1. Mida nimetatakse jõumomendiks? Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist. 2. Kuidas määratakse jõumomendi suund? pöördenurga vektor on vektor, mille moodul võrdub pöördenurgaga ja mille suund antakse piki pöörlemistelge nii, et keha pöördumisel ümber telje kehtiks "parema käe kruvireegel": Kui keha pöörlemissuund võtta tavalise (parempoolse vindiga) kruvi pöördumissuunaks, siis ühtib kruvi liikumissuund pöördenurga vektori suunaga. 3. Millised jõud on ekvivalentsed? Njuutonmeeter (Nm) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. 4. Millised jõud moodustavad jõupaari? Jõupaar moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust. 5. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Ainepunkt=massikese, ainepunkti inertsmoment 6
aastal tollase peaministri Andres Tarandi initsiatiivil *Eesti on Costa Rica järel teine riik maailmas, kus säästva arengu seadus kehtestati. Ilmastikust põhjustatud loodusõnnetused Troopiline tsüklon · Paksud rünksajupilved · Idast-läände liiguvad · Tuule kiirus üle 100m/s · Nimetatakse orkaanideks Tornaado, tromb · Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas · Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m · Tuule kiirus üle 3-11m/s · Liikumissuund suvaline · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks · Esineb vee kohal · Läbimõõt 10mm kuni meetrini · Tuule kiirus 3-11m/s · Liikumissuund suvaline Tuulispask · Keeris maismaal · Läbimõõt mõni meeter · Liikumissuund suvaline Äike 1. Sädelahendus pilvede ja maa vahel · Õhumassisisesed tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel. Peamiselt mägedes.
Läänetuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid 1. Troopiline tsüklon Esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25o põhjalaiuse vahel ookeani kohal Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km Paksud rünksajupilved, keskel sajuvaba ala Liikumissuund idast läände Tuule kiirus üle 100 m/s Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 2. Tornaado, Tromb Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m Liikumissuund suvaline Tuule kiirus üle 3-11 m/s Tornaadoks nimetatakse Ameerikas, Euroopas Trombiks Veekogude kohal vesipüks – õhukeerise läbimõõt paarist millimeetrist meetrini
Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. ( valem) Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega. Impulssi jäävusseadus: see ütleb , et suletud süsteemi mida ei mõjuta väljaspoolt teised kehad on kogu impulssi jääv ehk võrdne nulliga ( valem )
Newtoni 1 seadus: keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal, kui miski keha olekut ei sega. Inerts on keha omadus säilitada keha paigalolek või liikumissuund. 2 seadus: jõud, millega keha liigub on võrdne kehamassi ja kiirenduse korrutisega. F=m*a ehk N=1kg*1m/s² a=F/m Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3 seadus: kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 m1a1=-m2a2 energiajäävus võnkliikumisel K=0 =max=mgh K=0 =max=mgh K=max=mv²/2 =0 Energiamuut: A=K-K0=mV²/2-mV0²/2
jääv suurus. Elektronid ei teki ega kao, vaid jagunevad ümber. Elektrivool on liikuv laeng. Pooljuhtide juhtivus sõltub välistingimustest - saab juhtivust vajadusel muuta. Juhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja 2 tingimust: vabasid laengukandjaid ja peab olema jõudu, mis need tööle paneb. voolutugevus I - laetud osakeste kiirus. q= laeng. Voolutugevuse ühik A (amper)Voolusuund on positiivsete osakeste liikumissuund(ehk välja liikumise suund) tegelikult liigub juhtmes väli.
ELEKTRIVOOL on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine LAETUD OSAKESED on vabad laengukandjad Elektrivool tekib, kui - on olemas vabad lanegukandjad -vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud Kestva elektrivoolu saamiseks tuleb kasutada vooluallikat (taskulambipatarei, aku) ELEKTRIVOOLU SUUND - + laenguga osakeste liikumissuund ELEKTIRJUHID - ained, milles on palju vabu laengukandjaid Kristallvre moodustavad positiivsed ioonid, slmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid ELEKTRIVOOL METALLIDES - vababde elektronide suunatud liikumine Elektroldi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ELEKTRIVOOL ELEKTROLDI VESILAHUSES - ioonide suunatud liikumine Elektrivooluga kaasnevad nhtused - voolu toimed Soojuslik toime - vooluga juht soojeneb
Reaktiivliikumine Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles olev kütus.
jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid Mis on reaktiivliikumine? Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. Raketi korral on keha (raketi) osaks sellest suure kiirusega väljalendav kütuse põlemisprodukt – kuum gaas. See põhjustab raketi liikumise vastassuunas. Raketi kiiruse saab leida impulsi jäävuse seaduse abil. Süsteemiks, mille kohta me seda seadust rakendame on raketi kere ja selles
• Etteanne toimub etteandevaltside abil • Toorikuid peab masinasse sisestama tugevalt üksteise vastas Tööohutusnõuded • Samad nõuded, mis rihthöövlilgi, v.a: • Töölauale ei tohi panna käsi • Väikeste detailide puhul kasutada rakist 1 – toorik; 2 – töölaud; 3 – tagasilöögikaitse; 4 – vedavad rihveldatud etteandevaltsid; 5 – esimene survenuga; 6 – noavõll; 7 – tagumine survenuga; 8 – tagumised vedavad valtsid (sileda pinnaga); 9 – tooriku liikumissuund; 10 – noavõlli pöörlemissuund; 11 – hööveldatud pind. KETASSAEPINK • Puidul põhinevate materjalide saagimine FORMAATSAAG • Täpsem KÄSIKETASSAAG • Mobiilne Tööohutusnõuded • Pöörlevat tera ei tohi peatada külgsurvega • Mitte ühtegi toimingut teha kätega • Väljalõike tegemiseks kasutada soonemõõdikut • Kontrollida pöörlemissuuna õigsust • Seadet mitte kasutada, kui pealüliti tõrgub PUIDUFREESPINK
Deklinatsioon Kaius ~7º Ida suunas Maa magnetväli Maal on kohti kus magnetnõel ei võta kindlat suunda neid nimetatakse magnetilise anomaalia piirkondadeks. Põhjused tihti suurtest rauamaagilademetest. Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest. Suure energiaga laetud osakesed mõjuvad elusorganismidele kahjulikult. Maa magnetväli Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub, ning suurem osa neist ei jõua maapinnani. Maa magnetväli Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6 12 tundi. Magnettorme seostatakse Päikese aktiivsusega, kui Päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi.
suurem mõju, lained soodustavad randade teket. Kiviklibu teket soodustas veepinna ühtlane ning sile pinnas, seejärel uhtudes kivid kaldale ning kivimitel pole piisavalt energiat liikuda tagasi mere suunas. Antud ranna teke on looduslik, arvatavasti loodusjõudude toimel vees ja õhus levivate materjalide ladustamisel. Ajurand ulatus 3-3,5m kaugusele vaadelavast uhtealast, mis põhimõtteliselt oli sisemaa alguseks. Enamjaolt toimus setete pikiränne ehk setteosakeste üldine liikumissuund oli paralleelne rannajoonega. Uhteala, mille piires vesi liigub mööda rannajoont edasi-tagasi oli pea 40cm. Randla murdeala analüüs puudub kuna vesi oli üpris stabiilne vaadeldaval hetkel. Antud kohas oli ca 2m kõrgune järsak, mis oli üsna räsitud, kuid kuna seal kasvasid puud ning põõsad mille juured ulatusid maapinna sisse üsna sügavale, seetõttu püsib järsak koos ning ei lagune vaid laguneb sealt, kus kohas on mullane pinnas
Mulla üldine tüsedus, mida horisondid haaravad, ulatub mõnekümnest sentimeetrist pooleteise meetrini, olles õhem Põhja-Eestis ja tüsedam Lõuna-Eestis. NENDE TEKKIMISE PÕHJUSED - Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. 6. Leetmulla joonis: 5 horisonti koos selgitustega Parasvöötme okasmetsad; sademed > aurumine; mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla; kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont; mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi). 7. MULLA VEEREZIIM -
Tulemuslikus pa uste juhtiva rolli m tule Äri Äri impulssi ülalhoidmine Aeg Joonis: What Business Really Wants From IT, Terry White, 2007 Äri impulssi ülalhoidmine (Maintain business momentum) • Mis on äri impulss? Impulss = mass x kiirus (kiirus: nihkumise kiirus ja liikumissuund) • IT osakond peab juhtima IT- tarnijaid, viies nendeni organisatsiooni vajadusi • Peamised prioriteedid: Kättesaadavus ja stabiilsus Operatsioonid ja effektiivsus IT-teenuste juhtimine Aktiivide juhtimine Tulemuslikus, hinnang ja aruanne Äri impulssi ülalhoidmine • Kommunikatsiivsed oskused (koostöö IT-pakkujate ja äri vahel) Äri tulemuste paranemine (Improve business results) • Projekti ärimudeli ja kaasaskäiva “deklaratsiooni
ESP elektrooniline stabiilsuskontroll ESP-juhtplokk võtab lisaks rataste pöörlemissagedusele arvesse veel ka rooliratta pöördenurka Nende andmete põhjal arvutab välja soovitud sõidusuuna ja sõidutingimused ESP elektrooniline stabiilsuskontroll Külgkiirenduse andur näitab auto liikumist külg ees ja pöörlemisandur auto pöörlemist ümber oma püsitelje Nende kahe signaali põhjal määrab juhtplokk auto tegeliku liikumissuuna Kui tegelik liikumissuund erineb soovitust, alustab tööd ESP ESP elektrooniline stabiilsuskontroll Juhtplokk otsustab, kui palju ja millist ratast pidurdada või kiirendada ning kas on vajalik vähendada mootori pöördemomenti Anduritelt saadud signaalide põhjal kontrollib juhtplokk tehtud muudatuste tõhusust ja vajadusel vähendab või suurendab neid ESP töötamise ajal vilgub armatuurlauas vastav märgutule lamp ESP- süsteem vajab töötamiseks järgmist infot :
teeb aastaga ringi. Seda joont, mida mööda päike liigub nim ekliptikaks. Ekliptika läbib mingi hulga tähtkujusi. Ta on kaldu, lõikab ekvaatorit, aastaajad sõltuvad sellest, kus päike ekliptikal asub. Ekliptika läbib sodiaagimärke(loomamärgid). · Planeetide näiv liikumine- planeetide orbiidid on ühel tasapinnal.Nad liiguvad taevas, aga on alati ekliptikal. Aga planeedid võivad taevasse joonistada sakisilmuse(??). liikumissuund võib muutuda vastupidiseks, liikumine on ebaühtlane.
tuvastajatest, millest igaüks on häälestastud oma sihtmärkide kogumile. tunnuste tuvastajad - võrkkestas v ajus asuvad neuronid, mis reageerivad stiimuli spetsiifilistele omadustele, nagu liikumine, orientatsioon jne Retseptiivväli - võrkkestaärrituse muster, mis kõige tõhusamalt kutsub esile konkreetse nägemissüsteemi raku erutuse; mõne raku puhul määrab selle mustri lihtsalt ärrituse asukoht võrkkestal, teiste puhul on kõige tõhusamal sisendil mingi kindel kuju, värvus v liikumissuund. Nägemissüsteem sisaldab rakke, mis toimivad tunnuste tuvastajatena ehk siis reageerivad stiimuli omadustele, nt liikumine, orientatsioon. Oma kindel eesmärk, mis kutsub esile raku erutumise.Vormide tajumine algab joontunnuse tuvastamisest.. Retseptiivväli on võrkesta muster, mis kutsub esile konkreetse raku erutuse. Mõne puhul määrab ärrituse asukoht võrkkestal, teiste puhul on on oluline kindel kuju , värvus v liikumissuund - selle puhul tehakse kindlaks, milline rakk ärritub.
F = B |q|Vsin F = Lorentzi jõud B-magnetinduktsioon(T) q-laeng(C) v-kiirus(m/s) alfa=nurk v ja B vahel Lorentzi jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui väljasirutatud vasakukäe näpud on suunatud positiivse laengu liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa siis välja sirutatud vasakukäe pöial näitab Lorentzi jõu suunda. Kuna Lorentzi jõud on risti liikumisesuunaga siis ta ei tee tööd s.t magnetväljas liikuv osake säilitab oma kiiruse ainult tema liikumissuund muutub. Rakendused: kineskoop, magnetpudel, magnet- hüdrodünaamiline generaator Magnetinduktsiooni suunda saab määrata kahel viisil 1)magnet nõela põhjapoolus näitab 2)elektrivoolu magnet välja suunda saab määrata parema käe kruvi reegli abil: kui kruvi kulgemise suund ühtib elektrivoolu suunaga siis tema pöörlemise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetvälja jõujooned: on jooned mille puutuja siht mistahes punktis ühtib B-vektori sihiga antud punktis.
vastaks keevitustraadi läbimõõdule. See on 0,6mm läbimõõduga keevitustraadi puhul 5-8 mm, 0,8 mm keevitustraadi puhul 7-10 mm ja 1,0 mm keevitustraadi puhul 9-12 mm. Gaasisuunaja otsiku ettenähtust kaugemal hoidmisel ei mõju kaitsegaas enam nii efektiivselt kui vaja ja seeläbi kannatab keevisõmbluse kvaliteet. Lisaks mõjutavad keevitusõmbluse suurust ja kuju ka keevituspõleti kaldenurk ja liikumissuund. Keevitamine "endast eemale" annab mõõduka läbisulatusega madala ja laia õmbluse. Keevitamine "enda poole" annab sügava läbisulatusega kõrge ja kitsa õmbluse. keevitusagregaadi reduktorite kraane tuleb avata alustades ballooni kraani lahikeeramisest mida tuleb teha ettevaatlikult ja aeglaselt kuna balloonis olev rõhk võib purustada reduktori näidikud, reduktori kraani tuleb käsitleda samuti ettevaatlikult kuna liiga tugevasti keerates lõhub see kraani ära
Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA
Soovitud sõidusuunast erineva liikumise tajuvad ära külgkiirenduse andur (näitab auto liikumist külg ees) ja pöörlemisandur (mis näitab auto pöörlemist ümber oma vertikaaltelje), mis näitavadki auto tegeliku liikumissuuna. Kui need kaks suunda teineteisest erinevad, alustab tööd ESP. Juhtplokk arvutab välja kui palju ja millist ratast on vaja pidurdada või kiirendada ning kas on vaja vähendada mootori pöördemomenti, et saavutada soovitud liikumissuund. Kui juhitavust ei saavutata, korrigeeritakse tehtud pidurdused-kiirendused uute katsetega, kuni soovitud tulemus siiski saavutatakse või auto allub kraavi külgetõmbejõule. ESP töötamise ajal vilgub armatuuris vastav signaallamp. Kui auto tegelik liikumissuund erineb autojuhi soovitust, on tegemist ala- või ülejuhitavusega. Erinevates olukordades võib ESP tegutseda erinevalt, aga tavaliselt on juhitavuse kaotuse korral süsteemi tegevus järgmine:
pistikupesade Päevavalges silmaga nähtav Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline Liikumine Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis. Võib kaduda plahvatades. Liikudes tekitab sisisevat heli. Liibuv keravälk Tavaliselt liigub hõljuv keravälk õhus küllalt aeglaselt, jooksva inimese kiirusega. Seda on kerge jälgida silmadega. Välgu liikumissuund ühtib sageli tuule suunaga. Mõnikord jääb selline kera täiesti seisma. Kui see liigub õhus, on kuulda tasast vilet või sisinat. Liibuvad keravälgud on erevalged. Need laskuvad mõnele esemele või veerevad mööda seda. Kui selline välk laskub inimesele, siis tekivad rasked põletushaavad. Liibuv välk kaob hirmsa mürinaga, purustades ümbritsevaid esemeid. On välja arvutatud, et keravälgu aine plahvatusenergia ületab 30-60 korda suitsuta püssirohu oma. P. L
o. möödunud sajandil. Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee. Liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee (Maa külgetõmme laeva liikumisele). Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu (F) ja selle jõul läbitud teepikkuse (I) korrutisena. Sirgjoonelisel liikumisel, kus liikumissuund ei muutu, on teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud). Füüsikas mõeldakse võimsuse (N) all töö tegemise kiirust. Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nimetatakse energiaks
teatud geenide muutumisele ahvis. Tänu nendele muutustele tekkisid esimesed inimesed ning nende ajud arenesid järk-järgult, mille tõttu on tänapäeva inimkond muutunud selliseks nagu ta on. Inimene on ise oma arengu käigus loonud mitmeid tehislikke korrapärasid. Tehnika arenedes on liikumise hõlbustamiseks leiutatud autod, mis liiguvad inimeste loodud korra järgi. On kehtestatud kindlad kiiruspiirangud ning autodele on määratud kindel liikumissuund. Sellised reeglid peaksid hoidma liikluses korda. Sageli täiesti korrektset liiklemist aga ei tekimõistõttu võivad kõrvalekalletele ja kiiruse ületamistele järgneda rida juhuslikke ebameeldivaid sündmusi: autod põrkuvad kokku, lendavad kraavi, mille tulemusel inimesed saavad viga või surevad, mis põhjustab omakorda muret nende lähedastele ja nii võib see juhuslike sündmuste rada venida lõpmatuseni. Need sündmused on aga jälle teatud
Seejuures võib keha liikumisolek muutuda. Liikumisolek saab muutuda vastastikmõju toimel. Kehade vastastikmõju tagajärjeks ongi liikumisoleku muutumine. Liikumise muutumine võib olla nii liikumiskiiruse ja suuna kui ka keha kuju muutumine. Kui liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju, siis on arusaadav, et vastastikmõju puudumisel ei saa kehade liikumine muutuda. Vastastikmõju puudumisel ei saa muutuda liikumiskiirus ega liikumissuund. Järelikult liigub vastastikmõju puudumisel keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Keha võib aga ka püsivalt paigal seista. Paigalseis on teatud liiki liikumisolek. Paigalseis on liikumine kiirusega, mille väärtus on null. Sellist olukorda, kus kehale teised kehad ei mõju, on pea võimatu leida. Sellega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud on kompenseerunud ehk vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist. Näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis
osakeste nihe suunaga. Hooki seadus arvutatakse valemiga: Fe=Kl Fe- jõud elastsus K- keha ehk vedru jäikus l-keha pikenemine või lühenemine. Deformatsiooni liigid on: Plastiline defo kus pärast õu mõju lakkamist, keha ei taastu. Elastne deformatsiooni liigid on : 1. Surve 2. Tõmme 3. Paine 4. Nihe 5. Vääne Keha impulss.! Selleks nimetame kehamassi ja liikumise korrutist. ( valem ) Impulssi nimetame teisiti ka liikumisnurgaks. Selle suund ehk liikumissuund langeb kokku keha kiiruse suunaga. Impulsiga on seotud Newtoni 2 ja 3 seadus. Inimene liigub maal, ta lükkab oma jalaga maad endast edasi. Inimene liigub seetõttu , et maa mass on suur ja ta mõjutab inimest. Kiirused millega kehad pärast vastastikkust mõjutamist teineteisest eemalduvad on pöördvõrdelised nende massidega. Impulssi jäävusseadus: see ütleb , et suletud süsteemi mida ei mõjuta väljaspoolt teised kehad on kogu impulssi jääv ehk võrdne nulliga ( valem ).
kajasid ja signaalide tagasisidestusvõimalusi. 1960.-1970. aastatel hakkas Stockhausen üha enam akustilist ja elektroonilist muusikat omavahel kombineerima. "Mixtur" (1964" on algselt salvestatud orkestriga ja hiljem on salvestist stuudios spetsiaalselt töödeldud. Teose partituur on kirja pandud aleatoorilist meetodit kasutades (pole märgitud kindlaid helikõrgusi, küll aga on välja toodud konkreetsed rütmifiguurid ja dünaamika ning lühikeste meloodiakontuuride liikumissuund). Stockhauseni elektronteosed on veel "Mikrophonie I" (1964), "Mikrophonie II" (1965) ja "Mantra" (1970). Kammermuusika: Stockhauseni varasemas kammermuusikas domineerib aleotooriline kompositsioonimeetod. Sellised teosed on "Zeitmasse" (1956) ja "Zyklus" (1959). Samasugust materjali aleatoorilisteks plokkideks grupeerimist võib näha ka klaveriminiatuuris "Klavierstück XI" (1956). See onosa klaveripalade seeriast, millel on kokku 15 osa (1952-1985). Stockhauseni kammerteosed on veel
12.12 47 Pöördtelje pikikalde reguleerimine muudab rattakallet, pöördtelje pikikallet ja kokkujooksu. Kokkujooksu reguleerimine muudab aga roolitrapetsit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 48 Ratta seadenurkade muutumine vetrumisel Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 49 Auto on koostatud paljudest osadest, milledel kõigil on oma lubatud tolerants. Sellest tingituna tagatelje liikumissuund sageli ei ühti auto geomeetrilise keskteljega, mis tähendab seda, et tagatelg on kere suhtes viltu. Optimaalse sõiduomaduse saavutamiseks on aga vaja esitelg ja selle juhtimismehanismid reguleerida tagatelje suhtes õigesti. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 50 Mõnedel autodel on võimalik tagatelje liikumissuuna muutmiseks reguleerida tagarataste asendit. Autodel milledel tagarataste asend ei ole
Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. · Tagalas loodest tulevad külmad tuuled. · Madalrõhualaga kaasas ka sademed. Antitsüklon talvel on ilm pakaseline, suvel päikeseliselt soe, sademeid ei esine. Troopiline tsüklon esineb mõlemal pool ekvaatorit 5-25* põhjalaiuse vahel ookeani kohal · Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 1000 km · Paksud rünkasajupilved, keskel sajuvaba ala · Liikumissuund idast läände · Tuule kiirus üle 100 m/s · Nimetatakse orkaanideks või Ida- Aasias taifuunideks Tornaado, tromb · Esineb Põhja Ameerikas, Euroopas · Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30-300m · Liikumissuund suvaline · Tuule kiirus üle 3-11 m/s (10-40 km/h) · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks - esineb vee kohal Tuulispask esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline
16. Tühjas ruumis liikuvale osakesele mõjub jõud 10N. Järsku hakkab osakesele mõjuma teine jõud, mis esimese jõuga vastassuunaline ja absoluutväärtuselt võrdne. Osake: a. Jääb momentaalselt seisma b. Liigub edasi ühtlaselt kiirusega, mis tal oli enne teise jõu rakendumist c. Aeglustab liikumist kuni seisma jäämiseni d. Liigub edasi ühtlaselt kiirenevalt 17. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral (mitu) a. Keha liikumissuund on konstantne b. Keha kiirus on konstantne c. kehale mõjuvate jõudude resultant on konstantne d. keha kiirendus on konstantne 18. Keha lastakse lahti ja siis keha langeb vabalt. Vaba langemise käigus keha (mitu) (Vaba langemise kiirendus on ca 9,8 m/s2) a. Kiirus suureneb b. Kiirus on konstantne c. Kiirendus suureneb d. Kiirendus on konstantne
lõpust alguse poole. Siirdeprotsess lõpeb kui peegeldunud laine jõuab algusesse ja see ajavahemik on 2l/v, seejuures pinge muutub nulliks ja vool on E/Ri. Kui saadame liini impulsi siis pingeimpulsid peegelduvad tagasi vastaspolaarsetena ja vooluimpulsid samapolaarsetena. A: Liini lõpus ei ole laengutel kuhugi minna ja need pöörduvad tagasi. Selle tulemusena pinge liinis muutub võrdseks pingeallika pingega ja vool muutub nulliks, kuna muutub laengukandjate liikumissuund. Joonised vihikus? 8. Seletada koormuse sobitamise printsiip. Koormuse sobitamiseks kasutatakse lühisliini. Toodud skeemi abil tekitatakse liini lisaks koormuselt peegeldunud lainele teine laine mis on kiirmuselt peegeldunuga sama amplituudiga, kuid vastasfaasis. Sellised lained ei saa energia jäävuse seaduse kohaselt liinis samas suunas levida ning samuti ei saa lühisel eralduda energiat(R=0), seega peab kogu energia neelduma koormusel. 9
suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures. Soolane vesi on tihedam. Maailmameri on soojuse koguja. Auramiseks kulub soojust ja auru kondenseerumisel vabaneb soojust (sademete korral). Auramine on suurem ekvaatori prk-s, väheneb pooluste suunas.Auramine on kõige suurem troopilises kliimavöötmes, kuna õhuniiskus on väike. Vee ümberpaigutamisel on tähtis roll hoovustel. Hoovused on ühesuguste omadustega veemassid ookeanis, millel on välja kujunenud oma kindel liikumissuund. Külma hoovusega kaasneb külm ja kuiv õhumass Soojaga- soe ja niiske Hoovuste tekkepõhjused: 1) püsivalt ühest suunast puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused (nt. Põhja passaad hoovus) 2) äravooluhoovused- tekivad kui kuskil on kõrge veetase ja vesi hakkab liikuma madalama veetasemega kohta. 3) tihedushoovused- tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre)
Brasiilia, Austraalia, USA, Türgi. 4) KAASAEGNE RAHVASTIKU TÜÜP: Sündimus on madal(10 promilli), suremus on madal(10 promilli), iive: rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine, Laste osatähtsus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb 20-25%ni, Suurbritannia 7. Iseloomusta rahvusvahelisi rändeid kaardi põhjal Praegune migratsioon on avaldanud väga suurt mõju. Suurenenud rändeaktiivsus on seotud üleilmastumisega. Liikumissuund on arengumaadest kõrgelt arenenud riikidesse. Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui sihtriigi rahvaarvu, soolist-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Nt Saksamaa. Intensiivne väljaränne Türgist Saksamaale algas 1970.a ja kesta väiksemas mahus tänapäevani. 8.. Analüüsi, millised + ja probleeme võib tekitada migrantide suur arv lähte- ja
Y, Z ja pöörded ümber telgede vastavalt A, B, C. Kui pingil liigub töödeldav detail muutuvad koordinaatide suunad vastupidisteks ja neid tähistatakse vastavalt X’, Y’, Z’, A’, B’, C’. Vastavalt koordinaatide süsteemile tähistatakse ka vastavad tasandid ruumis (süsteemidele, kus juhtimine toimub üheaegselt vaid kahes koordinaadis) APJ treipingil kasutatakse kaheteljelist koordinaatsüsteemi. X-telg on supordi ülemise kelgu ristettenihke sihiga paralleelne. Liikumissuund märgitakse järgmiselt: treiali poole pluss, tooriku poole miinus. Z-telg on paralleelne spindli teljega ja ühtib supordikelgu pikkiettenihke sihiga. Kui supordikelk liigub tsentripuki poole, siis loeteakse liikumissuund positiivseks, spindlikasti poole aga negatiivseks. Koordinaatide alguspunkt võetakse tavaliselt telje ja tooriku vasaku (spindlikasti poolse otsa) lõikepunkt. APJ freespingil kasutatakse kolmeteljelist koordinaatsüsteemi. X-telg on supordikelgu ristiettenihk 14
· Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal · muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees. Hoovused · · Meie rannikumere hoovused on äärmiselt · muutlikud, sõltudes · tuulest · veetasemest · vee erinevast tihedusest · · Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehk · kellaosuti likumisele vastassuunaline veeringlus · s.t. hoovuste kõige tõenäolisem liikumissuund · meie läänerannikul on lõunast põhja, Soome · lahe lõunarannikul aga läänest itta.
demograafilise ülemineku etapiga (õp lk.45,tv lk.29 ül.5) Arenenud riikides on rahvaarvu kasv väike.Arengumaal on rahvaarvu kasv suur. 12. Rännete põhjused (õp. Lk.47) Lahkumise põhjusteks võivad olla sõjad,relvakonfliktid,poliitiline usuline tagakiusamine,loodusõnnetused,õnnetusjuhtumid. 13. Rahvusvaheliste rännete peamised põhjused ja suunad (õp.lk 49) Suurem osa rändes osalevaid inimesi ei liigu väga kaugelt,on selgesti täheldatud liikumissuund arenenud riikidesse.Muudab lähte-kui sihtriigi rahvaarvu,rahvastiku-soolis vanuselised ja rahvusliku koosseisu ,majanduse arenguvõimalusi,ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. 14. Analüüsi suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte-kui siirdemaal (õp.lk.49) Positiivne mõju Türgile(lähteriigile)-Väheneb tööpuudus;paranevad migrantide tööoskused,mida hiljem saab kodumaal kasutada;osa
Pidurdusrõhu Eeltoite- Hüdrosõlm andur pump ESP juhtplokk võtab lisaks rataste pöörlemissagedusele arvesse veel ka rooliratta pöördenurka. Nende andemte põhjal arvutab välja soovitud sõidusuuna ja sõidutingimused. Külgkiirenduse andur näitab auto liikumist külg ees ja pöörlemisandur auto pöörlemist ümber oma püsttelje. Nende kahe signaali põhjal määrab juhtplokk auto tegeliku liikumissuuna. Kui tegelik liikumissuund erineb soovitust, alustab tööd ESP süsteem. Juhtplokk otsustab kui palju ja millist ratast pidurdada või kiirendada ning kas on vajalik vähendada mootori pöördemomenti. Anduritelt saadud signaalide põhjal kontrollib juhtplokk tehtud muudatuste tõhusust ja vajadusel vähendab või suurendab neid. ESP töötamise ajal vilgub armatuurlauas vastav signaallamp. 12
palavvöötme metsad kõrbed poolkõrbed Parasvööde, rohtlad Veereziim Läbiuhtelise Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud veereziimiga mullad veereziim veereziim Mullalahuse Sademete vesi Mullavees lahustunud Muld niiskub, kuid liikumissuund ja nõrgub läbi mulla ja soolad liiguvad toitaineid välja ei selle tagajärjed lähtekivimi maapinna lähedale uhuta. põhjaveeni kus vesi aurustub aga sool jääb. Valdav Muldade Muldade sooldumine Kamardumine mullaprotsess läbiuhtumine (leetumine), muldade leostumine
Talvel puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. 14.Atmosfäärifront on kitsas eraldusvöönd 2 erineva õhumassi vahel. LIIGITUS : 1)Soe front: Soe õhk tungib külmale õhule peale, liigub aeglasemalt, külm õhk taandub aeglaselt. 2)Külm front: Külm õhk tungib soojale õhule alla, liigub soojast õhust kiiremini, külm õhk sunnib sooja õhu tõusma. 3)statsionaarne front: Seisab pikemat aega paigal, liikumissuund ei ole määratlev. 15.Sooja frondi üleminekuga kaasnevad sademed ja pilvede moodustumine, sajab frondi ees, külm õhk asendub sooja õhuga, ilm soojeneb. Külma frondi üleminekuga tekivad sademed, sajab frondi taga, toimub kiire temperatuuri langus ja soe õhk asendub külma õhuga, ilm jaheneb. Järsu temperatuuri langusega kaasnevad sageli äikese vihmad ja õhurõhkude suurest erinevusest suured tuuled. 16.Tsüklon on suur õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala. Tekivad 60
1)vetikad toodavad suure osa hapnikust. 2)on liigiliselt väga mitmekesine, soodne elukeskkond paljudele liikidele. 3)kujundab Maa kliimat- akumuleerib päikeseenergiat, mille hoovused kannavad laiali, ühtlustab temperatuuri. 9.Hoovused kujutavad endast mõne saja km laiust üle 100m sügavusi, liikuvaid veemasse. Hoovuste tekke põhjused: 1)Pidevalt ühest suunast puhuvad tuuled. 2)Vee erinev temperatuur, erinevatel laiuskraadidel. 3)Maale omane gravitatsioonijõud. 10.Hoovuste liikumissuund: 1)Külmad hoovused liiguvad pooluste poolt ekvaatori suunas. 2)Soojad hoovused kannavad ekvaatori alt sooja vett pooluste suunas. 3)Põhja poolkeral põhja passaat hoovus suundub idast läände. 4)Lõuna poolkeral lõuna passaat hoovus, liigub idast läände. 5)Nende kahe passaat hoovuse vahel on ekvatoriaalne vastu hoovus. 6)Lõuna poolkeral on külm lääntetuulte hoovus, läänest itta ja sellest hargnevad külmad hoovused suunduvad ekvaatori poole. 11.Hoovuste tähtsus:
keel oleks ülespoole. Niit kinnitatakse käbi keele külge, näiteks seasõraga. Siis veetakse niit käbi hargist läbi ja uuesti üles ning heidetakse ümber keele. Edasi tuuakse niit hargi kaudu keeleni vastaspoolelt ja samaaegselt pööratakse käbi. Niit viiakse jälle ümber keele ja selliselt korratakse antud operatsiooni seni, kuni käbile on keritud piisavalt niiti. Niiti hoitakse seejuures parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel. Käbi ennast hoitakse vasakus käes. Niidi liikumissuund on edasi-tagasi. Sellega tagatakse, et niit ei lähe sõlme. Kerimisel tuleb niiti hoida parajalt pinges. Püüniste ehitamisel läheb ühekordsete lina lõikamisskeemidele lisaks vaja ka ühekordseid linatükkide kokkukudumise skeeme, et see toimuks sujuvalt ja õigesti. Kuna püünis on mõeldud püügiks kindlates tingimustes ning eeldatakse, et see töötaks edukalt, tuleb ka kokkukudumisel kasutada erinevaid tsükleid. Seejuures võib vaja minna ka kombineeritud tsükleid.
võngutata. 3-8 mm paksuste detailide põkkõmbluste keevitamisel liigutatakse keevituspõletit õmblusesuunaliselt edasi – tagasi. Põleti õmblusesuunaline edasiliikumine annab keevitatavate servade korraliku läbisulatuse ning keevituspõleti tagasitoomisega kujundatakse õmbluse kuju. Laiema keevisõmbluse saamiseks võngutatakse põletit ristisuunaliselt õmblusega. Lisaks sellele mõjutavad keevitusõmbluse suurust ja kuju ka keevituspõleti kaldenurk ja liikumissuund. Keevitamine “endast eemale” annab mõõduka läbisulatusega madala ja laia õmbluse. Keevitamine “enda poole” annab sügava läbisulatusega kõrge ja kitsa õmbluse. Neutraalkeevitust kus keevituspõleti ots on risti keevitatava pinnaga kasutatakse vähem. 9 Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning
Leetmuld temp.amplituud · Parasvöötme okasmetsad; väga suur, füs · sademed > aurumine; murenemine Vihmamets Soe, palju Läbiuhteline · mullalahuse valdav liikumissuund ülalt punakollamullad sademeid alla; (ekvatoriaal) · kujuneb hele toitainete-vaene väljauhtehorisont; · mullad happelised; · viljakuse tase madal. Pruunmuld · Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud
nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane, ning on olemas ka isiklik huvi uurida reaktiivmootoreid, nende ehitust ja reaktiivliikumisega seonduvat. Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv gaasi- või vedelikujuga, mis avaldub vastumõjuna ehk reaktiivjõuna. Kui eemale lendava joa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine. Reaktiivliikumist kasutatakse rakettide lennutamisel kosmosesse, aga seda kasutavad ka mõned loomad liikumiseks, näiteks seepia. 1.REAKTIIVJÕUD Oletame, et nullilähedase ajaga t väljub düüsist ainekogus massiga m. Kui ta saavutab mootori suhtes kiiruse v, siis on ta impulsi muut (algkiirus on mootori suhtes 0), ja seega peab väljuvale ainele mõjuma jõud . Newtoni 3
Maa magnetiline lõunapoolus ei asu, aga geograafilisel põhjapoolusel, vaid sellest 2000km Kanada põhjaosas. Maal on kohti, kus magnetnõel ei võta kindlat suunda– neid nimetatakse magnetilise anomaalia piirkondadeks. Põhjused tihti suurtest rauamaagi lademetest. Maa magnetväli kaitseb Maa elanikke kosmilise kiirguse eest. Suure energiaga laetud osakesed mõjuvad elusorganismidele kahjulikult. Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub ning suurem osa neist ei jõua maapinnani. Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6-12 tundi. Magnettorme seostatakse päikese aktiivsusega, kui päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. VIRMALISED (PÄIKESETUUL)
37 ühtlane liikumine-keha või masspunkti liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdseteajavahemike jooksul võrdsed teepikkused 38 mitteühtlane liikumine-punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme niisugune liikumine, mille korral kiirusvektor muutub 39 reaktiivliikumine-selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava keha osa liikumissuund läbib keha massikeset, on reaktiivliikumine kulgemine 40 liikumise suhtelisus-liikumine on suhteline, sest ta oleneb mille suhtes teda võrrelda 41 mass-füüsikaline suurus, inertsuse mõõt ja väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus 42 momentide reegel-keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa selle telje suhtes võrdub nulliga
oodata. Kui tahate Marssi tõsiselt vaadelda, on kasulik vastasseisudega kursis olla. Ruumilise liikumise mõttes tähendab vastasseis seda, et oma orbiidil kiiremini liikuv Maa möödub kaugemal orbiidil aeglasemalt (Kepleri III seadus!) liikuvast Marsist. Taevasse projekteerituna tähendab see, et tähtede suhtes läänest itta liikuv Marss mingil hetkel peatub ja alustab seejärel liikumist vastassuunas. Kui Maa on Marsist möödunud, taastub ka endine liikumissuund. Planeet joonistab taevas silmuse. Marsi vaatlemise seisukohalt pole liikumissuund oluline. Märksa tähtsam on, et möödumise hetkel on Maa ja Marsi vaheline kaugus minimaalne ning Marss sel ajal täisfaasis. Soodsaimal juhul, kui vastasseis toimub seal, kus Maa ja Marsi orbiidid lähestikku, on Marss Maast kõigest 60 miljoni kilomeetri kaugusel ja tema heledus on suurem kõigi teiste tähtede ja planeetide omast, Veenus välja arvatud. Marsi näiv läbimõõt ulatub 25 kaaresekundini ja
jaanuaril 1613 tehtud ühtede esimeste ajaloo teleskoopvaatluste põhjal koostas Galileo Galilei joonised, millel on näha kahte punkti, mis kattuvad nüüdseks avastatud Neptuuni asukohaga. Mõlemal puhul pidas Galilei Neptuuni ekslikult kinnistäheks, kui see paistis öises taevas Jupiteri lähedal, mistõttu ei peeta Galileid ka Neptuuni avastajaks. Esimese vaatluse ajal 1612. aasta detsembris paistis Neptuun taevas peaaegu liikumatu, kuna sel ajal muutus Neptuuni Maalt nähtav liikumissuund vastupidiseks. Sellist nähtust põhjustab asjaolu, et Maal kulub Päikese ümber ühe tiiru tegemiseks vähem aega kui Neptuunil.2009. aasta juulis avaldas Melbourne'i Ülikool füüsik David Jamieson uusi tõendeid selle kohta, et Galilei siiski vähemalt teadis, et tema vaadeldud täht liikus kinnistähtede suhtes. 5 Staatus Alates avastamisest 1846
Energia - füüsika arvestus • Energia jäävuse seadus : Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. • Alalisvoolu mõiste, vahelduvvoolu mõiste. Nende ajalooline olelusvõitlus majapidamisse – kumb jäi peale ning kes seotud oli? : Alalisvool - käib ühtse ringina ; elektrivool, kus laenguosakestel on kindel liikumissuund, mis ei muutu. Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad (mugav kasutada, kuid raske suurel hulgal salvestada). Olelusvõitlus: Edison (oli alalisvoolu poolt, oli kuulus, hakkas Tesla vastu võitlema ehk tegi vahelduvvoolu nö avalikkuse ees maha, nt hukkas loomi avalikult) ; Tesla (oli vahelduvvoolu poolt, sündis Serbias ja kolis Ameerikasse). Peale jäi vahelduvvool puhtalt füüsikast ja matemaatikast lähtudes.
okeanograafia susteem; HIROMB. Operatiivne okeanograafiline kaheks: hajulained ja poiklained. Hajulained tekivad madalatel mudel. CHARM. Euroopa Liidu projekt, milles selgitatakse vee kiirustel koikidel alustel ja ei kujuta endast vaikeste laevakiiruste raamdirektiivi taitmise eeldusi Laanemeremaades; BERNET. juures erilist ohtu rannikule. Poiklained tekivad suurte kiiruste Laanemere eutrofeerumisest pohjustatud probleemide juures ning nende liikumissuund on laevaga samasuunaline. lahendamise koostoovorgustik. Laanemere maavarad: Merekeskkonna ja rannikuprotsesside seisukohalt on olulisemad Laanemere (potentsiaalsete) maavarade loetelu on pikk. just poiklained. Laanemere keskkonnaprobleemid: Konkretsioonide uldvarud Laanemeres on vahemalt 100 milj. Eutrofeerumine, ohtlikud ained, nafta ja olireostus, voorliigid, tonni, s.h. on rauda vahemalt 14 milj. tonni ja mangaani 9 milj
annaabi.ee 
