põhjal. Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse kolmes läbilõikes ehk kolmes suunas: *Ristlõikes ehk otslõikes *Radiaallõikes *Tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid: *aastarõngad *maltspuit ja lülipuit *sooned *säsikiired *vaigukäigud *säsi Aastarõngad Puidu ristlõikepinnal on näha kontsentrilised ringid ehk aastarõngad. Elusa puu areng on tsükliline; kevad-suvi-sügis on kasvuperiood – puu kasvab jämeduses ja pikkuses ning talvel puu puhkab – kasv seiskub. Kasvuperioodi alguses on puidu juurdekasv kiire ja tekkivad rakud on õhukeseseinalised – kevadpuit. Kasvuperioodi lõpul aga, on juurdekasv aeglane ja tekkivad rakud on paksuseinalised – sügispuit
Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin
külgnevate trahheiididega Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud) • Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist: Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad) Saaterakud (paiknevad sõeltorude külgseinal) Parenhüümi rakud säilitavad tärklist Niinekiud koosnevad surnud sklerenhüümi rakkudest, on suure tselluloosi sisaldusega, ei ole lignifitseerunud. Skleriidid (kivis- ja tugirakud) - ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud 3. Kirjeldage korgikambiumi tegevust . Korkkoe ülesanne on takistada vee ja gaaside puitu tungimist. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist, olles teatud määral ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis
rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid (vt. joonis 22d). Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit. Tänu väiksemale niiskusele on lülipuit vastupidavam haigustele ja kahjuritele. Uued puidurakud arenevad kiiresti, nende areng lõppeb paari nädalaga, mille järel nad surevad. Nende kuju jääb muutumatuna püsima, ainult osa rakke, mida toitainete _____________________________A. Roos______________________________ 9 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________
Puidutolmust pressitud keskmise tihedusega mööbliplaat. Valmistatakse puidukiudude ja liimisegu pressimise teel. Kasutatakse mööbli, uste, liistude valmistamiseks. Ei deformeeru nagu puit. MDF-plaate saab teha tulekindlaks. MDF-plaate olemas ka painduvaid, kasutatakse painutatud-liimitud elementidena, kaarpindade valmistamisel.MDF-plaadid võivad olla painutatavad, tavalised, toonitud, spoonitud, perforeeritud (augustatud). Pilet nr. 2 1.Puidu mikrostruktuur, aastaringi ehitus. 2.Puidu tõmbetugevus, pinge. 3.Liim, liimimisprotsess. 1.Puidu rakud koosnevad peamiselt tselluloosist ja ligniinist ja sisaldavad veel vaiku, valku, pigmenti, suhkrut. Rakud moodustavad koed, koed elundkonna. Kude- teaud ül rakkude kogum. Puu kudede liigid juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin) tugikude- ül puu toestamine ja teatud määral toitainete salvestamine salvestuskude- ül säilitada toitaineid talveks kattekude- ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest
e. savitellis, katusekivid. 2) Raskelt sulavad materjalid 1350 1580 C ahjutellis. 3) Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C samottellised. Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad. MEHAANILISED OMADUSED 1) TUGEVUSEKS nim. Materjali omadust taluda mitmesuguseid väliskoormisi ise purunemata. 1) Survetugevus 2) Tõmbetugevus 3) Paindetugevus 4) Nihketugevus (puit) (Viiakse läbi 3 katset) NB! PIIRTUGEVUS koormis, mis põhjustab materjali purunemise. (Katsetamisel leitakse kui suure koormise välja kannatab). 1. SURVETUGEVUS 2. TÕMBETUGEVUS 3. PAINDETUGEVUS Nt. Piirtugevused on tihedatel materjalidel enamjagu võrdsed. Teras 4500 kg/cm2 (survel, tõmbel, paindel)
kevad- ja sügispuidust. Kasvavaspuus on sügispuidu ülesandeks mehaanilise tugevuse tagamine ning kevadpuidul toitainete tangensiaal suunaline transport. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem. Kasutusel on radiaal-, tangensiaal- ja ristlõige. 9. Milliseid makroskoopilisi tunnuseid kasutades on võimalik eristada okaspuud ja lehtpuud? Kas esineb malts- ja lülipuit, kui hästi nad on eristatavad. Okaspuudel ja lehtpuudel on aastarõngaste nähtavuse aste ja piirjoonte ilme erinevad, samuti on erinevad kevad- ja sügisosa eristatavused. Säsikiirte suur ja nähtavus. Soonte suurus, paiknevus ja nähtavus. Vaigukäikude leidumine, nende suurus ja nähtavus. Säsi ja säsikiirte esinemine. Aitavad veel värvus, tekstuur, läige, lõhn, mahumass, kõvadus ja lõhestatavus. 10
· Eriti ilus tekstuur on ots tangelsiaal lõikel sellel tähis puudub,seda kutstakse ka salmsalmiseks.saadakse N:pahkadest,seenhaigustega puudest,maarjakask. · Tekstuur täidab täidab nagu värvuski puidukasutamisel dekoratiivset eesmärki ,seejuures peab märkima et lakkimine ,õlitamine,vahatamine poleerimine toob puidutekstuuri paremini esile. Puidulõhn · Puidulõhn sõltub tema koostises olevaid eeterlikest,parkaines.kuna lülipuit sisaldab neid aineid rohkem siis ta lõhnab ka rohkem kui maltspuit.värskelt raiutult lõhnab puit tugevamini,kuivamisel lõhn nõrgeneb . · kodumaisetest puudest paistavad silma okaspuud oma tugeva vaigu ja tärpentiini lõhnaga.puidulõhnaga tuleb arvestada toiduainete taara ja köögimööbli valmistamisel . · ebameeldiv lõhn puidu juures viitab tavaliselt mädanemisele,see tähandab seen ja bakterkahjustule
Lülipuit- puidu tugikude, seetõttu tugevam maltspuidust. Ei osale aktiivselt elutegevusest, seega väiksema niiskussisaldusega kui maltspuit. Ristlõikes vaadeldes ümber säsi paiknev puidu keskmine, tihti tumedam osa- meistrite eelistus. Lülipuidu paksus ristlõikes suureneb iga aastaga, sest vananev puu ei vaja toormahlade trantspordiks enam kogu tüve läbilõiget. 30...40 a. hakkab elutegevus tüve keskmises osas vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Kuna lülipuit vaid tugikude ja ei osale aktiivselt elutegevuses, siis ka imab ja kaotab vett aeglasemalt e ka mahuline kahanemine väiksem maltspuidust, ja vastupidavam kahjuritele. Küpspuit- e lülipuit, mis iseloomulik teatud okaspuudele. Erisus selles, et pole maltspuidust silmaga eristatav. Osakaal puidus aga suurem kui kui silmaga nähtavate liikide lülipuidu osa. Küpspuidulised on nt kuusk, pöök. Säsi- puutüve või varre keskel pehme koega täitetud kanal
radiaalsete kanalite – säsikiirte kaudu. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid (sügis-, kevadpuit, säsikiired, sooned jne.) ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Kuusk – üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav. Välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. Lülipuit puudub. Vaigukäigud esinevad. Mänd – Lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav. Maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. Vaigukäigud esinevad. Nii kuuse kui männi puit on ehituselt ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest ja parenhüümrakkudest. Kask – Hajulisooneline ilma lülipuiduta (maltspuiduline). Puit on punakas või punakasvalge.
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik......................................................................................................................5 2.1.1. Seenvärvuslikud lülipuidu laigud ja vöödid. ...................................................................6 2.1.2. Lülipuidu mädanik. ..............................................
kahjustuste eest ning ära hoida puu kuivamine. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist , olles ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis niine ja korba vahelisel piiril. 7. Maltspuit puutüve välimine, heledama värvusega puiduosa, mis koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ning seetõttu sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Lülipuit tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on madalam kui maltspuidul. Lüli-ja maltspuidu võrdlus : · Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. · Lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul · Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. 8. Vaigukäigud torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal-või horisontaal
Võimalus saavutada hea soojapidavus ainult kasutades AEROCsit. Väikesed vuugid, 1-2mm • SILBET plokid- keskkonnasõbralik materjal; koosneb looduslik liiv, vesi ja tuhk. Et poorid täituksid korralikutl, siis lisatakse selleks veel almiiniumpulbirt, mis paisutab poorid kinni. 2.Raudbetoon Koosneb betoonist ja terasest (betoon survejõud ja teras tõmbejõud) Betoon on üsna odav materjal, mis töötab hästi survetugevusele kuid halvasti tõmbetugevusele. Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus. Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis. Terase ja betooni kasutamine on võimalik tänu joonpaisumisele, kuid on väga soodne asjaoludele, et betoon kaitseb terast tulekahjus selle eest, et see kiiresti ei kuumeneks üle ja lisaks vele korrosiooni eest. Lisaks veel on hea see, et teras nakkub hästi betooni külge. Eelised ja puudused: • Odav materjal ja tulekindel
Praegusel ajal on puitaine tiheduseks.Kohalikud puiduliigid jäävad vahemikku 0,45...0,75g/cm 3 puukoorel suur väärtus küttematerjalina.Malts- ja lülipuit-maltspuit koosneb kohta (15% niiskus).Tiheduse väärtused võivad ühes ja samas puiduliigis vedelikke juht rakkudest,lülipuit-väiksemad üksteisest erineda,mille põhjusteks:*provenients(geograafiline päritolu) kahanemis-,paisumisvõimalused,täiskavnanud puul mood lülipuit ca 50% *ümbruskonna füsioloogiline ja mehhaaniline mõju(tuuled,soojus jne) kogu tüvest.Lüli-ja maltspuidu võrdlus:*lülipuit imab ja kaotab vett *vegetatsiooniperioodi pikkus sügispuidu osa aastarõngastes.Tihedus muutub aeglasemalt*lülipuidu mahuline kahanemine kuivades väiksem*lülipuit samuti piki tüve,olles ülemises osas väiksem ja alumises osas suurem.Puidu vastupidavam kahjuritele
Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: mänd 510 kg/m3, kuusk 450 kg/m3, kask 640 kg/m3, tamm 700 kg/m3, saar 690 kg/m³, haab 500 kg/m³ jne. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis- liikidele: · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. 2.3 Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad
niisketes tingimustes, terrassid, aia-ja maastikukujundus, kaitsepiirded ja tarad, jne. 3. Sisevooder Puit on looduslik materjal, mille omadused liigiti ja liigi sees suuresti erinevad, seetõttu on voodrilauast siseviimistlus alati omanäoline. SISEVOODRILAUA MATERJALID Levinuimad voodrilaua tegemiseks kasutatavad puuliigid on mänd ja kuusk. Saunavoodriks tarvitatakse lehtpuumaterjali, näiteks haaba ja leppa. Männilauale on iseloomulik ajapikku punakaks muutuv lülipuit, kuuselaud on üldiselt heledam. Kõige enam kasutatakse 921 mm paksuseid ja 80120 mm laiuseid laudu. Harilikult kasutatakse 12 mm lauda, kuid soovitatav on siiski 15 mm paksune laud, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174. PUIDU NIISKUSSISALDUS Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 1020%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et
• Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS Ehituslikuks otstarbeks kasutatakse peamiselt puu tüve Aastarõngas Maltspuidulised, kus lülipuit puudub (kask, lepp, haab ning valgepöök) Lülipuidulised, kus lüli- ja maltspuit on selgelt eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök) EHITUSMATERJALID 2 Korp – puu väline kaitsekiht
Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), vähendavad nad õhusaastet, andes atmosfääri tagasi hapnikku. 4. Mis on materjali eritugevus? Millise hinnangu võib anda puidu eritugevusele, võrreldes näiteks terasega? tõmbetugevus, jäikus ja väga hea tugevuse-tiheduse suhe on eritugevus. Puidu väike erikaal suhteliselt suure tugevuse juures näitab suurt eritugevust. Puit on tugev tõmbele piki kiudu. Eritugevusnäitaja ületab terase näitajat. 5. Kuidas selgitada väidet: „Puit on taastuv loodusressurss”. 6. Loetlege puidu 5 omadust, mida Teie ise peate eriti positiivseks. Põhjendage oma väidet. Kergelt töödeldav Ei juhi elektrit
TALLINNA TAHNIKAKÕRGKOOL Marko Pettai EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines. EHITUSMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI-21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 3 2. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVATAMINE..........................................................4 2.1. Niiskuse mõju puidule................................................................................................................ 4 2.2. Puidu kuivatamine......................................................................................................................6 2.3. Teisi kuivatamise variante......................................................................................................... 7 3. SAVIT
2...4% süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid.Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram
mugavam. Hööveldamisel väheneb ristlõige veelgi, näiteks 50 x 150 mm-lt 45 x 145 mm-le, kuid kõnepruuki on juurdunud lihtsalt "hööveldatud 50 x 150". Saematerjali immutamiseks kasutatakse Eestis nii arseeniga (nn CCA) kui arseenita immutusaineid (nt Tanalith), immutustehnoloogia on sama. Väliselt on immutatud puit mõlemal juhul roheka tooniga. Immutuse eesmärgiks on tõsta maltspuidu vastupanuvõimet mädanemisele. Lülipuit on niigi vastupidavam: tema vedeliku imamise võime on väiksem ja rakuseintes ekstraktiivainete sisaldus suurem. Saematerjal võib sisaldada nii malts- kui lülipuitu, roheliseks värvub ainult maltspuit. Seega pole immutatud puidu ebaühtlane värvumine märgiks halvast immutusest, vaid näitab lülipuidu esinemist saematerjali pindmistes kihtides. Immutatud välisvoodrilauad on küll pikaealised, ent
7. Soojamahtuvus, head ja halvad materjalid soojamahtuvusele? Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. 8. Survetugevus, tõmbetugevus, paindetugevus- määramine, valem, mõõtühik? Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg Tugevuse tähiseks on f või R ja leitakse valemiga: Rs=P/A .. ( N/mm² ,MPa, kg/cm);1N/mm² = 1MPa ~ 10kg/cm²)
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaator 4. Puidu välisilme on kauni
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaator 4. Puidu välisilme on kauni
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22 Lisa 2: Õõnestellis.....................
Voolavus sõltub suurel määral kasutatud solvendist ja selle hulgast. Pilet 4 Rauasulamite omaduste sõltuvus süsiniku sisaldusest. Rauasulamid: Malm (>2.14%.) head valuomadused ja kehv keevitatavus. Teras (kuni 2.14% süsinikku. <0.5% sisaldusega on pehmed terased ja 0.5-1.5% sisaldusega on karastatavad terased), Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1.4% ning malme kuni 4.5% süsinikusisaldusega. Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, samuti vastupanu väsimuspurunemisele. Kahanevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. Süsinikusisaldduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine, kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtius ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Silikaattellised, omadused ja eelised. Silikaattelliseid valmistatakse lubja, liiva ja vee kuumutamisel
Ristlõikes moodustavad pikemaid või lühemaid radiaalseid jooni või ribasid. Radiaallõikes on säsikiired nähtavad mitmesuguste kõrgustega enamvähem läikivate ribade või täppidena. 12. Mis on mähk? Oksapuude külgmine algkude, mis võimaldab jämeduskasvu. 13. Mis on niin? Juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid. 14. Mis on korp? Surnud taimerakkudest koosnev kattekude. 15. Mis on lülipuit? Puidu tume siseosa, mis värskelt raiutult on väiksema niiskussisaldusega 16. Mis on küpspuit? Mõnedel puiduliikidel ei saa määrata malts-ja lülipuitu, kuna kogu ristlõikes on värv ühesugune. Siiski erineb siseosa välisosast väiksema niiskussisalduse poolest. 17. Mis on sooned? Sooned esinevad ainult lehtpuude puidus. Suured sooned on ristlõikes nähtavad ilma abivahenditeta üksikute augukeste või valgete täppidena. Suured sooned
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS PKR- 14 Külli Kalbre PUITPLAADID Referaat Puitplaadid Külli Kalbre Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat........................................................................
+ + ≤1 fv ,d fv ,d fv ,d 4.3 Tõmme 4.3.1 Tõmme pikikiudu σ t , 0 ,d ≤1 ft , 0 ,d σt,0,d – arvutuslik tõmbepinge pikikiudu NB! Arvestada netoristlõikega. f t,0,d – arvutuslik tõmbetugevus pikikiudu 4.3.2 Tõmme ristikiudu σ t , 90 ,d ≤1 ft , 90 ,d σt,90,d – arvutuslik tõmbepinge ristikiudu f t,90,d – arvutuslik tõmbetugevus ristikiudu PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 26/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4.4 Surve 4.4.1 Surve pikikiudu σ c , 0 ,d ≤1 fc ,0 ,d
puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne).Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne). Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest. 3. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga. Nõutav külmakindlus sõltub materjali
Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. (kumm) Plastsus materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Nad on hästi vormitavad (savi, pahtelsegu) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nemetamisväärsete eeelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. Kiirgustihedus materjali võimet neelata raduoaktiivset kiirgust, kiirguse neelavus on seda suurem mida suurem on tihedus. Aukustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. 4
Värv natural valge / must Tihedus 1,14 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % 9 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 40...70 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa 78 / Rockwelli kõvadus M 85 ERTALON 6 SA (PA 6) Läbilöögipinge, kV/mm 25 Mahueritakistus, 10 astmes 15 Iseloomustus: Selles plastis on optimaalselt kombineeritud mehaaniline tugevus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
