– kõik inimesed on sünnilt võrdsed ja peavad oma saatuse kujundamiseks omama võrdseid võimalusi (read 47–48); – austus iga elu vastu (rida 50); – õigus kahelda kõiges (rida 55); – ühelgi põhimõttel ei ole absoluutset väärtust (read 32–33; 58–59); – inimlikud väärtused on rahvuslikest kõrgemad; kaitsta eestlust, senikaua kuni see ei satu vastuollu kahe esimese põhimõttega (read 60–61). Autori arvates on neist kõige olulisem aukartus elu ees või ligimesearmastuse nõue, sest see seob teda kogu inimkonnaga ning eetilises mõttes on see kõrgem kui miski muu (read 41–44).
Rembrandt-Holland.Tema maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega,kuid ta poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks,millel on SÜGAVAM SISU. INIMESE HINGEEELU ENNEOLEMATULT PEEN ANALÜÜS polnud mitte eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks.Armastas neid,keda ta kujutas, mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. VÄLINE ILU,FÜÜSILINE TÄIUSLIKKUS POLNUD OLULISED,inimeste mõõdupuuks sai nende SISEMAAILM. Looming kõige äärmuslikum vastand antiik-kunstile. Rembrandti on peetud protestantliku kristluse kõige äärmuslikumaks kehastajaks.Ta maalis palju PIIBLI ja MÜTOLOOGIA AINETEL.INIMHINGE AVAMINE on lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Peale tunnustuse võitmist grupiportree "DR
nemad on kõike näinud. Elus olla tähendab armastada. Nii palju, kui võimalik. Tunnistada, jäädvustada ja avaldada armastust iseäranis seal, kus see on täiesti kohatu. Armastada mehi, sest nad on uhked ja paindumatud ja nende jaoks kõlbavad ainult ideaalid. Armastada naisi, sest nad on hoolivad ja keerulised ja nendele sobivad ainult kujutlused.Armastada hulluksajavaid väikeseid lapsi, kes panevad su kannatuse proovile.Armastada kibestunud ja kitsarinnalisi vanureid, kes panevad su ligimesearmastuse proovile. Armastada,armastada, armastada, kuni su südamest on järel vaid üks goddamn must auk keset kulunud ja kulutatud rindkeret ja sa tunned, et sa ei suuda enam mitte midagi tunda, mitte midagi uskuda, mitte midagi loota. Siis sa tead, et sa ei ole enam elus. Siis saabub rahu, õndsus ja igavik.
Ma ei oska ette kujutadagi, mis tunne see olla võib aga ma kurdan juba pelgalt peavalu üle ning kaanin tablette sisse. Usun, et oleksin väga virisev ning teistele raske vähihaige. Isabelli lugu inspireeris mind väga. Tähtsad on inimesed meie umber, kes meid armastavad, mitte see, kas täna pea valutab või as jälle tuli juukseid ära. Need inimesed ongi need, kes meist teevad selle, kes me oleme. Kui kõik inimesed suudaksid oma tavapärases elurütmis leida selle ligimesearmastuse ning teiste murede ja rõõmude tähtsus enda probleemide üle, millega Isabell raamatus silma paistis, oleks palju kergem ning kaunim elada. Sellisel juhul väärtustaksid inimesed igat päeva oma elus ning ei võtaks elu, kui antud õigust, vaid kingitust, nagu laulab Nickelback laulus If Today Was Your Last Day (tõlge: kui täna oleks su viimane pave): My best friend gave me the best advice, he said each day's a gift and not a given right(tõlge: mu parim
· Õppimist seostatagu uudishimuga. J. J. Rousseau (1712-1778) · Prantsuse pedagoog/filosoof: õppetöö tuleb rajada huvile. Valmis teadmiste asemel arendatagu lastes võimet ise tarkusi otsides neid ühtseks tervikuks liita. · Juba Comenius rõhutas õppeainete vahelist integratsiooni, veelgi enam teeb seda R. · NB töö roll. R: "Tööta inimene on varas!" LAPSEKESKSUS tol ajal- Tulenes sotsiaalse heategevuse taustal olulist rolli mänginud kristliku ligimesearmastuse ideest, mis rõhutas inimväärikust ja hingeelu rolli. Rousseau: inimene peab elama vastavalt oma olemusele. See on ka LEARNING BY DOING- teooria aluseks. M. Montessori (1870-1952) · Jätkas eelkäijate ideid, mis omakorda kujunesid eelduseks tänapäevastele meetoditele nagu juhtumitöö (case study), eneseabi vms. · Mainitud klassikuid mõjutas oluliselt religioosne initsiatiiv. D. Diderot (1713-1784) · Soovitas eristada kohustuslikke põhiteadmisi nn
meeleolukat ja lõbusat vahelugemist. Tsitaadid: ,,Kurat! Kuradi mõis! Et katk neid õgiks, sead sellised!" ( lk. 3; sulane Jaan) "Mõis on see neetud hädaorg!" ( lk. 4; Koera Kaarel) "See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju. Siuksed teevad tervele rahvale häbi" ( lk 8; rehepapp) Juhtidee. Naeruvääristatakse inimlikke pahesid nagu ahnus, varastamine, ebausk, omakasupüüdlikkus.( Õuna-Endli kupjakssaamine),ligimesearmastuse puudumine, liigne hundijalavee tarbimine.( Koera Kaarel, kes "tervise nimel" pööraselt jooma kukus) Elu mote ja eesmärk eestlaste külarahva elu tühisuse paneb sõnadesse katku-siga. ( loe altpoolt) Teoses on selgesti vastandatud mõisarahvas ja talurahvas, ehkki sakste eluolu käasitletakse vaid möödaminnes. Saame teada, et nad on Saksamaalt, nad on rikkad ja ilusad. ( mõisapreili). Leiab kajastamist eestlaste südametesse kogunenud iidne vimm rõhujate vastu.
Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 2. Looming Tema maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrandtile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Välimine ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm. Sellepärast on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkultuurile. Teda on peetud proestantliku kristluse kõige ilmekamaks kehastajaks. T maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel
hoolimatuse ning vähese empaatia tulemus. Me võitleme valedel põhjustel, sest ei suuda üle saada enda mugavusest, et aidata teisi. Demokraatia, küll probleemne ja riknev, on toonud meile rohkem õigsust ning rahu, ehkki seda vaid maailma juhtivates sektorites. Samal ajal püüab meie enda valitsejaskond luua meile illusiooni tervislikust elust, samas sureme me selle väärmõtlemise tõttu üha rohkem ja rohkem. Me peame hoidma kokku, me peame leidma endas ligimesearmastuse ning säilitama optimism, sest meie vabaduse piiramine ning teiste arvamuste vastu võitlemine ei too meile mitte soovitud rahu ning piletit taevariiki, vaid üha enam konflikte ning ebastabiilsust. Seega peame üle vaatama oma elu põhimõtted ning neid vajadusel muutma, sest ühest inimesest sõltub maailm ning maailmast sõltub ühe inimese tulevik – ühe inimese arvamus võib olla murdepunktiks.
kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte, teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER REIMBRANDT HARMENSZ van RIJN – Tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrantile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljendiks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Inimeste mõõdupuuks sai talle sai nende sisemaailm. Rembrandt maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel. Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Rembrandti maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekäsitlus. Valgus on talle peamiseks väljenduslahendiks, see koondub alati teose sõlmpunkti,
Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei tohi... – põhjenduseta Eetika (moraalifilosoofia) - kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused
1950. aastal juhtus midagi täiesti ootamatut: õde Teresast sai ema Teresa. Paavst kinnitas tema taotluse õnnistada kõrgeimal tasemel sisse uus ordu, mille ta nimetas Tegeva Armastuse Saadikute orduks. Üle saja aasta polnud Vatikan lubanud ühegi kongregatsiooni loomist. Vaeste abistajad aga saavutasid aprobatsiooni iseseisva nunnaorduna ja lisasid kolmele kohustuslikule vandetõotusele - elada vaesuses, vallalisena ja kuulekana veel neljanda, ligimesearmastuse tõotuse (Sichtermann, 2004). Ema Teresa asutatud ordusse kuulub tänapäeval rohkem kui 2000 õde. Juba 1990. aastal oli ordul 450 keskust enam kui sajas riigis. Praegu võtab ema Teresa algatatud tööst osa üle 4000 inimese kogu maailmas. Umbes neljakümne aasta eest alustas see naine võitlust enneolematu viletsusega, ka väljaspool Indiat. 1965. aastal asutas ta esimesed ordu harud Corocotes ja Venezuelas, 1967 järgnesid Colombo ja Sri Lanka
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige-
Sõja alustamise (teiste riikide vastu) vajaduse olevat tinginud nn võidujooks maailma ressurssidele kui ka valitsusringkondade ja nendele lähedal seisvate ärimeeste (nt relvatöösturite) isiklikud ärihuvid. Mossadi on peetud vahetuks täideviijaks ka seetõttu, et USA eriteenistuste töötajad võivat enda kodanike tapmisel osutuda ebalojaalseteks. Sama kehtivat ka teiste liitlaste eriteenistuste kohta, kelle kristlik ligimesearmastuse mõiste võib osutuda takistuseks. Kuna Iisrael on USA võlglane nii majanduslikult kui ka poliitiliselt, siis peetakse nende osalust võimalikuks. 9 Olevik WTC kaksiktornide asemele ehitati 2013. aastal 1 World Trade Center mille kõrguseks on 541 m ning mis on seega Põhja-Ameerika kõrgeim ehitis ja memoriaal hukkunute mälestuseks. Tavaliselt läheb memoriaalist taevasse kiir.
praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia). Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; reeglite kogum, mis määrab õige ja vale käitumise; kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; filosoofiline teadus moraalist. Erinevalt seadustest ja õiguslikust süsteemist ei ole eetikat võimalik kehtestada ei rahvahääletuse, parlamendi, valitsuse ega presidendi poolt. Eetika, tema seisukohtade ja normide kujunemisel on oluline koht kultuuril, traditsioonidel, usul, kommetel jms. Seega tuleb leppida ning ka arvestada selle paratamatusega, et ühiskonna eetiline muutumine läheb
poliitilist kaarti, on selgesti näha Eurooplaste soov. Tänapäeval on Eurooplased muutunud kindlasti sallivamaks ja tolereerivamaks, kuid ka aeg on ligi 120 aastat Nietzsche ütelusest edasi liikunud, kuid siiski nõustun temaga, sest Eurooplased peavad end siiski kõige targemateks. Kristliku moraali kriitika Kristlik moraal on Nietzsche väitel orjalik ja madaldab inimväärikust. Kristliku moraali kaks tunnusjoont on tema arvates ligimesearmastus ja kurjaga kurjale mittevastamine. Ligimesearmastuse kriitika: ,,Te kipute ligimesele ligi ja teil on selleks ilusaid sõnu. Aga mina ütlen teile: teie ligimesearmastus on teie halb armastus iseenese vastu. Te põgenete ligimese manu isenesese eest ja tahaksite sellest teha endale vooruse. Kuid mina näen läbi teie ,,endatuse"." Tsitaadi all peab Nietzsche silamas, et inimesed armastaksid endeid sellistena, nagu nad on, mitte ei põlgaks iseennst ja ei võtaks malli ligimesest, sest nii võib ligimesest kujuneda Antikristus.
olemuses sisalduvat tundmatut, jaatades samas oma võõristust. Ja võimalust, et ,,teine" pöörab alatiseks selja, kehtestab mingid omad olulised piirid ja tunded, mis on tema mälus olemas juba ehk kauem kui sallijal endal. Sest on ju inimesele ilmselgelt asetatud sisemised ja välised piirid; välised on kindlasti seotud inimliku kultuuriga, mis küll võib juhtida sallivuse eetikani, põhjendades väliste piiride ületamist tontliku keep smiling'uga ligimesearmastuse ja hoolivuse nimel4. Tõeliselt saab aga piire ületada ainult seesmiselt -väljendades seda nii isiklikul kui ka avalikul tasandil -, ,,armastades oma ligimest nagu iseennast, sest ta on nagu ,,sina"" (nii tuleb ju tõlkida seda käsku heebrea keelest) ja see ,,sina" on Jumala nägu... Seega peab kaplan suutma olla ,,omadele võõras, ja võõrastele oma" just nagu Kristuski, kes ristilöömiseks end linna taha, välistest piirides kaugemale
rikkalikum ja mitmekesisem oli tema pidulaud. Toiduga prassimist võidi küll kritiseerida, kuid laual valitsevale küllusele vaadati üldiselt sallivalt, seda koguni eeldati kui kõrgklassi positsiooni osa. Kitsidus ei olnud kohane ega austusväärne. Helde kostitamine oli ühtlasi osa 9 Mänd, 2004, lk. 329 10 Põldsam, 2002, lk. 59 11 Põldsam, 2002, lk. 58 12 Põldsam, 2002, lk. 64 kristliku külalislahkuse nõudest, ligimesearmastuse ja sõpruse avaldus. Teiselt poolt oli see maapealse mõjuvõimu suurendamise vahend, rikkuse, võõrustaja ja võõrustatavate võimusidemete ja kohustuste väljendus. Pühad ja pidustused kuulusid tähtsaimate kultuurinähtuste juurde. Nendega peetakse meeles ja tähistatakse kogukondade ja inimgruppide olulisemaid sündmusi, perioode. Pühad moodustasid ühe osa kombestikust ja traditsioonidest. Pidustused tegi eriti oluliseks sotsiaalkultuuri välised märgid: jook, söök ning peoga
jumalast. Jumal ei ole enam see, kes ütleb, mis on hea, mis halb. Moraal ja käitumismallid tulenevad keskkonnast, mitte jumalast. 61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks sellest ka tema kriitika. 64
Maalimislaad oli vaba ja hoogne. 3. Natüürmort- jahisaak, lillevaasid, vaagnad puuvilja ja muude toitudega, veinikarikad, vaibad jne. 4. Maastikumaal (eriline koht meremaalil) kujunes iseseisvaks zanriks. Rembrant Harmensz van Rijn maalide süzeed sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel oli sügavam sisu. Inimese hingeelu peen ana- lüüs ei olnud talle mitte omaette eesmärgiks vaid ligimesearmastuse väljenduseks- mõistes kujutatavate nõrkusi ja andestades nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud R-le olulised mõõdupuks on nende sisemaailm- kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile. Teda on peetud ka protestantliku kristluse kõige ilmekamaks kunstnikuks. "Püha perekond", "Kadunud poja tagasitulek" Valgus on talle peamiseks väljendusvahendiks, koondudes kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse
• 30-aastaselt alustas avalikku jutlustamist (umbes 3 aastat) • Rändjutlustaja, kes liikus koos jüngritega mööda maad ringi • Ravis haigeid • Toetajad võtsid külalislahelt vastu (pidulikud söömaajad) • Jutlustas lihsas, selges ja väljendusrikkas keeles (kasutas talupoja- ja käsitöölissemiljööst pärinevaid kõnekujundeid ja võrdlusi) • Ei ületähtsustanud kirjatarkust, vaid kuulutas praktilist ja tegusat ligimesearmastuse evangeeliumi ning tõotas Jumalariigi saabumis • Viimne õhtusöömaaeg • Viimane söömaaeg, mille Jeesus pidas koos jüngritega enne oma surma • Leib Jeesuse ihu ja vein tema veri • Jeesuse surm avas kõikide tee igavesse ellu • Armulaud, auharistia, missa ja mälestusöömaaeg • Rooma prokuraator Pontius Pilatuse nõusolek Jeesus risti lüüa • Tõenäoline surmapäev 3. aprill 33. (kuuvarjutuse järgi)Üldist juutide uduajaloost
Jumal ei ole enam see, kes ütleb, mis on hea, mis halb. Moraal ja käitumismallid tulenevad keskkonnast, mitte jumalast. 61. Nietzche eristas üliinimest ja viimset inimest. Selgitage nende erinevust. Üliinimene on inimene, kes on rahvamassist üle, samas kui viimane inimene on väikekodanlik oleskleja. Need kaks mõistet vastanduvad teineteisele. 62. Selgitage Nietzche kriitikat ligimesearmastuse aadressil. Nietzche leidis, et kui ligimesearmastusega liiale minna, siis jäetakse iseennast unarusse, ning lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks – sellest ka tema kriitika. 64
1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid EETIKA< kr. ethos (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. · normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; · reeglite kogum, mis määratleb õige ja vale käitumise; · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · filosoofiline teadus moraalist. MORAAL< lad. moralis (kombeline, komme) Cicero 300 aastat hiljem · ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sokrates (469-399 e.m.a.) pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele: · õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta;
,,Väikeses reekviemis" on kolm meest sõja lõpu eel Saksa võimude eest varjunud kirikusse, mis on neile sel viisil nii traditsioonidest pühitsetud pelgupaik kui ka vangla. Vetemaa aktiviseerib eeskätt kiriku kui pühakojaga seotud tähendusi, mida vaheldumisi kinnitatakse ja kummutatakse. Kirik kui kristliku eetika sümbol, kui rahusadam, rüvetatakse mitte milleski süüdioleva nooruki tapmisega, mis selle sümboolse tähenduse purustab, demonstreerides ligimesearmastuse ideaali kokkusobimatust inimliku reaalsusega. Päevikromaani ,,Munad hiina moodi" minategelane Jaan viibib maailmast eraldatuna vähihaiglas. Sellest elu lõppjaamast on avatud üksnes pääs minevikku (mõtteiskujutlusis), ja oma elusündmuste meenutamisega ongi minajutustaja hõivatud. Läbi elades isiklikku eksistentsiaalset aega, püüab ta pingsalt tabada aja kui sellise loomust ning ettehaaravalt aduda ehedat surmakogemust, milles aeg lakkab olemast kõik selle
Niemeyeri artikkel on tagajärgedest toob Niemeyer juba Pestalozzile omase ning sotsiaalpedagoogidele väärtuslikuks aruteluallikaks selle üle, kaasaegseski sotsiaalpedagoogikas levinud tendentsi apelleerida millel õigupoolest põhineb teooria või kontseptsiooni teaduslik emotsioonidele kui teaduslikele argumentidele. veenvus. Pelgalt kristliku ligimesearmastuse idee võib küll olla oluliseks eetiliseks juhtlõngaks, ent juba kasvõi oma siaalpedagoogilised institutsioonid on läbi viinud oma tegevuse mitmetitõlgendatavuse tõttu mitte piisavaks garantiiks põhjendamiseks, jätavad arvestamata asjaolu, et uurija sotsiaalpedagoogikale kui teoreetilisele kontseptsioonile. Ühtse eelnevad ootused ja hoiakud mõjutavad paratamatult praktika seisukohalt on vajalik edasine filosoofiline arutelu, mis uurimistulemusi
Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures · tuleb vahet teha kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel · ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Millised alljärgnevad väited on Schweitzeri vaadetega kooskõlas, millised mitte? · Kui egoismi õigesti mõista, siis anabki see tulemuseks ligimesearmastuse · Kellegi elu võib kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) · Headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia, tegemata vahet kõrgema ja madalama, väärtusliku ja vähemväärtusliku elu vahel · Härjavõitlused on moraalselt õigustatud, kui neist on huvitatud piisav hulk inimesi · Loomadel ei ole hinge, nad ei tunne tegelikult valu Mõnd putukat hädas aidates
Kogumulje on toretsev ja jõuline. Tal on ka lüürilisi maastikke ja portreed, kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav.. Kõige silmapaistvaim hollandi meister oli Rembrant Harmenz van Rijn. Tema maalide süzeed sarnanesid sageli teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu peen analüüs ei olnud mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks. Rembrant armastas neid, keda kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Mõõdupuuks sai inimese sisemaailma. Rembrant võitis tunnustuse grupiportreega ,,Dr Tulpi anatoomialoeng". Järgneva kümne aasta jooksul maalis ta peamiselt portreid (eriti oma naisest Sakiast) ja mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone. Neid teoseid iseloomustab bravuurne elurõõm, toredusküllus,
pealetükkivust." On rohkem kui üks põhjus, miks humanism religiooniks ei sobi. See oleks lihtsalt elutee ilma tseremooniate ja dogmadeta. Satanism sisaldab nii tseremooniaid kui ka dogmasid. Dogma, nagu hiljem selgitan on vältimatu. Satanism erineb kardinaalselt teistest tänapäevastest niinimetatud valgustusreligioonidest ning nõiakunsti ja valge maagia sektidest. Need oma vooruse üle uhked ja kõrgid religioonid väidavad, et nende liikmed kasutavad väge ja maagiat vaid ligimesearmastuse eesmärkidel. Satanistid suhtuvad neisse nõiakunsti gruppidesse aga põlgusega, kuna leiavad, et ligimesearmastus on patt nende teel. On ebaloomulik, kui kellelgi pole soovi saavutada kõike esmalt iseenda hüvanguks. Satanism esindab nimelt teadliku egoismi üht vormi. See ei tähenda, et satanist ei tee eales midagi teiste heaks. Kui sa teed midagi selle heaks, kellest hoolid, siis loob tema rõõm ka sinule heaolutunde. Satanism toetab moderniseeritud kuldreeglite järgi elamist
Tallinna Oleviste kirikus), Inglismaal keelati teatrietendused jne. Aga sellest saadi varsti üle ja protestantlikus Hollandis puhkes õitsele maalikunst jne. Lääne tsivilisatsioon on kristlusest sedavõrd läbi imbunud, et kristlust võib pidada praktiliselt kõigi nähtuste ja arengute toitepinnaseks. Kindlasti on aga kristlus tänapäeva sotsialismi allikas. Sotsialistlik solidaarsus pole ju midagi muud kui kristliku ligimesearmastuse ilmalik versioon. Probleeme on ka kristluse enda sees. Kirik kujunes kiiresti võimu- ja rahaahneks institutsiooniks. Kirikud konkureerisid omavahel ja ilmaliku võimuga. Läänemaailma ja õigeuskliku maailma suhted pole olnud kuigi lähedased. Selle põhjus ulatub tuhat aastat tagasi toimunud kirikulõhesse, mis jagas kristliku maailma kaheks, ning Konstantinoopoli rüüstamisse ristisõdijate poolt 1204. aastal. Majanduspoliitika mätta otsast
annaabi.ee 
