7. Selgitada mõisted: rand, rannik, rannajoon. Vihik · Rand-Rannajoonega piirnev maismaa osa · Rannik-Rannajoonega piirnev maismaa ja madalaveeline merepõhi ulatab sügavuseni, mille lainetus enam merepõhjale mõju ei avalda · Rannajoon-Vee ja maismaa piir(muutuv) 8. Mis on skäärrannik, fjordrannik ja laidrannik ning kus neid esineb? Tunda nad ära ka pildil, sh pankrannik. Vihik · Laidrannik- rtüüp, kus on madalat rannajoont liigestavad madalad väiksed saared ehk laiud esineb Eestis Väinameres ja vahemeres. · Skäärrannik- rtüüp, kus erkival laugrannikul paiknevad skäärid esineb Rootsis, Norras. · Fjordrannik-rtüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed esineb Norras, Põhja-Iirimaal, Alaskal, Islandil 9. Millest toituvad Eesti jõed ja järved? Töölehed · Jõgi: sademed, põhjavesi, lumesulavesi
16. Koolmekoht- madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 17. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks. 18. Jõe lang piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga. m/km 19. Delta jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud. 20. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 21. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. 22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest.
Siit võtta ainult teksti, infot, pilte palun, mitte sama tööd õpetajale esitada. Muutke kujundus ära jne. Aitäh Gobi kõrb Sissejuhatus GOBI mongoli "poolkõrb", maastikuline piirkond SiseAasias (mongoolias ja Hiinas) Umbes 2 mln. km2. Põhjast piiravad Gobit Mongoolia Altai ja Hangai, lõunast Nanshan ja Altõntag. Valdavalt ligikaudu 1000 m kõrgust lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Idapoolmikus on poolkõrb, mujal kivi ja liivakõrb, nõgudes solontsakke. Vett leidub üksnes kaevudes, sest jõed puuduvad. Kliima Valitseb mandriline kliima, temperatuur kõigub tugevasti (suvel kuni 45C, talvel p õhjaosas 40C). Sajab 50200 mm aastas. Taimed Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Loomad Loomadest kohtab siin viiksjänest, kõrbepüüd ehk
SKÄÄRRANNIK JA RIASRANNIK SKÄÄRRANNIK ROOTSIS ASEND • Skäärrannik on vägagi iseloomulik Rootsile • Rootsis liigestavad idarannikut tugevasti skäärid ja väikesed lahed. • Skäärrannikut on väga hästi näha Rootsi pealinna Stockholmi sõites. Suurematel saartel ka elatakse. SKÄÄRRANNIKUD ROOTSIS SKÄÄRRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon on käänuline • Koosneb väiksematest ja suurematest kaljusaarekestest, rannanõlv on madal • Kulutus- ja laugrannik • Lisaks on skäärrannik iseloomulik Soome, Kanada ja Norra rannikule. Leidub ka Karjala ning Laadoga järve rannikul. TRANSPORT
LIIBÜA LOODUSVARAD Suurem osa Liibüa territooriumist on 200600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26 29 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi.Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur. Peamised energiavarad on nafta, maagaas, metallimaagid (raud, teras, alumiinium) ja kivisüsi.
Rahvaarv 9 428 100 nimi 3 LOODUS Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase Lääne- ja lõunarannik on sirged jaKolmas tase rannikumeri madalavõitu Neljas tase Viies tase Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil nimi 4 LOOMAD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase Kolmas tase Kõikjal Rootsis leidub põtru, Neljas tase
W ja 2° E vahel. Kuninglik Greenwich'i Observatoorium Londoni lähedal on meridiaani määratlemispunkt. Suurbritannia saar Suurbritannia saar (inglise keeles Great Britain ehk Britain, kõmri keeles Prydain, korni keeles Breten Veur) on suurim Briti saartest. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m). Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Looduslikud Tingimused Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed. LääneSotimaal ja PõhjaIirimaal on paljude saartega fjordrannikut, paljudes teistes kohtades nii kaljukui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhjaja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Maa lõuna ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3°C ja lõunas 7 °C, suvel põhjas 13 ja lõunas 17 ° C.
· Riigipea on kuningas Caril XVI Gustaf · Rahaühik rootsi kroon (SEK) · 1995 aastal liitus Euroopa Liiduga ASEND · Paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. · Idast piirneb Soomega, läänest Norraga · Lõunast ja idast piirab Rootsit Läänemeri · Rannajoone pikkus on 3218 km · Silla abil on ühenduses Taaniga LOODUSOLUD · Kogu pindalast on 410 934 km² maismaad · Siseveed (peamiselt järved) hõlmavad kogu pindalast 39 030 km². · Idarannikut liigestavad tugevalt skäärid ja väikesed lahed. · Kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). LÜHIAJALUGU · Iseseisvus 6.juuni 1523 · Inimene ilmus Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. MAJANDUS · Kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru tööstus. · Tööstuse põhirõhk on masina ja raske tööstusel. · Metsa ja puidutööstus on tähtsuselt teisel kohal · Hästi mehhaniseeritud on põllumajandus
apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir(1938 km) prantsusmaa (488 km),slveitsi (740 km) Austria (430 km) ja sloveeniaga (232 km). · Rannajoone pikkus on 7600 km,ning teda ümbritseb nii paremalt,vasakult kui ka lõunast Vahemeri.suurimateks järvedeks on Garda,Como ja Lago maggiore. · kliimavöötmeks on vahemerelised alad · 4/5 maa alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4364 km) nende lõuna nõlvu liigestavad sügavad orud,kus asuvad eelnimetatud suurimad järved. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega laia eelmäestikualaga Apenniini mäed,mis jagunevad Põhja-Kesk-ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik,mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega. · Maavaradest leidub väävlit,elavhõbedat,marmorit,pimms,püriit,kivisüsi,botas,asbest
Rahvaarv - 6 420 000 (2009) Elanike arv linnas 1 151 000 (2005) 2 Asukoht Liibüa - on riik Põhja- Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. 3 Looduslikud tingimused Suurem osa Liibüa territooriumist on 200-600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas. Keskmine temperatuur on juulis 2629 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi. Peamine loodusvara on nafta, kuid leidub ka maagaasi, raua- ja mangaadimaaki kui ka keedusoola. 4 Arengutaseme näitajad RIIK LIIBÜA
Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks. Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m). Seal asub veel Kärstna Kabelimägi 136 m ning Taageperas Pika ja Saarde mägi, kumbki 125 m. Põhjaosas ulatub Sürgavere mägi 128 m üle merepinna. Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus. Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev. Haanja kõrgustik asub KaguEestis, idaosa ulatub Vene Pihkva oblastisse ning lõunaosa Lätti.
Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad, puisniidud, milles esineb mitmeid mujalt Eestist ja kogu Euroopast
See on rajatud 1957.aastal ning tema praegune pindala on 2597,6 ha. Saaremaa vanima ja kõrgeima osana, mille kõige kõrgem koht on 59,12 meetrit üle merepinna moodustab ta nn. ,,Saaremaa selgroo". Kuigi looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, on ta koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes. See muudab omakorda pehme merelise kliimaga looduskaitseala eriti liigirikkaks. Nii on siit leitud 700 liiki soontaimi, mille seas ligikaudu 60 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust.
Sloveenia on unitaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 23.12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus: 42%
Piirneb idast Soomega(586 km) ja läänest Norraga(1619 km). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik.
praegugi võib alla vaadata Vahe-Eesti soistele metsadele, mida ka Kõrve- ja Kõnnumaaks on nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit. Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavidega. Harju lavamaa on umbkaudu 3070 meetri kõrgune lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala pakkudes erakordselt kaunis looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast
Ümbrusest kõrgemate aladena kerkivad veel esile Saadjärve voorestik (144 m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood. Põhja- Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju ja Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad on umbkaudu 3070 meetri kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid -- põlevkivikarjäärid ning aheraine- ja tuhamäed. Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa -- ürgorgudest liigestatud 40100 m kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes Võrtsjärve ääres
Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister. Vulkaanilise tekkega Islandi saar asub Sotimaast Gröönimaani ulatuval veealusel kõrgendikul. Lääne ja põhjarannikut liigestavad fjordid. Saar koosneb peamiselt palogeeni ja neogeeni basaldist, mida katab kvaternaari purskeaine. Pinnamoelt on saar 400-800m kõrgune lavamaa, kus väga palju vulkaane. Islandi kõrgeim mägi on Hvannadasalshnukur (2199 m). Kolmekümne ühest tegevvulkaanist on aktiivseimad Hekla (1491 m) ja Laki. Rohkesti on ka geisreid ehk kuumaveeallikaid, millega kütavad islandlased oma kasvuhooneid. Lavamaa kõrgemaid osi katavad liustikud:
eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Loodustik Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääneja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on
Rootsi pealinnaks on Stockholm, mis asub riigi kagurannikul, seal elab üle miljoni inimese (natuke alla pooleteise miljoni). Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia ning riiki valitseb kuningas (Carl XVI Gustav). Riigikeeleks on rootsi keel, rahaühikuks rootsi kroon (SEK). Loodus. Rootsi pindalast on umbes 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on
sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu laugeveeruline org. Vahelduv ja sügav on Halliste ehk Karksi ürgorg. Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 5055 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 6070 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m- ni (Sürgaveres)
Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). 3. Looduslikud tingimused Kliima erinevused põhja- ja lõunaosa vahel on suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem
juuni 1523 Rahaühik rootsi kroon (SEK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus
suvel, mil need võivad öösel langeda kuni +7 °C ja päeval tõusta kuni +43 °C. Talvisel ajal on kõrbealade temperatuurikõikumised väiksemad (öösel kuni 0 °C ja päeval kuni +18 °C). Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Põllumajandus
voolab sisse merevesi(soolane põhja-vesi) Kaevandustes madaldatakse intensiivselt põhjavee taset, tekivad alanduslehtrid ja kaevud jäävad tühjaks Eesti probleem põlevkivi kaevandustes Setete kujunemine Kujunevad : 1. Deltatasandik – Jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm – Oru põhjas, sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Merehoovused Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. HOOVUSTEKS. Liikumiskiir umbes 1 km/h Hoovused jagunevad: ANNAHOOVUSED 1. Triivhoovused – tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul.
vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses:"peamine keel") ja de iure Soome riigikeel soome keele kõrval. Loodus Rootsi 528 447 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabrid Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi
Põhja-Wales'is räägib siiani palju inimesi kõmri keelt. Enamik neist töötab autotööstustes või arvuti- ja elektroonikatööstusettevõtetes. Varem täie jõuga töötanud söekaevandused on nüüdseks suletud. Wales'is alates 7. Sajandil toimuv igaaastane luule-, muusika- ja teatrifestival Eisteddfod ülistabki kõmri keelt. Põhiosa Sotlasi elab kahes suuremas linnas: Edinburgh'is ja Glasgow's. Igal aastal peetakse esimeses linnas kunstifestivali. Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Sotis ja Põhja- Iiris on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. Selles peatükis sobiks ära mainida ka inimese kitsasse merealale ehitatud veealune Inglise raudteekanal, mis ühendab saart Prantsusmaa loodeosaga. Veel ei saa
Täpsemalt siis Aasias, põhja Hiina ja lõuna Mongoolia juures. Põhjast piirneb Hangaiga, lõunast Nan Shaniga, läänest Tian Shaniga ja idast SuurHingani mägedega. "Suur ja kuiv" tähendab Gobi Mongoolia keeles. Gobi kõrb on Aasias suurim. Gobi kõrb võtab enda alla 1,300,000 km² ja omakorda on Gobi kõrb üks suurimaid maailmas. Suurelt osalt pole Gobi kõrb liivakõrb, vaid kivi ja savikõrb. Gobi kõrb on 1600km lai ja 800km pikk. Lavamaad liigestavad mäed ja madalad ahelikud. Gobi kõrb asub troopilises kliimavöötmes. siin pildil on Gobi kõrb tehtud heledalt. Gobi kõrb on ka kõige laiem kõrb Aasias. Hiinas mõeldakse Gobi kõrbe all erinevaid asju, näiteks öeldakse shamo (liivakõrb) ja hanhai (kuiv meri). Kõrbe loodeosa on kuulus oma dinasauruste fossiilide poolest. Gobi kõrb asub mandri sisealal
äravõetud kroon. All osariigi moto, üleval sõna VIRGINIA, kõike ümbritseb viinapuuokstest pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO 'püsivalt'. Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950). Lill: kontpuu valge õis (1918). Koer: ameerika rebasekoer (1966) Puu: ameerika õiskontpuu (Cornus florida; 1956). Jook: piim (1982) Karp: austrikarp (Crassoostraea virginica 1974 ). Pindala: 105 586 km2 (36. Koht). Pinnamood: Rannikut liigestavad lahed ja jõed lehtersuudmed, paigutati soostunud rannikumadalikele järgnevad sisemaal astanguna kerkiv Piedmonti lava ja pikiorgudega (sh. Shenandoah' oruga) üksteistest eraldatud Apalatside ahelikud (Blue Ridge,Allegheny). Kõrgeim koht: Mount Rogers, 1746 m üle merepinna. Madalaim koht: Atlandi ookean. Rahvaarv: 6872912 (1999; 12. Koht). Suuremad firmad: Mobil Corporation, Mars inc. Majandus: Ligi 2/3 osariigi pindalast katab mets. Kaevandatakse kivisütt, tsingi- ja
Rootsi Anastassia Krasulina 11A klass ROOTSI KUNINGRIIK ROOTSI KUNINGRIIK paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga . Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal
Põllud Egiptuses Koostas: Kristofer Seil 11.a Egiptus Joonis 1: Egiptuse piirkond kaardil Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700 800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Kliima
Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Looduslikud tingimused Pinnamood Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks. laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek
Tavaliselt ulatub moreenikihi paksus mõnest meetrist kuni 2040 meetrini, kuid paiguti võib see olla veelgi tüsedam Suure Munamäe kohal umbes 80 meetrit. Pinnamood Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud -- Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik,mis asub ülemdevoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhja kõrgendikul. Veestik Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel
Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga [m/km] Delta on jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud Infiltratsioon on vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104
pindala 16,4 km² Asustus: umbes 500 inimest Selle kõrgemat liivast osa katavad männikud (12%) Mere ääres esinevad ulatuslikud rannaniidud Looduslikud veekogud puuduvad, esineb ajutisi rannajärvi. Mullad: leostunud ja leetjad. Saart piiravas meres on üle 50 pisisaare Ruhnu Pindala 11,4 km², Asustus: umbes 60 elanikku Saar on voorelaadse seljandiku veepealne osa. Saare kõrgemat (kuni 29,6 m) idaosa liigestavad luite ja rannavallid, kirdes mere rannikul esineb kuni 4 m kõrgune rannaastang. Saare lääneosas on madal niitudeala. Ruhnu idaosa katavad enamasti männikud Veekogusid ei ole Mullad soostunud, veel kamar ja leetmuldi ning rannikul (läänes) sooldunud muldi. Tänan tähelepanu eest! ck to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kandub üle jõesängi külgedele 2. Küljeerosioon - Esineb tasandikel jõgedel ning mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksul - Kulutatakse jõesängi külge - Tagajärjed: - Jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Setete kuhjumine ehk akumulatsioon 1. Deltatasandik - Jõe poolt transporditud setetest kujundatud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm - Oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse Merevee soolsus Merevee keskmine soolsus on 35 promilli - see näitab 1000 grammis merevees lahustunud soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1
muu hulgas Vahemeri, Suezi väin, Aqaba väin ja Punane meri. 3 Looduslikud tingimused Pinnamood üldiselt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Liibüa kõrb, mis alaneb aeglaselt lõunast põhja. Lavamaad katab põhimõtteliselt liiva ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küündib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu-133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest ja lõpeb Etbai ahelikuga ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja-lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Suurema osa Siinaist
- ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud. Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubjakiviplatood, mille enamus tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraie- ning tuhamäed. Lõuna-Eesti - Kagu-Eesti lavamaa. Ürgorgudest liigestatud 40-100m. kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes. Kaks suhteliselt kõrged tasandikud - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa. Madalikud on kuni 50m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mete ja suurte järvede poolt üle ujutatud
Tansaanial on 8 naaberriiki: Burundi, Keenia, Malawi, Mosambiik, Ruanda, Uganda, Sambia. Kuna Tansaania paikneb Ida-Aafrika alangu vööndis, on tema pinnamood väga mitmekesine. Suuremat osa riigi territooriumist hõlmab kiltmaa, ent rannikualad on suhteliselt madalad ja tasased. Edelas ja kirdes kõrgub üksikuid mägesid, neist silmapaistvaim on Keenia piiri ääres paiknev Kilimanjaro massiiv (5895m). Maa keskosas asuvad astangulised platood, mida liigestavad mäed ja suured geoloogilised lõhed. Riigi pikim jõgi on Rufijii, mis voolab läbi maa lõunapiirkonna ja suubub India ookeani nagu teisedki suuremad Tansaania jõed: Ruvu, Ruaha, Ruvuma ja Pagani. Üldse jääb selle riigi territooriumi piiridesse kolm suurt Aafrika järve: edelas Njassa, läänes Tanganjika ning loodes Victoria. Kliima on troopiline, rannikul vastavalt vihmane ja väga kuum, sisemaal kõrguse tõttu veidi jahedam. Saartel leevendavad leitsakut meretuuled.
Selle pindala on 2 220 000 ruutkilomeetrit. Peaaegu 90% saarest katab kuni 3 kilomeetri paksune jääkilp. · Milline on maailma suurim laht? On palju suuri lahtesid. Näiteks Bengali laht, Guinea laht, Alaska laht jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit. · Missuguse jõe delta on kõige suurem? Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii Indias kui ka Bangladeshis. · Milline järv on maailma suurim? Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv. Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidzaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit. · Missugune järv on maailma sügavaim?
Iseloomustavad künkad ja nõod. Väiksemad kõrgustikud- Vooremaa(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik (54m) jt. Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad Põhja-Eesti ehk Harju ja Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad lavamaad on 30-70 m kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed (Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi, Suurja Väike-Pakri saar). Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraine- ning tuhamäed. Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa - ürgorgudest liigestatud 40-100 m kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes Võrtsjärve ääres Tammel ning idas Peipsi kaldal Kallastel.
6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik, mis asub Pärnu kesklinnast 27 kilomeetri kaugusel ja Eesti pealinnast Tallinnast 138 km kaugusel. Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Seda tingib asukoht Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi. Künnis koosneb liivast, kruusast ja lubjakivi munakaist. Vallal on 28 km pikkune Pärnu jõe piir, 14 km pikkune Navesti jõe piir, 11 km pikkune Halliste jõe piir ja 9 km pikkune Raudna jõe piir
4 Tarmo Tuuling Atlandi ookean Ookeani keskosas ulatub põhjast lõunasse S-kujuliselt veealune Ke4sk-Atlandi mäestik, mille kohal on sügavus 2000-3000 m. Mõlemal pool mäestikku paiknevad sügavad nõod: P- Am. (suurim sügavus 7110 m), Brasiila (6697 m), Argentina (6681 m), Kanaari (6690 m), Roheneeme (6390 m), Angola (6260 m) ja Kapi nõgu (5520 m). Põhja liigestavad veealused kõrgustikud (Bermuda, Rio Grande), ahelikud (Lõuna-Antilli, Vaalaahelik) ja mäed (Altair, Anti-Altair)( www.kalapeedia.ee/). 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS Peamised hoovused: Antilli hoovus, Angola hoovus, Benguela hoovus, Brasiilia hoovus, Falklandi hoovus, Florida hoovus, Golfi hoovus, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjapassaathoovus, Guajaana hoovus, Guinea hoovus, Kanaari hoovus, Labradori hoovus, Lõunapassaathoovus, Läänetuulte hoovus. 4. TAIMESTIK
Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi lipp. Rootsi vapp. Rootsi, (punasega märgitud) Rootsi loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks Loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi Madalik ja Smaland Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia Mäestik Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skane. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstandi lähedal (2,41
ligikaudu 85 km. Tartu linnast kõige kaugem maakonna punkt on Piirissaar Peipsi järve ainuke asustatud saar. Võrreldes Eestimaa mitmete teiste piirkondadega on Tartumaal suhteliselt palju erinevaid maastikke. Siin on nii kuplilisi kui tasaseid alasid, palju on ka märgalasid (veerand maakonna territooriumist on soode all). Suurima osa Tartumaast moodustab siiski Kagu-Eesti lavamaa. See on suhteliselt tasane lainjas ala, mida liigestavad rohked ürgorud. [6] Tartu maakond asub kahe Eesti suurima järve Peipsi ja Võrtsjärve vahel. Järvi ühendab maakonna üks sümboleist Emajõgi, mis on Eesti ainus täies pikkuses laevatatav jõgi. Tartu maakonnas on üle 400 vooluveekogu ja 99 looduslikku ning pais või tehisjärve. [6] 5 Tabel 2.1 Tartumaa maakasutus Tootlik metsamaa sellest Üldpindala
Egiptuse tänapäevases põllumajanduses elavad aastatuhandete pikkused traditsioonid paljuski edasi, eriti Niiluse ääres elamise ja töötamise spetsiifikaga seonduv. ENE: EGIPTUSE LOODUS: Pinnamood on valdavalt tasane. Maa lääne- ja keskosa hõlmab suur Lüübüa kõrbe lavamaa, mis alaneb aeglaselt lõunast ( 400-600m) põhja (100-200m). Lavamaad katab pms. liiva- ja lubjakivi murendmaterjal, kohati tuule kantud liiv. Luidete kõrgus küünib 130-150 m-ni. Lavamaa kesk- ja põhjaosa liigestavad sügavad alangud ja nõod (Kattara nõgu 133m), kus põhjavesi tungib maapinnale ja kus asuvad oaasid. Egiptuse idaosas paikneb Araabia kõrbe lavamaa, mis tõuseb läänest (300-400 m) itta (700-800 m) ja lõpeb Etbai ahelikuga (2187 m) ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja--lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta
iseloomulikud on kristalseist kivimeist kaljud. Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestiku teljeosa (maa kõrgeim tipp on Kabnekaise mägi, 2111 m). Kagu suunas madalub mäestik astanguna Norrlandi platooks ja Botnia lahe äärseks rannikumadalikuks. Kaljupinda liigestavad käredavooluliste jõgede sügavad orud. Svealand asub Norra piiri ja Läänemere ning Siljani ja Vätterni järve vahel. See on valdavalt Kesk-Rootsi madalik, mille nõgudes asuvad Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvad Vänern, Vättern, Mälaren ja Hjälmaren. Rootsi lõunosa hõlmab Götaland. Selle põhjaosa moodustab kaljune Smålandi ehk Lõuna- Rootsi kõrgustik (kõrgeim punkt on Tomtabacken, 377 m), äärmise lõunaosa hõlmab tasane viljakate
(läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. 4 Looduslikud tingimused 4 /5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m),
maa esimene president. Kaitseks Põhja-Korea kommunismi eest kehtestasid Lõuna-Korea liidrid väga tugeva keskvõimu. Teine vabariik oli demokraatlikum, kuid kestis ainult aasta. Sõjaväelise riigipöördega algas kolmas vabariik. 1972 loodi Neljas vabariik, kus presidendi võim oli veelgi suurem. 1980 oli Viienda vabariigi algus. Kuuenda vabariigi puhul alustati üleminekut demokraatiale. Riigi lääne- ja lõunarannikut liigestavad mitmedtuhanded väiksed saared. Poolsaare ida- ja keskosas on põhja-lõuna suunalised mäestikud. Kaht mäestikku lahutab Takongi jõe org. Kõrgeim tipp on suurimal, Cheju saarel asuv Halla-san 1950m. Maavarasid on vähe. Kolmandik elektrit saadakse aatomielektrijaamadest. Juhtivad tööstusharud on ekspordile orienteeritud elektroonika- ning elektrotehnikatööstus, laevaehitus ning kiiresti arenev autotööstus. Tähtsamad põllumajanduskultuurid on riis, puuvill, soja,
Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas olles väga eriilmeline ala. Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood. Nõgu liigestavad väikevoored. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik ala. Kagu-Eesti lavamaad iseloomustab lainjas reljeef ning eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine Maakonnakeskust Jõgevat kutsutakse ka Eesti külmapealinnaks, kuna seal on mõõdetud Eesti absoluutne külmarekord -43,5°C. Voorte vahel asuvad järved. Järeved on loode kagu suunalised. Miks? Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv,
annaabi.ee 
