Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenen...
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus...
Kordamisküsimused: * Eesti keskajal* lk. 44- 81 I Eestlaste muistne vabadusvõitlus: 1. Kes olid huvitatud Liivimaa vallutamisest ja miks? 2. Nimeta kolm olulist sündmust muistse vabadusvõitluse ajast. Selgita millal need toimusid ja mis nende käigus juhtus? 3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad,...
Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi....
1.Millised olid looduslikud ja majanduslikud eeldused esimeste linnade tekkeks? Linnade tekkele pani aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus, tänu millele ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algselt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule. Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktidesse, vanadele laadaplatsidele, kirikuelu keskuste juurde ja linnuste juurde. Sellepärast, et nendes kohtades sai kaupa kergemini turustada või hõlpsalt toorainet hankida. Traditsioonilise ettekujutuse järgi oli linnade tekke eelduseks toidu ülejääk põlluharimisest linna lähedal ja tundub olevat selge, et esimesed linnad tekkisid jõgede lähedal, kus sai põlde niisutada. 2.Kuidas liigitatakse tänapäeval asulaid? Mis on selle liigituse aluseks? Tänapäeval liigitatakse asulaid suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. 3.Linnastu...
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
Mesopotaamia Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemilisi kirjandus- ja kunstiteoseid. Riik- suur ja hästi organiseeritud kogukond, millel on oma maa-ala, oma valitsejad ja kindel ühiskonna juhtimise kord. Linnriik- riik, mis koosneb linnast ja seda ümbritsevadest küladest koos põllumaaga. Tsivilisatsiooni teke Mesopotaamias Mesopotaamia ehk kreeka keeles jõgede vaheline maa. Eufrati ja Tigerise jõgede ümbrus oli põlluharimiseks soodsad tingimused ja seal tekkis umbes eKr tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur. Tsivilisatsiooni rajajateks oli suur rahvas. Sumerid Sumerid on ajalukku läinud ratta leiutajana- algselt kasutati potikedrana, hiljem transpordi hõlbustamiseks. Esimesed linnad ja riigidki Mesopotaamias olid rajatud sumri rahva poolt. Tähtsaim ja suurim s...
Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis ...
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik al...
Ajaloo konspektid Sissejuhatus Selleks, et paremat ülevaadet saada inimkonna pikast ajaloost, jagatakse see periooditeks. Esiaeg ehk Muinasaeg kõige pikem periood, see algas inimese tekkimisega ümbes neli miljonit aastat tagasi ja lõppes kirja leiutamise, kirjalike allikate ilmumisega (u 3500 3000 a. Ekr) Vanaaeg Algas kirja tekkimisega, tekkisid linnad, riigid, templid, lossid. Lõppes Rooma Keisririigi lagunemisega. Rekonstruksioon Hävinud esemete, ehitiste või elusolendite tõenäolise kuju taastamine. Etnoloogia Teadus, mis uurib maailma rahvaid ja nende kombeid. Sajandeid märgitakse sageli numbritega. Õpi ära rooma numbrid 1. 21. 1 I 4 IV 7 VII 10 X 13 XIII 16 XVI 19 XIX ...
Kelly Olvi 2012 Muistne Hiina Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul ja on suur ja rahvarohke maa. Läänest piirab seda Tiibeti mägismaa põhjast aga Mongoolia tasandikud. Hinnat läbivad ka mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaaltja suubuvad Vaiksesse ookeani. Kaks neist on eriti tähtsad. Põhjapoolne kannab nime Huang He e. Kollane jõgi ja see suubub kollasesse merre ja lõunapoolne Jangtse jõgi. Põlluharimise algus Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a. eKr. ja levis sealt mujale Hiinasse. Algul kasvatati enamalt hirssi, kuid aja jooksul tegi tammide ehitamine võimalikuks põlde niisutada ning mindi üha enam üle riisi kasvatamisele. Lisaks põlluharimisele peeti ka koduloomi: sigu, veiseid ja lambaid. Kuid selle kõrval edenes juba ammusest ajast siidiusside kasvatamine. Siidiusside eritatud niitidest kooti siidir...
RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS (Õ lk 48-70, töölehed, konspekt) 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid läbi aegade. · Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine...
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldu...
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põ...
MESOPOTAAMIA Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepa...
KOOLI NIMI Referaat Prantsusmaa linnastumine ENDA NIMI KLASS Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Linnastumine...........................................................................................lk 2 Prantsusmaa loodus.................................................................................lk 3 Prantsusmaa majandus.............................................................................lk 4 Majanduse tugevad külj...
Valitsemine ja Vallutamien India U. 2600 olid Induse jõe kallastel uhked linnas. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Kuid linnade allakäik algas ~ 1700 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades. Peagi tekkisid Inudse ja Gangese orudesse aarjalsete linnad ja nende ümber riigid. Umbes aastal 320 eKr ühendas ühe riigi valiteja Tsandragupta jõgede ümbrused oma võimu alla. Pealinnaks sai Pataliputra Gangese ääres. Selle ühendatud riigi võimsaim valiteja oli kuningas Asoka, kes vallutas suure osa Hindu...
Hellenismiperiood Hellenistlikud riigid Pärast Alexander Suure surma kujunesid kolm suuremat riiki 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muist...
Aastal 2009 elas maailmas ÜRO hinnangul 6,8 miljardit inimest. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teine miljardi täitus 1907.aastal. Kolmas täitus 1940. aastal. Kuus miljardi täitus 1999. aastal. Tagajärjed: sotsiaal-majanduslikud probleemid, toidupuudus, ülerahvastatus, ülelinnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodus- varadele, jäätmete ladustumine. Maailm Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. 13% elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini ja ka tulevikus. Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb ja ka tulevikus, sest iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja...
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul Hellenismiajastu kestis 4-1 saj eKr. See periood algas Kreekas Aleksander Suure vallutusretkedega 330 aastal eKr. Sellel ajal toimusid suured vallutused. Kreeka kultuur levis laialdaselt mujale linnadesse. Aleksander Suure sõjaretke ajal vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi. Ning ka maad Egiptusest, Iraani ja Kesk-Aasiani. Pärast Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega ümberasutati kreeklased ja makedoonlased massiliselt Euroopast Lähis- Ida maadesse. Algul küll palgasõduritena, kuid hiljem ka muu ametite esindajatena. Nõnda täitusid Vahemere idarannikud linnad peagi Kreeka sisserändajatest. Kõnelema hakati rohkem kreeka keelt ja kreekapärane elulaad hakkas paljudes kohtades kohalike traditsioone kõrvale tõrjuma. Põhilised tekkinud kreekapärased linnad olid Mesopotaamias, Iraanis, Kesk- Aasias kui ka In...
Inimgeograafia 1. Iseloomusta linnastumisprotsessi maailma eri regioonides. Linnastumise algperiood- Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad.Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas en...
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täiel...
Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine. Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja tööstusettevõtted, selle ümber agul, rikkad kolivad ääre- ja eeslinnade...
Inimgeograafia Maailmas on 6,7 miljardit inimest 1,3 miljonit inimest elab eestis 150 000 inimest Tartumaal ja 101 000 Tartus Arvatakse ,et maailmas on 6800 keelt e rahvust Maailmas enim räägitud keeled on Mandariinihiina, Hispaania, Inglise, Hindi ja Araabia 1) Negriidne-tumedanahaline,krässus juuksed, madal lai nina, suured huuled Elavad:Sahaarast lõunas, Malai saarestik ja Austraalia 2) Monguliidne: mustad aga sirged juuksed, kollakas nahavärv, pilusilmad, kitsad sirged huuled Elavad: Hiina-Jaapani rahvad, Aastia põhjaosad, Ameerika põhja ja lõuna osad 3) Europiidne-lainelised juuksed, hele nahk, pikk sirge nina Riigil on 3 tunnust: 1) Territoorium 2) Rahvasik e. kodanikud 3) Rahva poolt valitud valitsus Inimeste Paiknemine: Palju inimesi elab- Lääne-Euroopas, Indias, Hiinas, Jaapanis, Põhja-Ameerika idarannikul, Mehhikos, Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanada...
Essee teemal ,,Ateena ja Sparta, kas erinevad mentaliteedid?" Nimi Ateena ja Sparta olid linnad koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Mõlemal linnal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (ku...
RAHVASTIK 1. Millal jõudis nüüdisinimene Euroopasse? Millal Eesti aladele? V: Homo sapiensid jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi. Eestisse umbes 13 000 - 11 000 aastat tagasi. 2. Kus asusid esimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? V: Pulli asula (Pärnu jõe ääres) ja Kunda Lammasmägi (Põhja-Eesti). 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. V: Esimese maailmasõja tagajärjel tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemise teel palju uusi riike. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia iseseisvusid) Pärast teist maailmasõda jäid Lääne-Euroopas piirid samaks, aga idapool muutusid piirid palju. NSV annekteeris Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu alad laienesid ka Soome, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia arvelt. Saksamaast sai kaks eraldi riiki. 1991. aastal said Eesti, Läti ja Leedu taas iseseisvateks Jugoslaaviast eraldusid Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia. Venemaast sai Venem...
Global. e. üleilmast.on ühisk.ja maailma majanduse muutused, mis on põhjust. kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. vabakaubandusest muutused tehnoloogias, transpordi ja kommunikatsiooni areng, majanduses, rahvusvahelise kaubanduse kasv, kapitali liikumise kasv ülemaailma, otseinvesteer. kasv,riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu mis on viinud organ.nagu WTO(maailma kaubandusorganisatsioon, elavdada rahvus. kauband.) ja OPEC(Naftat transportivate riikide vaheline org. Põhit. toornafta hinna regul. maailmaturul, liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmäär. venetsueela, Iraak iraan Ecuador liibüa)tekkeni,rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF(rahvusvaheline valuutafond, rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht. maailma majanduses, mi...
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2011/2012.õa. Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: · Kogunenud oli piisav hulk andmeid · Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele · Hakati kasutama arvuteid · Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. · Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste s...
1. Millistes sõdades on eestlased osalenud 13-20. Sajandini? 1. Ristisõda (Muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti) 2. Liivi sõda ( Rootsi, Taani, Venemaa, Poola soovisid ülemvõimu Läänemerel. 1558. aastal alanud sõja ajendiks oli nn "Tartu maks", mis oli venelaste väljamõeldis, mille kohaselt Vene tsaarile tuli maksta üks mark iga Liivimaa elaniku pealt. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga algas kolme kuninga võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 ...
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajam...
Korilus Varaagraa Hilisagraal Varaindustria Hilisindustriaalneü Infoü. lneü. neü. alneü. . Postindustriaal neü. 1.Perioodi Vanim,rä Inimesed Ühendati Ühiskond oli Tekkisid suured Kõrgtehnoloo lühiiseloom ndava jäid karjakasvat tark. Tekivad tööstuslinnad, giline ustus eluviisiga paiksetek us,põllundu seadusriigid. rajati korralik ühiskond, ,kuulus s, tegeledi s. Toodeti Sündis XV raudteesüsteem, väga mõnisada põllu juba.müügi Euroopas.Ma aurulaevad, arenenud. inimest.K majandus ks. Tekkis ailma ülemaailmne Tööstuse üttimine...
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KT NR 1 ,,MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL“ 1. Milliste ajalooallikate põhjal on võimalik teha järeldusi muinasaja kohta? Kuivõrd täpsed need on? 2. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? 3. Nimeta õiges järjekorras muinasaja perioodid ja iseloomusta neid lühidalt. Too välja perioodide erinevused! 4. Iseloomustage eestlaste muinasusundit! 5. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset...
Mis toimus raudse eesriide taga? II maailmasõja tagajärjel jagunesid riigid laias laastus kaheks. Ühel pool oli USA ning demokraatlikud lääneriigid, teisele poole jäid aga sotsialistlikud riigid nii Kesk- kui Ida-Euroopast, samuti ka Aasiast, kes olid NSV Liidu koosseisus. Teisiti öeldes jagunesid riigid ühelt poolt NSV Liidu, Varssavi pakti sõltlasteks ning teiselt poolt NATO sõltlasriikideks. Raudne eesriie oli üks külma sõja saavutustest, see oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest 1934-1990 aastatel erinevate abinõudega, mille hulka kuulusid näiteks piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, tsensuur ning salapolitseiline kontroll. Eesti oli üks riikidest, kes jäi raudse eesriide mõjusfääri. Tähtsamaiks infokanaliks kujunes lääne meedia, kõige levinumaks peeti raadiot, mida kuulati üle Eesti. Hiljem, 1960ndate lõpus, sai Eesti põh...
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, ku...
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esi...
Maroko on riik Loode-Aafrikas Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esi...
Hiina asend Hiina on suur ja rahvarohke maa Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul.Läänes piirab seda Tiibeti mägismaa,põhja poolt Mongoolia tasandikud.seal rändasid vanasti sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud.Hiinat läbivad mitmed suured jõed,mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja saabuvad Vaiksesse ookeani.põhjapoolne kannab nime Huang He ehk Kollane jõgi ja see suundub kollasesse merre.Ta kannab enda vooluga kaasa kollast muda ehk lössi,see teeb maad pehmeks ja viljakandvaks.Lõuna pool voolab Jangtse jõgi _____________________________________________________________________ Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orust kuni 2000 eKr ja levis sealt hiinasse.algul kasvatati hirssi,kuid aja pikku hakkati seal kasvatama riisi,Riis vajab palju vett: terad külvatakse mulda siis kui põld on üleni veega kaetud.Lisaks põlluharimisele peeti koduloomi:sigu,lambaid ja veiseid.Selle kõrval edenes juba siidiusside kasvatamine.Siidiu...
A · Kui on ainsus · Kui asjast räägitakse esimene kord · Kui räägime, et üks paljudest (one of many) · Ametid · Rahvused, usundid · Muusikalised instrumendid · Peale what ja such (what a pretty girl) · Millelegi viidates, näidet tuues (the mouse had a tiny nose) · A hundred, a thousand, a million · A journey, a trip · Kui kellelgi on midagi .. (a long nose, a strong heart, a nice face) · Nähtavate (füüsilistese) asjade kohta (This is a chair) · Mõõtes midagi (once a week, £12 a kilo) · Kui kasutame pärisnime endale mitte teadaoleva isiku kohta · Üldistuste puhul · Kellegi tehtud kunstiteos (I'd like to have a Monet.) · Komplimente tehes (It was a nice day) · Midagi seletades (A apple is frukt what grows on trees.) · Kui räägime konkreetsest asjast; kui kuulaja/lugeja ei tea, kellest jutt; kui ei loe, kellest täpselt räägitakse · Kui räägitak...
Linnastumine Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Sydney Ü.Liiberi foto Suurem osa inimesi tahab linnas elada · Aastal 1800 elas vaid 3% maailma rahvastikust linnades, 1900.a. juba 13% ja 1950. a. 29% ning 2008. a. 50%. 2025. aastal elab linnades tõenäoliselt juba 60% rahvastikust. % 1950 2000 2050 · Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub elama linnadesse. Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Kanada Islan Venemaa ...
Demograafiline kriis , rahvastiku vananemine Nt. Iive negatiivne: venemaa, eesti, läti, leedu, tsehhi, ungari Tunnused: Sündimus väga väike Põhused: naise roll suhteliselt kõrge, religioon vähetähtis paljudes riikides protestantlus, haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajast...
Globaliseerumine on tervet maailma haarav maj. ja kultuuriliste sidemete laienemine ja tihenemine, mis saab teoks tänu kaasaegsetele side ja transpordivahenditele. Mõõdetakse glob.indeksiga (koosneb kodanike kontaktid välismaaga lähtuvalt rah.vahelistest reisidest ja kaupade vahetuse hulgast ja kaugekõnede arvust). Tihe konkurents > odavad ja kvaliteetsed kaubad Suretatakse välja väikeettevõtted Tehnoloogia kiire areng Väh.arenenud riigid ei suuda kallist tehnoloogiat osta või ise arendada Võimalus investeerida üle ilma Ebastabiilsetesse riikidesse ei investeerita Raha ja inimeste vaba liikumine Kuritegevuse kasv Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade häv...
Mesopotaamia ja Egiptus: pigem erinevad kui sarnased Palju on vaieldud ning arutletud teema kas Mesopotaamia ja Egiptus on sarnased või erinevad. Kuid kuidas siis on? Kas nad on erinevad või sarnased? Egiptus ja Mesopotaamia asusid mõlemad jõgede delta aladel, kuid nad sõltusid üleujutustest, sest vihma neis riikides eriti ei sadanud. Niiluse alam- ning keskjooksul asuval Egiptusel olid siiski paremad tingimused, sest niiluse üleujutused olid igati korrapärased ning ettearvatavad. Mesopotaamias agaolid lood kehvemad. Üleujutused olid ettearvamatud: nad võisid tuua õnne, kuid samas võisid nad ka saagi täielikult hävitada. Samuti puudusid Mesopotaamias erilised maavarad. Ühiskonna poolelt oli mõlemas riigis orjade osatähtsus väike, kuid Egiptuses kasutati orje siiski paljude tööde tegemisel. Egiptust võiks ,,lauga lüües" üldse alamklassiks pidada, sest peamise elanikkonna moodustasid talupojad ning puudusid linnad...
Nähtused, mis iseloomustavad globaliseerumist : 1) Kolooniad iseseisvuvad 2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon Kaasaegne tööjaotus : Etapi nimetus ja kirjeldus Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna? Uurimis-ja arendustegevus Ülikoolid, teaduspargid. On vaja palju kapitali. Detailide ja osade valmistamine Tööjõu hind on odav Kokku monteerimine ...
Geograafiline asend ja looduslikud tingimused: tänapäeva Iraagi territoorium, Eufrati ja Tigrise vaheline ala, vihma sadas vähe peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti ...
Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutav...
B-rida 1. Mis on agraarühiskond? Põllumajandusühiskond 2. Too 4 näidet Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, vahel ka kalapüük ja kus tööd tehakse peamiselt kätega. 3. Mis on geograafiline tööjaotus? Näide Geograafiline tööjaotus ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest, sh. ka inimtekkelistest eelistest. NT: Eestis ei toodeta autosi ega kasvatata banaane, sest see poleks kasulik/tulus. 4. Kaardil on.. OPEC Naftat transportiv riikidevaheline organisatsioon 5. India ja Suurbritannia võrdlus 6. Näitajat veel, mis näitab, et riik on arenenud Sündimus, suremus, eluiga, haridustase, põllumajanduses hõivatud sector, SKT. 7. Mis on IMF eesti keeles? Rahvusvahelise valuutafond 8. Mis on NAFTA eesti keeles? Kõik liikmed. Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Riigid: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhi...
Arutle ja analüüsi 1. Paljud teadlased peavad olmeeke tsivilisatsiooni alusepanijaks Kesk-Ameeriklasi. Kuna umbes 400 aastat eKr tabas olmeeke tsivilisatsiooni langus, mille tagajärjel hävinesid enamik nende linnadest. Kuntsti ja püramiidtemplite eeskuju jälgisid just Kesk.Ameerika rahvad veel pikka aega. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just vihmase perioodi tõttu juunist oktoobrini. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid ning talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika k...
annaabi.ee 
