28. Geneetika ja liikide tekkimine. Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification)
1.) Suhtelised ajas (nt jäneste valge kasukas); Kujunevad ajalise nihkega (keskkond muutub kiiremini kui kohastumus) 2.) Suhtelised ruumis/paigas (nt ränne: ühes kohas on tunnus soodne, teises mitte) 3.) Üksikisendile võib olla kahjulik, aga organismirühmale kasulik (nt mesilased näelates üks hukub, aga pesakond säilib, on kaitstud) 3. Liigi mõiste. Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. 1.) morfoloogiline liigimääratlus populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest 2.) bioloogiline liigimääratlust looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel 4
F1 IAIA IAIB IAi IBi Vastus: 50% A, 25% B ja 25% AB. A AB A B Reesuskonflikt - D-antigeen määrab ära inimese reesuskuuluvuse - Reesuspositiivsetel esineb punalibledel D-antigeen - Reesusnegatiivsetel puudub punaibledel D-antigeen - Reesuskonflikt võib tekkida ema ja loote vahel, kui ema veri Rh-(pole antigeeni) ja loote veri Rh+ (on antigeen) - Võivad ristuda: vereülekanne, abort, trauma, sünnitus. - Kui võõras antigeen satub ema organismi, hakatakse tootma antikehi selle vastu. - Tavaliselt juhtub see Rh- ema teise Rh+ loote puhul = antikehad läbistavad platsenta ja hakkavad loote punaseid vererakke lagundama = lootel tekib aneemia Näidisülesanne: Ema on reesusnegatiivne, isa on reesuspositiivne. Isapoolne vanaema on reesuspositiivne ja vanaisa reesusnegatiivne
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb
See määrab suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. Godfrey Harold Hardy (inglise matemaatik) ja Wilhelm Weinberg (saksa arst) tõestasid 1908.a, et pärandumusseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Sama kehtib aga ainult järgnevatel tingimustel: · populatsioon on väga suur (palju sigivaid isendeid) · kõik ristumised on vabad (ehk juhuslikud; st et nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · mutagenees puudub (populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone) · populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest) · puudub looduslik valik (st kõik genotüübid on võrdse kohasusega ehk valikuväärtusega).
71 1. Mida nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks? Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. 2. Mida väidab Hardy - Weinbergi seadus? Inglise matemaatik Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Eilhelm Einberg tõestasid 1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone;
Mõisted Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ning kes omavahel annavad viljakaid järglasi. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle. Toidua
EVOLUTSIOONIIÕPETUS, 12.KLASS 1. Mis on: Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja on võimelised saama arenemisvõimelisi järglasi Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämis ja paljunemist takistavatele teguritele Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 2
6. Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson? Takson on taksonoomia põhimõiste ning organismide süstemaatika üksus. Taksonite (liikide või rühmade) teaduslikke nimesid võib hüüda ka nominaalseteks taksoniteks. 7. Mida tähendab binaarne nomenklatuur? Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: ● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. 8. Zooloogilise, botaanilise ja bakterioloogilise nomenklatuuri koodeksite erinevusi. 9. Milliste elusolendite rühmade nimesid reguleerib botaanilise nomenklatuuri koodeks? Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris.
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................
Riik Hõimkond Selts Bioom Sugukond Ökosüsteem Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja loomad. 2. 1950-1960 jõuti arusaamisele, et olemasolevasse süsteemi ei saa paigutada seeni, protiste ja baktereid. 3. 1970-tel eluslooduse viie riigi aktsepteerimine. Hakati vahet tegema prokarüootidel (bakterid)
tugevatele. Klassikaline vastus liigisisene konkurents on tugevam, sest sama liigi isendite nõudlused kattuvad (seletus eelnevale segasele tekstile. Nullkoosluse katse!!! Nullkooslus- ühes potis üks taim, teises teine ja kolmandas kolmas. Kooslus- kõik taimed ühes potis. 2. näide, kus liikide ruumiline paiknemine mõjutab konkurentsi: Uuriti Alnus crispa ruumilist jaotust Alaska tundras. Leiti, et see on korrapärasem kui juhuslikult võiks eeldada. Püstitati hüpotees, et lepa isendite regulaarne jaotus on seotud nendevahelise (ruumi)konkurentsiga. Eemaldamiskatse ühe isendi ümbert eemaldati 5 lähimat naabrit. Naabrite eemaldamine parandas isendite kasvu maapealse osa mass kasvas aastaga 1.4x ja kõrgus 2x. Oluliselt kasvas ka taimekudede N ja P sisaldus. 8. Kas konkurents mõjutab taimekoosluste liigilist koosseisu ja struktuuri? Millised katsed seda tõestavad? Umbrohtude ja teravilja konkurents.
sioonide, liigi defineeringute ja liigi praktilise standardi esitamise kaudu. Suuremas osas teoreetilisestki kirjandusest on need kolm mõistet sageli segi aetud; kõneldes liigikontseptsioonist mingis perekonnas pee- takse silmas hoopis praktilist standardit. 1.1.4.1. Liigikontseptsioon on teoreetiline lähtekoht, mille alusel liike üldse (põhimõtteliselt) eristada saab. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, kuid eristada saab nelja põhilist: 1.1.4.1.1. Nominalistlik kontseptsioon lähtub seisukohast, et liike polegi reaalselt olemas, et need eksisteerivad ainult inimese jaoks, ini- mese mõttetegevuse viljana. Olevat ainult isendid või nende rühmad, mille vahel pole selgeid piire. Niisiis on liik kokkuleppeliselt eristatav isen- dite kogum. Levini (1979) järgi on liigi mõiste vaid tööriist eluslooduse mitmekesisuse iseloomustamiseks ja analüüsiks. Liigne tähelepanu vahendile tõmbavat ära tähelepanu organismidelt enestelt. - Vastavalt Stebbinsile
geograafiliselt eraldatud populatsioonide kui ka ühe ja sama popultasiooni eri isendite vahel. c) Koosluste/ökosüsteemide mitmekesisus hõlmab kõikvõimalikke kooslusi ja nende seoseid oma keskkonnaga ehk ökosüsteemi. Liik a) morfoloogiline def ühte tüüpi kuuluvate, teistest isenditest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühma; b) bioloogiline def elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Populatsioon samal alal koos elavate, omavahel vabalt ristuda saavate ühest liigist isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest teatud määral ruumiliselt erladatud. Liigirikkus a) Alfa-mitmekesisus koosluses leiduvate liikide arv ehk teisisõnu liigirikkus. b) Beeta-mitmekesisus seob omavahel alfa- ja gamma-mitmekesisuse, esindades liigilise koosseisu muutumist liikumisel ühest kooslusest teise väiksema ala, nt ühe laiu piires
o Mesosoikum ehk Keskaegkond Triias Juura Kriit o Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen Neogeen 5. Elustiku masshävingu tunnused Kvalitatiivsed kaod – kaovad terved arenguliinid(kuni 90% liikidest), domineerivad liigid vahetuvad Skaala - mõju on globaalne, taksonoomiliselt lai ja kiire Taksoni säilumine on puhas õnn 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal Peamised põhjused: vulkaaniline aktiivsus, meretaseme langus, kokkupõrge taevakehaga, globaalne jahenemine/soojenemine, laamade liikumine Hilisordoviitsiumi väljasuremine toimus 440-450 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumi-Siluri üleminekul. Väljasuremise põhjuseks peetakse hiidmandri Gondwana liikumist lõunapoolusele, millega kaasnes globaalne jahenemine,
2) Ökofüsioloogia (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva
suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus). Võimalik genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev.
DARWINI POSTULAADID (1) Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni pole identsed. Nad erinevad üksteisest vahel küll tühisel määral oma suuruse, arengu kiiruse, temperatuuri taluvuse poolest. (2) Mõningad neist erinevustest on pärilikud, s.t organismi ja tema järglaste tunnuste sarnasus ei sõltu keskkonnast vaid antakse edasi geenidega, mistõttu järglastel on mõningaid sarnasusi vanematega. (3) Kõik populatsioonid võiksid potensiaalselt asustada kogu Maad ja nad teeksidki seda, kui kõik järglased jääksid ellu ja annakasid maksimaalse arvu järglasi. (4) Erinevad indiviidid jätavad endast maha erineva arvu järglasi. Sellega on öeldud enamat kui erinevad indiviidid annavad erineva arvu järglasi. (5) Indiviidi poolt jäetud järglaste arv sõltub (küll mitte täielikult, kuid oluliselt) indiviidi omadustest ja ümbritsevast keskkonnast ja nende suhetest.
Geenil võib populatsiooni genofondis olla üks, kaks või mitu alleeli. Igas gameedis üks alleel (haploidsus). Vanemate gameetide liitumisel sügoodiks moodustub järglase genotüüp. Võimalike genotüüpide arv geenis: k(k+1)/2 (k alleelid). Populatsiooni geneetiline struktuur: eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (suhteline sagedus). Hardy ja Weinberg tõestasid 1908, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks, kui: · Populatsioon on väga suur · Kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud (sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest) · Mutagenees puudub (ei teki uusi mutatsioone) · Populatsioon on isoleeritud (puudub geenivool e immigratsioon teistest populatsioonidest). · Puudub looduslik valik ehk kõik genotüübid on võrdse kohasusega.
DENDROLOOGIA PÕHIMÕISTED Käesoleva õppematerjali eesmärgiks on anda ülevaade põhilistest mõistetest, mida on vaja teda dendroloogilise kirjanduse kasutamisel ja puu ja põõsaliikide tundmaõppimisel. Dendroloogias puudub kahjuks terviklik õppematerjal ja seetõttu on vajalikud mõisted laiali erinevates raamatutes ja artiklites. Loodud õpiobjekti abil on võimalik mõisteid paremine käsitleda ja lihtsustada õpilaste iseseisvat õppimist. Dendroloogia on teadus puittaimedest, nende omadustest ja kasutamisvõimalustest.Tegemist on osaga süstemaatilisest botaanikast. Liikide kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu suunatud lehtedele, võrsetele ja pungadele, õite osatähtsus on palju väiksem kui süstemaatlises botaanikas. Põhjuseks on see, et paljud puuliigid hakkavad õitsema alles 30-40 aastaselt või veelgi hiljem ja mitmed liigid ei õitse mitte igal aastal. Dendroloogiat võib defineerida kui teadust, mis uurib ja käsitleb puu- ja põõsaliike, nen
Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4. sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu areng Maal: loe õpikust Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes).
3 seisukohta: 1. On toimunud elu algne loomine. 2. Elualged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulemusena 3,7-4 miljardit a tagasi tänapäeva teaduses valitsev seisukoht. ,,suur pauk"elementaarosakesed aatomidmakromolekulid füüsikaline evolutsioon keemiline evolutsioon mikrokeraprokarüooteukarüoothulkrakne inimene bioloogiline evolutsioon sotsiaalne evoluts 1. Füüsikaline evolutsioon ,,Suure paugu" hüpotees: 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine: · Temperatuuri langedes tekkisid mateeriaosakestest lihtsad aatomid ja molekulid. Moodustusid kerged elemendid: H, He hiljem raskemad elemendid. · 6 miljardit a tagasi tekkis Päike. · 4,5-5 miljardit a tagasi moodustusid Päikesesüsteemi planeedid. 2.Keemiline evolutsioon · atmosfääris puudus vaba hapnik
keskkonnamõju organismidele ja organismi sisemist püüdu täiustumisele. Charles Darwin (1809-1882) - Darwin-Wallace’ loodusliku valiku loojana üks tänapäevase evolutsiooniteooria rajajaid. 1. Evolutsiooni mõiste – bioloogiline, füüsikaline, keemiline ja sotsiaalne evolutsioon? Evolutsioon on süsteemi ajalooline ning pöördumatu areng. Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid. “Suure paugu” hüpotees - 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon - Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid. Bioloogiline evolutsioon - Elu areng esimestest elusolendist kaasajani. Sotsiaalne evolutsioon - Inimühiskonna areng 2
Kui liigid juba kord on tekkinud, siis tuleb neid ka millegi järgi eristada. Siinkohal on abiks erinevad liigikontseptsioonid. Nende kontseptsioonide piirid pole küll alati selged, kuid eristada võib nelja põhilist, kuigi tegelikkuses esineb kontseptsioone veelgi enam. Esmalt, nominalistlik see lähtub seisukohast, et liike polegi reaalselt olemas, nad eksisteerivad vaid inimese jaoks. Ehk liik on kokkuleppeliselt eristatav isendite kogum. Essentsialistlik ehk morfoloogiline kontseptsioon aga väidab, et liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste tunnuste poolest. Kuid antud juhul käsitletakse neid tunnuseid väga laialt, sest nende hulka arvatakse ka biokeemilised ja füsioloogilised tunnused. Samas on selline liigikontseptsioon kõige operatsionaalsem. Kolmandaks, isolatsionistlik ehk bioloogiline kontseptsioon lähtub seisukohast, et liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest, mis esinevad liigiomases ökoloogilises nisis
(Ernst Mayr). - Töötab hästi ristpaljunevate organismide puhul (linnud, imetajad) - Raske kasutada morfoloogiliselt kaugete liikide ja isegi perekondade vahel ristuvate taimeliikide puhul - Selle kontseptsiooni järgi pole rohked ühevanemalised taksonid õiged liigid Fülogeneetiline liigikontseptsioon ühendab ühte liiki monofüleetilise isendite rühma, st sama esivanemate paari või esivanema kõik järglased (Erast Parmasto). Praegu üldtunnustatud kontseptsioon, aga siiski probleemidega – nõrkuseks populatsiooni, liigi ja alamliigi eristamise raskused. 4. Liigi definitsioon ja praktiline standard Liik on evolutsiooniliselt kujunenud ühtse päritoluga st monofüleetiline isendite rühm Liigid on varieeruvad ja muutuvad, samal ajal suhteliselt stabiilsed Liigi isendid ristuvad omavahel ja annavad elujõulisi järglasi, teiste liikidega mitte Liigid on omavahel morfoloogiliselt sarnased
Kirjeldatud liikide arv pidevalt kasvab. Uurituse tase - Kõige täiuslikumalt on uuritud linde ja imetajaid, kes kokku moodustavad vähem kui 1% kõigist tuntud liikidest. Putukad moodustavad üle 50% kirjeldatud liikidest. Kõikidest senikirjeldatud liikidest moodustavad mardikad 24%, kuid tõenäoliselt on teada vaid väike osa tegelikult eksisteerivatest liikidest. Lüngad Kui erinevad hinnangud on korrektsed, tähendab see, et tuhanded bioloogid on mitme sajandi jooksul kirjeldanud vähem kui 5-20% maakeral elunevatest liikidest. Hinnangud on aastakümnete jooksul pidevalt kasvanud, mis viitab sellele, et need on täiuslikkusest kaugel. Hinnangud tuginevad üksnes hästiuuritud rühmadele ning on oodata uusi korrektiive. Väheuuritud rühmas on parasiidid, seened ja mikroorganismid, kõdulestad jne ning ökosüsteemidest meri ja troopilised vihmametsad. 4. BM ja liigi mõiste. Liigitekke skeemid
alustala) 1. Darvini I tees. Organismid, mis moodustavad liigi populatsiooni ei ole identsed. Nad erinevad oma suuruse, arengu kiiruse, temp tundlikkuse jm poolest. 2. Mõningad neist erinevustest on pärilikud. St organismi ja tema järglaste tunnuste samasus ei sõltu kekskonnast, vaid antakse geenidega vanematelt järglastele, millest tulenevalt on järglastel mõningad vanemate tunnused olemas. 3. Kõik populatsioonid võiksid potentsiaalselt asustada kogu maakera ja nad teeksidki seda, kui kõik järglased jääksid ellu ja annaksid maksimaalselt veel ise järeltulijaid. Paljud indiviidid hukkuvad enne suguküpseks saamist. Ja enamus ei anna maksimaalselt järglasi. 4. Erinevad indiviidid jätavad endast järele erineva arvu järglasi! Mitte, et annavad erineva arvu järglasi. Mõeldakse neid, kes jäävad ellu suguküpseks saamiseni. 5
Näiteks toome mõned bioloogide poolt uuritavad valdkonnad: · mikrobioloogid - mikroorganismide (protistide, mikroseente) uurimine · mükoloogid - seente uurimine · malakoloogid - limuste, nt maismaatigude uurimine · ornitoloogid - lindude uurimine · ökoloogid - biotoopide või ökosüsteemide uurimine · antropoloogid - inimese uurimine Muutuja- Tegur, mille mõju uuritakse. Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees peab paika saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. 1. MIKROEVOLUTSIOON MAKROEVOLUTSIOON Populatsiooni- ja liigisisesed muutused. Suurevolutsioon, liigist kõrgemate taksonitega Tekivad uued alleelid Uued keenid tekivad ja olemasolevate
Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa.
Lõpeb destruendiga. N: kõdunenud lehed . vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Pikemat aega tasakaalus püsinud populatsioonide arvukust nimetatakse ökoloogiliseks tasakaaluks. ÖKOSÜSTEEMIDES TOIMUVAD MUUTUSED lk 148-152 Ökosüsteemi iseregulatsioon hoiab süsteemi tasakaalus! Kui see lakkab, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukus. Stabiilne populatsioon suremus ja sündimus on enam-vähem võrdsed. Populatsiooni arvukus püsiv. Kasvav populatsioon sündimus ületab suremuse. Populatsiooni arvukus suureneb. Kahanev populatsioon suremus on suurem kui sündivus. Populatsiooni arvukus langeb (joon lk 149). Populatsioonide arvukuse muutumise põhjused: 1. Kliimategurid maavärin, põud, temperatuuri suured muutused jne. 2. Teiste organismide mõju parasiitide arvukuse kasv. 3. Antropogeenne (inimtegevus) tegur lageraie,
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas kujundatakse rohkearvuline jä
2. Mis moodustab organismi keskkonna? Kõik materiaalsed asjad on tegelikult tehtud kolmest peamisest materjalist: prootonitest, elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem.