No, she isn´ t / Yes, she is 5. Do you sometimes come to school by bike ? No, I don´t / Yes, I do 6. Will you send any emails today ? No, I won´t / Yes, I will 7. Does your father borrow books from the library ? No, he doesn´t / Yes, she does 8. Did your mother wake you up this morning ? No, she didn´t / Yes, she did. Kirjuta küsimuste numbrid, milles tegusõna on : 9. A lihtolevikus 7, 5 C kestvas olevikus 3, 4 B lihttulevikus 1, 6 D lihtminevikus 2, 8 4. Kirjuta lünka tegusõna lihtolevikus( the present simple), lihtminevikus( the past simple) või lihttulevikus( the future simple). 1. Henry´s parents often go to other countries in summer. Last summer they visited Turkey. 2. Peter usually eats sandwiches for breakfast. Yesterday he only had a cup of coffee. 3. Nelly and Sue like folk music. They enjoyed the folk music festival last month. Next year the girls will to the festival again. 4
He, she, it is We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were
Pea meeles, et lihtminevikus on sõne tüve ja sõnalõpu vahel alati kas -i või -si! Vt ka õppevideosid Youtube`is Imperfekti I osa ja Imperfekti II osa uu -> u a -> o ei muutu ii -> kaob NB! 2-silbilises sõnas, kus mõlemas silbis on a, muutub oleviku tüves a ->minevikus ->oi-ks: Laulaa Ajaa Minä laulan minä lauloin minä ajan minä ajoin Hän laulaa hän lauloi hän ajaa hän ajoi He laulavat he lauloivat he ajavat he ajoivat Tüves: ä -> kaob ä -> kaob ä -> kaob ää -> kaob ää -> kaob ää -> kaob rr -> rs nn -> ns d -> s rt - > rs ...
T 3.isik They are rich. Nad on rikkad. M U S Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme: I am = I'm he is = he's she is = she's it is = it's we are = we're You are = you're they are = they're KÜSIV VORM moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Ta on laisk. Is he lazy? Kas ta on laisk? EITUS moodustatakse sõna NOT abil, mis asub tegusõna järel: I am angry. Ma olen vihane. I am not angry. Ma ei ole vihane. LIHTMINEVIKUS kasutatakse ainsuses vormi WAS, mitmuses aga vormi WERE.
Tingimus (if) Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas verb lihtolevikus või lihttulevikus olevikus või täisminevikus (do, is doing, have done) If she phones me, you will answer the phone. I will go there myself. she has to If he isn´t going, keep it. If she has given a promise, 2. tüüp ebareaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtminevikus (did) Would/should+verb Pane tähele! Verb be on kõigis pööretes Could/might+verb were (I/you/he/we/they were) If she phoned me, you should answer the phone. If I were a bird, I would fly away. If she hadn´t a husband, she could marry me. 3. tüüp ebareaalne tingimus minevikus Tingimus (if) Tulemus
(ma olen noor) He, she, it Is He is clever. (Ta on tark) It is cheap(see on odav) She is pretty (ta [naissoost] on ilust) We, you, they Are We are happy(Me oleme õnnelikud) They are rich.( Nad on rikkad) Tegusõnal BE (olema) on olevikus kolm vormi. Lihtminevikus kasutatakse ainsuse vormi was, mitmuses aga vormi were I, he, she, it Was We, you, they were Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I was there. Ma olin seal Was I there? I was not there. You were there Te olite seal Were you there? You were not there. He was there. Ta oli seal Was he there
PLUSQUAMPERFEKT ABITEGUSÕNA PÕHITEGUSÕNA HABEN või SEIN lihtminevikus + Partizip II (nud/tud kesksõna) Ich hatte / war Du hattest /warst Er/sie/es hatte / war Wir hatten / waren Ihr hattet / wart Sie/sie hatten / waren Kui tegusõna algab silbiga be-, er-, wer-, zer-, emp- , siis ei ole eesliidet ge ! Kui tegusõna lõpeb ieren , siis ka ei ole eesliidet ge! 39. Nachdem der Wecker geklingele hatte, stand die Mutter auf. Nachdem sie sich angezogen hatte, ging sie in die Küche.
ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindlas ajavormis vaid üks vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han arbetar, vi arbetar, ni arbetar, de arbetar, lihtminevikus arbetade: jag arbetade, du arbetade jne). Rootsi keele leviala ØRootsi keel on levinud peamiselt Rootsis, Lääne Soomes, Ahvenamaal ja mujal saartel. Rootsi keele murded Rootsis on 6 erinevat piirkonda ja igas piirkonnas on mitu erinevat murret. Kokku on murdeid 20. Rootsi keele ajalugu ØStandard rootsi keel on riigi keel mis on välja arenenud 19.sajandi murrete järgi. ØVana rootsi keel on termin mida kasutatakse keskaegse rootsi keele kohta alates 1225 a.
Verbid ,,tõusma" ja ,,naasma" pöörduvad mõlemad sõna ,,tõusma" näitel: tõusma, tõusta, tõusen, tõusin; naasma, naasta, naasen, naasin; tõusnud, tõustakse, tõustud Naasnud, naastakse, naastud Tegumoed: · Isikuline tegija/olija on teada või teatatud, tunnus puudub. /arvan, arvasin, tunnen, tundsin/ · Umbisikuline tegijat/olijat ei ole kas teada või teatatud, tunnus olevikus: da, -ta, -a, tunnus lihtminevikus: -d, -t ; oleviku spetsiaalne tunnus kse /arva(ta)(kse), arva(ti), õmmeldakse, õmmeldi, tuuakse, toodi.
· Nasaali ees e: eng 'hing' · St > ss: mussad 'mustad', issub 'istub', pessässe 'pekstakse' · Ks > ss: jänessed 'jänesed' · Pikk uu, üü, Vu, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv või vv: kauva või kavva 'kaua' · -ih-, -üh- > v : · Järgsilbis o: elo 'elu' · Kaasrõhulise silbi järel diftongid: sugulaisi 'sugulasi' · -er- esisilbis: perima 'pärima' · h-lised nud-kesksõnad: tehnud või tehnd v tehend · lööma, sööma lihtminevikus ei- : lein 'lõin', sein 'sõin' morfoloogia · ains os da, dä: isada, preilida · je-illatiiv: mahaje, kerikuje · de-ill: talude *taludesse' · st-transl: ullust 'hulluks' · omastavad topeltmitmus: nuoride 'noorte', nuoremite 'nooremate', einide 'heinte' · mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad 'põrsaid' · mitm 1.p (m)ma, 2.p (t)ta: luemma 'loeme', valvasitta 'valvasite' · mitm 3
Tingimus (if), Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas olevikus või Verb lihtolvikus või lihttulevikus täisminevikus (do, is, doing, have done) If she phones me, you will answer the phone. If he isn´t going, I will go there myself. If she has given a promise, she has to keep it. Type 2- ebareaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtminevikus (did). would/should+verb NB! Verb be on kõigis pööretes were. could/might+verb If she phoned me, you should answer the phone. If I were a bird, I would fly away. If she hadn´t a husband, she could marry me. Type 3- ebareaalne tingimus minevikus Tingimus (if) Tulemus Verb enneminevikus (had done) would/should+ have+Past participle
(15 p) 15 p järsk- keskvõrre järsem ja järsum, ülivõrre kõige järsem, kõige järsum ja järsim 5 p nüri- keskvõrre nürim, ülivõrre kõige nürim 2 p lühike- keskvõrre lühem, ülivõrre kõige lühem ja lühim 3 p oluline- keskvõrre olulisem, ülivõrre kõige olulisem ja olulisim 3 p märg- keskvõrre märjem, ülivõrre kõige märjem 2 p 10. Moodustage da-tegevusnimi, ainsuse 1. pööre nii olevikus kui lihtminevikus ja nud- kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p tüütama- tüüdata, tüütan, tüütasin, tüüdanud 4 p töötlema- töödelda, töötlen, töötlesin, töödelnud 4 p hälbima- hälbida, hälbin ja hälvin, hälbisin, hälbinud 5 p käskima- käskida, käsin, käskisin, käskinud 4 p kuduma- kududa, koon, kudusin, kudunud 4 p möönma- möönda, möönan, möönsin, möönnud 4 p 11
Kui töö juurde käib praktiline osa, siis tuleb lisada praktilise töö teostamiseks lahendatavad ülesanded ja kirjeldada nende täitmist etappidena. Meeskonnatöö puhul tuua välja iga ülesande täitja(d). Töö ülesehituse osas peab lühidalt selgitama, mitmeks peatükiks töö on jaotatud ja mis on iga peatüki eesmärk. Oluline on silmas pidada, millisel erialal õpitakse. Kutseeksamiga lõpetajad kirjutavad praktika aruande, referaadi, uurimuse mina-vormis ja lihtminevikus. Lõputööga lõpetajad koostavad eelnimetatud tööd umbisikulises tegumoes ja lihtminevikus. Kokkuvõttes sisalduvad peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne, mis on töö sisulises osas saadud. Välja on toodud edasiarenduse suunad ja lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Üldjuhul ei viidata kokkuvõttes kasutatud
Jõelähtme, Kuusalu, Haljala on ka pooleks löödud (ülemine osa kuulub rannamurde alla). Alutaguse jääb välja. · Ei esine õ häälikut. a, e, o, u pohi (põhi), peld (põld) · Hilisdiftongid vueras, rüem (rõõm) kui on tegemist pika õ-ga · Nõrgas astmes üksikklusiil · Sk astmevahelduset: leskel, kääskin · Palatalisatsioon puudub · G kadu särg: säred; telg: teled, järestikku · Lööma, sööma lihtminevikus löin, söin. · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnade toimumata: keldane (kollane) · Nimetavas e: - järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema: tiha, koht : kuha · Äi, oi, ai diftongid päiv, laiva, koir · Aa, ää säilinud pää · K u *kakl kaul (kael) Rannikumurde murrakurühmad: 1. Läänerühm (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala lääneosa) 2. Keskrühm (Haljala idaosa, Viru-Nigula) 3. Idarühm e Vaivara
eellugusid. Näiteks meenutab peategelane Jaan oma vanaonu juubelit, põimides selle käesolevasse hetke ja lootes, et eelolev vanatädi sünnipäev sarnaneb olnule. Vanatädi meenutab karme lugusid oma elust, mis näitab, mispärast on ta nii umbusaldava suhtumisega, et lukustab ukse ning võtab võtme enda kätte. Minu arvates ei ole aru saada, et ajaline distants tekstis aset leidnud sündmuste ja jutustamise vahel oleks väga pikk, sest lugu on kirjutatud lihtminevikus. Novelli tegevuses toimuvad pausid ehk ellipsid: sündmuste kulg peatub, kui tegelased meenutavad oma mälestusi. Loo jutustaja on heterodiegeetiline ehk väljaspool lugu, esineb palju ka kahekõnet, seega pole tema roll väga suur. Siiski suunab jutustaja lugeja hinnanguid tegelaste suhtes, näiteks iseloomustab vanatädi jutustusi ,,Aga vanatädi jutus oli midagi rusuvat". Lugeja arvabki, et vanatädi on negatiivne tegelane oma rõhuvate ja masendavate mälestustega. Võib öelda, et
.., all..., some ..., each..., one ..., any...! Tegusõna BE Tegusõnal BE on olevikus kolm vormi: I am He, she, it is We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were Must , mustn´t , have to , don´t have to . Modaalverb must väljendab käsku või kohustust . Endast rääkides väljendab must rääkija sisemist veendumust . You must learn this poem by heart . I must go now , it´s late . (Antakse käsk) (Sisemine veendumus) Kui räägitakse kellegi teise poolt antud käsust , reeglitest , olukorrast tingitud asjaoludest siis kasutatakse have to.
Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik): Ich fahre ich lese ich nehme ich gebe ich esse du fährst du liest du nimmst du gibst du ißt er,sie,es fährt er,sie,es liest er,sie,es nimmt er,sie,es gibt er ißt usw. Lihtminevikus: fahren - fuhr lesen - las nehmen - nahm singen - sang Saksa keele verbil on kolm põhivormi, millega moodustakse erinevaid ajavorme: ma-tegevusnimi (Infinitiv), lihtminevik (Imperfekt) ja mineviku kesksõna e. -nud, -tud kesksõna (Partizip II). Nõrkadel verbidel(reeglipärastel verbidel) moodustakse need järgnevalt: fragen - fragte - gefragt antworten - antwortete - geantwortet studieren - studierte - studiert (puudub ge-; studieren on võõrsõna)
1) olevik e preesens. Tänapäeval tunnuseta, olemas ainult ajaloolised tunnused: -b (ainsuse 3. pöörde lõpus), va/d (mitmuse 3. pöörde lõpus), -kse (umbisikulise tegumoe olevikus), -v (oleviku kesksõna tunnuses); 2) lihtminevik e imperfekt, tunnused -si (ela/si/d, õppi/si/me); -is (laul/is, möön/is); -i (teg/i, oli/i, pani/i); -s (käi/s, hakki/s); 3) täisminevik e perfekt: olema olevikus + -nud (on käi/nud); 4) enneminevik e pluskvamperfekt (pluperfekt): olema lihtminevikus + -nud (ol/i luge/nud); 5) üldminevik e preteeritum (tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldine ajavorm – märgib sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti tähendusi). 4. Tegumoekategooria 1) isikuline tegumood e personaal. Tunnuseta; 2) umbisikuline tegumood e impersonaal, tunnused -da (käi/da/ks, min/da/vat); -ta (teh/ta/gu, karju/ta/kse); -a (käi/a/kse, näh/a/kse, pann/a/kse, tull/a/kse); -d (laul/d/i, möön/d/i). 5
leoparde/leopardisid 10) Moodustage võrdlusastmed, kus võimalik. Kus võimalik, ka lühike ülivõrre. (14 p) 13 p järsk nüri lühike oluline märg Vastused: järsk <20> : järsum/järsem - kõige järsem/kõige järsum/järsim nüri <3> : nüri, nürim, kõige nürim lühike[ne] <12>: lühem, kõige lühem, lühim oluline <12> : olulisem, kõige olulisem / olulisim märg <21> märg, märjem, kõige märjem 11) Moodustage da-tegevusnimi, ainsuse 1. pööre(mina) nii olevikus kui lihtminevikus (tegin) ja nud-kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p tüütama töötlema hälbima käskima kuduma möönma Vastused: tüütama - tüüdata - tüütan - tüütasin - tüüdanud töötlema - töödelda - töötlen - töötlesin - töödelnud hälbima - hälbida - hälbin/hälvin - hälbisin - hälbinud käskima - käskida - käsin - käskisin - käskinud kuduma - kududa - koon - kudusin - kudunud möönma - möönda - möönan - möönsin - möönnud
Eesti kirjakeele flektiivsed jooned: 1. Sõnatüvi võib eri vormides olla erineva kujuga, vrd jala/s, `jalga/des; põõsas/te, `põõsa/id . 2. Üks ja seesama tunnus võib eri vormides avalduda erinevalt, vrd mitmuse avaldumist vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu . 3. Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem . 4. Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid . 3. Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus
Yes, it is. No, it is not. Are we famous? Yes, we are. No, we are not. Are you kind? Yes, you are. No, you are not. Are they rich? Yes, they are. No, they are not. 5. Eitus Eitus moodustatakse sõna not abil, mis asub tegusõna järel: I am strong. - Ma olen tugev. I am not strong. - Ma ei ole tugev. Kõnekeeles eelistatakse lühivorme: is not = isn't are not = aren't 6. Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormi was, mitmuses were: I, he, she, it was we, you, they were Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I was there. (Ma olin seal.) Was I there? I was not there. You were there. (Te olite seal.) Were you there? You were not there. He was there. (Ta oli seal.) Was he there? He was not there. She was there. (Ta oli seal.) Was she there? She was not there. It was there
r+i:.i.li Psssive: A cake (alus) was baked (oeldis passiivi ili itu:;,,!,:,, lihtminevikus) by Jane (eesslnaline sihitis). ;i.ii:i i Uld-ja kestva vormiga viiljendatud tegevus on samaaegne deldisverbi tegevusega. I heard her pkry the piano. She s glad to be pructicing. Perfeki ja perfekli kestva vormiga miirgitud tegevus eelneb cieldisverbi tegevusele. We're happy to hqve met him- I know him to hqve been living therefor 5 years. Infinitiiv v6ib olla lauses aluseks, sihitiseks, tdiendiks jt.
(Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus.) *Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega. > Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud. *Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrvallause on tavaliselt enneminevikus. *Juhtuski see, mida juba kaua oodati > oli oodatud. TULEVIKU VÄLJENDAMINE Tegusõna tulevikuvormi eesti keeles pole. Kasutatakse olevikku, ajamäärusi, verbe tulema, hakkama. Ma tutvun materjalidega. Me sõidame homme koju. Siia tuleb uhke maja. Vältida tuleb saama-tulevikku: *Tundub, et homme võistlus ei saa toimuma. > Tundub, et homme võistlust ei toimu. Uus postkontor saab olema igati ajakohane.
Kodaveres s-translatiiv (mehes ‘meheks’), mujal –st (aigest ‘haigeks’); Kodaveres i-mitmus (naesile ‘naistele’), mujal –de; Idamurde ja lõunaeesti ühisjooned tk – kk: sõkkuma ‘sõtkuma’; ae – aa: naaran ‘naeran’; järgsilpides ks – ss: loetasse ‘loetakse’, õles ‘oleks’; e – a, ä: silmitsämä ‘silmitsema’, valitsama ‘(välja valima); nõrk aste lihtminevikus: tõmmassin ‘tõmbasin’; tud-kesksõnas -et: ehitet ‘ehitatud’; Tingivas kõneviisis -si: õlesin ‘oleksin’; Idamurde ja kirderanniku ühisjooned Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad ‘(nad) oleksid’, nähnuvad ‘(nad olevat) näinud’; Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga ‘olge’, ärgä ‘ärge’; Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema ‘oleme’), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita ‘olite’);
ajalooline muutus, rekonstruktsioon, vokaalharmoonia puudub(näha), erinevad vokaalid teatud sõnades(lõhki, kollane, mets), keskkõrged vokaalid nasaalide ees(tema, on), silbilõpu klusiili nõrk vaste vokaliseerunud(nael),järgsilbi o kadunud(jahu,tegu), mitmuse nominatiiv -d(kalad), valdav -de mitmud(puudel), illatiiv -sse(kohtusse), inessiiv -s(jalas), keskvõrre -m (suurem), eri pöördelõpud isikus ja arvus(annan, anname), pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas kõneviisis(andsite,annaksite), da-infinitiiv(tuua, istuda), domineerib -si lihtminevik(võtsid) Lõunaeesti murre afrikaat esineb(tsiga,küdsa), larüngaalklusiil esineb(kala?), sage palatalisatsioon(kõik konsonandid), ks-ss(saassi), ksi-ts(üts,läts), psi-pts(lats), tk-kk/tsk(katski), kt- tt(kõtt), vokaalharmoonia(näta,terävä), erinevad vokaalid teatud sõnades(lahki, kõllane, mõts),
Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma, eestlane, korstnad, vintsklema. Häälikuühendite õigekiri
näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse eri osade keeles vaheldub grammatiline ajavorm vastavalt vajadusele, uurimuseidee võib väljendada olevikus või lihtminevikus sõltuvalt sellest, kas viidatakse selgitustele või tehtud uurimusele. 2.4.5. Põhiosa Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Uurimistöö põhiosa koosneb: 1) teoreetilisest osast, milles on ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja varasematest uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist; 2) uurimuslikust osast, milles on uuringu kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise
· keskvõrre -m: suurem · keskvõrre -mb/-mp/-p: suuremb/suuremp/suurep · eri pöördelõpud isikus ja arvus: annan, · sama pöörde ainsuse ja mitmuse vormide anname tingiv kv ks(i): annaks sarnastumine: ma anna, mii anna · pöördelõpud lihtminevikus ja tingivas · pöördelõpud puuduvad: tii anni, tii annassi kõneviisis: andsite, annaksite · da-infinitiiv: tuua, süija, istuda, pühkida · da-infinitiiv: tuvva, süvvä, istu, pühki · Domineerib si-lihtminevik: võtsin · i-lihtminevik: ma võti, ta elli · tingiva kõneviisi tunnus ksi: annaksin · tingiva kõneviisi tunnus s(si): annassi
Tingimus (if) Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas olevikus või verb lihtolevikus või lihttulevikus täisminevikus (do, is doing, have done) If she phones me, If he isn´t going, you will answer the phone. I will go there myself. she has to keep it. If she has given a promise, 2. tüüp ebareaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtminevikus (did) Would/should+verb Pane tähele! Verb be on kõigis pööretes were Could/might+verb (I/you/he/we/they were) If she phoned me, you should answer the phone. If I were a bird, I would fly away. If she hadn´t a husband, she could marry me. 3. tüüp ebareaalne tingimus minevikus Tingimus (if) Tulemus
Lihtminevik väljendab tegemise või juhtumise minevikulist ja lõpetatust. Lihtminevikku kasutatakse, viidates: a) varem avaldatud uurimustele, b) oma uurimuse senisele käigule. Lihtmineviku kasutamisel on niisiis tüüpiline omalaadne spetsiifilisus, tuntus, ainukordsus. Kirjutaja ei võta eelnevate uurijate seisukohti. Täisminevik minevikulise ajavormina väljendab nagu lihtminevikki tegevuse toimumist enne nüüdishetke, kuid erinevalt lihtminevikus on tegevus kestnud praeguse hetkeni või sel on teatav tähendus veel praegugi. Täisminevik näitab selgemini kui lihtminevik allika olulisust kirjutajale, ehkku päris selget vahet siin polegi. Enneminevik väljendab, et tegevus on toimunud enne kõnes olnud või mõeldud aega või on kestnud selle ajani. Andmed on saadud mujalt, tegemist on refereeritud infoga. (2004: 277 280) PEALKIRJASTAMINE Tekstidel on alati vähemalt üks pealkiri, mis on kirjutise nimetus. Lisaks kasutatakse
toiming, mille peab omandama selleks, et sõna kirjutada- häälikukoostise analüüs, mis järjekorras on sõnas tähed, häälikud. (Et sõna AUTO kirjutada- sõnas on 4 häälikut, esimene täht on A, teine U jne- see on keeleanalüüs- laps peab mõlema sellele, mis ta enne alateadlikult tegi). Kogu õppetegevus suures osas on metakeeleline- sh käänamised, pööramised jms. Teadlikult mõtlemine sellele, mida ma just kirjutasin. Nt määra lihtminevikus sõnad. · Keele roll inimese maailmapildi mõjutamisel- kuidas on keel ja kultuur omavahel seotud. Kas ma mõtlen teistmoodi, kui ma räägin eesti keeles või inglise keeles. Peeter Tulviste on kirjutanud sellest huvitavalt. PSL sünd · Võgotski Mõslenij i r/vets. - üks olulisemaid teoseid. · Termin PSL esines esimest korda psüholoog 1946 N.Pronko artiklis · Iseseisva teadusena: suveseminar Bloomingtonis- 1953 kogumik .. PSL tegeleb
Sõnatüvi võib eri vormides olla erineva kujuga, vrd jala/s, `jalga/des; põõsas/te, `põõsa/id Üks ja seesama tunnus võib eri vormides avalduda erinevalt, vrd mitmuse avaldumist vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid 3. Sõnaliigi mõiste. Sõnade kategoriaalne tähendus. Muutuvad ja muutumatud sõnad. Sõnu on võimalik liigitada mitut moodi. Vormiõpetuses on oluline see, missuguseid vorme saab sõnast moodustada.
kõikides keeltes ega sõltu ühiskonna omapäradest. Kultuur ja harjumused ei räägi kaasa. Keelelised põhitegevused on universaalsed: sündmuste kirjeldamine, neist jutustamine ja arvamuse väljendamine kõikjal sama. - Deskriptiivse teksti keelelised tunnused: 1) Konkreetsed (olema, seisma, paiknema, asuma, paistma) või abstraktsed seisundiverbid (tähendama, väljendama, sisaldama, koosnema, osutama, seisnema) 2) Põhiliselt olevikus või lihtminevikus 3) Olemasolulaused kohamäärustega 4) Liigitavad või nimetavad öeldistäitelaused 5) Lause alus on abstraktne, elutu mõiste või passiivne, ei tegutse (nt inimese kirjeldamisel). 6) Iseloomulik teaduslikele tekstidele, õpikutele, artiklitele ja enamasti esineb põimununa. - Narratiivse teksti keelelised tunnused: 1) Jutustamise järjestus sageli kronoloogiline. 2) Aktiivsed tegevusverbid 3) Elus tegijad 4) Ajavorm tüüpiliselt lihtminevik. Sündmuse aeg ja koht täpselt fikseeritud.
annaabi.ee 
