Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lihased tagavad keha liikumise". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skeletilihased, paiknemine, vöötlihased, südamelihased, silelihased, verevarustust, luudel, paaridena, kere, kehaosi, valude, tagavara, kehaosad, lihastele, luudele, koele, ainevahetus, otstest, lihastöö, küünarvarre, toimivad, tõmbumine, sunnib, tõmbama, luustik, seljalihased, pikki, rätsepalihas, tuharalihas, kulutab, veri, lihasväsimusveri (vedel kude, palju rakuvaheainet, vähe rakke, toite- ja kaitseülesanne) · Närvikude moodustab pea ja seljaaju, võtavad vastu, analüüsivad ja juhivad edasi erutusi, igal närvirakul on keha, millel on 1 pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket · Lihaskude selle moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, tänu sellele saame liikuda, jaguneb : Vöötlihaskude ( moodustab skeletilihased, koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, põhiline osa lihastest, tõmbuvad kiiresti kokku ja lahku, rakkudes palju tuumi, alluvad tahtele) Südamelihaskude (nagu vöötlihaskude, ainult et rakud on omavahel ühendatud, esineb südames, ei allu tahtele) Silelihaskude (paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, rakud ühe tuumaga, ei allu tahtele) 1C Elundkonnad
LIHASED Lihaste tüübid: Südamelihased Skeletilihased ehk vöötlihased Silelihased Lihaste tüübid: skeletilihased silelihased südamelihased Südamelihased Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40% keha lihased näo miimilised lihased Inimese skeletilihased Inimese skeletilihased Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased.
*ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. *VAAGNA moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad jäigalt ristluuga. *ALAJÄSEMETE LUUD on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ning labajala luud. *LIHASED on vajalikud kehe ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamisel. *Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti- ehk vöötlihased, südamelihased ja silelihased. *SKELETILIHASTE talitus allub inimese tahtele, nad võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda või lõdvestuda.- neid on ka inimese kehas ka kõige rohkem. *Peaaegu kõik skeletilihased töötavad vastupidi toimivate paaridena: ühe lihase kokkutõmbel teine lihas lõtvub. *Südame- ja silelihaste talitus ei allu inimese tahtele. Südamelihased talitlevad automaatselt. *SILELIHASED, mis koosnevad silelihasrakkudest , vooderdavad siseelundite seinu.
enamiku loomade kokkutõmbumis- võimeliste lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Organismi lihastikku nimetatakse lihaskonnaks ehk muskulatuuriks. Lihased · Lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). · Lihased koosnevad u 73% veest · Teadusharu, mis uurib lihaseid, nimetatakse müoloogiaks. Lihaste tüübid 1)Südamelihased 2)Skeletilihased ehk vöötlihased 3)Silelihased Südamelihased · Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40%. Skeletilihased Skeletilihased · Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete
Luustiku ülesanded : 1. toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid 2. on lihaste kinnituskoht 3. võimaldab koos lihastega liikuda 4. on oluliseks mineraalainete säilituskohaks 5. toimub vereloome, neis talletatakse rasvasid 6. kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi Luud võivad omavahel seonduda kas liikuvalt või liikumatult. Liikuvad luud on ühendatud liigestega. Eri tüüpi liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda. Luude ühendused: silinderliiges, keraliiges, plokkliiges Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, asub nt kaelas, tänu sellele saab pead pöörata Keraliiges võimaldab jäsemetel mitmes suunas vabalt liikuda ja teha ringikujulisi liigutusi, on näiteks puusa- ja õlaliiges Plokkliiges seal saavad liikuda luud vaid ühes tasapinnas, nt põlveliiges
Lihased tagavad keha liikumise Lihaste ülesanded: Lihased liigutavad kehaosi Lihased annavad kehale kuju Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased kaitsevad kõhuõõnes asuvaid siseelundeid Lihased on ka vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral Lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri. Kui lihased töötavad eraldub osa energiat soojusena Lihaste liigid: 1. Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada
Bio Luud Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luu sisaldab ligikaudu 25 % orgaanilisi aineid ( valgud ; rasvad) 55% mineraal (kaltsium , fosfor , magneesium) ja 20% vett. Toes koosneb peamiselt kõhrest mis on luust pehmem ja painduvam. Luuhõremini ehk osteoporoos -luud muutuvad hapraks ja murduvad kergelt. Seda soodustab väär toitumine , vananemine , vähene liikuvus ja ebatervislikud eluviisid. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada , lastel on kasvuvööndid (rakud jagunevad). 20Nda eluaastani luud kasvavad. Kõhr on kõrvades , ninas ning luude liigsespinnad. Luud katab pealt õhuke luuümbris mis ühendab teda kudedega. Ku luu murudub hakkab luuübris uuse rakke moodustama. Luuümbrise all on tugev luukude plinkollus ja sellest seespool käsnollus. Osa luid on seest õõnsad sest see teeb luustiku kergemaks. Enamik luude keskosas on luuüdi mis on pehme kude
........................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4 1.2.1 Skeletilihased.................................................................................................................4 1.2.2 Südamelihased...............................................................................................................5 1.2.3 Silelihased.....................................................................................................................5 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid............................................................................
........................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4 1.2.1 Skeletilihased.................................................................................................................4 1.2.2 Südamelihased...............................................................................................................5 1.2.3 Silelihased.....................................................................................................................5 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid............................................................................
*Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht *Luutikus talletatakse rasvasid 15. Mis ülesannet täidab liigesevedelik? Liigesevedelik hoiab liigesevõide liigeseõõnes 16. Mis on nihestus? Nihestus on luuotste paigast nihkumine liigeses 17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine 18. Lihaste ülesanded *Lihased liigutavad kehaosi *Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19. Kuidas mõjutab treenimine lihaseid? Treenides paraneb lihaste verevarustus, luustik muutub tugevamaks ja skeletilihased suurenevad 20. Lihaste liigid *Skeletilihased e. vöötlihased- nende tähtsaim ülesanne on liigutada luud, need talitlevad
· Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. Lampjalgsus jalalaba kumerus puudub. Luustiku tähtsus · Toestab keha pehmemaid kudesid · Annab kehale kuju · On lihastele kinnituskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund ( punases luuüdis moodustuvad uued vererakud ) · On rasvade talletaja ( kollane luuüdi on rasvade tagavara ) LIHASED · Südamelihased ; skeletilihased e vöötlihased ; silelihased Südamelühased töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes(veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumata. Skeletilihased - erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400. Lihased mood inmese massist ligi 40 . Suurimad lihased on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja-, ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Inimese pea lihased on mälumis- ja miimilised lihased.
luuüdi on rasvade tagavara. 11. Skelett- ehk luustik, koosneb omavahel seondunud loudest. 12. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13. Selgroog- moodustab keha keskse toese, mis koosneb tavaliselt 33 lülist. 14. Kolju- on aju- ja näokolju luud, ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ümbrise ning näokolju loudest on tähtsamad üla- ja alalõualüü. 15. Vöötlihased- ehk skeletilihased, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired. 16. Südamelihased- talitlus ei alla meie tahtele ning need töötavad automaatselt. 17. Silelihased- tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata. 5. Tugi- ja liikumiselundkond- kaitseb inimese keha ja võimaldab liikuda. Hingamiselundkond- kindlustab gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda jääkainetest.
Luukude on kõva kuid veidi elastne ka. Luukoe rakuvaheaines on palju kaltsiumi- ja fosforisooli, need annavad luule tugevuse. Veri on omapärane vedel sidekude. Vedela rakuvaheaine nimetus on vereplasma. Vereplasmas asuvad vererakud: punalibled, valgelibled ja vereliistakud. Verel on transpordiülesanne. Veri varustab kõiki organeid ja rakke hapniku ja toitainetega, viib ära ainevahetuse jäägid. Lihaskude jaotatakse kolme rühma: sile-, vööt- ja südamelihased. Silelihased asuvad siseelundites ja nende rakkudes on ainult üks tuum. Nende tegevusel toimub toidu liikumine sooltes ja vere liikumine veresoontes. Vöötlihased moodustavad meie skeletilihased, nende rakkudes on mitu tuuma ja tegevus allub meie tahtele. Südamelihaskude on kõige vastupidavam kude, mille kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud moodustavad närve ja ajusid.
- Pärisnahk- elastsed kiud, veniv, painduv, sitke. Vere- ja lümfisooned, higi- ja rasunäärmed. - Nahaaluskude- pärisnaha all. Kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasva tagavara. - Sarvkiht- pindmine osa, koosneb surnud rakkudest, ei lase läbi mikroobe. Luud 1. Koosnevad, rakuvaheainest, luurakkudest. Seal on mineraalaineid- kõvaduse ja orgaanilisi aineid- elastsuse. - Kõhrkude- võimaldab luudel kasvada. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu. - Luuümbris- ühendab luud kudedega, moodustab uusi rakke, luud muutuvad jämedamaks lastel. - Palju veresooni ja närve- luud on ühenduses teste osadega. All paikneb luukude- pinkollus- sees käsnkollus. - Käsnkollus- vähendavad luude kaalu. Pehme ja käsnjas. - Pinkollus- luu pidamise osa, kaitseb, tugev, luuüdi.
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja kinnituvad pehmetes kudedes (
Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanud inimesel on kõhrelise kasvuvööndi asemel luukude ja luud enam ei kasva. Luu välimine kiht on sidekoeline luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud jämedamaks. Täiskasvanul
liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu.
31.MOTOORIKA KOORDINATSIOONI MÕISTE Motoorika koordinatsioon liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel. 32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON: Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning
ka püstises asendis tasakaalu säilitamisel. Olulist rolli keha raskuse kandmisel ja liikumisvõimel kannavad jalavõlvi kõverused: pikivõlv ja ristivõlv. Jalavõlvide lamendumisel (lampjalgsus) muutuvad keha kandvate jõudude suunavektorid. Mõtteline telg, mis läbib kaela, selgroo, vaagna ja põlveliigesed, suunab pöiast alguse saava asendimuutuse tõttu koormused liigeste servadele, luues eeldused krooniliste liigesevalude tekkimiseks. Lisaks peavad kere ja jalgade lihased tegema rohkem tööd keha asendi säilitamiseks. LUUDE EHITUS Luude ehituses eristatakse välimist, tugevat plinkollusest kihti ja selle all kärgjat võrgustikulist käsnollust. Pool luukoe massist moodustavad luule tugevuse andvad mineraalained (domineerivad kaltsium, fosfor ja magneesium). Veerand massist on luudele elastsust tagavad orgaanilised ained ja umbes viiendik on vesi. Vananedes muutub see vahekord mineraalainete osakaalu suurendavaks ning luud muutuvad hapramaks
ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks plinkaineks ja sisemiseks käsnaineks. 1) Pilnkaine – paikneb luuümbrise all; tihe, kompaktne, kõva; koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest osteonidest. Teeb luu tugevaks. 2) Käsnaine – paikneb plinkaine all; koosneb hõredalt asetsevatest üksteisega ristuvatest luulamellidest. Üldiselt meenutab käsnolluse struktuur gooti stiilis võlve. Lamellide vahelistes tühimikes on luuüdi. Tühimikud annavad luule kerguse ja elastsuse.
8. elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates 2.2 Ülevaade inimorganismi ehitusest Rakk kude elund e.organ organismisüsteem e.elundkond organism vöötlihaskoerakkvöötlihaskudelihasedlihaskondinimene vererakkverisüdavereringeelundkondinimene Loomsed koed 1. EPITEELKUDE · Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet · Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited:
, tuumad paiknevad ridadena kohe rakukesta e. sarkolemmi all; müofibrillid paiknevad kõrvuti - vöödid! Vöötlihaskude on reeglina meie tahtele alluv ja moodustab aktiivse osa meie liikumisaparaadist. Mõistel "lihaste süsteem" on kaks tähendust: laias mõistes tähendab see kõiki lihaskudedest struktuure inimkehas, anatoomias kasutatakse aga rohkem kitsamat tähendust - siia loetakse vaid vöötlihaskoest skeleti- (somaatilised) lihased. Skeletilihased. Nimetus "skeletilihased" tähendab, et reeglina kinnituvad sellised lihased skeleti luudele (mõnikord võib kinnituskohaks olla ka sidekude membraan, ligament, teise lihase kõõlus, fascia). Skeletilihaseid on eri autorite andmetel 300 kuni 600 (olenevalt sellest, kas lugeda suurte lihaste osad omaette lihasteks või mitte) ja nad moodustavad 30-40% keha massist. Arengust: Lihased (koos sidekudedega) arenevad mesodermist (loote keskmisest kihist).
1.6 Elu tunnused Nimeta elu tundemärke. (4) - - - - 12 2 Luud 2.1 Üldmõisted Tõmba sobivale vastusele joon alla. 1. Organismi luuline toes on a. Osteporoos b. Kõhr c. Skelett 2. Luukude on a. Sidekude b. Epiteelkude c. Lihaskude 3. Liiges võimaldab luudel a. Murduda b. Liikuda c. Varustuda toitainetega 4. Lihased kinnituvad luudele ... abil a. Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b. Selgroog c. Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a. Peaaju b. Näolihaseid c. Informatsiooni 7. Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga? a
sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi sigimiselundkond elundkond, mille abil saadakse järglasi silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a. süda) ja mille kontraktsioonid ei allu tahtele sisenõresüsteem elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi skeletilihased lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda südamelihas südames võrgustikuna asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku tugielundkond lihased koos toesega; võimaldab liikuda vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis
Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus. Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi. Luustiku tähtsus: -Toestab keha pehmeid kudesid -Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks -On mineraalainete talletaja -On vereloomeelund. Lihased: Südamelihased tõõtavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes ja tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt- liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes,
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes,
*Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine, c) anteversioon → ettetoomine, d) abduktsioon → eemaldamine, e) aduktsioon → lähendamine, f) ekstensioon → sirutamine, g) fleksioon → painutamine 7.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi ventraalsed harud." kõhtmised 8
17 IV KONTROLLTÖÖ 68) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Niude-nimmelihas reieluu väikepöörel reie anteversioon ja 1) Suur-nimmelihas 1) kõik nimmelülid välisrotatsioon; fikseeritult 2) Niudelihas 2) niudeluuauk kallutab kere ette Väike tuharalihas niudeluu tagapind reie anteversioon ja Keskne-tuharalihas niudeluutiiva tagapind siserotatsioon; reieluu suurpöörel retroversioon Pirnlihas ristluu vaagenmiselt pinnalt Kolmepeane pööraja reie välisrotatsioon,
kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks.
kõõluste abil. o Vöötlihasrakkudes on peened pikisuunalised lihaskiud, mis on pealt kaetud elastse kilega e.sarkolemmiga. Lihaskiududes on pikad peened müofibrillid, mis on võimelised kokku tõmbuma. Tänu müofibrilli siseehitusele näeme vöötlihaskude mikroskoobis vöödilisena. Müofibrillid koosnevad müosiinist (paksem) ja aktiinist. See protsess vajab energiat, mida saadakse aeroobsel või anaeroobsel (kui hapnikku enam ei jätku) viisil. Vöötlihased alluvad meie tahtele. o Silelihasrakud on väikesed ja kitsad. Silelihased ei allu meie tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglasemalt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite, näit.mao,soolte ja veresoonte seintes. o Südamelihase töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvöödilised ning omavahel ühendatud võrgustikuks.
valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha, ja neid ühendavad liigesed teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu Lihaste süsteem Skeletilihased Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse tootmine Närvisüsteem Peaaju, seljaaju ning nende Reguleerida keha tööd närvid, meeleorganid närviimpulsside vahendusel (silm,kõrv)
Inimahvide sugukonda kuuluvad gibonid, simpansid, orangutangid, gorillad. Inimlaste ehk hominiidide sugukonda kuulub pärisinimene (Homo sapiens- e.k. tark inimene) ja tema kaugemad eellased neandertali inimene ja ahvinimesed. Inimahvlastest erinevad nad mitmete oluliste spetsiifiliste iseärasuste poolest: 1. Püstine kõnnak 2. Inimese käsi 3. Näo miimilised lihased, eristatavad lõuats, välimine nina, huuled ja kulmud. 4. Karvade paiknemine ja kuju. 3 5. Artikuleeritud kõne. 6. Ajukolju suurus võrreldes näokoljuga. Ajukolju võimas areng on seotud suuraju poolkerade arenguga. Peaaju maht on (meestel) keskmiselt 1450 cm³, gorillal on see 510 cm³, simpansil 420 cm³. Paleontoloogia näitab, et esimesed primaadid ilmusid eluareenile üle 50 miljoni aasta tagasi.
annaabi.ee 
