Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konstruktsioon, kuivab, teet, tuuletõkke, tuulutus, uiga, puitmaterjal, soojustus, betoon, hoonel, puitmaterjali, kipsplaat, halvast, pragude, kuivamine, viimistletud, ühenduskohtades, siseseinte, seinakatte, paigaldamisel, tuuletõkkeplaat, paigaldama, õhuniiskus, parkett, otsad, rõdu, sattumine, puidule, pinnasele, valikul, puidukahjurite, sisemusseNiiskus imendub puitu kõige enam pikikiudu, seepärast tuleb välistingimustes kaitsta eelkõige materjali otspindasid. Kui see ei õnnestu, tuleks otsad töödelda kaldseks, et vesi saaks kergemini ära voolata. Piki tüve telge on kuivamiskahanemine kõige väiksem, vaid 0,5%, raadiuse suunas 4% ja tangensiaalsuunas 8% (okaspuit,vt. Joon.2). Joon.2 3 NIISKUSE MÕJU PUIDULE A.U. Voolikuvabriku juhataja Arvi Uiga sõnul kuivab konstruktsioonidesse jäänud ülemäärane niiskus tavaliselt ekspluatatsiooni käigus välja. Seda muidugi juhul, kui tarindi auru-, niiskus- ja Puidu omadused ja kasutamine tuuletõkkematerjalid on õigesti valitud ja paigaldatud. Valede valikute puhul pole ka harvad niiskus- ja seenkahjustused. Hoolikas tuleb olla puitmaterjali valikul. Kandvas konstruktsioonis võib kasutada ainult kvaliteetset puitu
...........................13 Viimistlustellis.............................................................................................................................13 Samott-tellis.................................................................................................................................13 Antiiktellis................................................................................................................................... 13 4. ISETIHENEV BETOON..................................................................................................................14 4.1. Isetiheneva betooni omadused................................................................................................. 15 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine...............................................................................................16 5. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...........18 5.1. Silikaattooted...........
läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega. Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk põrandaalustesse konstruktsioonidesse kusagilt sisse ning kusagilt välja pääsema. Ühe tuulutusava korral õhk ei liigu. Seda asjaolu silmas pidades tuleb teada, et tihti on hoonel ka kandvate vaheseinte ja küttekollete all vundamendid, mis takistavad õhuliikumist põranda all. Seinad seinte puhul jaguneb probleemistik kaheks: Esiteks niiskuse liikumist takistavate (hüdroisolatsiooni) materjalide mittekasutamine. Kui tegemist on niiskete ruumidega (vannituba, kelder, pesuruum jne.) on oluline paigaldada hüdroisolatsioon. Vastasel korral liigub niiskus suurema
mille veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega. Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk põrandaalustesse konstruktsioonidesse kusagilt sisse ning kusagilt välja pääsema. Ühe tuulutusava korral õhk ei liigu. Seda asjaolu silmas pidades tuleb teada, et tihti on hoonel ka kandvate vaheseinte ja küttekollete all vundamendid, mis takistavad õhuliikumist põranda all. Seinad seinte puhul jaguneb probleemistik kaheks: Esiteks niiskuse liikumist takistavate (hüdroisolatsiooni) materjalide mittekasutamine. Kui tegemist on niiskete ruumidega (vannituba, kelder, pesuruum jne.) on oluline paigaldada hüdroisolatsioon. Vastasel korral liigub niiskus suurema kontsentratsiooni (suhtelise õhuniiskuse) poolt väiksema poole ja nende vahele
Pinnakateteks kasutatakse värvi või plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana. VUNDAMENT Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid kandekonstruktsioone. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, selle konstruktsiooni taldmikuks ja maapealset osa sokliks. Liigitus ja materjalid. Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon ja betoonkivid. 14 Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm
RH ja temp. Veeaurusisaldus vs.temp. Veeauru max.osarõhk vs.temp. 18 9 Sorptsioon-niiskus: Kõigi poorsete ehitusmaterjalide niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast, sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi kui õhu niiskusesisaldus väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest (RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud (sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja kuivades. Materjali niiskusemahutavus on erinev (nt.kergkruus 2 kg/m3, min.vill 0,5 kg/m3). Niiskumise ja kuivamisega kaasnevad paljude materjalide mahumuutused. Tasakaaluniiskus: Niiskusesisalduse (abs.niiskuse)
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine
Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele 4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. Aurutõkkematerjalid: · keraamilised plaadid · betoon · tellised · maakivid · spetsiaalne aurutõkkekile · polüetüleenkile · foolium · vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: · puitkiudplaat, puitlaastplaat · tuuletõkkeplaat · ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine
4. Auru- ja tuuletõkkematerjalid Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik! Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. 2 Aurutõkkematerjalid: keraamilised plaadid betoon tellised maakivid spetsiaalne aurutõkkekile polüetüleenkile foolium vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: puitkiudplaat, puitlaastplaat tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale.
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm
2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined.
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada
temperatuuri vahe suhet sisepinna temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahesse Majanduslik optimeerimine Eesmärk vähendada kasutuskulusid, korrashoiukulusid ja energiakulusid. Industriaalne ehitus (detailid tehases, montaaz ehitusplatsil: kiirem ja kvaliteetsem) Unifitseeritus (ühtne moodulsüsteem), tüpiseerimine, standardiseerimine. 15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid.
kõvastumine on aeglane protsess. Vananeb Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend. Värvimullad ja värvid nende baasil Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisevastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. Sideainet vähe -5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kuid sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Avastati 1930.a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus. Sideaine alküüdvaik – sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Lateksvärvid
ehituse ja kasutuse ajal neile mõjuvad koormused ei põhjusta: · kogu ehitise või selle osa varisemist · Vastuvõetamatult suuri deformatsioone · Teiste ehitiseosade, sisseseade või paigaldatud seadmete kahjustusi kandetarindite suure deformeerumise tulemusena · mingi sündmuse tagajärjel tegeliku põhjuse suhtes ebaproportsionaalselt suuri kahjustusi konstruktsioon · vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel; 3 · nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kanda kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi; · ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei
postidele. Keldripealset vahelage nimetatakse keldrivahelaeks, korrustekohal paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat lage pööninguvahelaeks. Vahelagi koosneb kandvast osast (paneelid, talad) ja selle peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest. Katus Katuse ülesandeks on kaitsta hoonet sademete eest. Katus koosneb kande- (sarikad, katuslaepaneelid) ja kattetarindist e katusekattest. Katuse alla jäävat hoone ruumiosa nimetatakse pööninguks. Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed Uksed on seinte avanevad osad pääsemaks hoonesse ja liikumiseks ruumist ruumi. Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse. Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist. Ukseplokid koosnevad piidast ja uksetiivast. Vaheseinad Vaheseintega luuakse hoone sees vajalik ruumiprogramm. Trepid ja liftid
kumav. Korduv maltspuit- maltspuit ja lülipuit vahelduvad mitu korda suuremate vöötidena. Laigud ja kohati ebanormaalsed värvused- mis tekinud erinevatest mõjudest. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Kõik erinevad vead raskendavad töötlemist ja viivad alla puidu mehaanilised om. 3. Polivinüülatsetaatliim e PVA: Termoplastne vaik e liim. PVA on polivinüülatsetaadi emulsioon vees, mis kuivab vee aurumisel või imendumisel puitu. Mittemürgine, üldotstarbeline, säilib mõõdukalt soojades tingimustes väga kaua, külmumisel muutub kõlbmatuks. PVA ei ole veekindel, kuid seda on B3 ja D3 tüüpi liimid. Kollane alifaatvaiguga PVA on kuumus ja niiskuskindel, hästi lihvitav ja ei ummista lihvpaberit. Olemas ka spetsiaalsed aeglaselt kuivavad PVA liimid, mis võimaldavad täita suuremaid lõhesid (nt nn PVA pahtlid).
ja purunemist. Väga palju probleeme on olnud, kui on jäigalt seotud silikaattellistest tehtud seina kandev osa savitellistest tehtud välisfassaad 13 Tellisseinad Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vajalikust tugevuses ja sein soojustatakse vastavalt soojapidavuse nõuetele täiendavalt tavaliselt mineraalvillaga või vahtpolüstüreeniga. Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele. Mineraalvillast soojustus kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Välisvoodrit siduvad metallankrud peavad olema tsingitud või roostevabast terasest ja kaldega seinast välja poole. 14 7 Tellisest kergseinad 15 Tellisest kergseinad
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk õhus sõltud õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn. tasakaaluniiskuse. · Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste veetihedus).
alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on:
rühma: · veeslahustuvad antiseptikud, · õli baasil antiseptikud, · antiseptilised pastad, · antiseptilised värvid. Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained, Õliantiseptikud, Antiseptilised pastad, Antiseptiline värv. Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine 7. Puidu kuivatamine- erinevad meetodid Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Õhkkuivatamise eelised: · ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p), · kuivamine sõltub aastaajast, · niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%,
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal, vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, auru rõhk materjali pinnal sõltub aga materjali niiskusest ja tema temperatuurist. Veeläbilaskvus: omadus vett läbi lasta. See sõltub poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid mat. nim. hüdroisolatsiooni mat. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Ühikuks on gaasi läbilaskvuse koifitsent, mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1 h jooksul kui kuubi
Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% veega ei täitu. 5) HÜGROSKOOPSUS materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab. Hügroskoopse materjali niiskuse sisaldus kõigub vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta.
230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samotttellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokke kasutatakse ka lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. 19. Kergkruustootmine, omadused, kasutus Tootmine: Kergkruusa saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3
7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus: looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi; metalle; keraamikat; ehitus-sideaineid; ehitussegusid – betoon, mört; raudbetooni; tehiskivimaterjale; bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale; asfaltbetooni; plastmassist tooteid; isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale; klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus; materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;
kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja
on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast, on mittepiisav ja vajab lisasoojustamist. Ka paljukorruseliste elamute pööningute põrandatel võib ,,soojustusena" tihti leida ehitusprahti, liiva, tuhka jms. Nii enne II maalilmasõda kui ka 196090-tel aastatel ehitatud korruselamute välisseinte soojusjuhtivus on piires
Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab.Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temp. Veeläbilastuv: omadus vett läbi lasta. Sõltub mat poorsusest ja pooride kujust( avatud või suletub).Veetihedaid mat nim hüdroisolatsiooni mat. Ja neid kasut vetpidavate kihtide moodustamiseks. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 2. EM termilised omadused:
kambiumi rakud surevad ja tõusmed, mõnikord ka seemikud hukkuvad. Peale otsese kahjustuse võib kõrge temperatuur põhjustada põua ajal intensiivset auramist mullast ja transpiratsiooni, mille tulemusena taimed närbuvad. Varjutaluvaid õhukesekoorelisi liike (kuusk, nulg, pöök) võib kahjustada koore kuumapõletik, eriti kui raietega avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüvel tõuseb kõrgele. Kambium sureb, koor kuivab ja langeb maha. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks. Vigastatud koht võib kujuneda ka nakkuskoldeks seenhaigustele. Vigastuse tagajärjel nõrgenenud puid asustavad omakorda sekundaarsed kahjurid. 5. Metsa ja vee vastastikused suhted. Veebilanss. Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest. Tavaliselt on kevadel mullas lumevett küllaldaselt ja niiskuse defitsiiti ei teki, pealegi
Vaakum-matt on elastne vaip Tööstuslikult toodetav liikuv vaakumseadega C-348: millega saab vakuumida rõht-, kald- ja püstpindu. Seade võimaldab samaaegselt töödelda 30 m2 pinda ning tagab tiheda ja tugeva ning, samuti vee- ja külmakindla betooni. Vaakum tekitatakse hõrenduseni 0,07...0,08 MPa. Protsessi kestus sõltub töödeldava kihi paksusest - 1 cm kihi kohta kulutatakse ligikaudu 1...1,5 minutit. Protsess loetakse lõppenuks kui vee liikumine imitorus lakkab ning betoon saavutab tugevuse 0,2..0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja
annaabi.ee 
