi. Babüloni linna peavärav. Kõrgus 14.73m. Paremal loomi kujutavad reljeefid väravalt(Värviline glasuur saadi taimetuha ja mineraalvärvide segust, mis sulatati teise põletusega tellise külge). Istari väravani viis protsessioonitee, mille algne pikkus oli 240 m 8. Mida tead Vanade Egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu
iseseisvad kunstnikud. Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse. 18.saj e.m.a muutus Mesopotaamia tähtsaimaks kultuurikekuseks Babüloni linn. Kunsti peateemaks sai ainuvalitseja ülistamine. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehituseks kasutati kuivatatud savitelliseid, mis kahjuks on tänapäeval hävinenud. Tutntuim ehitis oli Uri tsikuraat, mis oli kõrge masiivne torn, mis astangutena ahenes ülespoole ja mille tipus oli tempel jumalakujuga. Kujutavas kunstis on säilinud palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat- kindlaks reegliks oli, et kuningat kui jumala asemikku maa peal kujutati teistest alati suuremana. Levinud motiiviks oli ka kuningas lõvijahil. Levinud olid nn
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. aastatuhande 2. poolel ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla, sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks valitseja ülistamine. 18. saj. eKr. Kuulsa seadusteandja Hammurapi ajal sai tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaim ehitusmaterjal oli savitellis, mõned põletatud, enamik ainult päikese käes kuivanud. Seetõttu ei ole ehitistest palju säilinud. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, aga neid kasutati peamiselt keldrites, kuna puudus sideaine. Ehitiste laed olid peamiselt puidust. Templikompleksid olid lisaks pühamule ka tähtsad ühiskondlikud hooned. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Tsikuraat suur astmeline tempel, tavaliselt u 50-60 m kõrge. Ehitati toortellistes
19. Miks kasutati Mesopotaamia ehituses tellist? Sest Mesopotaamias ei leidunud ei looduslikku kivi, ega kasvanud metsa, küll aga leidus palju savi. 20. Milline vahe on madalreljeefil (bareljeefil) ja kõrgreljeefil? Madalreljeef reljeef mille kujutised eenduvad väga vähe pinnast Kõrgreljeef mille kujutised eenduvad pinnast tunduvalt rohkem. 21. Mesopotaamia kolm põhilist ehitiste liiki on templid, kuningalossid ja linnakindlustused. Too igaühest üks näide. Paabeli torn, Kuningas Assurbanipali palee, Istari värav. 22. Milliseid Babüloni linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailmaimeks? Paabeli torn. 23. Mida tead Paabeli tornist? (3 lauset) Oli seitsmeastmeline tellistest ehitis, mille ülemisel platvormil asus tempel. Jumal Marduki tähtsaim pühamu. ( Legendi järgi Jumal segas ära ehitajate keeled, nii et need
saj), *Karja (Saaremaa) Muhu, Ridala 14.saj, *Kesk-Eesti kolmelöövilised (Koeru, Ambla), *Pühavaimu (Tallinn). Tallinn: Toomkirik, Niguliste, Oleviste (15.saj muudeti basiilikaks). Tartu: Jaani kirik 14saj (punane tellis, terrakotafiguurid (terrakota e põletatud savi kujud)), *Toomkirik(13-16saj). Kloostrid: Pirita klooster, Padise klooster. Ilmalik arhitektuur(PROFANNE): *Linnused: Paide tornlinnus, Kuressaare ja Viljandi konvendi honed. *suurtükitornid- linnakindlustused. *ühiskondlikud hooned- Tallinna Raekoda 13-15saj, *kaupmeeste majad- mantelkorstnaga ja trepil etikukivid. Linnused: 1)Neemik linnus- korrapäratult looklev, 2)Tornlinnus, 3)Kastelllinnus- 4 nurkne, müüriga piiratud ala. Konvendihoone. Kivist linnamüürid: linnamüürisasusid ka tornid. Tallinna linnamüür: Paks Margareeta, Kiek in de Kök. Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on
Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja Sumerid
Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanalid, veok) ja linnade ehitajad. Nende ajast on teada esimesed koolid ja seadused. Sumerid linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Riiki valitses kuningas. Ühikonda kuulusid ka preestrid ja vabad kogukondlased. Mesopotaamia arhitektuur. Tsikuraat ja Paabeli torn. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest enamik olid ainult päikese käes kuivatatud (seetõttu pole ehitistest ka tänaseks kuigi palju säilinud). Leiutati kaared ja võlvid. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid.
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust.
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka
Vasta küsimustele? Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid, akaid 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Kirjasüsteem(kiilkiri) ja ratas. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. a)templid b)valitsejate lossid-Sargon 2. Loss Horsabadis c)linnakindlustused 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat.Kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutega ülespoole.Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temple jumalakujuga.Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. 5. Millist ehitusmterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Ehitusmaterjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Osa
võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks hävis praktiliselt kogu vana Narva Teises maailmasõjas. Narva rajati tolle aja kohta moodsad linnakindlustused, 7 bastionit. Jõukad kaupmehed ehitasid endale elamuid kujult kõrged risttahukad, suurte akendega, fassaadi keskel raidkiviportaal, mõnikord nurgatornikestega. Säilinud on Narva Raekoda (1671), mis paistab silma ilusa portaaliga, kõrge kelpkatuse ja haritorniga. Tallinnas on Rootsi ajast säilinud 3 bastioni: 1) Ingeri bastion (=Harjumägi) 2) Rootsi bastion (=Lindamägi) 3) Skåne bastion /skoone/ (=Rannavärava mägi)
Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid
Süüria ja Iraagi territoorium). 2. Kes olid Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad? Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. 3. Millised olid nende suurimad saavutused ehituskunstis (ehitised, millist materjali kasutati, uued elemendid arhitektuuris, templikompleksi tähtsaim osa). Nimeta vähemalt 6! 1) templid 2) valitsejate lossid 3) linnakindlustused. 4) Ehitusmaterjaliks savitellis. 5) leiutati kaared ja võlvid 6) Templikompleksti tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. VI.Egiptus 1. Nimeta egiptuse kunsti 3 tähtsamat perioodi. 1) Vana Riik 2850-2052 e.m.a 2) Keskmine Riik 2052-1570 e.m.a 3) Uus Riik 1570-715 e.m.a 2. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna? Mis seda mõjutas?
Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roomlased edu just ilmaliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad (turu- ja kohtuhooned), termid (saunad), amfiteatrid, foorumid (väljakud, mida ümbritsesid tähtsad avalikud hooned), teed, sillad, akveduktid (veejuhtmed), triumfikaared (auväravad). Roomlased olid edukad tehnilises mõttes kasutasid järjekindlalt võlve. silindervõlv ristvõlv Ümmarguse põhiplaaniga ruume kaeti kupliga. Roomlased kasutasid palju kreeka arhitektuurist laenatud sambaid. Sageli neil vaid kaunistav roll
paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre, mis on tänapäeval kunstimuuseum ja paljud muud ajaloolised ehitised . 4 Linnade üldandmed Pärnu Pärnu Pärnu maakonna halduskeskus. VanaPärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal.Pärnus on 2006 aasta seisuga 43788 inimest, kellest 55.7% olid naised ja 44.3% olid mehed. Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn 15. sajandist, ja tallinna värav 17. sajandist. Punane torn Pariis Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn ja IledeFrance'i piirkonna halduskeskus. Aastatel 20012007 ja 20082014 on linnapeaks Bertrand Delanoë. 2004. aastal oli Pariisis elanike 2 142 800 . 2009. aastal oli Pariisi SKP 552,1 miljardit eurot, mis oli üks Euroopa kõrgemaid. Kui Pariis
üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat Arhitektu enne ja nüüd Babülonis ur Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega.
oli siiski linnas tähtis, suuremates linnades oli mitu kirikut. Majad olid gooti stiili mood väliselt: kõrged, heledad, viilkatusega, 2-3 korrusselised, nelinurksete akendega. Kujutav kunst Kunstil oli 3 eesmärki: Oli vaja õpetada Oli vaja jäädvustada hetki Oli vaja kaunistada Suhteliselt palju oli gobelääne-piltvaipu. Tegeldi ka puuskulptuuridega. Profaanarhitektuur Linnused ja linnakindlustused. Linnuse tüübid: Neemiklinnus e. äraliõike kindlustus (mäe otsas).Ära on kasutatud looduslikke kaitsevõimalusi (peaaegu kõik sellised linnused on hävinenud). Tornlinnus (Paide, Kiiu) Kastell linnus- terve maaala, mida tahetakse kaitsta on piiratud nelinurkse müüriga. Oli enamasti sisehooviga ja kolmekorrusseline (alumine-kaitsekorrus, teine- kirik, koosoleku ruumid, söögisaal, kolmas-magamisruumid). Oli mitu tiiba, mida ühendasid ristikäigud.
Usulised monumendid. Kromlehhid ja menhirid. 9. Kuulsamaid megaliitehitisi. Stonehenge Inglismaal, Menhir Saksamaal, Dolmen Prantsusmaal. 10. Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asub? See asub tänapäeva Süüria ja Iraagi territooriumil. 11.Mis olid kõige tähtsamad Mesopotaamias elanud rahvad ? Sumerid, Akadid 12. Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks? Too näiteid. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Nt. Uri tsikuraat 13. Kirjelda tsikuraati. Maini üks kuulus tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutega ülespoole. Tipus kitsas tempel jumalakujuga. Nt. Uri tsikuraat. 14. Miks ehitati kahe jõe vahel asuval madalal maal templis ja lossid kõrgetele alustele? 15. Milliseid ehitustehnilised võtted leiutati Mesopotaamias seetõttu, et seal polnud looduslikku kivi ega kasvanud metsa? 16. Millist ehitusmaterjali kasutati vana Mesopotaamias? Mis oli selle tagajärg?
Lõuna suunas oli mägi väga järsk ja sealt poolt ründamine oli praktiliselt võimatu. Lõplikult hävis Põhjasõjas ja konvendihoonest on püsti vaid läänesein. Siiski on linnuse põhiplaan veel looduses jälgitav. Ainsana on oma põhilised keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist. Linnus ehitati saarlaste vaoshoidmiseks pärast Jüriöö ülestõusu. Eesti linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad eelkõige Tallinnas, kus keskaja lõpul olnud ligi 50 tornist säilinud 26 ja 2,35km pikkusest ringmüürist umbes 2/3. Tallinna kindlustamine algas 13. Sajandil ning Toompea ja all-linn moodustasid ühtse kaitsesüsteemi. Siiski olid need rahu ajal seisuslikel põhjustel suhteliselt omaette. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähenduse võimsad suurtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Diele oli elamu tähtsaim ruum
*tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eeskoda *madalad puidust sambad, hõredalt, dooria stiilis *materjal puit, kaunistused terrakota 3. linnakindlustused *võimsad müürid *korrapärane planeering *ümarkaartega väravad *puit, kivi, põletatud savitellis Kujutav kunst: 1. Skulptuur *materjal- põletatud savi e terrakota, pronks, kivi *sarkofaagid- surnute tuhaga 1) kivist või savist 2) lebavad heatujulised figuurid kaanel 3) reljeefidega kaetud urnid tuha jaoks
Erilise õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14. sajandil e.m.a. Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Muu hulgas loodi vaimustavaid teoseid valitseja tütardest ja abikaasadest, kaunitar Nofretetest, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. Mesopotaamia kunst ARHITEKTUUR Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega
rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ning vormikäsitlus kohmakas. Iseloomulikud jooned: suured silmad, kulmud kokku kasvanud. -Väärtusperspektiiv tähtsam inimene kujutati suuremana. -Steel ülalt ahenev kivisammas või tahukas. Egiptus -Niiluse jõe kallastel. Sademete vähesus. -Usk hauatagusesse ellu. Polüteistlik usund kummardati mitut jumalat. Egiptus jaguneb 30. dünastiaks, ja tinglikult 5. perioodiks: 1. Vana riik 2
Sofia peakirik Kiievis(9-lööviline ja 9 absiidi) ja Sofia kirik novgorodis- ehitati 19.sajandi alguses. 12.saj lõpul tõuseb esile Vladimir Suzdalimaa. Sealsed kirikud on kaunistatud, keskse kirikukupliga tsentraalehitised, küllaltki pisikesed. 14.saj. lõpul tõuseb ehituskunsti keskuseks Moskva, seal töötasid Itaalia meistrid, kuulsaim oli Aristotle Fioravanti-> uspenski katedraal. ARHITEKTUUR: kreml ehk akropol.kindlus keset linna. Arhitektuurist on säilinud linnakindlustused( moskva ja pihkva kreml) Al 15.saj on säilinud telgitaolise katusega kõrged puukirikud , eriti kizi saarel. SKULPTUURI ei viljeletud , akrdeti nende paganlikku kumamrdamist, nagu bütsantsiski . MAALIKUNST: tehti ikoone, kuulsaim on Vladimiri Jumalaema. Kunsti ilmuvad rahvuslikud mustad jõud. Hakkab bütsantsist erinema, sest tatarlased vallutavad venemaa. Ikoonid muutuvad vabamaks ja rahvalikumaks, kuid bütsantsis välja ujunenud skeem jääb säilima. 14.saj
kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse
) o Leekestiil akendes leiduva leeki meenutava motiivi järgi? o Ehituse plaan ja ülesehitus jäävad üldiselt samaks, ent püüeldakse suurema lihtsuse poole põhiplaanis o Võlvide varustamine kõrvalroietega 12 o Tihti puudub trifoorium o Aknad laiad, rikkalike motiividega o Palju mälestisi Rouenis · Linnused ja linnakindlustused o Gootika ajal areneb suurel määral kindlusarhitektuur Kivilinnused Prantsusmaal · Arhitektuuri mõjutavad ristisõja-aegsed kokkupuuted bütsantsi ja araabia ehituskunstiga Linnus · Ringmüüridega piiratud ala · Tornid · Müüri ja torni ülemises osas kaitsekäik · Müüri sees laskepilud
c. Klaasikunst d. Nahkehistöö e. Tekstiil f. Puitehistöö Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ehk arhitektuur. Arhitektuur jagatakse kaheks: sakraalseks ja visuaalseks. Sakraalarhitehtuur koosneb kirikutest, moseedest, kabelitest, kloostritest ja templitest, ühesõnaga sakraalarhitektuur seondub usuga. Profaanarhitektuuri saab ka nimetada, sest profaanarhitektuur koosneb enamasti sõjalistest ehitistest: linnused, linnakindlustused ja kindlused. Samuti oli kunstilist tähendust ka valitsuste lossides ja linnade raekodades. 20. sajandil hakati olulist kunstipära nägema ka tavaelamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähendus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti ka linnade planeerimisel. Skulptuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eraldada ümarplastikat ja reljeefe
1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel.
aastal käsule selle ehitamiseks. 1310. aastal hakati linnamüüri tõsiselt tugevdama. Samal ajal nimetati Tallinna asevalitseja ametisse Johan Canne (Jens Kanne). Müür sai valmis 1355. aastal ja oli 6,5 meetrit kõrge ning 2.5 meetrit paks. 15. sajandi esimesel poolel tehti müür paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Nüüd oli linnamüüri kõrguseks 11-16 meetrit. Kaitsekäik, mis asus kas müüri peal või konsoolidel oli peaaegu 3 meetrit kõrge. [3] Tallinna linnakindlustused ei saa võistelda tolle aja eriti võimsate kindlustega Venemaal, näiteks Pihkvaga, kus ringmüüri üldine pikkus oli 10 km ja paksus umbes 4 meetrit, kuid samas oli kaks korda paksem ja kõrgem kui Nürnbergi ja Kölni linnamüürid, mida loeti keskajal Saksamaa tugevaimaks. Tänapäeval on all-linnas säilinud umbes 1,85 km müürifronti, 18 müüri-, 4 värava- või eesväravatorni ja 3 madalat tornivaret. [4] 2. Linnamüüri tornid
Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena
mõistekiri) ning ehitasid esimesed templid. 3. at II poolel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid omaks sumeri kultuuri. 2350. a paiku ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimule ja sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks ainuvalitseja ülistamine. Sedusteandja Hammurapi ajal muutus tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babülon. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest osad olid põletatud, osad päikese käes kuivatatud, mistõttu polnud ehitised väga vastupidavad ja enamikust on säilinud ainult suured savikuhilad. Arheoloogid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagised planeeringud. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puidust. Templikompleksi tähtsaim osa
vaimulikkonna pideva kasvu. Lõppkokkuvõttes kujutas Babülon endast juba üsna suurt ja komplitseeritud struktuuri, mida päriselt keegi ohjes hoida ei suutnud ning see tõi kaasa ka vältimatud tagasilöögid, mis linna nõrgestasid. Linn alistus 539. a eKr võitluseta Pärsia kuningas Kyros teise vägedele, kus Nebukadnetsar teise püstitatud vägevad kaitseehitised jäid esialgu puutumata. Kuid tema järglane Dareios laskis linnakindlustused hävitada, kuid säilitas Babülonile oma impeerimis prioriteetse koha. Kui aga Makedoonia Aleksander oma sõjaväega Babüloni ilus, olis Babüloonlased tema tuleku üle niivõrd rõõmsad, nagu ta oleks nende päästja ja vabastaja. Aleksander Suur soovis Babülonist teha oma pealinna, aga selle mõtte lõpetas 324. a eKr tabanud haigus ja surm. Babülon aga muutus kõrbeks, nii nagu seda 606. a eKr, oli ennustanud prohvet Jeremijas.
rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat enne ja nüüd Babülonis Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega
Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür, suurtükitornid: Kiek in de Kök, Paks Margareeta. 3. Kujutav ja tarbekunst: Kirikute kaunistamiseks usulise sisuga reljeefid, skulptuurid, Puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel-teemaks populaarne kirjandus.Tallinnas 15.saj oli kõrgelt arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ilmalikke ehteid.Tallinna suurim kunstiaare: Bernt Notke-Tallinna Pühavaimu kiriku altar, Tallinna Niguliste kirik Herman Rode, maal ,,Surmatants"
Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür, suurtükitornid: Kiek in de Kök, Paks Margareeta. 3. Kujutav ja tarbekunst: Kirikute kaunistamiseks usulise sisuga reljeefid, skulptuurid, Puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel-teemaks populaarne kirjandus.Tallinnas 15.saj oli kõrgelt arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ilmalikke ehteid.Tallinna suurim kunstiaare: Bernt Notke-Tallinna Pühavaimu kiriku altar, Tallinna Niguliste kirik Herman Rode, maal ,,Surmatants"
hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas iseloomulik must habe, suur nina ja suured silmad. Kujutatavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur Sumerid rajasid esimesed templid. Mesopotaamia reljeefid ja kujud. Reljeefi kunst oli hästi arenenud. ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, Igal sumeri linnriigil oli oma jumal, keda peeti linna valitsejate lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias valitsejaks. Tehti jumala figuure kivist, jumalaid leiutati kaared ja võlvid, kuid kasutati neid enamasti kujutati mõniukord inimestena. Iseloomulikud olid väravate ja keldrite ehitamisel. Templel ei olnud habe ja tähelepanu tõmbavad suured ja hingestatud ainult pühamu vaid ka tööde juhtimise ja silmad. Inimkehade proportsioonid olid skulptuurides arvepidamise keskus
annaabi.ee 
