investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Kasumiaruanne - ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest Kaup - on ostu-müügi objektiks olev töö tulemus, millel on ainelis-esemeline (kombatav) vorm Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta Netopalk - palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks Palk - tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.
tegevuseks. Ettevõtte funktsioonid: juhtimine, finantseerimine, investeerimine, varustamine, laondamine, tootmine,transportimine,turundamine. Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Ärialased väljaminekud jagunevad investeeringudeks. Ettevõtte eelarve - plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta Põhivarad - ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Maks on riigi, valla- või linnavolikogu poolt juriidilisele või füüsilisele isikule määratud rahaline kohustus. Riik saab laekunud maksude kaudu osa rahva tulust enda käsutusse, et täita avalik-õiguslikke ülesandeid. Peale rahalise eesmärgi võib maksudel olla ka regulatiivne
Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj.
Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aeganõudvamalt rahaks muudetavad varad. Kuid maailmas esineb ka riike, kus bilanss koostatakse likviidsuse kasvamise järjekorras, kus esmalt on esitatud kõige vähem likviidsemad varad ja neile järgnevad kogema likviidsustasemega varad. Lähim näide, kus selline bilansiskeem kasutusel on, on Läti. Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine: Lühiajalisi varasid nimetatakse
b) tootmismahtude kehtestamine c) kvaliteedi nõuete kehtestamine - määratakse ettevõtte tegevusvabadus hetkel 9. alternatiivkulu- kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest (saamata jäänud tulu, sest valisime teise tee) käibevara - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta põhivara- ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt
ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta liising kapitali ja kasutusrent likviidne rahaline või kergesti rahaks muudetav vara lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse mikroökonoomika rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab täielikult
majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja) 13. Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad: ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused pankades. 2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t). 3) M3= M2 + tähtajalised hoiused. ( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid: 1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel
sellele, et ilmselt on käibevaradesse investeeritud liiga palju ja seetõttu võib osa potentsiaalsest kasumist jääda saamata. Näitajad mõjutavad tootmistsükli pikkust, käibevarade koosseisu, arvelduste korda, jmt. (http://tigu.hk.tlu.ee/~janno/asjad/docs/TS_Finantsanalyys.pdf lk3) 3. MAKSEVÕIME KORDAJA (MVõK) see iseloomustab ettevõtte võimet tasuda kiireloomulisi makseid, võttes arvesse likviidsemad varad. raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded . MVõK = lühiajalised kohustused 4. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA (MVaK) see näitab millise osa lühiajalistest kohustustest suudab firma koheselt tasuda. raha + lühiajalised väärtpaberid (?)(kui on) . MVaK = lühiajalised kohustused
saada. Nt inimene, kes oma teadmistega läheb nõustama kedagi ja saab sellest raha. 9. Mis on tootmisvõimaluste piir, mida see peegeldab? Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on üldse võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse. Peegeldab otsuste alternatiivkulusid. 10. Mis on ettevõtte põhivara? Ettevõtte põhivara on ettevõtte kasutatavad varad.(pikaajaline) 11. Mis on ettevõtte käibevara? Ettevõtte käibevara on ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. (lühiajalised) 12. Mis on likviidsus? 2 Likviidsus a)näitab, kui kiiresti saab varasid muuta rahaks. b) on ettevõtte võime täita oma maksekohustusi. 13. Millised on püsikulud? Too näited Püsikulud on kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumatu toodangu mahust. Näiteks:
ligikaudu sama palju, kui riigis oli kulda. Peagi asendus kaupraha paberrahaga, millele mõne aja pärast lisandusid pangahoiused ja tsekid. Kuna tänapäeval saab paljusid väärtpabereid kiiresti rahaks ümber vahetada, siis seetõttu on piir raha ja mõnel teisel kujul hoitava vara vahel läinud ähmaseks. Raha täpseks defineerimiseks kasutatakse tänapäeval kolme mõõtu: - M1=sularaha+nõudehoiused, need on kõige likviidsemad raha funktsioonid. Neile varadele on iseloomulik, et need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest pakutav tulu. Nõudehoiusega äritehingu eest tasumiseks tuleb anda pangale korraldus ülekandeks. - M2=M1+säästuhoiused. Säästuhoiustelt teenib omanik suuremat intressi. Olenevalt riigist ja rahasüsteemi ülesehitusest võib säästuhoiuste valik olla üsna erinev. Kompensatsiooniks suurema intressi eest kehtestavad pangad
Eriti oluline pikemaajalisel säilitamisel ja väljalaenamisel. Raha vahetusväärtust närib inflatsioon, mis on põhjustatud peamiselt rahaomanike hinnangute muutumisest raha vahetusväärtusel. Viimasel võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed põhjused. (Lk 49-53, Mart Sõrg; ,,Raha", Tartu Ülikooli Kirjastus1996 a) Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj.
majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 18.Raha teooriad. Eksogeense raha teooriad keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle. Endogeense raha teooriad raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine. 19.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 20.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse
Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eestis kasutatav bilansiskeem on koostatud likviidsuse kahanemise järjekorras. Esmalt on esitatud kõige likviidsemad varad, järgnevad vähemlikviidsemad ehk raskemini ja aega nõudvamalt rahaks muudetavad varad. 5. Varade ja kohustiste lühi- ja pikaajaline eristamine Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid:
eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud kumulatiivne tulude jaotus iga järgneva peredetsiili tulud liidetakse eelnevate summale kupongvõlakiri võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta käskveksel - kirjalik leping, millega võlaandja kohustab võlgnikku tasuma võla kolmandale isikule tähtaegselt; kirjalik maksekorraldus kindla rahasumma maksmise kohta kindlal tähtpäeval laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht LIBid - Londoni pankadevaheline rahaturul pakutud deposiitide intressimäär;
Ettevõtte kulu - raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma Ettevõtte tulu - raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub Ettevõtte risk - oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta Põhivarad - ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt Teenus - igasugune tegevus, mida üks osapool teise heaks teeb Toode - kõik see, mida on võimalik klientidele müüa Turundus - protsess, mille käigus tuvastatakse kliendi vajadused ning määratletakse kõige kasumlikumad teed nende rahuldamiseks 5
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus. Peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana. 3 15.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 16.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja
Kokkulepitud raha kogum, mida investeeritakse. Pensionifondi osaku erisused: Pensionifondi osakuid võivad omandada ja omada üksnes füüsilised isikud Pensionifondi osak ei saa kuuluda samal ajal mitmele inimesele Kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasada ühisvarasse Investeerimisfondi eelised: o Diversifitseerimine - riskid on hajutatud mitme aktsia vahel, sobilik algajale investorile o Madalad opratsioonikulud o Likviidsus osakud on likviidsemad kui aktsiad o Professionaalne juhtimine fonde juhivad väljaõppinud ja kogemustega professionaalid. Krediid võlgu antud (võetud) raha või kaup, mis saajal (debitooril) tuleb andjale (kreditoorile) kokkulepitud kujul ja tähtajaks tagastada, makstes enamasti ka intresse. Krediidi ülesanded: 1. Vahendite tagastuv ümberjaotus 2. Krediidiringlusvahendite loomine 3. Rahaliste tulu ümberjaotamine 4. Kontrolli ülesanne Pankade roll hoiste muunadajana krediitideks
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944.-1971 a. Bretton Woodsi süsteem toetus kullale ja dollarile. Kindel rahvusvaheline valuutasüsteem, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus stabiilsena. Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, fikseeritud vahetuskursid, dollari kasutamine põhivaluutana, vabakaubandus. Maailmarahaks sai dollar. 15. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 16. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine Rahakordaja on kohustusliku reservi pöörd väärtus, mis eeldab et pidevalt taas hoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse
3. Aktiva Aktiva on kontoformaadis koostatud raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa (või nn aruandeformaadis bilansile iseloomuliku poolte järjestikasendi puhul esimene pool), kus tuuakse ära majandusüksuse vara koosseis. *Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud passiva poole kaudu saadud vahendid. Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks. Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. Käibevaradeks on nt ettevõtte raha, ostjatelt laekumata arved ja kaubavarud. Põhivarad on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutav oma tegevuses pikemaajaliselt. Põhivaradeks on nt ettevõtte masinad, seadmed ja hooned. 4. Passiva Passiva on raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. Inglise keeles passiva mõistet ei ole, seda asendab Kohustised ja omakapital (Liabilities and Equity).
lepingulise fondi tingimustes või valitsemislepingus sätestatule. Võib olla fondivalitseja valitsetava mitme fondi fondijuht. · depoopank (depositoorium) hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid. Peab väärtpaberikontosid ja teeb vastavaid tehinguid kontodel. Investeerimisfondi eelised: · diversifitseerimine riskid on hajutatud mitme aktsia vahel, sobilik algajale investorile · madalad operatsioonikulud · likviidsus osakud on likviidsemad kui aktsiad professionaalne juhtimine fonde juhivad väljaõppinud ja kogemustega professionaalid. 21. Investeerimisfondide liigitus Investeerimisfondid jagatakse kaheks: · avatud investeerimisfond. Avatud ehk lepingulist tüüpi investeerimisfond on kohustatud igal ajamomendil kui investor seda soovib ostma tagasi fondiosaku puhasväärtuse alusel. Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisfonde on lepingulised. Eestis moodustab lepingulise
kupongi · kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama · kuznets'i hüpotees väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega · käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta · käsumajandus (ka: plaanimajandus) algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L · laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel
intressi ehk kupongi kustutustähtaeg (ka: lunastustähtaeg) – tähtaeg, mil emitent kohustub võlakirjad tagasi ostma ehk investoritele laenu tagastama kuznets’i hüpotees – väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega käibevara – ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta käsumajandus (ka: plaanimajandus) – algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L laffer’i kõver – kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel
Likviidsusanalüüs seisneb peaasjalikult lühiajalise maksevõime analüüsimises, mille käigus püütakse hinnata, kuivõrd ettevõte saab oma lühiajalised kohustused tasutud. Firma võime lühiajalisi võlgu tähtajaliselt tasuda sõltub suuresti sellest, kas firmal on küllaldaselt raha ja/või kergesti rahaks muudetavat vara. Sellest lähtuvalt on likviidsusnäitajad seotud käibevara või selle osaga, kuna nimelt käibevarast tasutakse ettevõtte võlad. Kõige likviidsemad on raha kassas ja/või pangaarvetel. Järgnevad ülilikviised väärtpaberid, mida saab kiiresti rahaks muuta. Kolmandal kohal asuvad debitoorsed lühivõlad. (7 lk 66) 3.1.1 Raha ja pank müügituludest 20 Raha ja pank müügituludest näitab, mitu päeva ettevõte saab oma jooksvaid kulusid katta. Tootmisettevõtte puhul on rusikareegel, et raha ja pangakonto suhe müügituludesse peaks
Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid Sularahata maksevahendid Maksekorraldused Tsekid Kaardimaksed Otsekorraldused Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Eesti rahahulga M0 kõige likviidsemad maksevahendid 7678 milj. struktuur Ringlusse lastud sularaha Ringlusse lastud kontoraha M1 peale M0 veel nõudmiseni hoiused 15839 milj. Sularaha majanduses Nõudmiseni hoiused M2 hõlmab M1, tähtajalised ja säästuhoiused ning ka valuutahoiused, olles seega kõige väiksema likviidsusega maksevahendid 28547 milj.
a. Nimetatud instrumentide mõjust bilansi üldstruktuurile ja selle võimalikele muutustele. Iga sellise finantsinstrumendi kohta peaks teadma kolme põhilist aspekti: a. Kui kiiresti on võimalik seda rahaks muuta b. Millise hinna eest on võimalik seda teha (arvestus nii hea kui halva turusituatsiooni kohta) c. Millised on tehingu kaasnevad kulud Kuid ka siin kehtib reeglina põhitõdemus: Kõige likviidsemad instumendid annavad reeglina kõige väiksemat tulu. Panga finantsjuhtimise üks eesmärk on varade likviidsuse struktuur viia vastavusse kohustuste vastava struktuuriga ning arvesse tuleb võtta võimalikke likviidsusmuutusi tulevikus. Vastavuse kesksed aspektid on tähtajad ning intressimäärad. 1. Rahavoogude ebakindlus - Panga likviidsuse juhtimise aluseks on võimalikult täpne rahavoogude planeerimine
Ettevõttesiseste tulemuste arvestusega tegeleb juhtimisarvestus. Eelarved on plaanid, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel. Varade aruanne kajastab endas ettevõtte olulisemate varade loetelu. Bilanss on raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud oma vahendid. Käibevarade all on toodud ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. ( näiteks raha, kaubavarud) Põhivara all on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikaajalisemalt. ( Näiteks masinad, seadmed ja hooned) Bilansi passiva poolel kajastatakse ettevõtte vahendite allikaid Ettevõtte võõrkapitali moodustavad ettevõtte võlgnevused teistele ettevõtetele ja pankadele. Need on kohustused mida ettevõte peab kellelegi tagasi maksma. Tähtajalt võivad need olla lühi- või pikaajalised.
Repo puhul ei laiene panga omandiõigus neile, käsutusõigust ei ole. Kasutamine, käsutamine, valdamine omanis ja millele laineb käsutusõigus (müügiõigus) Investeeringud Ülejäänud väärtpaberid, aktsiad, osad Tütarettevõtete aktsiad ja osad üle 50%, annab pangale kontrolli tütare/v üle Sidusettevõtete aktsiad ja osad 20%-50% annab kontrolli Muud aktsiad ja osad Äriühingutel on aga pankadel mitte: varud, ostjate tasumata arved. Pangal on likviidsemad varad. Põhivarad - on panga tegevuses hädavajalikud. Laenud - mood panga varade suurima ja tulusama osa. 19 Samas on laenud ka panga varade hulgas suhteliselt riskantsemad ja ka likviidsusprobleemidega. Muud varad viitlaekumised, dividendinõuded VÕÕRKAPITAL 1. Nõudehoius jooksev hoius, arvelduskonto on kõige levinum pangahoiuse vorm. 2. Tähtajaline hoius klient paigutab raha tähtajaks 3
mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima kasumiaruanne ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest kasumiaruanne kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega piirkasum vt jääktulu põhivara amortiseerimine põhivara jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele põhivarad on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt kui 1 aasta püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust
2). Üheks oluliseks valdkonnaks, mida vaadeldakse firma finantsseisundi analüüsi raames, on maksevõime analüüs. Ettevõtte maksevõime ehk likviidsuse all mõistetakse ettevõtte võimet katta õigel ajal oma lühiajalised kohustused (Järve jt 2003, lk 25). Bilansi järgi loetakse kõige 8 likviidsemateks varadeks sularaha kassas ja pangaarvet, kõige vähem likviidsemad on immateriaalsed aktivad. Maksevõimeks loetakse kõigi maksevahendite summat, mis on antud hetkel ettevõtte käsutuses (sularahaliste maksevahendite jääk; tähtajalised aktivad pankades ja teistes finantsasutustes; kasutamata, kuid ettevõtte käsutuses olevad krediidid; samuti maksevahendite asendajad nagu tsekid ja vekslid ning välisvaluuta). Investeeringute suurendamine käibevaradesse tähendab küll ettevõtte likviidsusriski
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustused Lühiajaliste kohustuste kattekordaja näitab likviidsete varade suhet lühiajalistesse kohustustesse. mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustusi katavad. Heaks loetakse kattekordajat 1,6 rohkem, nõrgaks 1,1 ja vähem. Maksevõimekordaja = (käibevara-varud) / lühiajalised kohustused Maksevõimekordaja erineb eelmisest suhtarvust selle poolest, et tootmisvarud kui kõige vähem likviidsemad on välja jäetud, seega on see puhtakujulisem maksejõulisuse näitaja kui eelmine. Seda suhtarvu nimetatakse seetõttu ka likviidsuskordajaks, kiireloomuliste maksete tasemeks ning happetestiks (tuletatud inglise keelest). Mida kõrgem on maksevõimekordaja, seda kiiremini on ettevõte valmis tasuma oma laene, maksma arveid, makse, töötajatele palku jne. Heaks loetakse maksevõimekordajat 0,9 või enam, nõrgaks 0,3 ja vähem. Nimetatud
annaabi.ee 
