Varauusaeg Kertu Puur Kehtna Põhikool 2014 EUROOPA UUSAJA HAKUL Eriti raske oli 17. saj. esimene pool. Vaheldumisi olid sõda, katk ja näljahädad. Kriisi tegi veelgi hullemaks järsk kliima jahenemine. Külm kliima ja niiskus tõid kaasa viljaikaldusi. HAIGUSED Sõdade ajal levis katk, mis põhjustas paljude inimeste enneaegset surma. Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. ...
Elu linnas.Linnakultuur Elukeskkond • Keskaja linn oli oli elukeskkonnana hoopis midagi muud kui küla. • Linn suutis luua nii esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus
kelle toodang linlasi toidaks kelle hulgast saaks täiendust elanikkonnale Euroopa linnastunumad piirkonnad kujunesid just seal, kus need tingimused olid täidetud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linna sisekorraldus ja valitsemine Eesotsas linnanõukogu-rikkad kaupmehed (raad) Linnaelanikud organiseerisid ametite kaupa ühingutesse-gildid ja tsunftid Gildid ja tsunftid Toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: kontrollisid tootmist kehtestasid reeglid kvaliteedile määrasid kindlaks hindu keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud Kõike seda reguleeris põhikiri ehk skraa Sageli olid tsunftidel ja gildidel omad kaitsepühakud ja kabelid Tsunftisiseseid asju otsustasid: nende täieõigluslikud liikmed
9. Maa maksutamishind väljendatakse kroonides ja ümmaradatakse maatüki(krundi) kohta ......... krooni täpsuseni 10. Kinnisvaramaks on · Hooneid ja muid rajatisi koormav püsiv maks, maa hinda ravestamata · Maad ja hooneid koos koormav püsiv maks 11. Maamaksu maksubaasist on välja arvatud · Kalmistute ja kirikute alunene maa · Rohumaa · Erastatud maa 12. Isikumaksu maksid · Kõik valla valla või linnaelanikud · 18-65 aastased valla või linnaelanikud · Kõik töötavad valla või linnaelanikud 13. Maksuhaldur teeb korralduse pangakonto aresti alt vabastada .............tööpäeva jooksul , arvatest maksuvõla tasumisest. 14. Maamaks laekub kohaliku · Omavalitsuse eelarvesse · Riigieelarvesse 15. Kohalikud maksud on: 16. Maksuhalduril on õigus teha maksuvõla sissenõudmiseks krediitiasutusele ettekirjutus maksumaksja või maksu kinnipidaja: · Pangakonto(de) arestimiseks
Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said linnakodanikeks kas kõik linnaelanikud või ainult kindlad isikud? Linnade kodanikeks said enamasti kaupmehed ja käsitöölised. Neil oli olemas kinnisvara ja ainult kinnisvara omavad inimesed said omale kodanikustaatuse. Staatusete elanikud olid lihtsalt linnaelanikud, kuid mitte kodanikud. Kodanikustaatus ei vabastanud aga maksumaksmisest. Maksud olid linna eelarveks. Linn sai vaestehoolekannet ja teisi kulutusi teha ainult siis, kui neil olid olemas maksud, mis linnakassat täitsid. Samas aga pidi linn maksma
See oli aga ohtlik röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Kuid ajapikku tekkisid käsitöölistel endi asulad, tavaliselt siis suurtemate jõgede või teede ristumiskohta. Asulast kujunes välja aga alev.Ning alevist linn. Tavaliselt ümbritses seda, kas müür või kraav, sest see kaitses vaenlaste eest. Linnale andis linnaõiguse maaisand. Linnades tekkisid ajapikku linnakogukonnad, mille liikmeteks olid linnaelanikud. Kodanikud, kes tahtsid sinna kuuluda, pidid täitma ka kohustusi- nagu näiteks valvama linna müüril ja tornides ja muidugi pidid nad maksma makse. Kuid samas olid neil ka teiste kodanike ees eelised, ainult nemad võisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega. Nad olid vabastatud ka tollimaksust. Linna kolisid paljud inimesed, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad
Suuremate linnade käekäik võis olla aga erinev. Linna juhtimine Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, sest püüdsid tagada elanike pidevat juurdevoolu ümbritsevast maapiirkonnast. Linnaelanikud allusid kohtumõistmisele. Rae ülesanded Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks. Linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega. Hoolitsemine kirikute ja koolide eest. Hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest, Kohtumõistmine. Kodanike julgeoleku tagamine. Hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. Tsunftid ja gildid Nemad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid
Lõpuks õnnestus ristisõdilastel lüüa müüridesse augud kust rüütlid aegamööda said sisse roomata. Veneetslastel õnnestus müürid mere poolt ületada, kuigi varjaagidega tuli pidada väga verist võitlust. Ristisõdijad vallutasid loodes asetseva Blachernae linnaosa, mida nad kasutasid baasina ülejäänud linna ründamisel. Püüdes end tuleseinaga kaitsta, põletasid nad lõpuks maha suurema osa linnast kui esimesel korral. Lõpuks osutusid ristisõdijad võitjateks ning linnaelanikud tervitasid neid (vähemalt lääne inimeste silmis) kummalisel kombel mitte kui vallutajaid, vaid kui usurpaatoreid. Ristisõdijad ei vaadanud asjale sugugi selle pilguga; nad rüüstasid linna metsikul ja kohutaval kombel kolm päeva ühtejutti. Palju antiikkunstiteoseid varastati või lõhuti. Paljud linnaelanikud tapeti, vägistati või langesid muul kombel vägivalla ohvriks. Aleksios V püüdis põgeneda, kuid ta võeti vangi, torgati pimedaks ning visati ühe samba otsast surnuks.
Vana-kreeka riik ja ühiskond Polis · Linnriik-sõltumatu ,omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
Haigestunuil oli tavaliselt tugevad krampidega kõhuvalud ja kaenla all paised, nende keha kattus tumedate laikudega ning nad surid kolme päeva jooksul. Tumedate laikude pärast hakati haigust kutsuma mustaks surmaks. Tänapäeval teame, et tegu oli muhkkatkuga. Haigus levis Itaaliasse ja Prantsusmaale. 1348. aastaks oli katku surnud juba miljoneid inimesi - umbes kolmandik Euroopa elanikkonnast. Must surm tekitas kabuhirmu. Inimesed vältisid üksteist kartes katku nakatuda. Paljud linnaelanikud põgenesid maale, levitades haigust ka seal. Et põlluharijaid jäi vähemaks, tekkis toidupuudus. Kuna katk tappis ka palju inimesi maakohtades, jäi palju külasid inimtühjadeks. Muhkkatk oli haigus, mis levis maailmas kuni 18. sajandini. Seda levitasid katku nakatunud rotid. Kohutav katkupuhang levis 14. sajandil kiiresti linnast linna, kus kõige ebatervislikumad kohad tol ajal olid prahi ja jäätmetega reostatud tänavad. Kokku tappis katk Euroopas üle 50 miljoni inimese
Hetiidid 2000 eKr oma riik Indoeurooplased Ühiskondlik korraldus oli demokraatia sugemetega, kuningas toetus sõjalisele aristokraatiale Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul
Tuntud baltisakslased Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa
Tuntud baltisakslased Jevgenia Grigorjeva 12.klass Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI
Muutused kunstis Kui keskaja lõpul levis humanistlik ellusuhtumine, kus enam polnud keskpunktis ainult Jumal, vaid ka inimene ise oma vooruste ja tahtmistega, muutus ka kunst. Kunstnikele tundus keskaegne igav ja vaimuvaene ning aina rohkem hakati eeskuju võtma vanaaja meistritelt. Alguse sai renessanss ehk antiikkultuuri taassünd. Renessanssi ajal muutus paljuski kunsti temaatika. Enam ei olnud kõik seotud vaid kirikuga. Rikkad valitsejad ja linnaelanikud tellisid kunstnikelt endast portreesid ja maale, et oma varast rõõmu tunda ja uhked elamuid kaunistada. Üha rohkem hakati inimesi maalima ka looduses. Kõike üritati kujutada võimalikult tõetruult, sõltumata pildi teemast. Suurim edusamm renessanssi kunstis oli kindlasti proportsioonide tekkimine. Enam ei nähtud midagi halba ja ebasündsat ka inimese alasti kujutamises. Samas selle juures püüti kõike teha nii nagu see inimese silmale paistab
Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas
Eesti 18. saj I Põhjasõja tulemus Eestile Põhjasõda tõi kaasa laastamise ja katku. Kogu maa oli laastatud. Polnud ei loomi ega inimesi. Ei olnud ka toitu ega riideid. Kirikud kasvasid metsa. Inimesed küüditati. Linnad tühjenesid. Masendav olukord. II Balti erikorra sisu Vene võimu alla minnes valitsemiskord ei muutunud. Linnaelanikud olid peamiselt sakslased. Kirikus muutusi ei toimunud. Asjajamiskeeleks jäi saksa keel. Balti erikord oli see, et ala läks Vene võimu alla, aga Rootsi aegsed seadused jäid kehtima. Põhjus Vene pool soovis saksa mõisnike poolehoidu. III Eesti talurahva olukord 18. saj Rootsi ajal talupoegade olukord paranes, Vene ajal aga suurendati mõisnike võimu. Võisid suuri makse nõuda, aga see tähendanuks talupoegade laostumist. Katariina II ajal talupoegade olukord paranes koormistele
Kindlustada heakord Suuremates linnades mündidi raha Kohtumõistmine Väiksemades linnades pidi raad jagama võimu maaidandate poolt määratud linnafoogtiga Hoolitsemine kirikute ja koolide eest Tsunftid ja gildid Korporatiivne ühing Kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid, määrasid hindu ja vajadusel keelasid ka tootmise Tsunfid ja gildid liikmed olid linna kodanikkond Moodustasid liikmedest ka linna kaitsesalke Muud linnaelanikud Sunnimaine talupoeg- sai isiklikult vabaks, kui elas aasta otsa linnas Ohud linnas Rotid ja kirbud 6 Ikaldused ja nälg Koos palju inimesi- ebasanitaarsed tingimused Kirik Hakkas leplikumalt Padise keskaegse suhtuma kiriku varemed prostitutsiooni Usutõe allikas keskajal oli Piibel Kirik seadis toitumist reguleeriv norm, milleks oli PAAST
soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid? Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid igapäevaelu: kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid jms. Võeti omaks võõrapäraseid nimesid ja kohandati oma keelde. Mõned keeled, mida valitsev klass ja linnaelanikud ei kasutanud võisid välja surra. 4. Mida kristlikus Euroopas kõige enam väärtustati? Minu arvates oli vallutatud riikidele tähtis säilitada enda kultuuriline identiteet, maailmavaade ja keel. 5. Võrdle keskaegse Euroopa kaarti tänapäevasega. Riike on juurde tekkinud, üldiselt suuremas pildis on üsna sarnane, mõned erinevused Põhja-Euroopas, nt Liivimaa on nüüd eraldi Eesti ja Läti, Preisimaad enam ei ole, Inglismaa ja Sotimaa on Suurbritannia all, Prantsuse ja Saksamaa
kasutusse võetud. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Algul kindlusasulana rajatud linnade elnakie arv ajapikku kasvas ja valgus müüride vahelt agulitesse. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgiheakorralised ja ümberehitatud kivihoonetega tuumikus elasid kõige jõukamad linnakodanikud, räpastes puitagulistes vaesed tööinimesed. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Et aga elamuehitus on kulukas, siis agulitesse ei kolitud, vaid autosid omavad ja jõukamad teeninduses või juhikohtadel töötavad linnaelanikud
Prototüübi idee Grotesksete veesülitite idee sai väidetavalt alguse ühest müüdist. Nimelt olla Pariisis Seine’i jõe ääres elanud draakon nimega La Gargouille, kes oli saanud oma nime tänu oma pikale kaelale ja kurguhelile, mille saatel purskas ta nii tuld kui kuuma merevett. Draakon oli surmanuhtluseks meremeestele, kes mööda jõge tema territooriumile sattusid. Et draakonit vähegi taltsana hoida pidid linnaelanikud talle noori tütarlapsi ohverdama. Elu kulges selliselt, kuni Pariisi sattus Püha Romanus, kes lubas draakonist võitu saada tingimusel, et kõik linnaelanikud end ristida lasevad. Nähtavasti ei osutunud see meeleheitel linnarahva jaoks probleemiks ning Romanus ristis kogu Pariisi ja sooritas lubatud teene edukalt. Surnud draakon põletati tuleriidal, ent tema leekidest karastatud saba, pea ja üüratu kael ei
alalise sõjaväe ja sõjalaevastiku, sealhulgas sulatas ta kirikukelli ümber suurtükkideks.1704 jätkas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, vallutades Tartu ja Narva. Peeter viibis isiklikult Tartu piiramisel ning suunas suurtükituld. 1708. aastal näisid olud Venemaa jaoks olevat suhteliselt halvad, sest rootslased tungisid Ukrainasse. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele hävitati täielikult Tartu linn. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714.Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter suri Peterburis 8. veebruaril aastal. 1725. Katariina ja Peeter esimene koos pildil (kaks erinevat pilti)
määratakse Atticus Finchile, sest kohtunik Taylor usub, et ainult Atticusele on võimalus vandekohut natukene enne otsuse tegemist mõtlema panna. Kuigi tunnistajate ütlused on kohati arusaamatud ja ei anna kindlaid vastuseid toimunu kohta ja puuduvad otsesed süütõendid, pigem näitavad tõendid, et Tom Robinson on süütu, mõistetakse ta ikkagi süüdi. Ja tegelikuks põhjuseks on tema nahavärv. Ajal, millal Atticus on selle protsessiga seotud, sõimavad mitmel korral teised linnaelanikud Atticust ennast ja ka tema lapsi selepärast, et Atticus on neegri kaitsja. Bob Ewell, kes on Mayella Ewelli isa, tahab kätte maksta Atticusele, kes neegrit kohtus kaitses ning üritab mõrvata Nirksilma ja Jemi. Nad aga pääsevad eludega, Jemil on mõningased vigastused ja luumurd. Samuti on linnaelanikel, eriti Nirksilmal ja Jemil, eelarvamus Athur ''Koll''Radley kohta. Koll Radley ei tule oma majast kunagi välja ja mitu korda üritatakse tema maja juures teda
Ühiskondade moderniseerumine Ühiskondade moderniseerimine- protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja saab tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19.sajandil ja 20.sajandi I poolel. Avatud klassisüsteem- Kaob vana staatuseline ja jäik ühiskonnakorraldus, kus igal seisusel on oma õigused ja privileegid. Mitmekesine ja spetsialiseeritud tööjaotus- Iga töötaja on spetsialiseerunud mingile kindlale ülesandele ja tegelebki süvendunult sellega- näiteks õpeab õpetaja ühte konkreetset ainet, mitte kõiki ja ei ole samal ajal lastele sotsiaaltöötaja ja psühholoog. Kapitalistlik majandussüsteem, tööstuslik tootmine ja linnastumine- Kapitalistlikus süsteemison olemas eraomand, eesmärgiks on kasumi teenimine ning kaupade-teenuste vahetasakaal. Rahvusriigid, bürokraatlik ja otsene valitsemine- Demokraatlike rahvusriikide aluseks on see, et me oleme selle rahvuse liikmed ja ...
aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu
ÜRO rahvastikuprognoos aastani 2050 pakub aastal 2050 linnastumise määraks Eestis 80%, mis on küll 10% vähem kui Põhjamaades, aga siiski päris suur number. Selle tõttu peaks olema elukvaliteedi põhiküsimuseks kvaliteetse linnakeskkonna loomine. (Tarand, 2011) Kvaliteetset linnakeskkonda ei saa luua ainult spetsialistid, selleks on vaja ka elanike abi. Spetsialistid unustavad mõnikord ära, et nad planeerivad elukeskkonda kõigile linnaelanikele. Samas ei saa ka kõik linnaelanikud aru, et asju ei saa planeerida nii, nagu nemad tahavad. Tuleb leida kompromisse, et linn edasi areneks. Linna arengule aitab kaasa uute asukate sissekolimine (Tarand, 2011). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on inimeste sisseränne suurem. Seda juba seetõttu, et maapiirkondadest tulevad inimesed kooli ja tööle. Kui tuleb juurde inimesi, tuleb juurde mõelda ka tegevusi, millega inimeste aega sisustada. Tuleb mõelda, kuhu need inimesed
Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad kaupmehed. Vaesusid, kes olid äsja linna saabunud, ei võetud kohe kodanikeks. Kaubandus toimis mitmel viisil. Lähikauplemine toimus, kui talupojad tulid linna toiduainetega, mida vajasid linnaelanikud ja vastu said talupojad käsitöökaupu, mida toodeti linnades. Kaugkaubandus kujutas endast toodangu viimist kaugematesse linnadesse ja selle müümist. Kaubanduse arenguga suurenes vajadus metallraha ja rahavahetajate järele. Mitmed rikkad linnakodanikud spetsialiseerusidki rahavahetamisele ja ka laenamisele kõrge protsendiga. Niimoodi tekkisid pangad. Linnade positsioon keskaja ühiskonnas oli edumeelde ja uuenduslik. Linnad panid käima
monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid nende õigused ja kohustused ? V. Vaimulikud, aadlikud, linnaelanikud ja maaelanikud. 5. Mida kujutab endast merkantilism miks see kujunes? V. Suur export väike import. Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid mis tõstsid sisseveetavate kaupade hinnad väga kõrgeks. 6. Seleta Prantsusmaa näitel lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina". V. Ta arvas et ta oli saanud oma võimu otse jumalalt ja arvas et võis teha mis tahtis. 7. Miks nimetati Louis XIV ,,Päikesekuningaks"? V
Rae liikme staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama kinnisvara linnas ning elatist teenima kaupmehena. Ka käsitöölised organiseerusid ametite kaupa ühingutesse – gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile ja määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Kesaegsetes linnades oli ka riigile omane hierarhia. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige jõukamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Ka linna juhid valiti enamasti kaupmeeste hulgast. Käsitöölised olid kaupmeestest alamühiskonnakiht. Nad ei olnud nii jõukad kui kaupmehed
Swanilda aga asub ise Coppelia asemele. Siseneb Franz, kes samuti on tulnud võõra kaunitariga tutvuma. Coppelius püüab noormehe kinni, soovides temalt varastada elujõudu, et Coppeliat ellu äratada. Swanilda on vahepeal nuku asemele asunud ning Coppeliuse kirjeldamatuks rõõmuks ,,ärkab" teme nukk järsku ellu. Kui Franz on toibunud, tuleb tõde päevavalgele. Ta vabandab Swanilda ees ja nad põgenevad süngest majast. Coppelius jääb nukrana üksi. III vaatlus Linnsväljak. Linnaelanikud kogunevad Franzi ja Swanilda pulma ning lõikuspeole. Noorpaari tervitavad tantsijad, kes kujutavad usku, lootust ja armastust. Vihane Coppelius tormab piduliste sekka ja ähvardab kättemakuga, kuid linnapea pakub talle veini ja raha. Kõik lõpeb õnnelikult ning pidukestab varaste hommikutundideni.
Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") Tavapärane oli ka saksastumine Gildid ja vennaskonnad Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad Tänu Eesti asendile jõudis siia väga
kasvama? • a) 10. sajandi lõpus • b) 11. sajandil • c) 11. sajandi lõpus 2. Õige vastus • b) 11. sajandil 3. Igal linnal oli oma... • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 3. Õige vastus • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 4. Kui palju elanikke elas Tallinnas keskajal? • a) 10000 - 11000 • b) 7000 - 8000 • c) 5500 - 7000 4. Õige vastus • b) 7000 – 8000 elanikku 5. Kõik linnaelanikud moodustasid ühtse... • a) konna • b) perekonna • c) linnakogukonna 5. Õige vastus • c) linnakogukonna 6. Keskaja linna tähtsaim hoone oli... • a) kirik • b) raekoda • c) maaisanda linnus • d) elumaja 6. Õige vastus • b) raekoda 7. Trieri pitsat on üks varasemaid linnapitsateid... • a) Liivimaal • b) Põhja – Euroopas • c) Euroopas 7. Õige vastus • c) Euroopas 8. Keskajal kasutati… • a) naturaal- ja rahamajandust
km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkas tagasi maale laskuma. See sade langes paksu, kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele, 10 km Vesuuvist eemal. Teise linna Herculaneumi kodanikud olid tegelikult purskele lähemal kuid pääsesid tahast, kuna olid allatuult. Ehhki Pompeid sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumist eõttu, oli suurim hädaoht tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kõigest õnnetud 10% rahvastikust. Pätasr purset Öö saabudes paisris Vesuuvilt vaatemänguline tulemäng. Veidi enne keskööd muutus purske iseloom traagiliselt. Tohutu sammas ülikuuma materiali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ja muutus sulanud pimsist ja kivimitest koosnevaks püroklastiidiliseks vooluks,mis voolasalla mööda vulkaani külge kiirusega sada kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi.
Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud Nt. Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks (liiga kitsas, midagi puudu) Liigitus on liiga avar – nt kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks(üleliigne) Välistavus – liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse nt. Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (üks ei tohi olla ka teine, nt linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud-üürnik võib olla ka majaomanik) Pidevus – tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Nt. Asjad jagunevad huntideks, karudeks ja ülejäänuteks. Liigitus – korrektne/mitte 1.3. Termini analüüsimine Üldtermin – rakendatav mitmele objektile korraga Üksiktermin – ainult ühele objektile Tühitermin – pole olemas Absoluutne – objektil puudub suhe Suhteline – suhe mingi muu objektiga Konkreetne – olemasolev tunnus
kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele. Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ka ei viidud Liivimaal reformatsiooni löpule. Eestlastest puutusid evangeelse öpetusega eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga samasse usutunnistusse kui nende mõisnik.
Kunstistiilid 17.-19.saj. Barokk(1600-1750),klassitsism(1770-1830),romantism (1830-),realism(1850-),impressionism(1880-) Jakobiinide juhid Suure Robespierre (giljotiin), Danton (giljotiin),Marat (vann) Prants. revolutsiooni ajal Kolm seisust Prantsusmaal 1.seisus-vaimulikud, 2.seisus-aadel,3.seisus- lihtrahvas (kodanlus,talupojad,linnaelanikud) Viini klassikud (kassitsismiaja J.Haydn,W.A.Mozart,L.v.Beethoven Suurimad heliloojad) Rootsi kaks aadliparteid 1.mütsid-ajasid venemeelset poliitikat 18.sajandil 2.kübarad-prantsusemeelset poliitikat 3 saart Napoléoni elus 1.Korsika (sündis), 2.Elba (oli koduarestis), 3.Püha Helena (suri ) eluaastad 1769-1821 Kuulsamad Prantsuse Voltaire,Montesquieu,Rousseau valgustajad (18.saj.)
linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval · Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") · Tavapärane oli ka saksastumine 5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest · Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild · Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond
Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud müüginormid. Põllumaj suutis toibuda kaosest,külvpind ja saagikus jäid sõjaeelsele tasemele alla,kariloomade arv aga ületas selle. Suureks pettumuseks kujunes sakslaste otsus tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele,vaid jätta need sõjasaagine 3.riigi käsutusse.Elatustase langes,eriti raskes olukorras oldi linnaelanikud,keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade alusel-õitsele puhkes-spekulatioon.Oluline roll oli eesltaste loodud Eesti Rahva Ühis-abi,mille eesmärk oli abistada sõja ajal kannatanuid-ühisabi keskendus toidu,seemneviljade,küttepuude,rõivaste jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati u. 7800 Eesti elanikku.Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse,ennekõike
maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka
tulenenud maj.kahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Mingil määral suutiski põllumajandus Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest toibuda. Külvipind oli nüüd halvem kuid kariloomade arv ületas selle. Sakslased otsusasid natsionaliseeritud varasid mitte tagastada endistele omanikele. Üldine elatusase langes. Eriti raskes olukorras olid linnaelanikud, keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade põhjal. Ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada ja puhkes spekulatsioon. Sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatnuid. Varustati toiduainetega, seemneviljaga, küttepuudega jms. Saksa okupatsiooni ajal hukati u 7800 Eesti elanikku,enamik olid eestlased. Repressioonid said tõelise hoo sisse pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist
Martin Lutheri petusega lksid kiiresti kaasa suuremate linnade ilmalikud ja vaimulikud ringkonnad; aadel kaldus pigem psima katoliikluse juures. Liivi ordu kui institutsioon ji kll katoliiklikuks, kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne- Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha sotsiaalsed pinged: maa ja linna, misnike ja talupoegade, kaupmeeste ja ksitliste, sakslaste ja mittesakslaste (mille all misteti valdavalt eestlasi) vahel. Sisemised probleemid kahandasid liivimaalaste valvsust suhetes naaberriikidega ja nrgendasid maa sjalist potentsiaali.
mööda. Kuuleb, naine kusutab sülelast: ,,Kusu, kusu, lapsukene, homme Olev tuleb koju, kümme tündrit kulda kaasas!" Salakuulajal aru käes: ehitaja nimi Olev. Salakuulaja sedamaid tallinna tagasi elanikkudele rõõmusõnumit kuulutama, et ehitaja nimi teada saadud. Ehitaja praegu tornitipul, lõpetab kirikuehitust, paneb tornile risti otsa. Tallinna mehed alt hüüdma: ,,Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist viltu!" Otsegu välk oleks tabanud, kohkub ehitaja oma nime kuuldes. Linnaelanikud nime kuulda saanud, ehitaja palgast ilma! Kohkub nii koledalt, et käed torni küljest lahti laseb. Ise tuigub jalgadel. Enne veel, kui uuesti saab kätega tornist kinni haarata, langeb üle tellingi ääre. Langedes ei kusagil enam peatust käele ega jalale; langeb seni, kuni alla kividele surnult maha sajab. Konn ja madu kargavad mahasadamisel ehitaja suust välja. Ehitaja surnukeha moondub sedamaid kiviks, niisama suust väljakaranud konn ja madu. Kõik kolm seisavad praegu alles
Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad.
Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad.
Vaimulikud ja aadlikud olid ka vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond - talupojad, linnakodanikud ja muud rahvastiku kategooriad. Talupojad jagunesid riigi-, era- ja udellitalupoegadeks. Era- ehk pärustalupojad oli mõisnikust täielikult sõltuvad kuni orjuse kaotamiseni 1861. aastal. Riigitalupoegi nimeati vabadeks põlluharijateks.Keiserlikule perekonnale kuuluvad talupojad (udellitalupojad) moodustasid vahepealse kategooria. Linnaelanikud oli isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ja tasusid teisi makse. Maksukohuslaste alla kuulusid veel kasakad ja segaseisuslased. Sotsiaalne etikett Sotsiaalsed suhted fikseeris sotsiaalse etiketi süsuteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustustega. Kindel auaste näitas selle kandja teeneid riigi ees. Vormiriietus , millel olid tavaliselt autasud, võimaldas määrata kandja positsiooni ühiskonnas
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
Jemeljan Pugatsoviga. Nimetas end Peeter 3.-ks. Ta hukati. 1775. Kehtestati uus haldusseadus, kubermangudes ja maakondades loodi kohtu-ja politseiasutused. Venemaa kätte langesid Krimmi poolsaar ja Musta mere põhjarannik, osa Poolast, Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast. EESTI Vene võimu alla läinud Eesti jagunes: Eestimaa(Põhja-Eesti), Liivimaa(Lõuna-Eesti, Põhja- Läti) eesotsas kuberneridega. Püsima jäid rüütelkonnad, aadli omavalitsus, mõisad tagastati omanikele. Linnaelanikud olid enamasti sakslased ja eestlased. Eesti ja Läti kirkud jäid luterlikuks, Venemaal oli aga õigeusk. Kehtima jäid suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Seda seisundit nim. Balti erikorraks( Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene koosseisus) 1756. Said Liivimaa talupojad õiguse vallasvarale ja õiguse mõisnike kohtusse kaevata. Mõisakoormistele seati piirid. Kultuur: ei muutunud, tihenesid sidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksmaa ülikoolides
Probleem on kuidas saada õndsaks, kuidas Praktilise kasu saamine on inimtegevuse leida tee jumala juurde peamine eesmärk Ühiskond on hierarhiline , ebavõrdne Inimesed on võrdsed ja vabad Reformatsioon · Usupuhastus · Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. · Vaimulike mittekristlik eluviis. · Patukustutuskirjade müük · Talupojad tahtsid maad tagasi. · Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest · Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolsek mälestustoiminguks · Kalvinism riietutu musta ja ei kantud ehteid.
Liiga üldine definitsioon. 7. Inimene on loom, kes oskab tuld teha. Definitsioon on ebatäpne, puudub soomõiste. 5. ANALÜÜSIDA LIIGITUSED Inimesed jagunevad laenuvõtjaiks ja laenuandjaiks. Pole täpne, ei toimu ühel alusel. Raamatud jagunevad huvitavaiks ja mittehuvitavaiks. Liigitus on täpne. Inimesed jagunevad prantslasteks, slaavlasteks ja barbariteks. Liigituses esineb hüppe. Puud on okaspuud, madalad puud, ehituspuud ja viljapuud. Liigitus ei ole adekvaatne. Linnaelanikud jagunevad meesteks, naisteks, poegadeks ja tütardeks. Liigitus pole adekvaatne. Haigused on kehalised ja vaimsed. Liigitus on täpne ja toimub ühel alusel. Inimesed on targad ja rumalad. Liigitus ei toimu ühel alusel. Õppeained jagunevad obligatoorseteks ja fakultatiivseteks. Liigitus toimub ühel alusel. 6. LIIGITADA MÕISTED 1. Riik - demokraatlik, monarhlik 2. Sõna - võõrsõna, omasõna 3. Arv - ratsionaalne, irratsionaalne 4. Valitseja - president, kuningas 5
......................................................................................4 1.1 Allika liik...............................................................................................4 2. KODANIKE ÕIGUSTE AJALOOST...............................................................5 3. ELUOLU ENNE DEKLARATSIOONI.............................................................6 3.1 Talupojad...............................................................................................6 3.2 Linnaelanikud..........................................................................................6 4. REVOLUTSIOONI ALGUS JA DEKLARSTIOONI VASTUVÕTMINE.....................8 5. INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON...................................10 6. DEKLARATSIOONI TULEMUS..................................................................13 KOKKUVÕTE............................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................
süütuteks inimesteks, kuid seda ma teha ei saa, sest igaühel meist valitseb headus ja kurjus, ning kes nendest kahest peale jääb, ei oska keegi sajaprotsendiliselt kinnitada. Probleemi tuumaks on see, kas võõral oli õigus talitleda enese plaani järgi, õõnestades sellega kõikide linnaelanike ,,siseriiki"? Leian, et eetiliselt ja moraalselt oli selline tegu täiesti väär. Ta kasutas inimesi oma eksperimendi ja heaoluloomises kurjasti ära. Samas ei suutnud linnaelanikud ka ise kiusatusele vastu panna, ja seoses sellega olid kõik sunnitud oma väärtushinnangud ümber seadma. Võib öelda, et niipalju kui on maailmas inimesi, on ka maailmas mitteformaalseid moraalinorme, sest need sõltuvad meist ümbritsevast kesk- ning ühiskonnast. Ja paraku lasid kõik elanikud, end väljastpoolt mõjutada. Kui rääkides preili Prymist, tema tegemistest ja võitlusest hea ja kurja vahel, siis tema
annaabi.ee 
