kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte pöhikool. Ja ju neid lapsi ka juurde tuleb, nagu praegu esimeses klassis ju, seal üpris palju õpilasi. Ei tea küll kui palju läheb gümnaasiumi osa ülalpidamine maksma, aga usun, et see tasub end ära
Malle Leis Sündinud 09.07.1940 1967 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lavakujunduse erialal 1969 alates Eesti Kunstnike Liidu liige, samast aastast alates vabakutseline kunstnik 1987. aastal valitud Inglise Botaanilise Kunsti Ühingu liikmeks asutajaliikme õigustes Esinenud näitustel alates 1964. aastast Viljelenud klassikalisi zanre lillede ja puuviljadega natüürmorti,maastikumaali, figuurikompositsiooni ja portreed, millelahenduses kasutanud uudseid võtteid Graafikuna hakkas 1970. aastail järjekindlalt rakendama uudset tehnikat serigraafiat. Kevad Punased õunad Punased hobused Väike talv Tänan kuulamast!
Elolookirjeldus Nimi Martin Aulik Isikukood 39310270029 Sünniaeg ja -koht 27. oktoober 1993, Eesti Aadress Karja tänav 4-5, Leisi 94202, Saaremaa Telefon 58684358 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2001 – 2010 Leisi Keskkoolis põhikooli lõpetamine ja gümnaasiumis 10. klassi läbimine. 2011 – Ametikooli autotehniku eriala. Täiendkoolitus 2010 - Abipolitsei koolituse läbimine (koolitajaks oli lääne prefektuur) 2011 - B- kategooria kursus (koolitajaks oli Leisi Keskkool) 2012 - Olustvere TMK (teenindus ja maamajanduskool) T-kategooria koolituse läbimine (koolitajaks oli firma Karja OÜ)
CV Nimi Martin Aulik Isikukood 39310270029 Sünniaeg ja -koht 27.oktoober 1993, Eesti Aadress Karja tänav 4-5, Leisi 94202, Saaremaa Telefon 58684358 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline Hariduskäik 2001 – 2010 Lõpetasin Leisi Keskkoolis 10. klassi. 2011 – Läksin Kuressaare Ametikooli autotehniku eriala õppima. Täiendkoolitus 2010- Abipolitsei koolituse läbimine 2011 - B- kategooria kursus 2012 - Olustvere TMK (teenindus ja maamajanduskool) T-kategooria koolituse läbimine. 2012 - Põllumajanduse eriala kutsetunnistuse omandamine (30 tundi) 2011-2012 Keevitamiskursus (60 tundi) Täiendav info
lähen välja ja otsin endale tegevust. Suurteks hobideks on mul sport, kalandus, offroad(maasturite mudaralli) ja kuna käin nii vabadel päevadel kui ka vaheaegadel põllumajandusfirmas tööl, siis on veel üheks hobiks põllumajandus. Praegu elan Leisis koos oma kaksik venna ja vanematega . Hetkel tegelen õppimisega käies Leisist Kuressaare Ametikoolis (upal mis asub 37 km kaugusel leisist) Autotehniku eriala 2. kursusel. Varasematel aastatel käisin Leisi Keskkoolis, kus käisin ära 10 klassi. Peale 10. klassi lõpetamist mõistsin, et ametikoolis saab peaaegu sama kaua õppides peale keskhariduse veel eriala, siis tuli tahtmine õppida peale keskhariduse veel kõrvale eriala. Niisiis läksin järgmine sügis Kuressaare Ametikooli ja kuna ma olin üsna varajasest east puutunud kokku enamasti ainult tehnikaga ja rauatööga, siis ei jäänud mul muud üle kui valida see eriala mis on
...................................11 2.KOKKUVÕTE.......................................................................................................................12 3.KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................13 2 1. SISSEJUHATUS Antud töös antakse ülevaade notari tegevusest pärimismenetluses läbi järgneva kaasuse. 25.11.2010 suri Leisi vallas, Tamme 1 elanud Malle. Kuna Leisi valla andmetel Mallel abikaasa ja alanejad sugulased puudusid, vanemad olid lahkunud enne pärandaja surma ning ei olnud teada ühegi teise sugulase olemasolust, algatas 29.01.2011 pärimismenetluse Leisi vallavalitsus. Leisi vallavalitsuse esindajal oli olemas ka Malle testament, mille Malle oli ise hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise
Tallinn Jane Jaakson, Kärt Aulik Leisi Secondary School Form 9 2015 Tallinn Location: Estonia ● Harju County ● ● near The Gulf of Finland South of Helsinki ● East of Stocholm ● West of St. Petersburg ● Tallinn Population: ● about 440,000 (1January 2014) ● 53,2% Estonians ● 38,1% Russians ● 0,6% Finns ● 6,3% others Tallinn Tourism: 58 museums ● 10 cinemas ● 247 hobby schools ● 40 art galleries ● Tallinn Symbols: Flag ● Coat of arms ● Old Toomas ● ● Toompea tower Tallinn References: www.Google.com ● Www.Tallinn.ee ● Www.Wikipeedia.ee ●
1. Võtaksin poodi kaasa ostutšeki ja kampsuni, et seda müüjale näidata, kui sellest ei ole kasu kirjutan kaebekirja omanikule. 2. Hr. Jaan Kaal Alati moodne Tuule tänav 12 Kuressaare Lugupeetud hr.Kaal 19. detsembril ostsin Teie kauplusest Alati moodne (Tuule tänav 12) valge kampsuni hinnaga 68 eurot. Peale paari päevast kandmist märkasin, et õmbluse pealt silmad jooksevad. Kirjas on, et ei tohi pesta pesumasinas, aga selle aja jooksul ei ole seda pestud. 23. detsembril pöördusin müüja Mati Helge poole, kellelt kampsuni ostsin. Soovisin kampsuni uue vastu välja vahetada. Müüja ei olnud sellega nõus ja pakkus parandamise võimalust. Loodan, et saate mind minu probleemiga aidata. Soovin, et kauplus vahetaks minu kampsuni välja uues vastu. Saadan Teile ostukviitungi koopia. Palun vastake mulle ühe nädala jooksul allpool toodud aadressil või helistage telefonil 59958622 kell 12.00-19.00 Lugupidamisega ...
Leisi Keskkool 7.klass Greete Kask Referaat Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja Aru 2013 Lydia Emilie Florentine Jannsen, (24.detsember 1843-11.august1886), kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupo...
Mihkel Aulik Karja tn 4-5 Leisi 94202 Saaremaa Telefon 55548035 Hr Kalev Kaju AS Saare Meistrimees juhataja Pistriku 136-12 96404 Saaremaa 02.10.2013 Lugupeetud juhataja Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Saare Meistrimees Autotehnikuks.
· Tema loomingus moodustavad valdava osa maastiku- ja meremaalid ning silmapaistvad on suured kompositsioonid. Järjepidevalt on Muuga viljelenud aga ka emotsioone ja intiimset õhustikku peegeldavaid lillemaale ning natüürmorte. Leili Muuga on portreteerinud hulka loomeinimesi. Tema modellideks on olnud Veljo Tormis (1970), Anna Ekston (1967), Mari Adamson (1963) ja mitmed teised kunstnikud ja muusikud. Viimastel aastatel tehtust võib nimetada Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu portreesid. Tema arvates on heliloojad alati Eesti loodusega seotud. Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja Venemaa mitme kunstimuuseumi kogudes. Tunnustused: 1959 Balti liiduvabariikide temaatiline maal. Eesti Kunstnike Liidu I preemia ja diplom 1965 Eesti NSV teeneline kunstnik
Karja Katariina kirik Karja Katariina kirik asub Põhja-Saaremaal Leisi vallas Linnaka külas. Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses. Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on
Muusikaretsensioon Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu
just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3 Saare maakonna rahvaarv Saare maakonna rahvaarv, 1. jaanuar 2007–2017 Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113.Märjamaa vald 114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149.Võnnu 150.Ülenurme 151.Helme 152.Hummuli 153.Karula 154.Palupera 155.Puka 156.Põdrala 157.Sangaste 158.Taheva 159.Tõlliste 160.Otepää 161.Õru 162.Abja 163.Halliste 164.Karksi
stiili vastase ja radikaalsete vaadetega rühmitusena klassifitseerida, sest siis oleks seda tõlgendatud vaenulikkusena nõukogude korra suhtes. ANK- 64 tõuseb esile oma rõhutatult positiivse ja eetilise maailmasuhtumisega. Rühmitus. ANK '64 viis 1960. aastate lõpul paljud kunstiotsingud radikaalse äärmuseni, tuues eesti kunsti teadliku eemalehoidmise, enesesse kapseldumise ja jaheda privaatsuse. Sellese rühmitusse kuulusid näiteks Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsielus. Hakatakse läbi murdma paraku küll suhteliselt hõredast inforägast, mis laekub meie vabariiki välisriikidest saabuvate publikatsioonide kaudu, rajama omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne
ainult looma. Tõsielu juhtum Saaremaa hirvelaskmise juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakond alustas Saaremaal jaanuari lõpus aset leidnud hirvelehma ebaseadusliku laskmise uurimiseks kriminaalmenetluse. Kuna spetsialisti poolt tehtud ülevaatus näitas, et tegemist oli tiine loomaga, mille puhul hinnatakse keskkonnakahju suuruseks 36000 krooni, kuulub juhtum kriminaalkorras menetlemisele. Hirvelehm lasti 28. jaanuaril Leisi vallas Metsaküla jahiseltsi maadel toimunud ühisjahi käigus. Kasutatud materjalid https://www.riigiteataja.ee/akt/12766181 http://www.kki.ee/est/index.php?part=news&id=313&PHPSESSID=ce152f2e4d575b13b649c34 Tänan kuulamast!
PÕLEMINE referaat Teostaja: Jaak Toompuu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 1 Tuli ja põlemine avastati meie eellaste poolt juba väga ammu. Eelajaloolisel ajal kaitses tuli loomade eest ja andis sooja ning valgust. Hiljem hakati tule abil ka toitu valmistama. Sest see tegi maitse paremaks. Tule saamiseks kasutati välgust süüdatud puid või laavat, arenedes hakati tuld hoidma ja lõpuks ka ise saama. Tule saamiseks hõõruti puutükke üksteise vastu või löödi kive kokku .
SUURSILD - Linnusest ja seda ümbritsevast asulast Kihelkonna poole pääsemiseks tuli ületada Põduste jõgi, milleks algul kasutati koolmekohta. Esimesed andmed jõge ületavast sillast pärinevad 1650. aastast. Arvatavasti 1820. a. paiku asendati puust rajatis kivisillaga, mida tuntakse Suursillana. Eestimaa üks suurim, pikim ja vanim kivisild on arhitektuurimälestisena kaitse all; selle restaureerimist alustati 1990. a. ANGLA TUULIKUD - Saaremaa pealinnast Kuressaarest 40 km mööda Upa-Leisi maanteed sõites jõuad kauni Angla küla südamesse, kus on uue elu saanud 5 tuulepüüdjat - neli keeratava kerega pukktuulikut ja pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuuleveski.
ort h 50X ü rm papp o Veljo Tormis (1970) atü li, ,,N 60 Õ 27 19 nd: 9 o Malle Leisi ja Tiiu Pallo-Vaigu jt. Hi · Leili Muuga töid on Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tallinna Kunstihoone Fondis, Tretjakovi Galeriis ja mitme Vene kunstimuuseumi kogudes L. Muuga tutvustab teost Gustav Ernesaksast: https://arhiiv.err.ee/vaata/pildi-sisse-minek-leili-muuga Natüürmort 1949; ÕLI, LÕUEND 54 X 73 CM ALGHIND: 22 000
tõusta. Teistpidi võttes on Keskerakond lubanud Tallinnas teha teatud asju ning muudatusi ja on need ka teinud. Näiteks lubasid keskerakondlased luua uusi töökohti ja Tallinnasse loodi 5000 uut töökohta, lubati juurede teha lasteaiakohti ning renoveerida koole, lasteiakohti loodi 3500 ja renoveeriti ka 20 kooli. Juba need andmed näitavad, et Keskerakond on täitnud oma antud lubadusi. Veel kuni eelmite valimisteni oli ka minu koduvalla, Leisi valla, vallavanem Keskerakonnas ning sellel ajal loodi minu kodukoha lähedusse, Pärsamale, mis asub minu kodukohast umbes 6 kilomeetri kaugusel, mänguväljak, mis on kaetud kunstmuruga ning kus saab mängida nii jalgpalli, võrkpalli, korvpalli kui ka tennist ning mis on meeldivaks ja sportlikuks ajaviitekohaks paljudele noortele. Kuigi mulle ei meeldi poliitikutest otseselt keegi, kuna nad on kõik sellised, kes ajavad umbkaudset juttu ja harva räägivad midagi
maastikupilti alles vähe jäänud. Lääne-Eesti saartele on omane Euroopa vanim tuulikutüüp, kõrgele kividest ehitatud jalale toetuv pukktuulik. 19.sajandil oli peaaegu igal Saare- ja Muhumaa suuremal talul oma tuuleveski. Praegu võib veski tööd jälgida Muhu saarel, Väikese väina tammi lähedal Eemu talus. Abruka saarel, Mihkli talumuuseumis Vikil, Metskülas ning Kuusnõmme külas kroonivad uuenduskuuri läbi teinud tuulikud. Tervelt viis tuulikut, seisab Angla tuulikumäel Leisi lähedal. Enamusest Saaremaad kunagi ilmestanud pukktuulikutest on nüüdseks järel vaid ahervaremed, hakatakse veskeid tasapisi üles ehitama - tegemist on ju nii olulise osaga siinsest kultuurist. 5 Kasutatud kirjandus. 1. http://www.saaremaa.ee/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Saaremaa 6
turismipiirkond. 3 Kaarma valla asukoht Kaarma vald asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, ümbritsedes maismaal Kuressaare linna. Valla pindala on 400 km2, maismaapiiri pikkus on 87 km ja merepiiri pikkus 98 km. Valla koosseisu kuuluvad ka Abruka, Väike-Tulpe, Vahase, Kasselaid ja teised väiksemad saared. Ühine piir on Salme, Kärla, Mustjala, Leisi ja Pihtla valla ning Kuressaare linnaga. Vallas on 70 asulat - 68 küla ja 2 alevikku. 4 5 Ajalugu Kaarma vald on Saaremaa vanimaid asustuspiirkondi. Juba muinasajal oli olemas Kaarma (Carmele) kihelkond, hiljem Kaarma kirikukihelkond. Pärast Muistset Vabadusvõitlust (1208- 1227) ja kaotust sakslastele 1227. aastal läksid siinsed alad algul Riia linnale, hiljem (1234)
Eesti rahvuskivist pärliteni Referaat Koostaja: Leeni Rahu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sisukord 1. Eesti rahvuskivi ehk Paekivi 2. Paekivi kasutamine 3. Pärlid -kivistunud kastepiisad 4. Pärlite kasutamine 5. Eesti rahvuskivist pärlini Paekivi ehk Eesti rahvuskivi Eesti paekivi on väga mitmevärviline ja mitmesordiline-helevalgest karmiinpunaseni, vetik-rohelisest sokolaadpruunini.Kivi sees on loomakesed: peajalgsed molluskid ning sammalloomad brüozoad,korallid ja karbid ning mudaloom,kelle singerdused
arengut ning selle kaudu maakera kliimat. Kuidas aga tekivad kondensatsioonituumad, jäi kauaks mõistatuseks. Inglise füüsik Charles Thomson Wilson leidis Nobeli preemiaga pärjatud töös, et veeauru väga suure üle küllastuse puhul võivad kondensatsioonituumadena käituda ka tavalised õhuioonid. Paraku aga ei tule looduslikus õhus piisavalt kõrget üleküllastust kunagi ette. Kasutatud kirjandus: 1. " Universum valguses ja vihmas " Uno Veismann ja Rein Veskimäe Leisi keskkool Äikese saladused referaat Koostaja :Eliis Väljaäär 11 klass Juhendaja:Rein Ojasoo Leisi 2008
Arseen - Mürkide mürk. Referaat. Teostaja : Ireene Roman. Juhendaja: Rein Ojasoo. Leisi Keskkool 2009 Arseen. As() poolmetall Arseen Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Füüsikalised omadused: Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.)
sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses iluloomana ØMandri-Eesti asurkonnad moodustuvad peamiselt parkidest pääsenud loomad, kuid ka Lätist pärit isendid ØPunahirv inglise keeles: Red Deer saksa keeles: Rothirsch vene keeles: Hirvlastest on veel teada: Vesihirv Mustsaba pampahirv Valgesaba pampahirv Miilu Punahirv Leisi Keskkool Punahirv Teostaja: Eveli Rohi Klass: VI Juhendaja: õp. A. Kandimaa 2006
pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma
pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks. 6 Oluliseks vaatamisväärsuseks on Angla tuulikud Ulpa-Leisi maantee 32.km-l.Siin on ainsana Saaremaal oma ilme säilitanud tuulikumägi- tuultele avatud kõrgem koht,kuhu ehitati kogu küla veskid.1925.a,kui Anglas oli 13 talu,seisis siin 9 tuulikut.Ent ka tänaseni püsinud viis jätavad mõjuva mulje. Saaremaa arvukate vaatamisväärsuste hulgast väärib esiletõstmist nii Mustjala pank,17.sajandil ehitatud Kihelkonna kellatorn,Loona mõis,Maasi ordulinnuse varemed või Mihkli talumuusieom Vikil.Arhailise arhitektuuri poolest hakkavad silma
22488 7000028-1Angerja 59.17447224.844693 22488 Kohila vald 22489 7000027-1Angerja 59.17475024.844888 22489 Kohila vald 131560 09908-1 Angerja 59.45039724.708938 131560 Põhja-Tallinn 131569 09912-1 Angerja 59.44995024.709689 131569 Põhja-Tallinn 80981 7000025-1Angerja tin59.17576124.844349 80981 Kohila vald 80977 7000026-1Angerja tin59.17587324.844403 80977 Kohila vald 26200 7400013-1Angla 58.53041522.698895 26200 Leisi vald 26201 7400014-1Angla 58.52818322.699775 26201 Leisi vald 123123 7400015-1Angla teeri58.52749122.700098 123123 Leisi vald 30464 5900027-1Anguse 59.23756726.694124 30464 Vinni vald 30465 5900026-1Anguse 59.23756826.693869 30465 Vinni vald 5305 38401-1 Anija 59.38319425.295417 5305 Anija vald 5304 38402-1 Anija 59.38344425.295278 5304 Anija vald 9110 38403-1 Anija õpila 59.38113525.299531 9110 Anija vald
vees. Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10-12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15 Võlupe Triigi laht 15 Nasva Suur Katel 3 Saaremaa suuremad järved Järv Pindala, ha Suurim sügavus, m
Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10- 12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15 Võlupe Triigi laht 15 Nasva Suur Katel 3 (Tabel 1) Saaremaa suuremad järved Järv Pindala, ha Suurim sügavus, m
Kui avameres ulatub vee läbipaistvus keskmiselt 10-12meetrini, siis Liivi lahe kesk- ja põhjaosas on see maksimaalselt 4-6m ja Väinameres vaid 2-5m. Saaremaa suuremad jõed, ojad ja kraavid. Jõgi, oja, kraav Suubumiskoht Pikkus km Lõve Oessaare lahe 31 Põduste Kuressaare laht 30 Kuke Saastna laht 21 Leisi Parasmetsa laht 20 Riksu Avameri 20 Punapea Avameri 15 Viira Väike väin 15 Võlupe Triigi laht 15 Nasva Suur Katel 3 Saaremaa suuremad järved
ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J
keskkonnaseisundist Pihtla vallas. Pihtla vald on vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12. märtsil 1992. aastal. Pihtla vallas asuvat Püha kirikut ja kihelkonda mainiti esmakordselt 1449. a. Praeguse valla piirid, omaaegse Püha kihelkonna territooriumil, kujunesid peamiselt 1891. a. vallareformi käigus. Vald asub Liivi lahe rannal ja selle lähedus Kuressaarele muudab asukoha soodsaks. Naabriteks on Kaarma, Valjala ja Leisi vallad. Käesolevas töös antakse ülevaade Pihtla valla ja Salavere küla keskkonnaseisundi kohta, mille käigus vaadeldakse piirkonna hetkeseisundit, demograafilist situatsiooni, käsitletakse loodusressursside kasutusvõimalusi, tehakse ülevaade kaitstavatest maastikest ja loodusobjektidest, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus ja reovee probleemid, kitsaskohad mida võiks paremaks muuta. ABSTRACT Environment analysis of Pihtla parish and Salavere village
Narva Joaoru linnamägi - Narva linn Neeruti Sadulamägi (linnamägi) Nurkse linnamägi Oandimägi - [[Valga maakond] Otepää linnus Owele linnus Paatsa maalinn – Saare maakond Mustjala vald Paatsa külas. Pada linnus Pada II linnus Padise linnus Palivere linnus Pattina linnamägi Peedu linnus Pidula maalinn – Saare maakond Kihelkonna vald Pikasilla linnus Punamäe linnus ehk Äntu linnus ehk Äntu Punamäe linnus Purtsa maalinn ehk Kooljamägi – Saare maakond Leisi vald Purtse Tarakalda linnus – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Purtse Taramägi (linnus) – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Pöide maalinn ehk Kahutsi maalinn Päälda maalinn ehk Päelda maalinn – Saare maakond Muhu vald Raja Ummumägi (linnus) Rakke linnus Reastvere linnamägi Ridala kindlustatud asula Ripuka linnamägi Roela linnamägi -Ida-Viru maakond Roela I linnamägi - Jõgeva maakond Roela II linnamägi -Jõgeva maakond
REINHOLD MESSNER- MAAILMA PARIM MÄGIRONIJA referaat Õpilane : Liisa Kuusmaa Õpetaja: Monika Meier Leisi 2010 Kuidas Reinhold Messner, maailma parim mägironija, julgustas ennast purustama piire. Reinhold on kiindunud sellesse, mida ta on saavutanud, olles maailma parim mägironija, on ta kõigile ka koheselt äratuntav. Teda iseloomustavad 2 tunnusjoont: esiteks, on tal intensiivne silmavaade, mis kombineerub väljaulatuvate kulmudega, voolava habeme ning juustega. Teiseks tunnuseks on tema naeratus, valged, säravad hambad, nagu krokodillil. LAPSEPÕLV
Sünonüüm on damaskteras. Kirjutage Austria kirjandus (esimene sõna on suure tähega). Juunis toimuvad Rakvere linna päevad. Võib kirjutada esisuurtähega: Gulag (ei pea kirjutama GULAG). Kirjutage Paldiski Põhjasadam ja Paldiski Lõunasadam. Organisatsioonide liikmed kodutütar ja noorkotkas on väikeste algustähtedega. Augustis 2010 algas rahvusvaheline noorteaasta. Kirjutage noore pere laen (mitte Noore pere laen ega Noore Pere laen). Kas lepingus kirjutada Leisi vald või Leisi Vald? – Rakendage üldist kohanimede malli, st kirjutage liigisõna väikese tähega: Leisi vald. Õige on ausa hinnastamise kokkulepe (mitte Ausa hinnastamise kokkulepe). Kirjutage Euroopa jalgpall. Kirjutage Tallinna ettevõtluspäev ja üle-eestiline ettevõtlusnädal. Kirjutage Inglise valss. Aunimetus aasta küla on väikeste algustähtedega. Kirjutage Saksa õlu. Ühendis Tallinna notar on kohanimi suure tähega.
mõrtsukaga. Seda väljendavad mõned eufemismide lahtiseletused: Aug on mereunt. Seda, mis unt metsas, on aug meres (Reigi); Aug on mere mõrtsukas. See sai [püüdis] suure meremõrtsuka (Pöide). Vanemas usundikihistuses on haugil kõige enam ühist tursaga, kuid võrreldes tursaga on haugi pühaduseoreool siiski suhteliselt hästi läbi aegade püsinud. Tursk esindab merekalu, haug ja säga esindavad magevete hiidkalu. Leisi Keskkool Haug Referaat Koostaja: Eveli Rohi VI klass 01. 04. 2006 Pärsama
Kõige viimaks tuuakse välja kõige probleemsemad alajaamad ja nende fiidrid, näitamaks, kuhu Elektrilevi OÜ võiks lähitulevikus investeerida, et võrgus esineks vähem elektrikatkestusi. 3. 2012. AASTAL TOIMUNUD ELEKTRIKATKESTUSED 3.1. Kõrgepinge mitteplaanilised elektrikatkestused 22.08.2012 kell 14:26 kuni 14:48 lülitusid välja 110 kV õhuliinid Valjala - Sikassaare, Orissaare - Valjala ja Võiküla - Muhu - Orissaare. Rike tekkis 110 kV õhuliinidel Leisi - Sikassaare - Valjala toimunud tööde käigus, kui remonditava õhuliini juhe pääses lahti ja tabas samadel mastidel paiknevat pingestatud 110 kV õhuliini. Toimunud rike põhjustas katkestuse Kuressaare, Valjala, Orissaare ja Muhu piirkonnas. Eleringi OÜ kommunikatsioonijuht Ain Köster selgitas Delfile [2], et mastis olnud kahest liinist, ühest, remonditavast liinist lendas õnnetuse tõttu juhe teise liini, mis oli pinge all ja toitis Sikassaare alajaama
Juunis toimuvad Rakvere linna päevad. Võib kirjutada esisuurtähega: Gulag (ei pea kirjutama GULAG). Kirjutage Paldiski Põhjasadam ja Paldiski Lõunasadam. Tallinnas on Kalasadam, Miinisadam ja Lennusadam. Organisatsioonide liikmed kodutütar ja noorkotkas on väikeste algustähtedega. Augustis 2010 algas rahvusvaheline noorteaasta. Kirjutage noore pere laen (mitte Noore pere laen ega Noore Pere laen). Kas lepingus kirjutada Leisi vald või Leisi Vald? Rakendage üldist kohanimede malli, st kirjutage liigisõna väikese tähega: Leisi vald. Õige on ausa hinnastamise kokkulepe (mitte Ausa hinnastamise kokkulepe). Kirjutage Euroopa jalgpall. Kirjutage Tallinna ettevõtluspäev ja üle-eestiline ettevõtlusnädal. Kirjutage Inglise valss. Aunimetus aasta küla on väikeste algustähtedega. Kirjutage Saksa õlu. Ühendis Tallinna notar on kohanimi suure tähega.
Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees
kaluritele. Sadamast 1 km kaugusel asub loodusrada ja linnuvaatlustorn. PAUS pool tundi. Soovijad saavad kas Orjaku sadama pubis keha kinnitada või loodusrajal kõndida. Jätkame ringsõitu saarel ning järgmiseks peatuskohaks on Sõru sadam.Sadam asub Emmaste vallas Pärna külas ning asub Soela väina ääres. Sadama peamiseks tegevusalaks on Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliini teenendamine. Laevatee viib Sõrust Saaremaale Leisi valda Triigi sadamasse. Sõru sadama kanal on kodusadamaks 1939.aastal ehitatud kolmemastilisele purjelaevale ,,Alar". Lagunenud mootorpurjekal on lastiks mälestused hiiu meeste merenduse hiilgeajast, laiemas mõttes on seal aga kogu rahva keerukas saatus. Kohalike oma kätega ehitatud laev on sõitnud merd eri nimede ja lippude all. 1998. aastal toodi teenekas merekündja ühe dollari eest tagasi koju. Kolmemastiline mootorpurjekas "Ernst Jaakson" ("Alar") on Eesti säilinud
Neist 46,90% oli mehed ning 53,10% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,43, suremuse üldkordaja 12,70 ja loomulik iive -2,28. 98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala Ajalugu Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia Oesilia - Ozel - Ösel Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka .Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks. Järgnevalt jagati Saaremaa Liivi ordu, {{Riia]] linna ja {{Saare-Lääne piiskop]]i vahel kolmeks
poolest alates vanemate aastakäikude teenistusse kutsumine maakondades, mis olid veel Punaarmee võimu all. Saaremaal mobiliseeriti garnisoni ülema juhise alusel antud maakonna sõjakomissariaadi 30. juuli 1941. aasta käskkirjaga nr. 30 1.3. augustini 1907.1922. aastakäigu sõjaväekohuslased (Saarte Hääl, 30. juuni 1941). Kokku saadi 2935 meest (ZEV). Saaremaalt mobiliseeritud 1941 Kuressaare linn 251 Vallad kokku 2 684 Kaarma 230 Kihelkonna 225 Kuressaare 204 Kärla 111 Laimjala 96 Leisi 135 Lümanda 203 Muhu 187 Mustjala 151 Pihtla 174 Pärsama 134 Pöide 345 Ruhnu Salme 99 Torgu 248 Valjala 142 Kokku 2 935 Saaremaal jagati mobiliseeritavad juba valdades kahte gruppi. Osa mehi saadeti mandrile, kohale jäetud aga saadeti täienduseks kohalikule hävituspataljonile. Umbes 300 mobiliseeritud mehest formeeriti eraldi pataljon. Üksus viidi peatselt Hiiumaale ja sealt saadeti septembris üks rood Vormsi lahingutesse, kus peaaegu kõik mehed sakslaste poole üle jooksid
470 3700E Peep Puna UELN 11.04.2005 1997 kõrb 233002100507401 18.11.04 - 146-180-19,0 ELBAJON Peatõuraamat ELDER 706E 834 E 23.11.2009 1994 tumekõrb HEINO KALLAS Leisi vald sünd.28.03.05 RESSI 3422E Saaremaa tumekõrb Gen.eksp. tel.5145586 nr. 1506 1988 kõrb Heino Kallas UELN 14.05.2010
- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.- 8 Lause talu Jursi, Valjala vald 300.- 9 Lõo talu Vahtraste, Muhu vald 500.- 10 Mardise talu Lõmala, Salme vald 400.- 11 Mihkelsoni Talu Paaste, Leisi vald 12 Mihkli talu Koguva, Muhu vald 150.- 13 Palu turismitalu Ariste, Orissaare vald 360.- 14 Pärdi talu Koguva, Muhu vald 250.- - 400.- 15 Pühasoo turismitalu Neeme, Kihelkonna vald 380.- - 460.- 16 Saadu talu Koguva, Muhu vald 300.- - 400.- 17 Silla talu Kuninguste, Orissaare vald 360.-
Paras põlata. Üleolev suhtumine on viinud niinimetatud vaesuse taastootmiseni, millest vaid üksikud punkmuusikud on suutnud üle olla. Eesti punk vaevleb stereotüüpide küüsis." (Niineste 2010) Sellist suhtumist punki, et see polnud muud kui üks nali, on ka palju mujal kuulda olnud, kuid siiski midagi pidi see olema, sest siiski oli see liikumine väga laiapõhiline ning on öeldud, et see oli ka omaette subkultuur. Lauri Leisi sõnul oli siis olulisemal kohal silmatorkav ja provotseeriv rõivastumisstiil. Niinimetatud punkmoe elemendid on aga ammu massimoe poolt omaks võetud ja ainult välimuse põhjal ei tohiks nagunii inimest määratleda. Rohkem vast loeb siiski eluhoiak. Punkmuusikal on kõige suurem roll selles kultuuris, kuid kindlasti mitte ei ole see ainuke aspekt. Punkarid väljendavad oma muusika ja välimusega oma mässumeelsust ja protesti ühiskonna vastu
- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.- 8 Lause talu Jursi, Valjala vald 300.- 9 Lõo talu Vahtraste, Muhu vald 500.- 10 Mardise talu Lõmala, Salme vald 400.- 11 Mihkelsoni Talu Paaste, Leisi vald 12 Mihkli talu Koguva, Muhu vald 150.- 13 Palu turismitalu Ariste, Orissaare vald 360.- 14 Pärdi talu Koguva, Muhu vald 250.- - 400.- 15 Pühasoo turismitalu Neeme, Kihelkonna vald 380.- - 460.- 16 Saadu talu Koguva, Muhu vald 300.- - 400.- 17 Silla talu Kuninguste, Orissaare vald 360.-
Nimed tulenevad kohanimedest. Toimusid instituudihoonetest 70-date uuemaks suunaks oli hüperrealism läänest pärit kunstiruunaga. Realism, mille eesmärgiks oli kujutavate objektide võimalik tõetruu edasi andmine. Autor hoidis kujutatava objekti suunas distantsi. Mingil määral oli see stiililiseks rahunemiseks kunstis, avangardism taandus veidi. Pildid muutusid lihtsamalt mõistetavateks ja klassikalises mõttes ilusamateks. (Tõnu Virve ,,Eesti naine", Toomas Vint ,,Mäng", Malle Leisi ,,Punased hobused"). Need tööd olid paljude kunstnike hulgas levinud. Paljud kunstnikud töötasid aga välja oma stiili. (Jüri Arrak ,,Karoona", Peeter Mudist ,,Töö ja lõbu"). Nende tööd olid omanäolisemad ja erinesid hüperealistlikest töödest. Rahvuslik konservatiivne stiil sellega tegelesid pigem vana kooli mehed Eevald Okas. Vanaaegsem, klassikalisem, konservatiivsem. Eevald Okas tegi palju portreemaale.
annaabi.ee 
