Evolutsioon (6)

Füüsikaline evol.- ebapüsivatest elementaaroskamestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktika teke ja edasine areng. (4-5 milj.)
Keemiline evol- aatomite ühin. molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. (4,5)
Bioloogiline evol.- elu areng Maal esimestest elusorgan. tänapäevaste eluvormideni. Kohastumine -iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonnaga; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organ. anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine. (4)
Sotsiaalne evol- inimüh. Areng, s.o kultuuri ja tsivilisatsiooni areng. (2)
GEORGES CUVIER  
Prantsuse loodusteadlane . Ta tegi 19. sajandi alguses kindlaks, et erinevates maakihtides on erisuguste loomade kivistised. Siiski jäi teadlane seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistised on hukkunud organismide jäänused.
JEAN BAPTISTE LAMARCK  
Prantsuse loodusteadlane. Tema arvates tekkis elu Maal isetärkamise teel. Esimestest algelistest olestest arenesid aste-astmelt järjest täiuslikumad organismitüübid. 1809. aastal ilmus “Zooloogia filosoofia”. Teos tõi välja, et “ Elu jooksul omandatud muutused päranduvad järglastele”. Muutused elutegevuses põhjustavad muutusi organismide ehituses. Teatud tingimuste kestval kindlasuunalisel muutumisel muutuvad ka liigi kõik isendid.
CHARLES DARWIN  
Inglise loodusteadlane. Esitas esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. Tema arusaama kohaselt põlvnevad olemasolevad liigid varem elanud liikidest nende muutumise läbi. Aastail 1832 -1836 viibis Darwin ümber-maailmareisil purjekal “Beagle”. Ta uuris taimestikku ja loomastikku ning uuris ka väljasurnud organisme. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas Darwin looduslikku valikut. Looduslik valik tulenes olelusvõitlusest ja individuaalsest muutlikkusest. Loodusliku valiku materjaliks saavad olla vaid pärilikud muutused. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad organismid elukeskkonnaga.
1.Paleontoloogia- uurib fossiile.
Mida sügavamates kihtides on organismide jäänused, seda vanemad nad on.
On leitud ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile.
Suhteline vanus- nt. seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem.
Absoluutne vanus- nt. kivististe tegelikku vanust , seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga . elasid.
2.Võrdlusmeetodid.
*Võrdlev anatoomia-Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad.. võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadesse. Samasse rühma kuuluvad isendid on sarnased organid või välisehitus, nad on homoloogilised .
3.Embrüonaalne areng- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatest loomadest säilivatavad ka täiseas.
4.Geneetilised võrdlused.
Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende esivanemad.
5. Molekulaargeneetiline võrdlus- elu evolutsiooniline areng.
Pseudogeenid - on organismides “vanad” geenid , mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teasel liigil vajalik olla.
Nende geenida põhjal saab määrata liigi põlvnevus lugu.
Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arenguteest e. fülogeneesist.