Lineaarne sõltuvus. Mõnikord aetakse omavahel segi võrdeline seos ja lineaarne seos ehk lineaarne sõltuvus. Lineaarne seos on üldisem seos kui võrdelisus. (Niisugust funktsiooni nimetatakse mõnikord ka lineaarse asemel "afiinseks" funktsiooniks (inglise keeles affine function), sest mõned matemaatikud jätavad "lineaarsuse" mõiste funktsioonidele kujul f (x) = ax.) Kahe muutuja vahelise lineaarse seose puhul kehtib muutujate x ja y vahel seos y = ax + b, kus a ja b on konstandid,
Lineaarne Regressioon Nimi: Birgit Esimene graafik Perenimi: Albert y Grupp: IASB30 x Mõõtmiste algus: 10/18/2014 14:29 Mõõtmiste lõpp: 10/18/2014 14:38 Teine Graafik Uuritav metall: m2 x
Väiksel käsitöö vabrikul on plaan oma ettevõte rajada suuremasse asulasse. Seoses sel ära kasutada nii, et toodete valmistamisest saadav tulu oleks suurim. Käsitöö vabrikul lõng(mis tuleb täielikult ära kasutada), C lõng ja D lõng. Ettevõte valmistab hetkel ne sokid, sall ja kampsun. Alljärgnevad tabelis on toodud toodete valmistamiseks kuluv materjal ning saadav kasum ühe toote k Tooted Ressursid kogus (kg) Käpikud Villased sokid A lõng 360 0.2 0.1 B lõng 225 0.1 0.3 C lõng 400 0.2 0.2 D lõng 120 0.1 0.2 Hind 10 ...
0⃗ a1 +0 ⃗ ak =⃗0 . a 2+ …+0 ⃗ Mittetriviaalne – kui lineaarkombinatsiooni kordajate seas leidub väheb üks nullis erinev kordaja. LINEAARNE SÕLTUVUS JA LINEAARNE SÕLTUMATUS DEF1: Vektorite süsteem a1 , ⃗ ⃗ a2 , … ,⃗ ak on lineaarselt sõltuv, kui leidub vektoritest moodustatud mittetriviaalne lineaarkombinatsioon, mis on võrdne nullvektoriga. DEF2: Vektorite süsteem a1 , ⃗ ⃗ a2 , … ,⃗
Microsoft Excel 14.0 Sensitivity Report Worksheet: [Maj.probleem.xlsx]Sheet1 Report Created: 11.11.2012 22:13:35 Variable Cells Final Reduced Objective Allowable Allowable Cell Name Value Cost Coefficient Increase Decrease $B$14 muutujad x1 0 -86 1200 86 1,0000E+030 $C$14 muutujad x2 6 0 1700 1,0000E+030 64 $D$14 muutujad x3 0 -29 750 29 1,0000E+030 $E$14 muutujad x4 16 0 1000 1,0000E+030 67 Constraints Final Shadow Constraint Allowable Allowable Cell Name Value Price R.H. Side Increase Decrease $H$14 valge v 254 0 370 1,0000E+03...
ning prognoos on seda täpsem, mida tugevamini sõltumatu(d) tunnus(ed) sõltuva tunnusega seotud on. Antud juhul on determinatsioonikordaja R² väärtus 0,213, mis tähendab, et seos sõltuva ja sõltumatute tunnuste vahel on olemas (0≤ R² ≤1). Kasutades korrelatsioonanalüüsi (Pearson), uurisin tegurite omavahelisi lineaarseid korrelatsioone. Sotsiaalteaduste puhul võib küllaltki tugevaks seoseks pidada juba korrelatsioonseoseid tugevusega (absoluutväärtuselt) üle 0,5. Kuna lineaarne korrelatsioon eeldab arvulisi tunnuseid, on sugu sellest analüüsist välja jäetud. Tabel 1. Tunnuste vaheline korrelatsioonseos Tunnused 1 2 3 4 5 1. Matemaatika - - - - - ärevus 2. Matemaatika õpetaja -0,13* - - - - toimetulek klassiruumis 3. Huvi matemaatika -0,42* 0,25* - - - vastu 4
· Seos kahe tunnuse vahel kovariatsioon korrelatsioon Harilik lineaarne · Harilik lineaarne regressioonmudel Vähimruutude meetod parameetrite hinnangute leidmiseks regressioonmudel
Kodutöö: Lineaarne regressioonanalüüs PD <- read.csv("puud15.CSV") # parameeter sep="," ja dec="." PD$d_k<-with(PD, ifelse(d2>0,(d1+d2)/2, d1)) PD.<-subset(PD, prt==642 & aasta==2001) PD.<-droplevels(PD.) plot(h~d_k,data=PD.) PD.H <- subset(PD., h>0 & hv>0) table(PD.H$pl) PD.KU<-subset(PD.H, pl=="KU") par(mar=c(4.5,4.5,1,1)) plot(NULL,xlim=c(0,40),ylim=c(0,25),xlab="diameeter, cm", ylab="kõrgus, m") abline(v=seq(0,40,10),lty=3,col="grey75") abline(h=seq(0,25,5),lty=3,col="grey75") # abijooned points(h~d_k,data=subset(PD.KU),lwd=1) with(subset(PD., pl=="KU"),rug(d_k)) 1. Sirge h=a+b*d M1 <- lm(h~d_k, data=PD.KU) summary(M1) D<-0:40 M1.pred <- predict(M1,newdata=data.frame(d_k=D)) lines(D,M1.pred, col="red") coefficients(M1)[1] coefficients(M1)[2] # dobavit' p-value v tablicu v vide * summary(M1)$adj.r.squared summary(M1)$sigma # sqrt(sum(M1$residuals^2)/(length(M1$residuals)-2)) AIC(M1...
Korrutada saab kaht maatriksit, millest esimese teguri veergude arv võrdub teise teguri ridade arvuga. Maatriksite korrutise iga element on esimese teguri mingi reavektori skalaarkorrutis teise teguri mingi veeruvektoriga. Tegurite järjekorra muutmisel ei pruugi korrutis eksisteerida või on korrutis erinev. aijT = a ji aijT AT aij A Maatriksi transponeerimisel vahetatakse maatriksi read ja veerud omavahel ära V = ( A1 ;...; Ak ) R m×n Lineaarne kombinatsioon 1 A1 + ... + k Ak Sama dimensiooniga maatriksite (vektorite) hulga lineaarne kombinatsioon saadakse iga maatriksi (vektori) korrutamisel mingi arvuga ja korrutiste liitmisel 1 ;...; k R Lineaarse kombinatsiooni kordajad Lineaarne sõltumatus 1 A1 + ... + k Ak i 0 A1 + ... + 0 Ak = k lineaarselt sõltumatu mitte nullmaatriksi (vektori) lineaarne kombinatsioon saab võrduda nullmaatriksiga (nullvektoriga) ainult siis, kui kõik lineaarse
Kõvaketas Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav. Vajaduse koral vahetatakse ta välja koos kettaseadmega. Kõvaketta eeliseks võib lugeda ka suurt töökindlust. Kettaseadmesse sisse ehitatul...
nimetatakse polarograafilisteks laineteks. Voolutugevuse järsk suurenemine iseloomustab olukorda, kus tilkelektroodi potentsiaal saavutab väärtuse, mille juures uuritavas lahuses sisalduvad ioonid hakkavad redutseeruma tilkelektroodil. Elektroodil kulgeva protsessi kiirust iseloomustab difusioonivoolu tugevus, mis sõltub ioonide kontsentratsioonist lahuses. Tasakaalu olukorras on difusiooni piirvoolu tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel lineaarne seos: Id = k c, kus · Id difusiooni piirvoolu tugevus · k Ilkovitsi konstant · c depolarisaatori kontsentratsioon Lineaarne seos difusiooni piirvoolu tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel on aluseks kvantitatiivsele polarograafilisele analüüsile. Polarograafilise laine asend pingetelje suhtes sõltub depolarisaatori keemilisest iseloomust. Laine asend määratakse poollainepotentsiaali abil, mis iseloomustab elektroodi potentsiaali, mille juures
.........................................7 T-test sõltumatute gruppidega............................................................................ 7 T-test sõltuvate gruppidega................................................................................. 8 Mann-Whintey U Test (e. mitteparameetriline t-test)...........................................8 Korrelatsioon....................................................................................................... 9 Lineaarne (paaris)regressioon...........................................................................10 Logistiline regressioon....................................................................................... 11 1 Andmefailid SPSS'is 1) Sõltumatute gruppidega katseplaan KI valed 6iged VAS vanus sugu katsetingimus
Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv? Margus Teearu VPG 10a Tegurid, mis mõjutavad tolmu teket · Teekate · Ilm · Auto kuju Teekate · Liiv · Kruus · Kivi · Muld Ilm · Niiske/märg · Kuiv Auto kuju · Aerodünaamilisus Kõige enam mõjutabki siiski seda tolmu keerlemist just see, et auto ei ole aerodünaamiline. See tähenab, et need keerised, mis tekivad auto taga ja selle tolmu üles keerutavad ongi põhjustatud just ümber auto kumeruste liikuvast õhust. Kuid miks? Mis on Aerodünaamika? · Aerodünaamikaks nimetatakse teadust, mis käsitleb kehade liikumist õhus ja seejuures tekkivaid jõude. Kuidas mõjutab aerodünaamika tolmu teket? · Võtame esimeseks näiteks ühe ketta. · Õhuosakesed, põrkudes vastu ketta esiosa, ei jõua küllaldase kiirusega üle ketta servade voolat...
vali kõik õiged : Vali üks või enam: esimene funktsioon on monotoonne ? - VALE teine funktsioon on monotoonne ? - VALE kolmas funktsioon on monotoonne ? - VALE neljas funktsioon on monotoonne ? viies funktsioon on monotoonne ? - VALE kuues funktsioon on monotoonne ? Küsimus 5 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised tõeväärtustabelid järgnevast kuuest esitavad lineaarset loogikafunktsiooni ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: esimene funktsioon on lineaarne ? teine funktsioon on lineaarne ? kolmas funktsioon on lineaarne ? - VALE neljas funktsioon on lineaarne ? - VALE viies funktsioon on lineaarne ? - VALE kuues funktsioon on lineaarne ? Küsimus 6 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad loogikaavaldised esitavad monotoonset loogikafunktsiooni ? vali kõik õiged : Vali üks või enam: esimene avaldis esitab monotoonset funktsiooni ? teine avaldis esitab monotoonset funktsiooni ?
11.2012 19:39 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikafunktsioonide klassid file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... 1.00 vali kõik õiged : Select one or more: esimene funktsioon on lineaarne ? teine funktsioon on lineaarne ? kolmas funktsioon on lineaarne ? neljas funktsioon on lineaarne ? viies funktsioon on lineaarne ? kuues funktsioon on lineaarne ?
Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia põhineb süsinikuaatomi võimel moodustada piki ahelaid kovalentsete sidemetega. Süsinikuahel võib olla lineaarne, hargnenud, tsükliline. c-c-c-c-c (lineaarne) c c-c-c-c (hargnenud) c c c c (tsükliline) c c c Kehtib HONC reegel, mis ütleb et vesinik saab moodustada ühe kovalentse sideme,hapnik 2, lämmastik 3 ja süsinik 4. ALKAANID (süsivesinikud) Süsiniku ja vesiniku ühendid; küllastunud ühendid e. Süsinikuaatomite vahel on ainult üksik sidemed. -aan (peaahela lõpp) -üül (kõrvalrühm) 1-met 6-heks 2-et 7-hept 3-prop 8-okt
(4) (8) (12) KOMBINATOORIKA VALEMEID Variatsioonid n-elemendist k-kaupa Kombinatsioonid n-elemendist k-kaupa (järjekord pole oluline) Newtoni valem Funktsiooni keskmine Kahe funktsiooniga väärtus vahemikus [a ; b] piiratud kujundi pindala Lineaarne 1. järku DV DIFERENTSIAALVÕRRANDID Homogeensed 1. järku DV Konstantsete kordajatega lineaarne homogeenne 2. järku DV Konstantsete kordajatega lineaarne mittehomogeenne 2. järku DV otsides: kuju kuju Vektorid ja tasandid
=x−α funktsioon. α x α Osatuletisega DV-d: √x=x otsitav α f-n on mitme muutuja funktsioon. Pärast asendada u=y/x tagasi. Lineaarne – otsitav f-n ja kõik selle tuletised esinevad võrrandis esimeses astmes Lineaarne I järku DV: Homogeensed – ei sisalda vabaliikmeid y’=cy + x2 – I järku lineaarne mittehomogeenne dy + P ( x ) y=Q ( x) y’’ + w2y = 0 II järku lineaarne homogeenne dx y’’ – xy’ + y = 0 II järku lineaarne homogeenne y’ = y2 + 1 I järku mittelineaarne homogeenne
y(x0)=y0, y'(x0)=y1,..., y(n-1)(x0)=yn-1 Lahendi olemasolu ja Olgu f(x,y) ja f'y määratud ja pidevad muutujate x,y piirkonnas D. Siis iga ühesuse teoreem punkti (x0, y0) D korral on Cauchy ülesandel y'=f(x,y), y(x 0)=y0 parajasti üks lahend y=y(x) Lineaarne Lineaarseks esimest järku diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis diferentsiaalvõrrand on lineaarne otsitava funktsiooni y ja selle tuletise y' suhtes Lineaarse y'+P(x)y=Q(x) diferentsiaalvõrrandi üldkuju Homogeenne Homogeenseks esimest järku diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrand diferentsiaalvõrrandit y'=f(x,y), kui f(x,y) on 0-astme homogeenne funktsioon: f(tx,ty)=f(x,y)>0 Homogeense diferentsiaalvõrrandi Homogeenne diferentsiaalvõrrand on esitatav kujul y'=f ( yx ) üldkuju
Teemad · Mitmene lineaarne regressioonmudel Mitmese lineaarse regressioonmudeli parameetrite hindamine Parameetrite tõlgendus Standardiseeritud kordajad Mitmene regressioonmudel I ANOVA tabel
vajadusel välja jätta. Lineaarse korrelatsioonikordaja puuduste tõttu kasutatakse ka teisi seosekordajaid Spearmanni, Kendalli. Siis kui arvad, et nähtuste vahel peaks tulema tugev seos, aga r tuleb väga väike siiski. Korrelatsioon puudub: r=0; korrel on nullist erinev r =/ 0 (võrdusmärg läbiva kriipsuga) 17. Korrelatsioonikordaja (p) 2 juhusliku suuruse X ja Y vahelise lineaarse, seose tugevust ja suunda võimaldab mõõta lineaarne paariskorrelatsioonikordaja. Võib olla positiive/negatiivne. Saab olla vahemikus 1/+1. Kordaja märk näitab 2 juhusliku suuruse X ja Y ühise muutumise suunda. Mida suurem on kor.kordaja absoluutväärtus, seda tugevam on uuritavate nähtuste vaheline lineaarne seos. Kor.kordaja ruut ehk determinatsioonikordaja näitab kui suure osa ühe tunnuse hajuvusest saab kirjeldada teise tunnuse abil. Kui H0 on õige, siis 2 juhusliku suuruse vahel seost ei ole. 18
Õige Hindepunkte esinemissagedused või osakaalud. Seejärel ehitatakse x-teljele üksteisest veidi eraldatud tulbad, mille all asuv sõna või arv 1.00/1.00 näitab tunnuse väärtust , tulba kõrgus näitab aga osakaalu või esinemissagedust . Küsimus 5 Leidke õged vastused. Õige Hindepunkte Mida mõõdab lineaarne Lineaarne korrelatsioonikordaja mõõdab tunnuste vahelise lineaarse seose tugevu 1.00/1.00 korrelatsioonikordaja? Millised on Spearmani astak- Spearmani astak-korrelatsioonikordaja omadused on analoogilised lineaarse korre korrelatsioonikordaja omadused?
1000 toodet kuus. Leidke kasumi funktsioon. q-250 p-250 = 1000-250 200-250 -50(q-250)=750(p-250) -50q+2500=750p-187500 -50q=750p-200 000 q=4000-15p p=266,67-0,067q Kulufunktsioon: C(q)=93,1q+6150 Tulufunktsioon: R(q)=266,67- 0,067q Kasumifunktsioon: ( q )=93,1q +6150-266,67+ 0,067 q=93,167 q+ 5883,33 4. Odra nõudlus oli 680 kg, kui hind oli 140 /t ja 610 kg,kui hind on 180/t. Leida lineaarne nõudlusfunktsioon ja skitseerida graafik. q-680 p-140 = 610-680 180-140 40(q-680)=-70(p-140) 40q-27 200=-70p+9800 40q=-70p+37 000 q=925-1,75p 5. Koolikoti valmistaja on kindlaks teinud, et summaarne püsikulu on 21 000 eurot ja ühe koti valmistamise muutuvkulu 8 eurot. Kui suur on q koti valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ühe koolikoti müügihind on 14 eurot? Leida kasumilfunktsioon. FC=21 000 VC=8q p=14q Kulufunktsioon: C(q)=8q+21 000
Võttes siin k=1/x saame, et homogeenne funktsioon sõltub vaid muutujate suhtest: (4.2) Def 4.2 võrrand (4.2) y'=f(x,y) on homogeenne kui funktsioon f(x,y) on homogeenne. Sõltub ainult suhtest y/x . On lihtne näha, et võrrand on homogeenne, kui A(x,y) ja B(x,y) on sama järku homogeensed. Et homogeenne võrrand (4.2) teisendub kujule (4.2)' , siis teeme teisenduse (4.4) , Siit saame leida ja Asendades võrrandisse (4.2)' saame , mis on juba eralduvate muutujatega võrrand. 5. Lineaarne esimest järku võrrand Def 5.1 esimest järku dif.võr on lineaarne kui sel on lineaarne funktsioon y ja selle tuletise y' suhtes y ja y' esinevad vaid esimeses astmes ja nende kordajad sõltuvad vaid x-ist. (5.1) Siin , sest vastasel juhul pole dif.võr. Jagades võrrandi (5.1) mõlemad pooled läbi a(x)-ga, saame: (5.1)' , kus Leiame võrrandi lahendi, otsime korrutist kujul: (5.2) Diferentseerides saame Asendades võrrandisse (5.1)' leiame, et . Võttes ühise teguri sulgude ette, saame: ,
Milline järgmistest väidetest Õige vastava lineaarse korrelatsioonikordaja r kohta on õige? Hindepunkte 1.00/1.00 Valige üks: a. Kordaja r võrdub nulliga b. kordaja r on negatiivne c. Kordaja r on positiivne Küsimus 8 Leidke õiged paarid. Õige Hindepunkte Kahe tunnuse vahel seos puudub lineaarne korrelatsioonikordaja võrdub nulliga 1.00/1.00 Kahe tunnuse vahel on kasvav seos lineaarne korrelatsioonikordaja on positiivne Kahe tunnuse vahel on kahanev seos lineaarne korrelatsioonikordaja on negatiivne
Rahvuskultuur organisatsioonikäitumises Reelika Rohi OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsioon...
RUUMIKS ja tema elemente vastavalt VEKTORITEKS. DEFINITSIOON 2. Kui on antud nullist erinevate vektorite süsteem e1, e2, . . . , en ja arvude süsteem 1 , 2 , . . . , n , siis avaldist 1e1 + 2e2 + . . . +nen , (A) mis määrab mingi vektori, nimetatakse vektorite e1, e2, . . . ,en LINEAARSEKS KOMBINATSIOONIKS. Kui selles avaldises kõik kordajad võrduvad üheaegselt nulliga, st 1 = 2 = . . . = n = 0, siis öeldakse, et lineaarne kombinatsioon on TRIVIAALNE. Vastasel korral, kui kas või üks kordajatest i , i = 1, 2 , . . . , n, on nullist erinev, öeldakse, et lineaarne kombinatsioon on MITTETRIVIAALNE. DEFINITSIOON 3. Kui avaldis (A) võrdub nullvektoriga ainult siis, kui kõik kordajad on nullid, st ainult siis, kui avaldis (A) on triviaalne lineaarne kombinatsioon, siis öeldakse, et vektorid e 1, e2, . . . ,en moodustavad LINEAARSELT SÕLTUMATU SÜSTEEMI. DEFINITSIOON 4
RUUMIKS ja tema elemente vastavalt VEKTORITEKS. DEFINITSIOON 2. Kui on antud nullist erinevate vektorite süsteem e1, e2, . . . , en ja arvude süsteem 1 , 2 , . . . , n , siis avaldist 1e1 + 2e2 + . . . +nen , (A) mis määrab mingi vektori, nimetatakse vektorite e1, e2, . . . ,en LINEAARSEKS KOMBINATSIOONIKS. Kui selles avaldises kõik kordajad võrduvad üheaegselt nulliga, st 1 = 2 = . . . = n = 0, siis öeldakse, et lineaarne kombinatsioon on TRIVIAALNE. Vastasel korral, kui kas või üks kordajatest i , i = 1, 2 , . . . , n, on nullist erinev, öeldakse, et lineaarne kombinatsioon on MITTETRIVIAALNE. DEFINITSIOON 3. Kui avaldis (A) võrdub nullvektoriga ainult siis, kui kõik kordajad on nullid, st ainult siis, kui avaldis (A) on triviaalne lineaarne kombinatsioon, siis öeldakse, et vektorid e 1, e2, . . . ,en moodustavad LINEAARSELT SÕLTUMATU SÜSTEEMI. DEFINITSIOON 4
Sirge tõusu ja selle määramatuse arvutamine Mõnikord on vaja uurida funktsionaalset sõltuvust kahe füüsikalise suuruse, näit. x ja y vahel. Käsitleme siinkohal ainult juhtu, kus see sõltuvus on lineaarne, s.t. seda saab esitada valemina kujul y = kx + m , kus k on lineaarliige ja m vabaliige. Graafiliselt kujutab niisugust sõltuvust xy- teljestikus sirge, lineaarliiget k nimetatakse sel juhul sirge tõusuks. Nimetatud sõltuvuse lähemaks uurimiseks anname suurusele x erinevaid väärtusi ja mõõdame neile vastavad suuruse y väärtused. Tulemused kanname paarikaupa xy- teljestikku kui katsepunktid. Alljärgneval joonisel on need kujutatud kui ristikeste keskpunktid.
arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Depretsiatsiooni(amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa) * tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000,
ÕPIK LK 251 TEST T-10.1 Firma ostis 2.01.20X9 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat, mille jooksul läbisõit moodustab 500 000 kilomeetrit. Lõpetamismaksumus on 10 000 krooni. Esimesel aastal läbis veoauto 90 000 kilomeetrit. Depretsiatsioonikulu on esimesel aastal kõige suurem kahekordselt alaneva jäägi meetodi rakendamisel. SEST.... Kui lõpetamismaksumus on 10 000 eurot, siis kuluks tuleb kanda 100 000 eurot (110 000 10 000 = 100 000). I LINEAARNE MEETOD Lineaarse meetodi puhul läheb 5 aasta jooksul igal aastal kuluks 20 000 eurot (100 000 / 5 = 20 000) II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD Kuluks kantakse niipalju, kuipalju on kasutatud. Aluseks võtan läbisõidu. Kulu 1 km kohta = 100 000 / 500 000 = 0,2 kr/km Esimesel aastal 90 000 km läbitud, seega kulu on 90 000 * 0,2 = 18 000 III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% Esimesel aastal kuluks kantakse 110 000 * 0,4 = 44 000
Töötab ainult aeglaselt muutuvate parameetritega. Kiirete muutustega muutub ebastabiilseks. 2 Praktikum 2: Palli juhtimine rennil Teises praktikumis proovisime palli hoidmist rennil erinevate regulaatoritega. Kahjuks selle kohta praktiliselt märkmed puuduvad. Katsetatud juhtumid olid lineaarne diskreetajasüsteem, lineaarne pidevajasüsteem ja mittelineaarne diskreetajasüsteem. Süsteemi parameetrid sealjuures olid järgnevad: M mass of the ball 0.11 kg R radius of the ball 0.015 m d lever arm offset 0.03 m g gravitational acceleration 9.8 m/s^2 L length of the beam 1.0 m J ball's moment of inertia 9.99e-6 kgm^2 r ball position coordinate alpha beam angle coordinate theta servo gear angle Praktikum 3: Närvivõrkude õpetamine Kolmandas praktikumis hakkasime juba tegelema närvivõrkudega. Asi läks minu
(nt tuletõrje automaatne signalisatsioon + sprinklersüsteem) Automatiseeritud juhtimine. Osaline seadme automatiseerimine on selline, kus reguleerimisobjekt mõni üksik protsess on automatiseeritud. Seadme kompleksne (ka poolautomaatne) automatiseerimine on selline, kus ainult käivitamine ja seiskamine ja reziimide muutmine toimub käsitsi, kõik ülejäänud protsessid on automatiseeritud. 4.Automaatsüsteemide elementide karakteristikud. Staatiline karakteristik. Lineaarne ja mittelineaarne karakteristik. Elemendi ülekandetegur või võimendustegur. Anduri tundlikkus. Väljundsignaali sõltuvuse graafiline kujutamine sisendsignaalist püsiväärtusel nimetatakse staatiliseks karakteristikuks. a) Lineaarne karakteristik b) Mitte lineaarne karakteristik c) Elemendi ebatundlikuse
2010 2011 5066 14679 2011 2012 5499 14056 2012 2013 5888 13531 2013 2014 5630 13551 2014 2015 6220 13907 Summa 228693 479744 Keskmine 7623.1 15991.466667 Valimimaht 30 2. Lineaarne korrelatsioonikordaja: 2.1 Leiame lineaarse korrelatsioonikordaja (r) materjalides toodud valemi põhjal: valemis kasutatavad summad on leitud ülal tabelis n xi yi xi yi r n x x n y y 2 i i 2 2 i i
mittenegatiivsed väärtused, mis annaksid etteantud lineaarsele funktsioonile (sihifunktsioonile) optimaalse (maksimaalse või minimaalse) väärtuse ning rahuldaksid seejuures kõiki etteantud lineaarseid võrratusi või võrdusi (kitsendusi). Kui lisaks sellele on esitatud nõue, et osa tundmatuid (või kõik tundmatud) omandaksid vaid täisarvulisi väärtusi, siis vastavat ülesannet nimetatakse osaliselt (või täielikult) täisarvuliseks planeerimisülesandeks. Seega lineaarne planeerimisülesanne koosneb järgmistest osadest: sihifunktsioon, tingimuste (kitsenduste) süsteem, tundmatute mittenegatiivsuse nõue. Selliseid tundmatute väärtusi, mis rahuldavad kõiki tingimustesüsteemi nõudeid ja mittenegatiivsuse nõuet, nimetatakse lubatavaks lahendiks ehk plaaniks. Tundmatute väärtusi, mis nimetatule lisaks muudavad sihifunktsiooni väärtuse ekstremaalseks (suurimaks või vähimaks), nimetatakse optimaalseks
Nii religioossete, ajalooliste ja isikliku elu tsüklite aluseks on looduse tsüklilisus. Kristlikku kultuuri kuuluva inimese teadvuses tõlgendatakse aega kaheselt aeg, mis möödub ja aeg, mis kestab nn inimlik aeg ja absoluutne (jumalik) aeg. Jumalik aeg kui ajalikkuse ülim aste; ajatus kui inimliku kultuuri ülim idee ja ihalus, mille poole püüeldakse. Inimlik aeg, vastupidiselt, on liikuv, mööduv ning see on subjektiivne, kuna lähtub ainult inimesest endast. Inimlik aeg on lineaarne, liikudes minevikust olevikku ja olevikust tulevikku vääramatult Viimse Kohtupäeva suunas. Selge alguse ja lõpuga ajaline lineaarne maailmapilt, mis põhineb juudi-semiidi ajakontseptsioonil, manifesteeriti kristlikus religioonis. Modernistliku ajakäsitluse aeg kui alguse ja lõputa sirgjoon määrati ratsionalismi ja valgustusfilosoofia valguses 18. sajandil, kui aega hakati mõistma kui ühe-dimensioonilist
3'eksonukleaasid). Endonukleaasid lagundavad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid ahelasiseselt Nukleiinhapete struktuurid: - Primaarstruktuur: Lämastikaluste järjestus polünukleotiidahelas - Sekundaarstruktuur : Polünukleotiidahela ruumilie struktuur - Tertsiaalstruktuur: Polünukleotiidahela ,,pakend" rakus v rakutuumas DNA molekuli võimalikud sekundaarstruktuurid: - Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks) - Tsükliline kaksikspiraalne - Üheahelaline DNA ja RNA erinevused : Sekundaarne strukuur RNA: - Vabakujuline ahel - Osaliselt( iseenda ümber) spiraliseerunud ahel - Spetsiifilise kujuga ahel DNA: - Lineaarne kaksikspiraalne (biheeliks) - Tsükliline kaksikspiraalne - Üheahelaline B-DNA: Paremakäeline, pikem ja peenem kui A-DNA 3,32 A ja 10 bp pöörde kohta
Lineaarsed võrrandisüsteemid Lineaarne võrrand Definitsioon Lineaarse võrrandi all mõistetakse võrrandit kujul a1 x1 + a2 x2 + ... + an xn = b, (1) kus a1 , ... , an ja b on fikseeritud (antud) arvud ning x1 , ... , xn on tundmatud. http://www.hot.ee/habib/MindReader.htm Arvu b nimetatakse vaadeldava võrrandi vabaliikmeks, arve a1 , ... , an aga tema kordajateks. Näide Võrrandis 5 x + 3 y - 2 z = -4 on vabaliikmeks arv 4, kordajateks arvud 5, 3 ja 2 ning tundmatud on
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:14.02.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli takistuse temperatuuriteguri määramine. Metallist ja pooljuhist katsekehad elektriahjus, Pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia komputeriseeritud mõõteseade (vt. lisajuhend), isiklik diskett ja määramine. vähemalt üks leht valget paberit formaadis A4. Skeem Töö käik. 1. Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne. 2. Katseseadet kasutage lisajuhendis esitatud suuniste järgi. 3. Mõõtmistulemused printige kindlasti välja ja ...
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest
a) seda osa võimsusest mis läheb tõmbe tekitamiseks b) propelleri pöörlemiseks tarvisminevat võimsust c) propelleri poolt ajaühikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd d) propelleri poolt tehtavat tööd tõmbe tekitamiseks e) propelleri takistusmomendi ja pöörlemiskiiruse korrutist 3. Püsisammuga propelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt: a) paigalseisus tõmme max; kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm võrdub tegeliku sammuga b) paigalseisus tõmme maksimaalne: kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 arvestuslikul horisontaallennu kiirusel c) tõmme maksimaalne kiirusel, mis vastab propelleri max kasutegurile; kiiruse kasvades tõmbe vähenemine; tõmme 0 max horlennu kiirusel.
side. Sideme tüüp Ühendi tüüp Süsiniku aatomi Sidet moodust-te Sidemed süsinike tüüp el. arv vahel C C üksikside Küllastunud Tetraeedriline 1 paar G-side C=C Küllastumata Planaarne 2 paari G-side ja -side C=C Küllastumata Lineaarne 3 paari G-side ja kaks - sidet Nimetamine, isomeeria Alkeen CH3 - CH2 CH = CH2 but-1-een CH3 CH = CH - CH3 but-2-een CH3 CH3 CH CH = CH CH2 CH = CH2 6-metüülhept-1,4-dieen Alküün CH3 CH2 C = C CH3 pent-2-üün
Optimeerimine kasutatakse juhul kui arvutamine ei ole kasulik või on liiga tülikas. Optimeerimiseks nimetatakse programmi abil väärtuste sobitamist. On mitu varianti, kuidas saab optimeerida – antud töös ma kasutasin RANDOM (ehk siis juhusliku) ja GRADIENT (teiste sõnadega, “targa” variandi, mis kasutab gradient funktsiooni). 3. Veakfunktsiooni teavitus Veafunktsioon on väärtuste erinevuse funktsioon. Kõige tuntum variant on vähimruutude meetod. 4. Lineaarne simuleerimine/mittlineaarne simuleerimine? Lineaarset simuleerimist kasutatakse siis, kui skeem (või selle aseskeem) on lineaarne, ehk siis ei sisalda mittelineaarseid elemente (sh dioodid jne). Mittelineaarset simuleerimist kasutatakse kõikidel teistel variantidel. 5. Koond – ja hajusparameetritega süsteemid? Koondsüsteeme kasutatakse, kui on vaja optimaalselt hõivata antud diapasooni. Hajusparameetritega süsteeme kasutatakse kui on vaja kiirelt ja võimalusel odavalt
Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud: C(q)=Cf+Cvq, Tulufunktsioon=nõutav kogus*hind: R(q)=q*p, Kasumifunktsioon=tulufunktsioon-kulufunktsioon: P(q)=R(q)-C(q), Lineaarne nõudlusfunktsioon: P(qastmel d)=b+aq astmel d Lineaarne pakkumisfunktsioon: P(q astmel S)=b+aq astmel S, Tasakaalu tingimus: nõudlusf=pakkumisf, Tulufunktsioon: R=aq ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P
...n-1) n n z= r ¿ 4) Vektorruumi mõiste, vahetud järeldused aksioomidest. Vektorruum on-mittetühi hulk V mille elementitega saab teha 2 tehet.1)liitmine-2le ( , V on )elemendile on pandud + V vastandisse. 2) skalaarkorrutamine- vastavuse elemet( C V on pandud arvule( C R ja hulga elemendile ( V ) .vektorruumi element-on vektor. 5) Vektorite lineaarne sõltuvus ja sõltumatus. Lineaarse s~oltuvuse tarvilik ja piisav tingimus. Lineaarne sõltuvus- Vektorruumi X(üle korpuse K) vektorite hulka nimetatakse lineaarselt sõltuvaks, kui Vektorruumi X(ülekorpuse K) mingit vektorite hulka nimetatakse lineaarselt sõltumatuks, kui ta ei ole lineaarselt sõltuv 6) Vektorruumi baas ja mõõde. Vektori koordinaadid. Tasnd- kasutatakse vektorruum pikkusega 1 =1 kordinaadid-baasiks on iga 2 lin
Lahendus: a) võib olla nõudlusfunktsioon, sest hinna suurenedes nõutav kogus kahaneb; b) võib olla pakkumisfunktsioon, sest hinna suurenedes pakutav kogus suureneb; c) ei saa olla kumbki, sest ühegi p väärtuse korral pole q positiivne. ARVUTUSNÄITEID Näide 3: Antud nädalal osteti poest teatud kaupa 128 ühikut hinnaga 24 . Järgmisel nädalal hind langes 4 võrra ning läbimüük suurenes 8 kaubaühiku võrra. Leida nõudlusfunktsioon eeldusel, et see on lineaarne. 7 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Lahendus: Otsitav funktsioon on lineaarne (üldkuju y = ax+ b ), seega saab seda leida kujul q = a p + b Ülesande tingimuste põhjal saame koostada võrrandisüsteemi: 128 = 24 a + b b = 128 - 24 a 136 = 20 a + b 136 = 20 a + 128 - 24 a
5. Arvutasime võimendi müratemperatuuri järgneva valemi järgi: Te = T0 ( F - 1) = 290 (1,414 - 1) = 120 K Programmi poolt antud vastus on 122,2 K 6. Muutes esimese astme mürateguri väärtust vahemikus 1..4 dB (12 punkti) võtsime üles võimendi mürateguri sõltuvuse graafiku esimese astme mürategurist: Graafik 1. Võimendi summarse mürateguri sõltuvus esimese astme mürategurist. Sõltuvus on lineaarne (liidetakse juurde). 7. Muutes esimese astme mürateguri väärtust vahemikus 1..10 dB (10 punkti) võtsime üles võimendi mürateguri sõltuvuse graafiku esimese astme võimendustegurist: Graafik 2. Võimendi summaarse mürateguri sõltuvus esimese astme võimendustegurist. Siin ei ole enam sõltuvus lineaarne. 5. Kokkuvõte Tutvusime raadioseadmete tööd iseloomustavate parameetritega, praktikas
ja sisukas hüpotees. Korrelatsioonikordaja statistilise olulisuse kontrollimine seisneb hüpoteeside paari H0: r = 0; H1: r ≠ 0; kontrollimises 18. Regressioonanalüüs ja regressioonmudeli komponendid. Regressioonmudel koosneb deterministlikust ja juhuslikust komponendist. Y = deterministlik komponent + juhuslik komponent Tinglik keskväärtus on deterministlik komponent y=E[Y|X]+u Näiteks lineaarne regressioonmudel y=ax+b + u ax+b - deterministlik komponent ehk tinglik keskväärtus u - juhuslik komponent Regressioonanalüüs uurib suuruste vahelist sõltuvust ja võimalusi selle funktsionaalseks kirjeldamiseks etteantud valemi põhjal. Regressioonanalüüsi käigus leitakse regressioonmudeli deterministlik komponent, st leitakse vastava matemaatilise funktsiooni parameetrite hinnangud. 19. Vähimruutude meetodi olemus.
SÜSINIK Süsiniku aatomi välises elektronkihis on neli elektroni ja ta võib anda seega neli kovalentset sidet. Süsiniku aatom võib molekulis esineda neljas olekus: 4 üksiksidet 2 üksiksidet ja 1 1 üksikside ja 1 2 kaksiksidet kaksikside kolmikside C C C ruumiline tasapinnaline lineaarne (sirge) lineaarne (sirge) (tetraeedriline) LÄMMASTIK Lämmastiku aatomi välises elektronkihis on viis elektroni, millest kolme abil annab ta hõlpsasti kolm kovalentset sidet. Ülejäänud kaks elektroni annavad elektronpaari, mis on suunatud tetraeedri tippu. Lämmastiku aatom võib molekulis esineda kolmes olekus: 3 üksiksidet 1 üksikside ja 1 1 kolmikside N kaksikside ruumiline tasapinnaline tasapinnaline
vastandumise printsiibile, olulisuse printsiibile, majandusüksuse printsiibile, objektiivsusprintsiibile ) 15) Õpi pähe mis kuuluvad majandusaasta aruandesse! (nt kasumiaruanne , bilnass jne) 16) Kahekordne kirjendamine : deebetisse ja kreeditisse pannakse ühesugune summa! Need peavad võrdsed olema 17) ülesanne, kus oli olemas kauba lõppjääk, ost, müük ja taheti teada, palju oli algsaldo. ( vastus oli 50) 18) Lineaarne meetod. Antud soetusmaksumus ja lõppmaksumus ja aastad.Mis summas toimub igaastane mahakanne. (ühesugused summad on lineaarses meetodis iga aasta!) ostuhind lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse. 19) Puhkusetasu arvestati novembris ja maksti detsembris. Milllal tuleb kajastada puhkusetasu arvestamist (novembris) kordamine 3 ülesanne 4! 20) Mis kuulub kohustiste alla? Õige on puhkusetasueraldis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
