50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
metalqueen
Õppematerjali autor
Paraadportree portree, millel rõhutatakse kujutatava isiku (peamiselt valitseja, väepealku) seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud pidulik rõivastus ning erinevad võimuregaalid. Paraadportree tausta maalimisel on samuti kindlad reeglid ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. 7) Mida ja kuidas kujutas kunstnik Jakob Jordaens? Lopsakas rahvalikus laadis olustikumaale, tihti kõrtsitseenid või kaklused. Kõige sundimatum robustne naturalism, koomika ja huumor. Labased ilmed ja taltsutamatu elurõõm. Ehtflaamilikult lopsakad kehavormid, eelistas rahvarikkaid kompositsioone. Maalis lihtrahvast, kujutas sööminguid ja joominguid. Tuntuimad maalid on mitme variandiga ,,Oakuningas" ja ,,Küpsuse allegooria". Mõnikord on ta lihtrahvatseene täiendanud
mis t�des asjaolu, et ��kull, kes on harjunud n�gema pimedas ja mitte valges, koperdas p�eval ringi nagu joobnu. Moraalne �ppetund neile kahele seal laudauksel, kes stseeni pealt n�evad, niisamuti nagu Saftleveni maali vaatajale, on �pris selge: m�nuledes ja roidumuses ning liigses lustis veedetud elu on raisatud ja loomalik eksistents. Saftleven on sellest t��st maalinud veel v�hemalt �he versiooni ning on pakutud, et see maal v�ib p�hineda ka Jan Brueghel vanema kadunud kompositsioonil. Tollase kunsti seotus ja autorite ilmne m�ju �ksteise loomingule oli loomulikuks osaks kunstipildist; nii v�ib Saftleveni kompositsioonidest v�lja lugeda ka David Teniers noorema laadi, kellest ta sai inspiratsiooni oma reisi ajal Antwerpeni 1632. aastal. ****** Cornelius van Bellekin oli 17. sajandi teise poole Hollandi maalikunstnik ja joonistaja ning juhtiv graveerija, kes t��tas silmapaistvalt eriti p�rlmutriga,
avab siiski hingeelu, ei rõhuta ümbrust liialt; poos vaba ja juhuslik, käte kujund ja asend iseloomustamiseks * Inglise kuningas Charles I portree - töötas Inglismaal ja maalis kuningast portreesid Banqueting Housi * „Printsess Mary Stuart ja Oranje Willem“ ✱ Flandrias oli ka kunstnike, kes viljelesid olustikulist teemat rahvalikus naturalistlikus laadis ● JAKOB JORDAENS – rahvalik, naturalistlik laad; kujutas talupoegi pidutsemas ja söömas (kõrtsistseenid, logelevad kaklevad talupojad pooleldi karikatuurses iroonilises laadis) * „Oakuninga pidu“ - kolmekuningapäevapidu, kes saab koogitüki oaga, on peo kuningas hollandi 17 saj kunst lk 135-146 ✱ 16. saj. saab Holland iseseisvaks ✱ 17. saj. Hollandi kunsti hiilgeaeg (palju raha ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism palju tellimusi); 2 keskust:
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid saada kriitikute tunnustust või
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigu
,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud,
Luterlus oli suhtunud tõrjuvalt. Kalvinistid hävitasid pilte, kirikud ei tellinud kunsti, aga kodanlus oli harjunud maalikunstiga. Religioosne temaatika vaheldub ilmalikuga. Lisaks portreekunstnikele teemadeks loodus (maastik), esemed (natüürmort) ja inimesed (olustikupildid) Maalikunst: osa kunstnikke jätkas 15. saj. Traditsioone. Huvitusid kordumatutest üksikasjadest, peenmaaltehnika. Romantistid võtsid eeskujuks kõrgrenessanssi või manerismi. Pieter Brueghel vanem (1528/30-1569) Suurmeister, õpetliku, moraliseeriva sisuga peenmaaltehnikaga olustikumaalija. Igapäevastel stseenidel üldistav tagamõte. Peategelasteks talupojad – lihtsustamata, robustset elujõudu imetledes. Vahel üksiku kangelae eneseteostuskatsete tühisus. N: “Maastik Ikarose kukkumisega”. Hilisemates töödes pessimistlik, traagiline maailmakäsitlus. Inimesed väikesed, tühised olendid, kes ei näe ohtu. Tunneb neile kaasa. N: “Pimedad” Skulptuur ja arhitektuur: 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid