OÜ-le Köögispets. Järgmisel päeval saatis OÜ Köögispets Veronikale e-posti teel arve 250 eurot „köögijooniste teostamise eest kiirtellimusena“. Veronika soovib teada, kas OÜ-l Köögispets nõue tema vastu on põhjendatud. Selgita olukorda? OÜ-l Köögispets nõue Veronika vastu ei ole põhjendatud VÕS § 100 alusel. Selle seaduse kohaselt on vajalik nõude põhjendamiseks kohustuse ja võlasuhte olemasolu. VÕS § 14 (3) ütleb, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet (Veronika valis OÜ-lt Prisma Köögid mööblit tellida), siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada (Veronika kirjutas kirja sooviga teenust saada). Tuginedes VÕS § 3 (1), mis ütleb, et võlasuhe võib tekkida lepingust, ei ole võlasuhe ja seega kohustuse eeldused täidetud.
e. Subjektide rolli alusel - Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud f. Tegevusvabaduse alusel Võõrandamislepingud, kasutamislepingud, kindlustuslepingud, toetamislepingud, kompromisslepingud, haldus- ja tsiviilõigus lepingud, lisaks veel töölepingud, pärimislepingud jne. Lepinguid on vaja liigitada, selleks et kindlaks määrata erinevatest lepingutest tulenevaid nõudeid. 9. Lepingueelsed läbirääkimised - Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad 1üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki
alusel koostatud.) 6. Mõistlikkuse põhimõte (sisu, tooge VÕS üldosa põhjal vähemalt kaks konkreetset näidet mõistlikkuse põhimõtte kasutamisest). Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Nt. § 14. Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Nt. § 23. Lepingupoolte kohustused lg. 1 ja 2 Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma
seotud lepingud; koostöölepingud. 8. Lepingueelne vastutus ja eelleping. Lepinguosaliste õigused ja kohustused lepingueelsetel läbirääkimistel. Kas eellepingust tuleneva põhikohustuse täitmist saab hetkel Eestis kehtiva õiguse alusel nõuda? Miks? Milline risk kaasneb, kui eellepingus märgitakse lepingu esemena tulevikus sõlmitava põhilepingu ese? Vastusused, õigused ja kohustused: (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. (2) Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades
Kas tegu on kohustuste rikkumisega? Võs § 100, 101 Kirjelda arutelu käiku viidetega õigusnormidele? Vastus: Tuginedes VÕS § 100, mis ütleb et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, ei saa lugeda nõuet Paula vastu põhjendatuks. Tema küsis vaid pakkumist, ehk sellega ei kaasnenud kohustust midagi tasuda, sest lepingut ei sõlmitud ning seega puudub võlasuhte alus. Seda sätestab ka VÕS §14 lõige 3, mis ütleb, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. 4. Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et
Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelsetest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted. Kui poolsed sõlmisid aga lepingu, millega määrasid kindlaks oma kohustused läbirääkimiste ajal, võib nende kohustuse rikkumisest esitada ka lepingulisi nõudeid. Pooled peavad läbirääkimiste ajal käituma heas usus, mis tähendav teineteise huvide ja õigustega mõistlikult arvestamist, eriti poolte õigust saada tõeseid andmeid. Lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Nt pank peab kliendile teatama võimalikest riskidest investeerimislepingu sõlmimisel, tutvustama soodsamaid võimalusi. Lahtised tingimused Lepingutingimused võivad jääda ka tahtmatult lahtiseks, sest pooled ei näinud lepingu sõlmimise ajal ette vajadust mingis tingmuses kokku
ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud:Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid:Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud:Vaikiva seltsingu leping 9. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. (2) Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel
lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Lepingu sõlmimiseni jõudmine Lepingueelsed läbirääkimised, õiguslik tähendus - vaidluste lahendamisel on oluline roll lepingueelsetel läbirääkimistel. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest pole pooled lepingueelses staadiumis seotud kohustusega saavutada kokkulepe. Pooltel on vabadus otsustada, kas sõlmida leping või mitte. Küll lasub lepingueelseid läbirääkimisi pidavatel pooltel kohustus käituda teineteise suhtes heausklikult. Sellest tulenevalt on läbirääkijatel järgmised kohustused. Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.
pooled oleksid hageja kaatri hoidmises kokku leppinud. VÕS § 29 lg 1 – lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tahtest VÕS § 29 lg 4 – videovalve sildid ja reklaamist võib iga mõistlik inimene järeldada, et kostja turvateenuse kasutamine on mõeldud ka klientide vara kaitsmiseks VÕS § 29 lg 5 – RK: “lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid: lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat .” VÕS § 1 lg 2 – nn segalepingu sõlmimine ei ole välistatud RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 lepingu muutmine Asjaolud:
(hagiavalduse punkt 1.1 ja 2.2). Kostja ei vaidle vastu, et ta võlatunnistused koostas, kuid tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega, mis ta heausklikult andis hageja kätte, olles kindel, et hageja täidab enda krediidilepingutest tulenevat kohustust ja annab kostjale raha. Võlatunnistuses endas on küll kirjas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte huve ning võlatunnistuse sõnastus ei ole sealjuures määrava tähendusega (RKTsKO 3-2-1-15-09). Võlatunnistusi koostades ei olnud kostja eesmärgiks luua uut kohustust, vaid kinnitada kohustust, milles krediidilepingutes kokku lepiti. Kuna krediidilepingud sõlmiti suuliselt, siis olid võlatunnistused ainsaks kirjalikuks tõendiks sellele, milles täpsemalt pooled omavahel kokku leppisid. Kuna kostja
A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus? o Lepinguliik o Kas leping on sõlmitud? / Kui lepingut ei tuvasta, kontrollime, kas on pidanud lepingueelseid läbirääkimisi o Kui on sõlmitud, kas kehtib (ei kontrolli TsÜS-I aluseid)? Kontrollime vorminõudeid, kui rikkumine võib kaasa tuua tühisuse. - Rikkumine o Kohustuse sisu Siin tuleb selgitada, milline on kohustuse sisu (VÕS § 24 alusel), milles pooled olid kokku leppinud § 76, 77 + erinormid (nt § 217) o Kas kohustust on rikutud?
VÕS § 15 lg-d 2 ja 3 reguleerivad aga eelkõige olukordi, kus leping osutub tühiseks vorminõude täitmisega mitteseotud asjaolu tõttu, mida üks lepingupool või mõlemad teadsid või selle asjaolu ise põhjustasid. VÕS § 15 lg 4 tähenduseks on selgitada, mida mõista "asjaolu teadma pidamise" all, ja viidatud 4. lõikel saab olla tähendus vaid sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 jaoks. VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni. Viidatud sätte sisuks on läbirääkimistel tekkiv vastastikune kohustus arvestada kummagi võlasuhte poole õiguste ja huvidega (VÕS § 2 lg 2). Lepingueelsete läbirääkimiste tulemuseks võib, aga ei pruugi olla omavahelise lepingu sõlmimine. VÕS § 14 lg 3 esimene lause sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis ainuüksi
ü Pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. 23 Tehinguõiguse üldküsimused. Lepingueelsed läbirääkimised. (Slaid 10) Keerulisemate lepingute puhul on üsna tavaline, et peetakse lepingueelseid läbirääkimisi. Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Läbirääkijad peavad teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei
- kasutada seda teavet enda huvides Lepingueelsete kohustuste rikkumine: - keeld avaldada avaldamisele mittekuuluvaid asjaolusid (VÕS § 14 lg 4) - usalduse kuritarvitamine (usalduspõhimõtte rikkumine) (VÕS § 15) -- lepingu ettevalmistamise kohustuse täitmisel (vorminõude rikkumine) -- lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest teavitamisel (muu tühisuse alus kui vorminõue rikkumine) Lepingulise teabe andmise kohustus tarbijalepingus: Tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja teeb tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks järgmise teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge: - tavalepingud - digitaalsed lepingud Lepingu olulised elemendid + muu teave, mis võib olla oluline Kõrvalekalduva kokkuleppe tühisus Nõuded lepingueelsetest läbirääkimistest:
sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: · lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; · tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; · lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; · lepingu olemust ja eesmärki; · vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; · tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist
sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. • Töötamise register (3) Töötamise alustamise ja lõpetamise registreerimiskohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. [RT I, 16.04.2014, 2 - jõust. 01.07.2014 Lepingueelsed läbirääkimised VÕS § 14 Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Lubatud küsimused töölepingu sõlmimisel TLS § 11 järgi tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutustes või töövestlustel, nõuda
tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128132. Töötamise alustamise ja lõpetamise registreerimiskohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Peetakse ka lepingueelseid läbirääkimised. Tööandja ei tohi küsida andmeid, mille vastu puudub tal õigustatud huvi. Lubamatutele küsimustele ei pea vastama. Töölepingut saab sõlmida alates 15 eluaastast, aga on ka paragrahvid , mis võimaldavad töölepingut kergetel töödel sõlmida 7.aastaselt. 7-14 aastase alaealise puhul peab olema seadusliku esindaja ja tööandja tegevuskohajärgse tööinspektori nõusolek. Alaelaiste puhul: mis tööd võib teha, tööaeg ja tingimused.
10 · § 14 lg 1 sätestab teise poole huvidega mõistliku arvestamise kohustuse, sealhulgas tõeste andmete esitamise kohustuse · lg 2 kohustab teatama kõikidest olulistest asjaoludest, mille vastu teisel isikul on lepingu eesmärki arvestades ja mõistlikult oodates äratuntav oluline huvi · lg 3 lause 2 keelab pahauskselt eelkõige lepingu sõlmimise tahteta pidada lepingueelseid läbirääkimisi (samuti pahauskselt katkestada) · lg 4 järgi ei tohi avaldada ega enda huvides ära kasutada läbirääkimiste käigus teatavaks saanud andmeid, mis ei kuulu avaldamisele Kvalifikatsiooni küsimus mis on vastutuse aluseks nende kohustuste rikkumise korral. Kaks varianti: · kohustuse rikkumise üldregulatsioon § 100, 101 lg 1 p 3, 115; · kohustuste rikkumine toob kaasa hoopis deliktiõigusliku vastutuse. Sellisel
Kuid tellija nõustus tasuma viivist 5% materjalide, seadmete ja toodete üleandmisega viivitamise eest, sõltumata üleandmisega viivitamise ajast, sest kehtestatav leppetrahv võib olulisel määral ületada seda leppetrahvi, mida tellija saab tarnijatelt, kes nende materjalide, seadmete ja toodete tarne tähtaegu on rikkunud. Kuidas lahendada vaidlus? § 14. Lepingueelsed läbirääkimised Võttes aluseks VÕS prg. 14 lg. 1 peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Vaidlus tuleks lahendada nii, et tarnija lepptrahv tellijale ja tellija leppetrahv töövõtjale oleksid suuruselt samaväärsed. V-8 Lepingu kohaselt pidi tellija üle andma töövõtjale objekti tehnilise dokumentatsiooni hiljemalt 26
mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kui
Sellisel juhul ei ole osapooled lepingu sõlmimise hetkel veel kõikides tingimustes kokkulepet saavutanud. Lahtised tingimused võivad olla jäetud ka vaid ühe osapoole või ka kolmanda isiku määrata. Välistavate tingimuste korral võivad pooled kokku leppida, et sõlmitavas lepingus sisalduvad kõik tingimused, mistõttu ei loeta lepingu tingimusteks varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mis ei ole lepingus otseselt sätestatud. See on oluline juhul, kui pooled peavad lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus tehtud tahteavaldused ei ole aktsepteeritavad ning soovitakse välistada neile hilisemat tuginemist. Lepingu tõlgendamine Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see erineb lepingus kirjeldatust, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Aluseks ei või olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet
sisuks on läbirääkimiste läbiviimise kord või kulude jaotamine poolte vahel. Seega on lepingueelsed läbirääkimised lepingu sõlmimisele eelnev etapp, kus valitakse partnerid, räägitakse läbi lepingutingimused ja tehakse ettevalmistusi lepingu täitmiseks. Kuna lepingueelsete läbirääkismiste käigus pole lepingupoolte vahel veel kindat lepingut sõlmitud, vajab poolte vahel tekkinud usaldusolukord, ka õiguslikku kaitset. Õiguslik kaitse lepingueelseid läbirääkimis pidavatele pooltele tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Lepingueelseid läbirääkismisi pidavad pooled peavad arvestama erinevate õiguste ja kohustustega, mis tekivad, kas pooltevahelistest kokkulepetest või mis tulenevad seadusest. Näiteks peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, ehk siis läbirääkimisi pidavatel pooltele lasub
sisuks on läbirääkimiste läbiviimise kord või kulude jaotamine poolte vahel. Seega on lepingueelsed läbirääkimised lepingu sõlmimisele eelnev etapp, kus valitakse partnerid, räägitakse läbi lepingutingimused ja tehakse ettevalmistusi lepingu täitmiseks. Kuna lepingueelsete läbirääkismiste käigus pole lepingupoolte vahel veel kindat lepingut sõlmitud, vajab poolte vahel tekkinud usaldusolukord, ka õiguslikku kaitset. Õiguslik kaitse lepingueelseid läbirääkimis pidavatele pooltele tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Lepingueelseid läbirääkismisi pidavad pooled peavad arvestama erinevate õiguste ja kohustustega, mis tekivad, kas pooltevahelistest kokkulepetest või mis tulenevad seadusest. Näiteks peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, ehk siis läbirääkimisi pidavatel pooltele lasub
tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. Töötamise alustamise ja lõpetamise registreerimiskohustuse täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Peetakse ka lepingueelseid läbirääkimised. Tööandja ei tohi küsida andmeid, mille vastu puudub tal õigustatud huvi. Lubamatutele küsimustele ei pea vastama. Töölepingut saab sõlmida alates 15 eluaastast, aga on ka paragrahvid , mis võimaldavad töölepingut kergetel töödel sõlmida 7.aastaselt. 7-14 aastase alaealise puhul peab olema seadusliku esindaja ja tööandja tegevuskohajärgse tööinspektori nõusolek. Alaelaiste puhul: mis tööd võib teha, tööaeg ja tingimused.
g. § 1044 lg 2 alusel saab nõuda muude kulude hüvitamist. Kahju on õigusvastane § 1045 lg 1 p 5 alusel. § 1050 tuleneb süü vastutus. Tekib tootja vastutus, millega see ei kohaldu. M ei pea kahju hüvitama. Kaasus nr 15 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1 2. Rikkumine: M-poolne müügilepingu rikkumine. Anti üle lepingutingimustele mittevastav asi § 217 lg 1 mõttes. Rikuti lepingueelseid läbirääkimisi: § 14 lg 1 tõerääkimise kohustus ja lg 2 olulistest asjadest teavitamine. TsüS § 95. Need kohustused muutuvad lepingulisteks kohustusteks, kuna leping sõlmiti. Seega rikkumist analüüsitakse lepingulise kohustuse rikkumise sätetega. Rikkumine ei seisne mittevastava asja üleandmisel. 3. Vastutus: § 103. Vääramatu jõuga ei ole tegemist lg 2 mõttes. Piiravad lepped puuduvad. 4. ÕKV: a
Kui lepingus ei ole hinda määratud või ei ole määratud hinna määramise viisi, siis tuleb tasuda lepingu sõlmimise ajal ja lepingu sõlmimise kohas seda liiki kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind. Selle puudumisel mõistlik hind. Lepingu tingimuste määratlemisel on väga oluline selle tõlgendamise küsimus. Tõlgendamisel on oluline välja selgitada poolte tegelik tahe. Tõlgendamisel arvestatakse: 1. lepingu sõlmimise asjaolusid, eelkõige lepingueelseid läbirääkimisi; 2. poolte poolt samale lepingutingimusele varem antud tõlgendust; 3. poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4. lepingu olemust ja eesmärki; 5. vastaval tegevus või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavad tõlgendused; 6. tavasid ja poolte vahelist praktikat; 7. muid olulisi asjaolusid. Lepingutingimused kuuluvad tõlgendamisele kogumis.
Lepingueelsed läbirääkimised-protsess, mille käigus tehakse ettepanekuid ja võetakse neid vastu või lükatakse tagasi, eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe /lepingu pooled määravad kindlaks lepingu tingimused. Kuna lepingueelsete läbirääkismiste käigus pole lepingupoolte vahel veel kindat lepingut sõlmitud, vajab poolte vahel tekkinud usaldusolukord, ka õiguslikku kaitset. Õiguslik kaitse lepingueelseid läbirääkimis pidavatele pooltele tuleneb VÕS § 14 ja hea usu põhimõttest. Läbirääkimiste pidamisel tuleb arvestada kahe olulise põhimõttega tulenevalt VÕS § 14: Läbirääkimised tuleb pidada heas usus,(tahe leping sõlmida, ei tohi varjata olulist infot jne;Tuleb teavitada üksteist lepinguga seotud olulistes tingimustes. Infot ei tohi varjata) ja Läbirääkimiste katkestamine ei too
lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. (4) Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. (5) Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; Õiguslik probleem: pooled vaidlevad üle 1) mis on K täpne töökoht (ehk kuidas tuleb lepingut tõlgendada); 2) kas oli K poolt leping rikutud; 3) kas oli tööandjal lepingu ülesütlemise õigus (K kohustuse rikkumise tõttu) 1) K töökoht: Kaasuse asjaoludest on meil teada, et K enne lepingu allkirjastamist oli tööandjaga töökoha arutanud ja täpsustanud ehk suuliselt oli kokkulepitud
võib olla … Lepingueelsed võlasuhted Lepingueelsed läbirääkimised §3 – muudest seadusest tulenevatest võlasuhetest. Lepingueelsetest läbirääkimistest tekivad poolte vahel võlaushted, mis oma olemuselt asuvad lepinguliste ja lepinguväliste võlasuhete vahepeal. Eelleping Lepingueelsete võlasuhete subjektid: - läbirääkimisi pidavad isikud - muul viisil lepingu sõlmimist ette valmistavad isikud Lepingueelsed läbirääkimised Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ettevalmistavad isikud omandavad seadusest tulenevaid kohustusi, mille kõige üldisem on kohustus arvestada mõistlikult üksteise huve ja õigusi. Pelgalt läbirääkimiste pidamisest ei teki poolte vahel soorituskohustusi, samuti ei tulene pooltele ainuüksi läbirääkimistest õiguslikke tagajärgi ka siis, ku nad läbirääkimiste tulemusel kokkulepet ei saavuta (VÕS § 14 lg 3). Läbirääkimisest tekkivad kohustused:
teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist
(2) Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seo- tud sobivusega pakutavale töökohale. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira võlaõigusseaduse §-s 14 sätestatu kohaldamist. 40 § 11 T öölepingu sõlmimine 2. ptk 1. Paragrahvi 11 eesmärk on reguleerida lepingueelseid läbirääkimisi, mis eelnevad tööle- pingu sõlmimisele. Säte määrab ära nende andmete iseloomu, mida tööandja enne tööle- asumist või töölepingu sõlmimisel töötajalt nõuda võib. 2. Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mil- le vastu tal puudub õigustatud huvi. Ka tööjõuvahendusega tegelev ettevõtja, kelle kaudu
annaabi.ee 
