Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika retsensioon (2)

3 KEHV
Punktid

Muusikaretsensioon
Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal , Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks.
Nagu eelpool mainitud , esines kontserdil kolm solisti . Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde „Ave Maria, “ mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama. Aare Saal, kes on tenor , kõlas küll mingil määral paremini kui Kurem. Võib- olla sellepärast, et tema hääl oli lihtsalt valjem. On jäänud veel arutleda Priidu Aardami (tenor) üle, kes õpib Tallinna Ülikoolis laulmist . Hetkel on tema õpetaja Vaike Kiik. Aardam laulis kaks laulu- „Ei au ei hiilgust otsi ma“ ja „Hõbepurjeses paadis.“ Kui tema laulis siis oli sõnadest kõige paremini aru saada, sest Kurem ja Saal laulsid nagu klassikalisele stiilile omane. Siiski oli aru saada, et Aardamil on veel õppida küll. Kindlasti oli see talle hea kogemus.
Neid kolme esinejat on siiski küllaltki raske võrrelda, sest kõik olid omamoodi. Üks oli hea naishääl, teine hea meeshääl ja kolmas alles õppija. Mainiksin ära, et esinejaid saatis orelil Tiit Kiik.
Vaatama külmale talvepäevale oli kontsert täiesti nauditav ja minu jaoks isegi veidi uudne, kuna pole varem eriti kirikus kontsertidel käinud kui pean tunnistama, et mulle see täitsa meeldis. Kirikus on ka omapärane hääle kaja vms, mis võimendas veelgi niigi valjude häältega lauljaid.
Üldiselt jäin kontserdielamusega rahule ja soovin järgmine kord uuestigi minna. Ainus negatiivne aspekt võibolla oli, et kontsert oli veidi pikk ja nooremad kuulajad kippusid kangesti ära väsima.
See kontsert oli hea näide vanade klassikute ja uute „staaride“ koostöövõimest ja põimumisest.
Muusika retsensioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ahto93 Õppematerjali autor
Muusika retsensioon Hendrik Krummi mälestuskontseri kohta

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

«Hei!» kisas ta keset vaikset ootamist, mis ärevusele oli järgnenud. «Jupiter, püha Neitsi, kuradi vigurdajad! Kas te meid tüssata tahate? Kuhu jääb etendus? Alustage, või muidu alustame meie uuesti!» Rohkem polnud tarvis. Poodiumi sügavusest kuuldus keel- ja puhkpillide muusikat; vaip tõsteti üles; neli kirevat ja mingitud isikut tulid välja, ronisid järsust redelist üles ja ülemisele platvormile jõudes rivistusid rahva ees talle sügavalt 24 kummardades. Muusika jäi vait. Algas müsteerium. Pärast seda kui need neli isikut heldelt vastu olid võtnud oma kummarduste tasu käteplagina näol, alustasid nad keset pühalikku vaikust proloogi, millest me aga lugejat meeleldi säästame. Muide, nagu juhtub veel meiegi päevil, tundis rahvas suuremat huvi riiete vastu, mida näitlejad kandsid, kui osa vastu, mida nad etendasid. Tõtt öelda, nõnda pidigi olema. Kõik

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel



Kommentaarid (2)

KarelNagel profiilipilt
KarelNagel: Väga hästi tehtud.
18:50 02-05-2016
KarelNagel profiilipilt
18:55 02-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun