Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika lailla (= melko paljon) üsna
VOKAALHARMOONIA Eesti keeles vokaalharmooniat ei ole, kuid soome keeles esineb käände- ja pöör- delõppudes tagavokaalsetes sõnades –a ja eesvokaalsetes sõnades –ä. Tähtis on meelde jätta lihtne reegel: kui sõna tüves esineb kas või üksainus A, O või U, on käände-ja pöördelõppudeski A. Kui aga A, O, U puuduvad, siis Ä. Liitsõna puhul tuleb lähtuda viimasest sõnast. Näiteks: englanti → sõnas on A → (puhun englantia), venäjä → A, O, U puuduvad → puhun venäjää. Harjutus 1. Lisage kohanimedele õige käändelõpp (–sta/stä või –lta/ltä). Olemme kotoisin Sindi………., Kärdla……, Paide………, Kohtla-Järve………, Türi……., Helsingi….., Pärnu……, Mikkeli……., Jyväskylä……, Vaasa……., Pärnu…., Sysmä……., Pädaste…… Harjutus 2. Lisage vastavalt vokaalharmoonia reeglitele kas –a või –ä. Miehell… on tumma puku. Leirintäalueell…. on monta asuntoautoa. Sanomaleh- dess… oli hyvä sarjaku
HÄÄLDUSNIPID I HÄÄLDUSNIPID II HÄÄLDA KÕIK HÄÄLIKUD VÄLJA! “T”, “L”, “N”, “S” TUMEDAD! korkea talo (puhek. korkee talo) KAKS ÜHESUGUST TÄHTE PIKALT! Tallinna, koti, kissa, kassi, tapaan teidät; hän tulee; hyvää päivää sisu, autotalli, katu, kyllä RÕHK ON ALATI 1. SILBIL! “H” SELGELT VÄLJA! musiikki; ammatinvalinnanohjaaja SÕNA LÕPUS TUGEV “T” (mitmus)! harmaa hevonen, kissat; koirat; autot; miehet; naiset; lapset huomenna, hän haluaa 1 2 HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SA
o aa ja oo diftongistumine i-tüveliste sõnade nominatiivis, nt taet : taadi; Morfoloogia (seotud häälduse lõtvusega) 2-silbiliste AV sõnade pluuralis on kasutusel NA tüvi, nt jalaDe; TA inessiiv, tüvevokaal muutub Q3-s tunnuse ees e-ks, nt aittes ‘aidas’; konsonantide geminatsioon, nt kippe ‘kibe’; kogu Lääne-Eestis: o TA inessiiv, nt jalGas; o TA pluurali 3. pööre, nt tahtvaD; o id-lõpp imperfekti ja konditsionaali pluurali 3. pöördes, nt naD võtsiD; o da-infinitiiviline kaudne kõneviis, nt ta piDaDa minema; o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10 Põhjarühm Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele;
Kirderannikumurde rannamurre Ranniku- e rannamurre: · Ei esine õ-häälikut a, e, o, u: pohi, peld, sana · Hilisdiftongid: vueras 'võõras', rüem 'rõõm' · Nõrgas astmes üksikklusiil: sepä 'sepän' · Tugev üksikklusiil: sepä, koto 'kodu' · Sk astmevahelduseta: leskel, käskin · Palatalisatsioon puudub: palk:palki · G kadu: särg : säred ; telg : teled ; järestikku · Lööma, sööma lihtminevik: löin, söin · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane 'kollane', laskesin · Nimetavas e: järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema :tiha; koht : kuha · Äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv · Aa, ää säilinud: pää · K > u: *kakl > kaul 'kael' ; *nakr > naur(is) 'naeris' Rannikumurde murrakurühmad Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): · Süömme, tulette · Tulid 'tulivatä
Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik:
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n,?
Kõik kommentaarid