Maardu järve tekkimine (0)

Maardu järve tekkimine
Vanal hallil ajal, ühel vihmasel päeval linnas nimega Maardu saabus üks Vanamees . Ta oli peale pikka reisi väga väsinud ja tahtis puhata . Siin märkas ta linnas olevat kõrtsi , kus ta otsustaski puhata.
Kõrtsi saabudes tellis ta endale suppi ja hakkas seda tasakesi sööma. Samal ajal otsustas ta kuulata millest selle linna rahvas räägib. Kõik rääkisid peaaegu ühest ja samast asjast, nimelt linna uppumisest vihma pärast. Vanamehel tekkis tahe aidata linna elanike, muidugi koos sellega tahtis ta natuke kuulsust . Ta hakkas mõtlema, kuidas võiks neile aidata. Kuid pähe ei tulnud ühtegi mõtet, ta jätkas enda supi söömist. Äkki tekkis kõrtsi katuses väike pragu kust hakkas vesi tilkuma. Vee tilk kukkus lusika peale ja veeres tasapisi taldriku sisse. Vanamees jälgis kogu seda asja ja tal tuligi pähe suurepärane idee.
Järgmisel vihmasel päeval kogunes rahvas turuplatsile et arutada linna uppumist. Siin vanamees pakkuski enda idee – kaevata välja suure augu . See idee meeldis kõikidele, kuid oli suur prombleem. Keegi ei viitsinud seda kaevata. Vanamees mõistis et üksinda ta seda välja ei kaeva ja läks nukralt koju. Järgmisel veel vihmasemal päeval läks vanamees metsa jalutama . Siis ta märkas kuidas ühe puu juures seisid kaks meest. Üks palus teist et see suure tammepuu maha saeks. Teine alguses ei tahtnud, kuid kui esimene pakus talle selle eest ühe kana , hakkas teine kohe usinasti puud raiduma . Vanamees sai aru, mida ta pidi tegema et kõik koos kaevaksid seda auku .
Kolme päeva pärast toimus järjekordne kogunemine. Tal oli taskus üks hõbe münt, ta näitas seda rahvale ja ütles et kaevas selle välja kõrval asuval maa alal. Kõik rahvas tahtis teada saada, kust ta leidis, lootuses et nad ise äkki ka sealt mõne leiavad. Vanamehe plaan töötas suurepäraselt, kõik läksid kiiruga aardeid otsima , kõik koos hakkasid kaevama suurt auku, lootuses et nad leiavad midagi. Samal ajal vanamees otsustas välja kaevata väikse kanali, mis viiks vee linnast sellesse auku. Nädal läks mööda, rahvas kaevas üsna suure augu. Ühtegi münti leidmata jättsid nad lootuse leida aardeid ja läksid koju. Kui nad august välja tulid nägid nad vanemeest ja tema rajatud kanalit. Taibukamad rahvast mõistsid mis toimub ja seletasid teistele. Vanamees kaevas kanali pidulikult lõpuni ja vesi linnast suubus sellese auku. Kõik läksid linna tagasi. Kõik kiitsid vanameest ja kinkisid talle isegi tänuks suure õlu tünni.
2 päeva hiljem lõppes ka vihm ära. Oligi juba aeg vihmal lõppeda, kuna auk oli juba äärteni veega täidetud ja august sai järv. Rahvas andis vanamehele au panna tekkinud järvele nime, kuid kuna vanamees oli juba õlut enda tünnist maitsnud, jätkus tal loomingut ainult et ta nimetata linna auks. Ta otsustaski panna talle nimeks Maardu järv. Niimoodi tekkiski Maardu järv.