Linnaruum (0)

Linnaruum

Linnastumine on tänapäeval paratamatu nähtus, sest inimkond tervikuna on otsustanud elama asuda linnadesse. ÜRO rahvastikuprognoos aastani 2050 pakub aastal 2050 linnastumise määraks Eestis 80%, mis on küll 10% vähem kui Põhjamaades, aga siiski päris suur number. Selle tõttu peaks olema elukvaliteedi põhiküsimuseks kvaliteetse linnakeskkonna loomine. ( Tarand , 2011)
Kvaliteetset linnakeskkonda ei saa luua ainult spetsialistid , selleks on vaja ka elanike abi. Spetsialistid unustavad mõnikord ära, et nad planeerivad elukeskkonda kõigile linnaelanikele. Samas ei saa ka kõik linnaelanikud aru, et asju ei saa planeerida nii, nagu nemad tahavad. Tuleb leida kompromisse, et linn edasi areneks.
Linna arengule aitab kaasa uute asukate sissekolimine (Tarand, 2011). Suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu on inimeste sisseränne suurem. Seda juba seetõttu, et maapiirkondadest tulevad inimesed kooli ja tööle. Kui tuleb juurde inimesi, tuleb juurde mõelda ka tegevusi, millega inimeste aega sisustada. Tuleb mõelda, kuhu need inimesed elama mahuvad ja kuidas nad kodudest soovitud sihtpunktidesse jõuaksid.
Autostumise tagajärjel on linnades palju ummikuid ning parkimisega on raskusi. Linn peaks parkimise ümber organiseerima, sest ilmselgelt ei sobi aastakümneid tagasi paika pandud lahendused enam meie ühiskonda. Samuti võiks tänavaid ohutumaks projekteerida, et vähendada avariide arvu.
Hea oleks, kui suudetaks inimesed rohkem ühistransporti kasutama panna. Aga ei saa inimestele öelda, et kasutage ühistransporti, kui see ideaalselt ei toimi. Ise ma käin kooli linnaliinibussiga. Olukord on tipptundidel suhteliselt halb - inimesi on bussis nii palju, et tekib küsimus: „Kuhu mina siis mahtuma peaksin?”. Talvisel ajal on asi veel hullem. Et külmas vastu pidada, tuleb soojalt riidesse panna, aga bussipeal on jällegi kuum ja õhku pole. Sellel teekonnal hakkab nii mõnelgi halb, aga ei ole midagi teha ka, riideid vähemaks võtta ei saa, tuleb ära kannatada, sest kooli ja tööle peab jõudma.
Kui Eesti linnakeskkond ei suuda ajaga piisavalt kaasas käia, võib märkimisväärne osa meie linnarahvastikust suunduda parematele jahimaadele Euroopasse. Inimesed lähevad ikka sinna, kus elamis - ja töötingimused paremad tunduvad. Aga nii võib Eesti iseseisva riigina mõtte kaotada.

Kasutatud kirjandus

Tarand, K. (2011) Kohtla-Järve lõpetamine. Sirp , 28/2011

Tarand, K. (2011) Planeerimise ebamugavad tõed. Sirp, 20/2011
2