Pieter Brueghel vanem ja Jakob Jordaens erinevused ja sarnasused lihtrahva elu käsitlustes. Arutluses räägin Madalmaade suurmeistrist Pieter Brueghelist ning Flandria kunstnikust Jakob Jordaensist. Ma toon välja nende maalitud teoste erinevused ja sarnasused seoses lihtrahvaga. Esiteks mainin nende teoste sarnasusi. Nii Brueghel kui ka Jordaens maalisid pilte talupoegadest. Maalimisel kasutasid enamasti tumedaid toone. Mõlemal on teos, kus on näha, et talupojad pidutsevad
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõus...
Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/
Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest koosnev paarperekond. Valitsejate perekonnaelu oli veidi teistsugune, vaaraod pidasid kümneid naisi. Kreekas ei tarvitsenud abielupaar kuigi palju kokku puutuda, nii võis mees luua abieluväliseid suhteid. Aristokraatide elu kulges oma sookaaslaste seltsis, mis lõi soodsa pinnase meestevaheliseks sümpaatiaks. Homoseksuaalsust ehk pederastiat peeti täiesti normaalseks. Lihtrahva seas polnud see nii levinud, võimalik et seda peeti häbiväärseks nagu ka homoseksuaalset prostitutsiooni. Egiptuses oli noormehel aeg otsida partner ja alustada pereelu kui ta oli küllalt vana, 16 20 aastane. Tütarlapsed olid valmis abielluma peale esimest menstruatsiooni. Kreekas oli tavaline, et 3040 aastane mees võttis endale naiseks vaevalt murdeeast väljakasvanud tüdruku.
Väga tavaliseks muutus ka see, et jõukamad prouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised kleidid olid pikkade ja kitsaste varukatega ning pealmiseid kledid lühemate varrukatega või hoopis ilma varukateta. Neid kaunistati karusnahaga. Külmemal ajal oli pealisrõivaks keep. Need old kas üle pea aetavad või eest lahti käivad keebid. Keepe sai mitmet moodi kinnitada, kõige lihtsamad võimalused neist olid paelseosed,rõivanõelad või pandlad. Lihtrahva seas oli väga populaarne lihtne kapuutsiga keep ilma kaunistuste ja eheteta. Põhiliseks materjaliks rõivaste valmistamisel olid linane ja villane riie. Aadlike ja linnlaste rõivad valmistati kvaliteetsemast ja peenekoelisematest kangastest. Mida jämedakoelisemat kangast kasutati rõivaste õmblemiseks, seda madalamal positsioonil rõiva kandja oli. Siidist ja puuvillakangast
kelle ideed oma populaarsuse tõttu samuti suuresti ajalookulgu mõjutasid Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi. Teine suur muutus toimus autoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu vähenemise näol
Patriits (pater ehk isa), muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, algusaegadel kuulus kogu võim neile, hiljem oli vaid aunimi Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesama roomlase kliendina oma kaitse alla Proletaar vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustustest Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tüotas patrooni ustavalt teenid Plebei lihtrahva liige, vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, aja jooksul võitsid patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat
Makedoonia Suurriik 388 ekr -0 Vana Rooma 1000 ekr -476 pkr KESKAEG 476 pkr – 1453 pkr UUSAEG 1500 pkr -20sajandil algus Aristokraatlik valitsemisviis- võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. Türannia- võim oli koondunud ühe aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. Demokraatlik valitsemisviis - võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Hellen- see on greek , kes räägib Kreeka keeles . Barbar- see on inimene greekase eest, kes ei räägi kreeka keeles. Homeros -(VIII sajandil eKr. e
analüüsi meetoditele. Käsitlege antud tekstikatke tausta, sisu ja esitust paigutage see kultuuriloolisse konteksti. Püüdke oma arutluses seostada kursuse käigus vaadeldud erinevaid teoseid (loetud uurimusi ja teataval määral ka vaadatud filme). Carlo Ginzburgi lugu räägib 16. sajandi möldrist Menocchiost, lihtsast inimesest. Autor lähtub loo jutustamisel üksikisikust, kelle kaudu ta üritab iseloomustada toonast ühiskonda. See annab võimaluse jõuda ka lihtrahva kirjelduseni. Selle loo puhul on oluline teada, et lugu toimub 16. sajandil, kuid on kirja pandud 20. sajandil. Seega kajastub tekstis ka 20. sajandi inimese vaade. Igasugustes tekstides peegeldub nii kirjeldatava aeg kui ka kirja panemise aeg. Filmide puhul on seda kerge märgata, "Viimne reliikvia" kirjeldab küll Eesti elu keskajal kuid selles peegeldub ka palju 1970. Eesti kohta, mil film valmis. Ginzburgi loo peategelaseks on lihtne tööline. See mölder oskab aga lugeda ja
Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis oli pool aastat ja oli piiramatu võim. Rahvatribuunid-pidid kaitsma lihtrahva huve.neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju.
Väga omapärane on jaapanlastel geisade kultuur. GEISA on haritud jaapani neiu, kes laulu, tantsu ja pilli- mänguga teenib elatist teemajades ja jõukates kodudes. Geisad peavad tundma kirjandust, kunsti ja muu- sikat ning pakkuma huvitavat seltskonda. Nad peavad olema targad vestluskaaslased, lõbustama inimesi oma pillimängu, laulu ja tantsuga. Pillidest eelistavad geisad SHAMISENI. Jaapani muusikateatril on väga pikad traditsioonid. Jaapani teatriliikidest on tuntuimad: KABUKI lihtrahva teater; räägib lihtrahva elust-olust. Näitlejad ise ei laula, seda teevad etendust saatvad pillimehed. Näitlejateks ainult mehed. Publik võib saali tulla ja lahkuda, millal tahab. Tehakse vahele- hõikeid laval toimuvale. NO on aga samuraide ja ülikute teater. Näitlejad on ainult mehed, nad kannavad luksuslikke kostüüme ja puust maske. Kostüüm jätab katmata jalad, sest nende liigutused on No teatris eriti tähtsad. Jalgade liikumine peab edasi andma rõõmu, kurbust, viha jne
koormiste sissenõudmist. dokumente. Pariisi NotreDame'i kirik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Muudatused eluolus Teise poole sõnadega "sina" ja "kodanik. Sellega eitati aadlikke ja rõhutati kodanike võrdsust. Muutus rõivamood: Üldiseks sai sankülottide lihtrahva rõivastus Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist, Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. Uued mõõdudkaalud: Vanade mõõtudekaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Uus kalender: Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine.
tahab maailma parandada inimene saab muuta vaid iseennast lõhestunud loomus, hea ja kurja võitlus läbinisti hea (kõik sunnitöölised armastasid teda) Sonja - Kristuse idee kandja. Absoluutse Armastuse kehastus. Ses mõttes ühene tegelane, et ka enesemüümine on tema loomusega kooskõlas – andis enese teiste eest ära nagu Kristus). Läbi armastuse Sonja vastu saabub R-i lunastus. Sonja on ka lihtrahva sümbol, vene naise kangelaslikkuse sümbol (läks koos R-iga Siberisse nagu dekabristide naised). D nägi üht Venemaa hädade põhjust selles, et haritlaste ja lihtrahva vahel valitseb kuristik. Seda sümboliseerib Raskolnikovi nimigi (raskol - vene k “lõhe, lahk”). Esimene samm selle kuristiku ületamiseks on rahvalt andeks palumine Heinaturul. Sonja ja R liit - D unistus Venemaa tulevikust
juhuslikena. Piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik tegelased ja esemed olid selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. (5) Ruumilisus saavutati heledusega, mis muutis teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6) Caravaggio oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas kujutama lihtrahva esindajaid ning igapäevast elu läbi usulise teema. (4) ARTEMISIA GENTILESCHI (1592-u.1653) oli Caravaggio laadi jätkav naiskunstnik, kes kujutas peamiselt Piibli naistegelasi. ANNIBALE CARRACCI (3) (1560-1609)tuli 1595. aastal Rooma ning pani koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga aluse baroki idealistlikule ehk akadeemilisele variandile. Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline. Eriti lihtrahvas oleks soovinud kirikutes
mõõdud · U 600. a. eKr. raha müntimine · Kujunesid linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa · Linnriikides pandi kirja seadused · Suhted naabritega pingelised, ka siseolukord rahutu · Võimsam linnriik - Sparta ( diktaktuuriline riik ) · 594. a. eKr. kehtestas Solon mõõduka riigikorra, lõppes aritrokraatia ülemvõim lihtrahva üle · 507. a. eKr. kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord IV. Klassikaline periood u 500-338 a. eKr. · Kreeka.Pärsia sõjad 500-478 a. eKr. 6. saj. 2. poolel langesid Kreeka polised) linnriigid ) A-A läänerannikul Pärsia võimu alla · 480 a. eKr. Pärsia kuningas Darelose sõjakäik Kreekasse, sai lüüa Maratoni lahingus · 480 a. eKr. tungisid Kreekasse Xerxese väed, Salamise merelahingus
ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes
riikide puhul 5 Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele, keda ei kaitsnud aadlitiitlid ega suursugune perekonnanimi. Teine suur muutus toimus autoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu vähenemise näol. Varem
Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks. Selle põhjuseks oli vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Mille poolest erines senaatori staatus magistraadi omast? Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta. Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Millal ja miks mindi Rooma riigis üle palgasõjaväele? Hilise vabariigi ajal mindi üle palgasõjaväele. Sest, et pidevateks sõdadeks ja võimuhoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Võrdle Rooma vabariigi- ja keisririigiaegset riigikorraldust. vabariik keisririik 2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu
Tolstoi püüdis veel näidata seda, et inimesed on unustanud selle põhitõe. Tema arvates ongi elu antud selleks, et saada ,,teiseks" inimeseks. Tolstoi poolehoid kuulub aga lihtrahvale, sest nad on vabad ja nad ei eksi headuse ja tõe teelt. Neid ei huvita enese täiustamine ega enesetunnetus, nad lihtsalt on. kui Tolstoi püüab siiski näidata, et ka nemad püüavad kõlbelise ideaali poole. Ta ühendab tegelased, kellest üks on kindlasti aadlik ja teine lihtrahva esindaja. Sellise vastandamise kaudu püüab ta näidata, kuidas kõrgseltskonna esindaja lihtrahva tõdedele ja headusele toetudes püüab ennast muuta, et jõuda tagasi lapsepõlve juurde, vabanedes see kaudu oma näilikkusest ja valskusest. Tolstoi uskus, nagu üks valgustusaja filosoofki Rousseau, et kõik inimesed tegelikult on loomult head, et kurjuse on tegelikult sünnitanud tsivilisatsioon, kuid selle vastu on võimalik
Khensu - kuujumal; peas kuusirp ja kuuketas; Sfinks - lõvi inimese peaga Geb - hani; HANESULED - VILJAKUS Min viljakusejumal; Khepra - Skarabeus - päikesejumal; sõnnikumardikas; püha; (veeretab toidupalle (päikest); peeti isetekkinuiks- liiva alt munadepallist ilmusid ühel päeval pisikesed putukad Atum - Uue riigi päikesejumal; Ülem- ja Alam-Egiptuse kroon nn topeltkroon peas; prints; loomvorm puudub; Taurt e Thoris - sünniabi ja lihtrahva pidutsemise jumalanna; jõehobu, krokodilli & lõvi ristsugutis; Bes - lihtrahva pidutsemise jumal; lõvi kehaga; lakub kausist veini; päästab maohammustustest; Hapi Niiluse jumal (Niilus - toitja isa); mees naise rindadega; Sobek - Niiluse jõgikonna jumal; krokodill; Kanoop - urn; sinna sisse pandi siseelundid (4 komplekti); Selkit skorpion-jumalanna; päästis skorpionihammustustest; Ammut - krokodilli lõuad & jõehobu ja lõvi; neelas kurjade surnute hingi;
revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Ta oli rahvalik maalija kes püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk nn. keldriluugivalgus. Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast, küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja -olustikku. Tema elu oli keeruline, täis tülisi ja vangisistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias ja sattus uutesse konfliktidesse. 11 aastaselt oli ta õpipoiss Simone Peterzano juures Milanos, õpingud kestsid neli aastat. Ajavahemikus 1588 ja 1592, oli Caravaggio Roomas ja töötas, kui
sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli saksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (15581583), Rootsi-Poola sõjad (16001629), Vene-Rootsi sõda (16561661) ja Põhjasõda (17001721, Eesti alal kuni 1710). 17
sajandi alguses. Varasemad territoriaalsed üksused (maakonnad, kihelkonnad, linnusepiirkonnad jt) asendusid ristisõdijate riikidega, millest tugevaimaks kujunes Liivi ordu oma, lisaks eksisteerisid Eestis Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond ning 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taanile. Eesti oli tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli alamsaksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Keskaja lõpul, 15. ja 16. sajandil, hakkasid Eestis kujunema sunnismaisus ja pärisorjus. Oluline osa kultuurielus oli reformatsioonil, tänu sellele hakkas muuhulgas kujunema ka eesti kirjakeel. Keskaja lõppedes algas Eesti alal sõdadeperiood, mis kestis 150 aastat, selle vältel toimusid Liivi sõda (1558–1583), Rootsi-Poola sõjad (1600–1629), Vene-Rootsi sõda (1656–1661) ja Põhjasõda (1700–1721, Eesti alal kuni 1710). 17
Tsensorid valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike loenduse korraldamine. Valvasid kodanike elukommete järele. Tsensori ametit peeti väga auväärseks. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis sai olla 6 kuud, sel ajal oli piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi tegude eest vastutama ja aru andma Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil olid õigus panna VETO (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. /// SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnev vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest. Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis oldi eluaeg. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikas, juhtis sõjandus ja rahaasju. Kuigi senat ei võinud otsuseid ellu viia, juhtis ta tegelikult riiki. /// RAHVAKOOSOLEKUD
kurb maal vaesusest ja rängast tööst. · HONORE DAUMIER - põhitegevus graafika - joonistustel tihti ühiskonnakriitiline iseloom ja ta avaldas neid radikaalses ajakirjanduses - tegelased argielust suure üldistusjõuga tüübid - pole kohta positiivsetele tegelastele nagu ka Balzaci loomingus - kõik on pilkamisväärne, tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ning heasüdamlikult aga võimu esindajate kujutised on süngelt sarkastilised - esimene, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva, kujutab tõsiselt ning lugupidamisega · GUSTAVE COURBERT - kõige sihiteadlikum ja enesekindlam - maalis suure formaadilisi pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane - ,,Matus Ornan`is" ,,Kivilõhkujad" - korraldas oma töödest eraldi näituse, mille pealkirjaks ,,Realism" - tema põhimõtteks oli maalida seda, mida simad näevad · EDOUARD MANET - kujutas kaasaegset linnaelu - kasutas mõne teise kuulsa kunstniku teose kompositsiooni
valiti üheks aastaks ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (neid oli 2) kõrgeimad magistraadid, sõjaväejuhid. Preetorid (neid oli 8) kohtumõistjad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik? Kadusid rahvakoosolekud, riigi tegelik juhtimine koondus keisri kätte, senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja. Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. 7. Millised erinevused olid keisririigi lääne- ja ida provintside vahel?
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Napoleon Revolutsiooniaegne eluolu Üldiseks kõnetusvormiks sai "sina", kaotati varasemad pöördumisvormid "härra", "proua" ja "preili". Viisakaks ja lojaalseks kõnetusvormiks sai "kodanik" Looduti aristokraatlikus rõivamoest, asemele tuli lihtrahva rõivastus. Juukseid hakati kammima siledaks ilma igasuguse frisuurita Igati õhutati vooruslikkust Revolutsiooniaegne eluolu Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga Uus ajaarvamine: alguseks sai päev, mil Prantsusmaa kuulutati vabariigiks Meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel Click to edit Master text styles Second level Third level
Jacob Jordaens Elulugu (1593-1678) Sündis Antwerpenis jõuka kaupmehe perre Abiellus 1616. a On vaid ühe korra elus Antwerpenist välja reisinud Oma kunstikool (Guild of St Luke) Vahetas usku, hakkas kalvinistiks Suri epideemiasse Stiil Flaami maalikunsti ja naturalismi esindaja Kujutas liialdavas robustses laadis lihtrahva pidusööke Maalis palju mütoloogilisi, ajaloolisi ja usuteemalisi pilte Meeldis kujutada loomi(lehmad, koerad, kassid) Stiil Teda mõjutas Rubens'i looming kirevad värvid ja heletumeduse meisterlik kasutamine Naisfiguurid lihavad, meesfiguurid robustsed ja jõulised Karjääri lõpu poole muutusid maalid halliks-siniseks Tuntumad teosed As the old sang, so the young pipe Tuntumad teosed The King drinks Tuntumad teosed Satüür Tuntumad teosed
tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid uudisjuttudeks ehk novelladeks. 13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub Roosi ja tahab seda noppida) ja "Rebaseromaan" (loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart.
Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine Diktaator-Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal kuulus talle piiramatu võim Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve 5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid Augustus- Augustus oli esimene Rooma keiser, Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu Traianus- Vana-Rooma keiser, Tema ajal vallutas Rooma Armeenia, Mesopotaamia ja Daakia ning impeerium saavutas oma maksimaalsed piiridd. Traianus andis 112
eripära: Kuninga figuur suurem kui poos, hieroglüüfiline seletus. teised. Tihti ühel ja samal Sündmusi ei kujutatud järjest, reljeefil mitu erisündmust vaid eraldatult (ei saa lugeda (saab lugeda kui jutustust), nagu jutustusi). hieroglüüfiline seletus, egiptuse poos. Isikupära Isikupärased jooned polnud Lihtrahva puhul võib näha olulised, rass oli oluline ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja rõhutamine: ülikuid kujutati aga täiuslikena Teemad, motiivid: Sõjalised võidud, valitseja Kujutati, mida sooviti, et juhtuks, võimu suurus, üksikud sõjatemaatika taimemotiivid, jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv
rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. (nt spartas oli selline võim). c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. See võim kestis lühikest aega, türannid tapeti. 3. Miks toetas rahvas mõnikord türannide võimuletulekut? Sõnasta kaks põhjust. Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas türanne, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine
korraldada õigusemõistmist. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. o Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. o Rahvatribuunid (arvult 10) pidi kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal u 300 liikmest e senaatorist. Hiljem senaatorite arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Keisririik (30 eKr 476 pKr) Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd
Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge. Tsensorid- Korraldasid kodanike loendust ehk tsensust ja koostasid senaatorite nimekirja. Valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator- määrati ametisse kui riiki valitses suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma. Rahvatribuunid (10)- Kaitsesid lihtrahva huve. Võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning omasid veto õigust. 4. Valitsemise erinevused Rooma vabariigis ja Ateena linnriigis Rooma vabariik: Aristokraatia Suurem roll ametnikel ja senatil Rooma hõlmas tervet Itaaliat Riigiametnikeks said vaid rikkad kodanikud ehk nobiliteet Rahvakoosolekud kutsuti ametnike poolt kokku vastavalt vajadusele Ateena linnriik: Demokraatia Tähtsam roll rahvakoosolekul Linnriik Riigiametnikele maksti palka
- söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende põhitoiduks olid nisuleib, nisu- või hirsipuder, puu- ja juurviljad, oad ja herned ning sibul ja küüslauk. Palju söödi ka toitvat oaputru. Kliendid olid isandast sõltuvad poolvabad isikud, kes olid oma isandale ustavad ja kuulekad. Orjade elu
6. Realism, romantism REALISM: 19. saj · Realism tekkis, sest Inglismaal oli tööstusrevolutsioon, millest tuli linnastumine · Looduse ja maaeluga side nõrgenes - Darwini revolutsiooniteooria · Tunnused: - Tuldi tagasi argielu kujutamise juurde - Elu kujutati ilma ilustamata - Sõnakasutus täpne, detailirikas - Tegelased lihtrahva hulgas - Naturalistid kujutasid elu fotograafilise täpsusega - Kujutati elu kõige mustemat poolt · Eelistati proosat ja sealt romaani ja novelli · Realismi klassikud: - Eduard Vilde ,,Külmale maale" - Anton Tsehhov - Lev Tolstoi - Honore de Balsak ,,Isa Goriot" - Charles Dickens - Emile Zola ,,Söe kaevurid", ,,Nana"
Kreekalastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriikid kujunesid nii Kreeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka
Konsulid kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8) Tsensorid endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator valiti ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, piiramatu võim 6 kuud Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli vastuolus lihtrahva huvidega (neid oli 10) Senat vanemate nõukogu, valitsev riiginõukogu ,,Jaga ja valitse" kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika alistatud rahvastega Munitsiipium linna staatus, kus elanikud said Rooma kodakonsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, raskerelvastusega jalavägi
Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. 44. tapsid vandenõulased Caesari. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat: Antonius (ida), Octavianus (lääs). Antonius abiellus Kleopatraga, saades seega ka Egiptuselt rahalist toetust, 31. sai Antoniuse laevastik Octavianuselt lüüa. 30. vallutas Octavianus Egiptuse, ühendades kõik vahemere maad -Varane keiserriik 30 eKr-235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (30 eKr-14pKr). Oskas lepitada ainuvalitsejaga lihtrahva ja enamiku ühiskonnast. Keiser Nero(54-68), tappis oma naise, ema ja senaatorid samuti pani linna põlema. Traianuse valitusajal(98-117) saavutas Rooma impeerium oma võimuse tipu. Etruskid ja Rooma riigi algus -Etruskid Itaalias elas palju rahvaid, 2 at. Itaaliasse rännanud itaalikud. Loodeosas elasid etruskid, Etuuria mk. Nende päritolu pole teada. Kultuuris esines nii foiniika kui ka kreekapäraseid jooni. Kujundasid oma tähestiku, mida ei osata tänini lugeda. Hiigelaeg langeb 7-6 saj.
Michelangelo Merisi da Caravaggio Caravaggio sündis 28. september 1571 ja suri 18 juuli 1610. Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast. Küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja olustikku. Michelangelo Caravaggio sündis milaanos aastal 1571 ja põgenes Caravaggio külla aastal 1576 kuna milaanot ähvardas katk. Caravaggio isa ja vanaisa surid aastal 1577 samal pärval. Caravaggio ema suri aastal 1584. Samal aastal algas Caravaggio nelja aastane praktika maalikunstniku Simone Petezano juures. Tal polnud lapsi. Caravaggio elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi
Nende eeliseks oli see, et need valmisid oluliselt kiiremini kui suured ja ajanõudlikud maalid, skulptuurid ja ehitised. Levinud olid ka visandlikud karikatuurid, mida valmistaid ka tegevkunstnikud. Toetudes eelnevalt toodud informatsioonile, võib väita, et riigijuhid, maailmas mõjuvõimsad inimesed kontrollivad ühiskonda ja seeläbi ka kunsti teatud määral, või isegi 2 suurel määral. Riiklikel institutsioonide mõjuvõim lihtrahva elu üle on tohutu, vaid mitme väga halva otsusega on maailm või riik hukatusele määratud. Kunstis kujutati sõjaperioodil palju julmust, sõdureid, sõjatehnikat, lihtrahva olukorda. Samas aga pöörduti ka abstraktsionismi, millele eelnes ka kubism. Teosel polnud võimalik ära tunda kujutatavat või oli vaid aimatav. Võiks arvata, et välditi otsest õuduse kujutamist. Ühiskonnas tekkis kiiresti tüdimus ja vastumeel sõja vastu, sest see mõjutas just kõige enam lihtrahvast
Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset, kuid pilke teravus on erinev Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult Võimu esindajad parlamendisaadikud, kohtunikud ja teiste kujutised on süngelt sarkastilised Karikatuursed on ka tema skulptuurportreed Transonain'i tänav 15. aprill 1834 Gravüürid sarjast Seadus ja õigus Vasakul Pesunaine, paremal Ülestõusnud Maalijana on Daumier üks esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva Ta kujutab neid tõsiselt ja lugupidamisega Teda tunti eluajal peamiselt graafikuna Tema peaaegu monokroomsed ja monumentaalselt mõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem Crispin ja Scapin (Teos kujutab tegelasi prantsuse kirjaniku Moliére'i näidenditest) Karikatuurseid portreebüste Prantsusmaa silmapaistvatest esindajatest
lahingu järel Inglismaa ja ta pani aluse tugevale kuningavõimule. 5.Vabastada püha haud Jeruusalemmas muhameedlaste valdusest.Taheti, et tekiks ülemaailmne paavstiriik ning idaja läänekristlus tegutseks koos. 6.Hospitalide ordu,Templiordu ning Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu, mis tegutsesid IEuroopas. 7.Franksisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast PItaalias:*kirjutas abilistega 1223.a ordu reeglid*idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas*tuntud kui hallid vennad *hakkasid rõhku pöörama haridusele*vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks/Dominiiklaste ordu:*rajas hispaania päritolu aaldliseisusest munk Dominicus*nim ka Jumala ustavateks koerteks*paavst andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena*kutsuti mustadeks vendadeks*panid suurt rõhku haridusele*kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud 8
19. sajandi lõpuks oli realism kõige laiema levikuga vool Euroopa kunstis, see soosis fotograafia sündi ja arengut. Realismi õitseajal oli nähtava tegelikkuse võimalikult täpne kujutamine eriti hinnatud, mis andis fotograafia leiutamisele tõuke ja 1822. aastal saadigi esimene püsiv fotokujutis. Kunstnikud Jean Francois Millet(1814-1875)- kujutas enamasti inimesi, mitte maastikke. Kahtlustati, et ta õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse alati austusega- need võisid olla kartulivõtjad, viljapeade korjajad või karjased- ta lihtsalt leppis nende saatusega. Teosed: "Õhtupalve", "Kaevajad" . Honore Daumier(1808-1879)- Tema peamine tegevus jäi graafika valda. Daumier' joonistustel on äha ühiskonnakriitilist iseloomu , avaldas ta oma töid radikaalses kirjanduses.
kunsti ja muusikasse 19. sajandil sai "romantiline" tähenduse tundeline Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revolutsioonis Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga TUNNUSED Tunded olid mõistusest tähtsamad Põgeneti oleviku eest Tunti huvi mineviku vastu Loodustemaatika Läbivaks teemaks oli üksindus Claude Monet "Jalutuskäik" VÄLJENDUSVAHENDID Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalsus Meloodia muutus väga laulvaks Harmoonia muutus keerukamaks
Mõisted Foorum-Vana-Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Kapitoolium - Kapitoolium oli üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. res publica-ladina keeles `avalik asi`, hiljem tähendas see vabariiki plebei-lihtrahva hulka kuulunud vaba kodanik Vana-Roomas, ei omanud algul kõiki õigusi. proletaar -Rooma vaeseimad kodanikud, elatusid juhutöödest ja riigi abist patriits-Vana-Rooma aristokraat, vabariigi algu võisid ainult nemad olla riigiametis. patroon-isik Vana-Roomas, kel oli teise suhtes kaitsja v. hooldaja õigusi klient-sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Senat -Vana-Roomas sugukonnavanemate nõukogu v. kõrgem riiginõukogu
rünnaku eest · Toit maaelanike omast mitmekesisem · Tiheda kooselu tõttu sagedaste taudide vastu hoolitseti hügieeni eest, rajati avalikke saunu · Linnas abielluti suhteliselt hilja, loomulik iive tavaliselt negatiivne · Palju läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid, kerjuseid ning muud võõrast rahvast · Kirjaoskus linnas märksa levinum kui maal · 23.2 · Vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid · Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval
proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik tsensorid-riigiametnik-jägis r.kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna
· Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" o JAN STEEN ,,Ristsed" o PIETER de HOOCH ,,Naine ja teenijanna õues" o JAN VERMEER van DELFT Interjöörid (1,2 inimest), huvitav koloriit - karged, külmad toonid, hajutatud valgus.
Inge Org linnadega. Kirurgia vabanes teraapia alluvusest ja põlatud seisundist. 18.saj. teise poole arstid juba opereerisid. Maagia ja ebausuga seotud kloostrimeditsiin oli langenud juba 16.saj. alguseks. Autor toob välja ka Tallinna linnaarstide saavutatud positsioone Moskva suurvürstide ravijatena. Kokkuvõtteks. Teos toob korduvalt välja olustikulised tegurid, mis on sellele uurimuse teemale põhjust andnud: lihtrahva kitsad elamistingimused, halvad ja ebasanitaarsed toitumistingimused, kurnav ja puhkuseta töö, nakkusohtlike inimeste elamine teiste hulgas jne. Kõige olulisemat minu meelest: teadmatust nakkuse mehhanismi suhtes mainib autor samuti korduvalt. Samuti kogemustele ja uskumustele põhinevaid ravimismeetodeid. Millest autor ei kirjuta? Juttu võiks olla pisut ka kalendrikirjandusest. Kalender oli küll rohkem maarahvale suunatud, kui ju luges seda ikka ka linnainimene. Ilmumise algusest (18.saj
annaabi.ee 
