ära ja üritas talle selgitada, kuidas ta end vabas looduses tunneb: ,,Metsas on nii hea... nägu sambla sisse suruda ja nutta.. kuni viha- tilk tilga järel sulab ja süda jälle kergeks saab. Seal ei tahakski nagu enam inimene olla, tahaks olla metsas, prii ja vaba, vaba ja prii..." (tsitaat lk 42). Usun, et tegelikult ihkas Tiina lihtsalt südamest vabadust ja läks vahepeal metsa, et seal rahulikult aeg maha võtta ja juhtunu üle järele mõelda. See, et rahvas teda selle pärast kohe libahundiks pidama hakkas oli tingitud sellest, et inimestel ei olnud temast lihtsalt midagi ,,põhjapanevat" rääkida. Eestlase toit on ju läbi aegade olnud teine eestlane ja ,,Libahundi" süzee seletab selle kaua käibel olnud tsitaadi väga elutruul näitel lahti.
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi teoses ''Libahunt'' räägitakse Tammarude perest. Ühel päeval põgeneb väljas oleva tormi ning huntide eest Tammaru perre hukatud nõia tütar, kes muutub perekonna ning külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev. Suures vihahoos tunnistas neiu kõikide külaelanike ees, et ta on (liba)hunt
See võis ka läbi seinte sõita, niiet poiss võis vabalt läbi metsa linna sõita. Ta käis koolis kilomeetrite kaugusel teises linnas, mitte et ta oleks viitsinud õppida, tal polnud lihtsalt muud paremat teha. Tal oli kõik vajalik olemas, sest kui ta vanemad veel elasid, siis tegid nad kõvasti tööd. Üks kord kord kui üks hiiglane tuli peolt poisi BMWga ja tegi avarii, poiss sai väga vihaseks ja virutas talle näkku. Poiss pani hiiglasele needuse peale ja ta muutus libahundiks. Poiss võlus auto korda ja viis koju. Järgmine õhtu juhtus sama teise hiiglasega, ka tema pani BMWga vastu puud. Poiss võlus ka selle hiiglase libahundiks. Kolmas hiiglane oli targem ja võttis enda auto ja läks peole. Peol tuli talle vastu üks kahtlane olevus, kes oli pikk ja varjus oli näha, et tal olid peas ka sarved. See oli saatan. Ta proovis hiiglasele selgeks teha, et täna õhtu ei tohi ta koju minna, sest poiss süüdistab teda autoga avarii tegemises ja muudab ka teid
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjandusteose ,,Libahunt" peategelaseks on temperamentne tüdruk Tiina, kelle ema oli väidetavalt nõid. Tiinat aga peeti läbi teose ajutiselt hundiks muutunud inimeseks libahundiks. Kas Tiina oli libahunt? Draama räägib Tammaru perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel õhtul noor tüdruk. Tüdruk võeti enda juurde ja otsustati üles kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Margus pidi endale naise võtma. Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud
Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas kantud sõlest, preesist vms ehteasjast. Et libahunti taas inimeseks muuta, tuli talle leiba süüa anda
Libahunt nüüd ja vanasti Ammustel aegadel uskusid inimesed, et libahundid on osa loodusest ja nendesse suhtuti loomulikult. Uskumused muutusid ajal, mil tähtsaks sai usk. Tänu usule hakati libahunte hukka mõistma. Seda peamiselt seetõttu, et neid hakati seostama kurjuse ning Jumala teotusega. Keskajal suurenes huvi nende olendite vastu, kuna inimesi, keda kahtlustati libahundiks olemises, hukati avalikult. Jutte libahundist ei kohta me ainult rahvapärimuses, vaid ka 20. ja 21. sajandi kirjanduses. Lood libahundist köidavad inimesi tänase päevani. Eesti rahvausundis teati, et libahundiks võis saada nõia needmise läbi või ise maagilisi toiminguid tehes. Viimase variandi puhul tõmmati näiteks hundinahk selga, määrati end nõiutud võidega, tehti kolm ringi ümber nõiutud kivi, või loeti nõiasõnu.
Lühikokkuvõte: Enrik elab metsade, soode ja rabade taga Urgvee külas oma isaga, keda ta põlastab. Ta isa käib alatihti külas vanal ja pimedal külanõial Ullal. Ulla kahvatu tütar Hundva on Enrikule silma jäänud ning Enrik soovib talle armastust avaldada. Enriku ettepanekud põgeneda rusuvast ja masendunud Urgveest, lükkas Hundva ükskõikselt tagasi. Ühel hommikul süüdistas Kristjuhan Enriku julmas veretöös tema väeti hobuse tapmises. Enrikut hakati kutsuma libahundiks. Pühaviha täis, arvas Enrik, et hobuse tappis Ulla, kuid nõia poole jõudes on kodus vaid Hundva. Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus, avastades, et libahunt oli hoopis Hunva. Mõniaeg hiljem teatas isa, et abiellub Hundvaga. Enrik jooksis minema, kuid saabus tuisk ja torm ning ta oli sunnitud külla tagasi pöörduma. Külas peeti Hundva ja Enriku isa pulmi. Enrik küsis Hundvalt nõu, kuidas öelda lahti inimlikust moraalist ning hakata libahundiks, olla vaba
Libahunt Libahunt on paljude rahvaste usundis ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud inimene. Libahunt on tuntud ka Eesti rahvausundis võimalik ,et tulnud germaani või slaavi rahvastelt.Eestlaste uskumuste jargi võis saada libahundiks kas nõia loitsutamise abil või enese teatud maagilisi toiminguid sooritades. Libahundiks saamise maagilised tomingud olid kas hundinaha selga panek ,ümber nõiutud kivi kolm korda käimine, erilise nõiutud võidega määrimine või nõiasõnade lugemise abil. Arvati, et libahundid murravad koduloomi. Usuti, et libahunti eristab tavalisest hundist valge märk kaelas mis oli jäänud kas mõnest ehtest või kaelast kantud sulest. Usuti, et libahunt muutub tagasi inimeseks kui anda talle noa otsast leiba. Libahundiks nimetati ka
Kas Tiina oli siis libahunt? August Kitzbergi teoses ,,Libahunt" räägitakse Tammaru perekonnast. Ühel talvisel päeval ilmub nende ukse taha huntide eest põgenev tüdruk. Pere võtab türduku enda juurde elama, aga pere- ja külarahvas hakkavad teda libahundiks pidama. Kas Tiina oli siis libahunt? Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud nõid ning leidis, et ega nõia laps ei saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina
Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada, et tema ema oli nõid ja põletati tuleriidal. Möödus pea 10 aastat ja hakati arvama, et Tiina on libahunt. Margus hakkas armastama Tiinat kuigi tegelikult oli see keelatud, sest Tammaru talurahvas oli heledavereline, aga Tiina oli tumedavereline. Marile ei meeldinud üldse, et Margus armastab Tiinat, sest Marile meeldis ka Margus. Mari hakkas Tiinat libahundiks hüüdma. Tuli jaanipäev ning kõik mängisid lõkkeääres nukku. Mari teatas kõigile et Margus armastab libahunti ja libahundiks on Tiina. Tiina hakkas nutma ning põgenes metsa. Tiina oli kadunud 4-5 päeva ja Margus oli Tiina pärast väga mures. Tiina jõudis koju tagasi ning kui ta uksest sisse astus tekkis suur tüli. Talurahvas käskis Tiinal lahkuda ning enam mitte tagasi tulla. Tiina kutsus Margust kaasa mägede taha, aga Margus oli nõutu ja ei läinud temaga kaasa
preesile. Murueide tütred tulid talle rõõmsalt vastu ja kuuldes Tiiu lugu, lubasid nad kuninga abil teda aidata, kui Tiiu aga oma tütre kaasa toob. Kui aeg oli käes tütar Udumäele viia, ei suutnud Tiiu seda teha ja läks üksi, mille peale vanamees Tiiule suurt piina lubas. Kodus avastas aga mees, et ta naine on kadunud ja läks teda otsima. Otsingud aga ebaõnnestusid ja mees sai vihaseks. Külatark rääkis, et too naine käivat libahundiks ja ta tuleks kohtu alla viia. Kui mees koju läks, oli naine juba voodis. Seepeale läks mees kohe kohtusse ja ka naine kutsuti sinna. Seal mõisteti naine sortsiks, libahundiks ja muuks kurjategijaks ning otsustati saata ta tulesurma. Kui tuleriit naisele põlema pandi, tuli aga suur udu ning kui see lõpuks hajus, oli naine kadunud. Udumäe kuningas oli ta päästnud ja mäele tagasi viinud. Ja kuigi Tiiul olid seal nüüd hea päevad, igatses ta ikkagi lapse järele
Tähtsaim Mann õpib Mari ja Tiina Mari vihastab ja Tiina on olnud 4 Margus vihastub sündmus lugema ning lähevad riidu sõimab Tiinat päeva kadunud libahuntide pererahvas Marguse pärast avalikult ja tagasi tulles ulgumise peale räägib ja tuleb ilmsile, libahundiks. ootab teda pere ja läheb püssiga libahuntidest. et Mari teab külm ja range välja, et Hiljem toob Tiina ära ajamine. ehmatada peremees koju libahundiks libahunte, kuid
inimestele pehmelt öeldes kõhedana. See, et pea igas külas levisid omad nipid enda hundiks muutmise kohta, näitab, et tegelikult polnud rahval libahundist sugugi selget pilti. Pealegi tõendab meeletu hirm olendi vastu juba iseenesest ebakindlust ja eelarvamusi, sest selles süüdistatavaid põletati tules nagu nõidu ja muid saatana käsilasi, seda nii päriselus kui ka A. Kitzbergi "Libahundis" ja A. Kallase "Hundimõrsjas". Eriti viimases rõhutab autor seda, et libahundiks käimine on seotud kurjade jõududega, näiteks olevat Saatan juba varakult Aalo nõiamärgiga välja valinud ning hiljem jaaniööl enda juurde kutsunud. Ilmselt on inimeste hirmul libahuntide ees ka praktilisem põhjendus. Hundil on ju teatavasti meeletu jõud ja kiirus, millega koduloomi murda ja jahimeeste käest pageda. Samuti tegutseb hunt pimedas, kui inimesed abitult magavad, või kui ei magagi, siis kindlasti ei näe nad nii hästi kui metsloomad, kellel on seetõttu eelis. On
,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapsed
Kuid kui inimene ei kartnud teda, andis talle varanduse. Nii said Imbi ja Ärni omale kaks kullakotti, mille saamisest nad ammu olid unistanud, kui Liinat päästmas käisid. Nad andsid heast südamest ühe kullakoti tüdrukule, sest neil oli temast kahju. Külmking oli koeralihast tehtud koll, kes sõi inimeseliha. Teoses õnnestus külmkinga lollitada aida Oskari naisel, kes andis olendile lapse asemel põlle rinna alt. Libahunt oli hundiks muundunud inimene. Liina armastas käia libahundiks, et tunda vabadust ning näha kubjast, kuid enamasti käidi libahundiks sellepärast, et ise enda perele liha valida, krattidest ei piisanud ja neid ei usaldatud nii palju. Tondid olid hinged, kes hirmutasid inimesi. Enamus olendid peletas eemale ristimärgi tegemine ja jumalasõna lausumine. Romaani on naljakas lugeda, sest raamat on kirjutatud satiirilises toonis ning toob esile eestlastele omased iseloomujooned. Seepärast peaks seda raamatut lugema
magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus Margus tuleb väga hilja metsast tagasi ja ei teata, kus ta oli. Kui hundid lähemale tulevad, läheb Margus ja laseb Tiina maha. Tiina on selle üle tänulik. Teises lõpus laseb Margus Tiina Pähnipalus maha.
koputasid selle peale puud läbi, et need kuivaks. 10) Ärni ja Imbi üritasid Sandrilt puid varastada, aga tänu mehe enda ja kratt Joosepi kavalusele jõudsid nad algpunkti tagasi ja jäid kõigest ilma. // Kiltri nahka pugenud tont tuli koju süüa nõudma ja kippus hobuse kallale, aga Jüri ja Juhan suutsid ta minema peletada. 11) Paruni tütar tuli Saksamaalt ja muutis oma kena riietusevalikuga Luise kadedaks. // Aidamees käis libahundiks ja tõi soku lauale. 12) Saaremaalt tuli 1 mees tuulispasaks, jäi puu otsa kinni, kukkus alla ja jäi huntidele roaks. // Hans sai Intsu abil öösel parunessi tuppa, et tema hingetõmbeid kuulata. 13) Imbi ja Ärni püüdsid merilehma, aga kaotasid selle kavalale Aida-Oskarile. // Liina muutis end libahundiks ja nägi armastusest sonivat Hansu. 14) Jaan tegi margi täis hakates Luise ees parukat sööma. // Ropu suuga Õuna Endel tuli
"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna. Tiina elu lõpp ehk surm oli ka üks suurimaid kaotusi ja võib-olla ka kõige suurem. Suurim võit oli vabaduse säilitamine. Ta suutis,olenemata ühiskonna, Tammarude survele
Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere traditsiooniliste tõekspidamistega. Inimesed lihtsalt ei suutnud leppida sellega, et Tiina on teistest erinev ja lihtsalt häbistasid teda selle tõttu. Tiina tunneb, et ta ei sobi sellesse maailma ja üle kõige ihkab vabadust. Selle põhjal võiks öelda, et Tiina oli võitja, sest sai oma unistatud vabaduse. Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni. Seetõttu kaotab ta oma eluarmastuse ja perekonna toetuse. Seega võib öelda, et Tiina oli ka kaotaja.
Küüslauk peaks samuti vampiire eemale peletama. Päikesevalgus tapab vampiiri, kui valgust on vähe, siis ainult kõrvetab veidi. Kui vampiir on tapetud, muutub ta tolmuks. Kõige kuulsam vampiir on Dracula. LIBAHUNDID Kuidas libahunt välja näeb? Libahunt tähendab huntinimest. Ta on tavalisest hundist suurem aga ta silmad jäävad inimese omadeks. Libahundi silmad on kuupaistel kollased. Kuidas libahunti ära tunda? Libahundiks võisid olla heledate, kuid ka üpris tumedate silmadega inimesed. Kahtlusealusteks olid punased aga ka täiesti valged juuksed ja lisaks veel kokkukasvanud kulmud. Kui teil juhtusid nimetis- ja keskmine sõrm teistest pikemad olema, vaadati teid umbusuga. Niisamuti juhtus siis, kui teil olid teravad pikad küüned või esileulatuvad hambad, kui teie nägu oli kõhn, silmad asetsesid sügaval ja teil oli kahvatu jume, ning isegi sel juhul, kui teie
August Kitzbergi draamas ,,Libahunt" räägitakse tumedat verd tüdrukust nimega Tiina.Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol
ka nõrk. Ta erines oma perekonnast selle poolest, et ei tahtnud traditsioone järgida, vaid viia ellu enda tahe. Oma nõrkuse tõttu allus ta siiski oma vanematele. 4. Leia näidendist 5 tsitaati, mis Sind kõnetasid, ja mõtesta need lahti, selgita, kes ja mis situatsioonis seda ütles. Margus: „Võõras veri? Kust siin see võõras? Ta on ju ometi teie eneste silma all üles kasvanud ja inimeseks saanud!“ Margus ütles seda vanaemale, kui Tiina juba pikemat aega peale libahundiks nimetamist jooksus oli olnud, sest vanaema arvates ei olnud Tiina Margusele sobiv naine oma päritolu poolest. Marguse arvates pidi olema Tiina neile nagu oma laps. Antud tsitaat on tegelikult näide päriselust. Ka meie ümber on üles kasvanud palju teistsuguseid inimesi (näiteks erinevatest rahvustest inimesed) ning leidub inimesi, kes ei võta neid inimesi kunagi omade hulka. Vanaema: „Aga metsa jooksed sa, latseke, ja oled seal päevad ja ööd!“
marjule. Tiina ei saanudki palju marju, sest jäi metsa võlusid nautima. Kui Mari tahtis ära minna, ütles Tiina, et jääb veel marju korjama, et tühja ämbriga tema koju ei lähe. Siis oli Margus tulnud ning nad rääkisid Tiinaga. Mari oli kogu juttu pealt kuulnud, nimelt Margus ja Tiina meeldisid teineteisele ning tahtsid, et keegi nad paari paneks. Vanemad olid aga täielikult selle vastu, sest nad tahtsid et Margus Mariga abielluks. Keegi ei sallinud eriti Tiinat ning kutsusid teda libahundiks ja nõiaks, sest levisid jutud, et ta nüüdseks surnud ema olevat nõid ja sellepärast ta ka tapetud. Tiina oli mitu korda suure viha ja pettumuse pärast metsa ära jooksnud ning ühel päeval kui ta tagasi tuli, ei võtnud pere enam teda vastu. Möödusid aastad ning Tiina jäigi kadunuks, Mari ja Margus aga abielus, kuid lapsi nad ei saanud. Ühel õhtul ei läinud Mari, Jaanus ja vanaema magama, sest nad ootasid Margust koju, kes oli juba kaua ära olnud,
poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Libahunt Inimeste poolt on välja mõeldud ka libahunt.Libahunt on hundiks muutunud inimene. Kui libahunt sööb leiba, siis muutub ta inimeseks tagasi. Inimene muutub libahundiks täiskuu ajal. Libahundiks nimetati ka tavalise hundi kümnendat (ka seitsmendat, üheksandat, kaheteistkümnendat) poega, kes pidavat koduloomi murdma ja sööma mitte kõri kallale hüpates, vaid tagaotsa poolt. Kasutatud kirjandus. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/hunt_ekerinmumm.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Libahunt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0103/piret.html http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=12 http://visioline
Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama Mari palub öeldu pärast vabandust Kolmas vaatlus: Jaaniõhtul on palju rahvast Süüdatakse tuli ja lauldakse rahvalaule Peole tulevad Tiina , Margus , Jaanus ja Mari Mängitakse paaripanemismängu Margus püüab kinni Tiina ja Jaanus Mari Mari tahab Jaanust Mari sõimab kõigi kuuldes vihahoos Tiinat libahundiks Tiina solvub Tiina korraldab skandaali Tiina põgeneb metsa Mari proovib Margust rahustada Margus on Mari peale vihane Neljas vaatlus: Tiina on neljandat päeva metsas Margus norutab Jaanus räägib Margusega Vanaema lohutab Margust Tiina ilmub lõpuks välja Tiina hakkab halama Sõimab kogu pererahvast Pöördub nuttes Marguse poole ja sõimab teda
Kuid samas ta ka ei olnud, kuna ta läks vihakseks kui talle seda seal öeldi. Ta elas ka metsas huntidega koos 5aastat, selle järgi võib järeldada, et ta oli kriimsilm. Kuid kui ta oleks libahunt, siis talle ei meeldiks loomad. Talle aga meeldisid. Ta tänas lapsena ka peale sööki jumalat. Ka selle põhjal võib öelda, et ta polnud metsakutsu. Inimesed arvasid ka sellepärast, et ta on metsahall, kuna ta ema oskas inimesi ravida ja libahundiks said vaid siis kui nõid sinu ära loitis. Arvati, et Tiina ema needisgi Tiina ära. Kuigi tegelikult ta ema tohterdas inimesi ravitaimedega. Sellepärast ka ta ema hukati. Hukkamine toimus Tiina enda silmade all. Ja Tammaru pere võttis ta enda hoole alla, Tammaru pere kasvatas ka ise varem ühte kasulast Marit.Mari väitis, et Tiina on libahunt. Mari oli näinud oma silmadega, kuidas metsapeni viis Kivesti Kaarli varsa ära ja Mari ütles, et see metsapeni oli olnud Tiina.
teeninud. Nende tõug on kollasepäine ja sinisilmne, nad teavad oma esivanemaid kümme põlve tagasi. Alati on nad võtnud naise oma sugukonnast, et säilitada tõu puhtust. Tammarulaste mõttemaailma kajastab kõige paremini vanaema. Mari on samasugune nagu teised pereliikmed, ta sarnaneb nendega nii välimuselt kui ka mõtetelt. Oma armastuse eest võitleb ta alatute võtetega, süüdistades Tiinat libahundiks käimises. Margus on oma pere laps. Ta on küll vastuvõtlik Tiina ilu ja teistmoodi mõtete suhtes, kuid ei suuda kaitsta teda alusetute süüdistuste vastu, Margus on alalhoidlik, ta ei näe võimalust väljaspool perekonda (ühiskonda) elamises. Tegelikult Tiina kutse Margusele temaga metsa kaasa tulla ei arvesta tollel ajal valitsenud ühiskondlikke suhteid. Inimesed väljaspool mõisa ja kirikut elada ei saanud. Metsa minnes asetab
perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. - Räägu Liina Reinu tütar, kes armastas Kupja-Hansu. Ta käis vahetevahel libahundiks, et kuulata Hansu luulelisi sõnavõtte mõisapreili akna all. Isa tahtis Liinat anda naiseks Õuna Endlile. Liina armastas libahundiks käia see oli parim meelelahutus nisama metsa all joosta. - Kupja-Hans noor kõhetu mees, rehepapi hea sõber, poissmees-orb, kes elas oma talus üksipäini.Hans armus mõsapreilisse. Piinles armuvalude käes, õhates kättesaamatu armastuse järele.Seda armastuse lini kannab tema lumemehest kratt,
Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks. Marguse ja Tiina vaheline armastus oli traditsioonivastane kuna Tiinal oli tume veri kuid Tammaru perel oli hele veri. Saabus Jaanipäev kus kõik mängisid nukku ja seal selgus kõigile, et Margus eelistab Tiinat. Mari rääkis kõigile, et Tiina olevat libahunt kuna nägi ükskord, et Tiina olevat muutunud libahundiks metsas ja rünnanud. Tiina ise tunnistas, et ta on libahunt ja läks nuttes metsa. Ta oli umbes 4-5 päeva kadunud. Margus väga muretses ta pärast. Parajasti sõid kõik laua taga ja nägid kuidas Tiina tuppa astus. Lauas olijate vahel puhkes tüli ja Tiina palus Margusel, et ta temaga kaasa tuleks mägedesse ja rabade taha kust keegi neid kätte ei saa. Margus aga istus mõtlikult laua taga ja ta keeldus kaasa minemast. Möödus 5 aastat. Marist ja Margusest oli saanud paar
meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga teie!... J arvate ennast paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase ennast häbistada! Aga teie - orjaverega võitud häbioksad vedelevad aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on vaba; teeb, mis tahab, tuleb, kui ta tahab, läheb, kui ta tahab, armastab ja vihkab, keda tahab
Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. 5. Vanasõna - Mis ta on ? 10 vanasõna :
ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9. Jah usub, sest ta ise nägi oma silmadega, kuidas Tiina silmad himustasid varssa aasal , kui nad seal olid ja ühtäkki ei olnud ei varssa ega Tiinat. 10. Nende arvates on ta teistsugune, teist verd. Nemad isegi hakkasid teda libahundiks pidama. Nende maine kaoks, kui nad oleksid teiste külarahva vastu, sest teised arvasid samamoodi , et Tiina on libahunt.
ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9. Jah usub, sest ta ise nägi oma silmadega, kuidas Tiina silmad himustasid varssa aasal , kui nad seal olid ja ühtäkki ei olnud ei varssa ega Tiinat. 10. Nende arvates on ta teistsugune, teist verd. Nemad isegi hakkasid teda libahundiks pidama. Nende maine kaoks, kui nad oleksid teiste külarahva vastu, sest teised arvasid samamoodi , et Tiina on libahunt.
Varanduse nimel poeti või nahast välja. Et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti aina uusi kratte oma soovide täitmiseks. Aida Oskar tegi lausa nii suure, et see tema majapidamisse ära ei tahtnud mahtuda. Raamatust läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu taga luurab. Õnnetuseks sureb Hans vanapagana käe läbi. Liina ,seda kuuldes, et Hans on loojakarjas, tahtis endalt elu võtta. Tänu Imbile ja Ärnile jäi see olemata. Enamus raamatu teksti koosenb tüssamistest, kavalatest plaanidest, kuidas tonte, katke ja muid haigusi eemale peletada. Kõige rohkem nalja tegi mulle sulase Jaani plaan panna Luise endasse armuma. See plaan sisaldas väga rõvedaid komponente. Et seda teada saada, peab raamatut lugema.
Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi Vanapaganal hing saamata. Libahundiks said muunduda kõik ,kellel oli nõialt ostetud hallikat salvi , seda peale määrides muutusid otsekohe hundiks ning võisid murda nii palju lambaid ja kitsi kui tarvis . Nõid oli Rehepapi vastand , kui Rehepapp aitas külaelanikke oma nõu ja kavalusega siis Nõid Minna aitas viimases hädas, segades kokku imeravimeid ja salve .Külmkingad, olendid kelle oli loonud vaid kõige õelamad inimesed , hirmutasid ning sõid metsas inimesi
sõber.Harry tahab peteri anda üle seadusesilmale et saaks bläck nime puhtaks ja et ta saaks hakata elama koos oma ristiisaga(Bläck).Paljas mõte sellest et ta ei pea enam kunagi suvevaheaegadel elama oma tädi ja onu juures tegi ta tuju heaks.Kuid siis juhtus midagi ootamatut.Üks õpetaja kes oli nendega kaasas oli tegelikult libahunt, ta oli väiksena hammustada saanud, aga oli unustanud oma rohu võtta ja kuu kätte jõudes hakaks ta muutuma libahundiks,selles segaduses muutis Peter ennnast rotiks ja pani jooksu.Nii ei suutnudki Harry oma ristiisa süütust tõestada, aga sai teha nii palju, et päästis ta vangistusest, selles aitas teda kooli direktor Dumbledore.Nii pääses Black vangistusest kuid pidi elama nii et keegi teda ei näeks.Harry pidi ikkagi suveks minema oma tädi ja onu juurde,kuid nüüd sai ta tädile ja onule öelda et tal on mõrvarist ristiisa kes jälgib et nad temale liiga ei teeks.Aga Blackiga suhtlesid nad kogu aeg
Nõid oli hirmus pahane ja hakkas kisades tüdruku juurde kõndima. Libahunt kuulis kõikening murdis majast sisse. Libahunt jooksis nõia juurde ning võttis tast kinni ja hakkas nõia musta kleiti närima. Nõid aga karjus et: ’’ lase mind lahti sina krants’’. Siis läks nende sõnade peale veelgi kurjemaks ning sõi nõia ära. Nad jooksid libapuu juurde tagasi. Tüdruk otsis õiged võlu sõnad ja ning näitas võlukepikesega libapuu poole. Järsku muutus libapuu libahundiks. Tüdruk otsis veel ühe võlusõna mis muudaks libahunte inimesteks. Ta muutis libahunte inimesteks ning libahundid imestasid ja olid õnnelikud. Üks libahun muutus ilusaks poisiks ja teine libahunt kes oli hiljuti libapuu muutus väikse poisi emaks. Väike poiss ja väike tüdruk said väga headeks sõpradeks. D**** P***** 4b
nendega ning oli segane aeg. Kõige rohkem usaldati vanu jumalaid. Inimeste elud olid tihti ohus. -Väärusuga võitlemiseks võeti ette kirikute taastamine, eestikeelse kirjasõna levimine, koolihariduse esiletoomine ja nõidade tagakiusamine. -Euroopas olid ususõjad, vastureformatsioon. Eestis oli katoliku kirik kaotanud. Nõiaprotsessid olid alles veel vaid Rootsis ja Eestis. 22) MIDA TÄHENDAS LIBAHUNDIKS JOOKSMINE? NIMETA 4 SAGEDASEMAT SÜÜDISTUST ''NÕIDADELE''. MIKS NÕIAPROTSESSID ROOTSI AJAL HOOGUSTUSID? MILLISTE MEETODITEGA KOHTUS ''TÕDE'' VÄLJA SELGITATI. MILLISED OLID SÜÜDISTUSTE TEGELIKUD TAGAMAAD? KUIDAS KARISTATI NÕIDUMISE EEST? -Libahundiks jooksmine tähendas inimene ja poolhunt. Inimene muundub hundiks ja jookseb koos huntidega. -Süüdistused nõidadele: Kuri silm (vaatas lehma peale ja piim kadus ära) ; ravitsemine ; loitsud ja
Ints on hoopis emane. Ema ei rahunenudki maha sellest. 17.Leemet tahtis Hiiet ainult sõbraks. Metsaäärel nägi Leemet Magdaleenat. Teda oli rästik salvanud kuid Leemet päästis ta. Magdaleena suudles teda põsele tänutäheks. Johannes kiitis ja ülistas toas jumalat ja laites usse. Leemet muutus tigedaks, sest Johannes ajas arutut juttu. 18.Laual oli suur päts leiba, mida ka Leemet proovis. Pudru nägemine ajas tal südame pahaks. Johannes päris Leemetilt libahundiks olemise kohta. Leemetis võpatas miski, et ta tahab teda kuid samas oli ta hirmunud. Leemet oli veendunud toredas tulevikus. Magdalena läks äkiliseks kuuldes haldjatest, nad läksid kloostri juurde. Leemet kohtas Pärtlit. 19.Poisse oli kolm kokku. Meenutab Pärtliga koosveedetud aegu. Leemet on vaid kord haige olnud peale rukkileiva söömist. Räägiti sellest, kuidas munkadel oli nö ilus lauluhääl, sest nad olid kastraadid. Pärtel oli ussisõnad unustanud. Johannes
Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja üldse kõiges halvas, lisaks nimetab Tiinat libahundiks. Et aasta tagasi Pähnipalus hunt viis Kirvesti Kaarli varsa ära ja Mari nägi, kuidas Tiina sedas varssa vahtis, enne kui ära viis. Tiina nutab, Mari kohkub ära ja tal on kahju. 3.vaatus Jaaniõhtu metsa ääres lagendikul. Poisid kannavad tule jaoks hagu kokku ja peavad tõrvatünni all nõu. Jutuks tuleb Tammaru rahvas ja see, et Tiina libhunt on. Vaieldakse selle üle, et ebausk ja teised ajavad ümber, et pole hull jutt on tõsi. Külatüdruk Epp aga arvab, et see on
ajal oli Harry isa ja bläck sõber.Harry tahab peteri anda üle seadusesilmale et saaks bläck nime puhtaks ja et ta saaks hakata elama koos oma ristiisaga(Bläck).Paljas mõte sellest et ta ei pea enam kunagi suvevaheaegadel elama oma tädi ja onu juures tegi ta tuju heaks. Kuid siis juhtus midagi ootamatut.Üks õpetaja kes oli nendega kaasas oli tegelikult libahunt, ta oli väiksena hammustada saanud, aga oli unustanud oma rohu võtta ja kuu kätte jõudes hakaks ta muutuma libahundiks,selles segaduses muutis Peter ennnast rotiks ja pani jooksu.Nii ei suutnudki Harry oma ristiisa süütust tõestada, aga sai teha nii palju, et päästis ta vangistusest, selles aitas teda kooli direktor Dumbledore.Nii pääses Black vangistusest kuid pidi elama nii et keegi teda ei näeks.Harry pidi ikkagi suveks minema oma tädi ja onu juurde,kuid nüüd sai ta tädile ja onule öelda et tal on mõrvarist ristiisa kes jälgib et nad temale liiga ei teeks
andes aeg-ajalt elektrilööke, et imiteerida välku. Tulemusena kujunevad ilma kellegi sekkumiseta keerukad orgaanilised ühendid. · Üldise nõusoleku argument: inimesed on alati ja igal pool Jumalasse uskunud, kes oled siis sina, et sa sellega ei nõustu? Vastuväide: minevikus on üldiselt usutud ka näiteks sellesse, et Maa on universumi kese ja et Päike tiirleb ümber Maa, et inimene võib nõiduse abil libahundiks moonduda ja muud, mida tänapäeval enam üldiselt ei usuta. · Moraaliargument: moraal ei saa eksisteerida ilma Jumalata. Vastuväide: ka ateistide hulgas on moraalsed inimesi. · Transtsendentaalne jumalatõestus: loogika, teadus, eetika ja teised head asjad on mõttetud, kui Jumalat ei ole; järelikult peavad Jumala olemasolu vastased argumendid olema vastuolulised. Tänapäeval loogikas ja loodusteadustes Jumala mõistet üldiselt ei
mõttelaadi erinevaks hindab, võõraks tembeldab ja seega ta tuleriidale saadab. ,,Selle Euroopa hirmuõiguse viljad olid nõiaprotsessid" kirjutab Hans Hattenhauer oma ,,Euroopa õiguse ajaloos". Alguse oli saanud uus nõiajaht, mille teostamine algas keskaja lõpus. (Hattenhauer, 2004). Nõiasüüdistuste taga oli aga tavaliselt inimlik kadedus keegi rikastus ning teine vaesus. Tuli ringi lasta vaid kuulujutt näiteks kellegi libahundiks käimisest ning peagi sai sellest üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005). Mis oli ka võõras kõrgetele vaimulikele olid usuliikumised, mis ei järginud kristlikke dogmasid ja põhipunkte. Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal või siis Lyoni kaupmehe Waldesi järgijad valdeslased, kes apostellike rändjutlustajatena jagasid teistele valdeslaste põhimõtet vaesusest ning Kristuse järgimisest
Libahunt Tammaru rahvas 1. Tammarulasi esindavad : Tammaru peremees, kes on 50-aastane, tugeva kehaehituse, habeme ja hallide juustega mees. Tammaru perenaine, kes on 40-aastane, lühikeseks lõigatud juustega naine. Mann ehk Mari, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd kasutütar. Tiina, kes on tammaru peremehe ja perenaise valgetverd teine kasutütar, keda peetakse libahundiks. Margus, kes on tammaru peremehe ja naise valgetverd lihane poeg. Vanaema, kes on poolpime eideke. 2. Esimese vaatuse alguses on tammaru peremees ja naine väga töökad, hoolivad ja julged. See väljendub selles, et isegi öösel ketras tammaru perenaine vokiga lõnga ja kui Tiina tuisusel ja külmal talveööl peale oma ema kaotust ekseldes nende talumajakese ukse taha jõudis, kutsusid nad ta ilma pikema mõtlemiseta sisse, söötsid
Samal ajal tuleb hundi ulgumine järjest lähemale ja Margus läheb välja ning laseb hoiatus lasu kuid tabab Tiinat ja kui Margus ta kätel tuppa kannab siis Tiina tänab Margust et just tema ta tapja on ning see järel sureb. Terve maja vajub sünge meeleolu alla ja Margus ning Mari nutavad . Vanaema loeb pühapalvet niimoodi et ainult viimased sõnad kostuvad. Tiina hukkus sellepärast et tema ema oli nõid ja see nimi jääb ka talle külge. Teda arvati Libahundiks sest Maril oli Tiina vastu vimm sellepeale et ta arvas et Tiina võrgutas Marguse ära kuid tegelikult oli hoopis vastupidi. Tiina oli tegelikult seest hukkunud juba siis kui ta ema suri. Tal oli võimalus õnnele veel Tammaru pere juures kuid seal mõisteti ta ka süüdi. Tema ainuke võimalus oli minna sinna kus teda süüdi ei mõistetud. Metsa, sest seal oli ta ka ennem elanud . Ja Tiina lõplik hukkumine oli tegelikult ta
Et nemad pole ka saanud seda, mida süda soninud on. Ning Tammaru veri ongi puhtaks jäänud. Et kõik on ikka kollaste peade ja siniste silmadega, et nii on lihtsalt õige. Tiina tuleb koju. Margusel on hea meel, aga pererahvas ei lase teda Tiinale ligi. Kuid perenaine ja peremees ei võta teda enam tagasi peremees on tulivihane ta peale ja perenaine ei usu kohe üldse enam seda juttu, et Tiina end suurest meeleheitest ja vihast inimeste vastu meelega libahundiks nimetaks. Tiina vihastab uuesti, et mis ema ja isa need inimesed küll on, et toitu on andnud, aga armastanud ei ole. Tiina kutsub Margust endaga, et mees jätab oma vanemad ja hoiab oma naise poole, aga Margus on suures segaduses ega tule, ta arvab, et on ikka teine võimalus kui ärajooksmine. Viis aastat edasi Tammaru perenaine ja peremees on surnud kõhutõppe, vanaema veel elab, Jaanus on ka sulane edasi ning Marist on saanud Marguse naine, ent lapsi neil pole. Margus
Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes hädalist aitama pidi. Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja hingematvatest armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu aia taga luusib. Tegelasi romaanis on terve külatäis. Kaks päris vahvat tegelast, kes mulle meeldisid olid Imbi ja Ärni. Nende ahnust ja toimetamisi oli ikka päris lõbus lugeda. Ja siis veel sulase Jaani ,,üllatuskingitus" toatüdruk Luisele, millega ta tahtis Luise südant võita, no see oli ikka tipp, aga lugu ennast ma siinkohal lahti seletama ei hakka, kardan, et ei leia õigeid (ja viisakaid) sõnu...
traditsioon, et abielluda võib ainult endasugusega, antud juhul siis heledaverelisega, kelleks oli Mari. Margus aga ei tundnud oma kasuõe vastu vähimatki kirge, samas kui tõmmu ja keevaline Tiina ajas ta pea sassi. Ühel päeval teatab Mari kõigile, et Tiina on libahunt ja olevat varsa maha murdnud. Kogu küla uskus seda, tammarulased esiti ei teinud sellest välja. Mõni aeg edasi toimus Tiina ja Mari vahel tüli, mille käigus Mari ütles Tiinale näkku, mida ta arvab, st sõimas teda libahundiks. Tiina solvus ja jooksis minema. Kogu pere oli rahul, et nad Tiinast lahti said, kuna ta oli vaid tülisid tekitanud. Ainuke kes polnud õnnelik oli loomulikult Margus, kelle süda oli murdunud. Kord kui kõik tammarulased peale Marguse olid kirikusse läinud, tuli Tiina tagasi, et Margust endaga ühes kutsuda, et koos mägedes elama asuda, kaugel kõigest muust. Margus keeldus ja Tiina jooksis taas minema. Mitu aastat hiljem, kui Mari ja Margus elasid koos, peremees ja
vajadusel Reinu vaenlast tümitasid. Silver 9B · Räägu Liina: Reinu tütar, kes armastas Hansu. Kahjuks ei lubanud tüdruku isa tal Hansuga abielluda, sest mees oli mõisas kubjas. Liina sõi tihti võluputru, mis muutis ta hetkega libahundiks. Sedasi sai tüdruk end välja elada ja metsades ringi uidata. · Õuna Endel: Kõige ropema suuga tegelane raamatus. Ta läks Räägu Liinale kosja, kuid tüdruk polnud nõus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. · Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle.
vaja ainult ussikuninga hari ära süüa. Jaanihommikul näitasid end näkid, veevaimud ilmusid vee alt välja, laulsid ja mängisid kannelt. Uppunute hinged tulid vee alt välja ja pidasid lainetel tantsides rõõmupidu. Jaaniööl polnud surnute hingedel mitte ainult voli koju tulla vaid, ka maailma mööda rännata ja minna sinna, kuhu igatsesid. Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse needusest kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus oli inimese libahundiks muutmine. Nõiad tegid veel niisugust kurja, et võtsid külamehe õuevärava ja kaevurakked nõiavõiga ja viisid nõiutud liha loomalauta. Sellest tuli ainult surma ja suurt kadu. Inimeste jaoks visati kusagile kaltsusid, need tõid haigusi ja põdemist. Ainus võimalus selliseid õnnetusi eemale tõrjuda oli kõik võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks
annaabi.ee 
