Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004
GUSTAV ERNESAKS Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".
Gustav Ernesaks (12.12.1908-24.01.1993) Gustav Ernesaks Helilooja ja koorijuht,eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel,legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Elukäik Gustav Ernesaks sündis Peningi vallas Perila külas. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni eriala. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige.
(1949–2001, tervelt kaheksa ooperi autor). 1980. aastad tõid kontserdilavadele Erkki-Sven Tüüri (s. 1959) ja Urmas Sisaski (s. 1960) muusika. 1972. aastal asutati vanamuusikaansambel “Hortus Musicus”, mille kunstiline juht, dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen on lisaks vanamuusika interpreteerimisele palju tähelepanu pööranud ka nüüdismuusikale 1959–1979 tegutsenud Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett oli üks legendaarsemaid ansambleid. Germo Söödor TE21
Tõnu Kark on sündinud 4. detsember 1947 Tallinnas on kindlasti üks kodumaa legendaarsemaid näitlejaid. Enda põhitööks oleva teatri kõrvalt on ta kaasa löönud pea viiekümnes filmis. Näitlejahariduse omandas ta Draamateatri õppestuudios, mille ta lõpetas 1970. aastal. Alates sellest ajast on ta pidanud elukutselise näitleja ametit. Lisaks on ta juhtinud ka mitmeid telesaateid ning osalenud telesarjades ("M-Klubi"). Mänginud paljudes filmides (nt Metskannikesed 1979, Nipernaadi 1983, Keskea rõõmud 1986, Regina 1990, Vastutuleval kursil 1986, Eksitus 1988,
uretaanist rattast, mis kinnituvad metallist trukkidele ja laud on tehtud vineerist. Rulalaua laius on 7–9 tolli (18–23cm) ja pikkus 2,5–3 jalga (76–91 cm). RULASÕIDU AJALUGU Rulatamise juured on tulnud surfamisest. Esimene grupp, kes tegi rulatamise populaarseks, on Z-Boys, (Venice, California, USA), 70-ndate keskel. Bones Brigade tiim tegi aga hämmastavad videod, millega viidi rulakultuuri massidesse, 80-ndatel. RODNEY MULLEN (SÜND 17. AUGUST 1966) Üks legendaarsemaid rulatajaid on Rodney Mullen, kes leiutas tuntumad flatground trikid. MULLEN’I LEIUTATUD TRIKID Ollie: Kickflip: 360 flip: Heelflip: TONY HAWK (SÜND. 12 MAI, 1968) Tony Hawk on üks kõige tuntumaid rulatajaid eales, kes sai kuulsaks vertikaalse rulatamise ja temanimeliste videomängudega. Ta oli esimene, kes tegi õhus 900 kraadise hüppe (kaks ja pool pööret). Tony’l on poeg Riley, kes on 26aastane tänavasõidu stiilis rulataja.
Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Heliotroopi a koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Erila külas. Urnesaksade peres armastati laulmist, Pustavail oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929
aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude Liitu. Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas.
keelt ja tekste sama moodi, nagu teised kasutasid oma videodes muusikat ja heli. Gray Hill 1980. ja 1990. aastate vidokunstnikud tegelevad rohkem oma isiklike jutustustega, kultuuriliste ja seksuaalsete identiteetidega, aga ka poliitiliste vabatustega. Paljudel näitustel ehitatakse videoinstallatsioonide jaoks eraldi ruum, et vaataja suhtleks ainult ühe tööga ning mitte olla segatud ülejäänud näitusest. Üks kaasaja legendaarsemaid vidokunstnikke Bill Viola kasutab selleks mitmeid erinevaid võimalusi, tema videod võivad olla nagu vanad maalid, aeglaselt kulgevad müstilised jutustused väljaspool kaasaegset kiirustamist ja aega. http://www.youtube.com/watch?v=SfnqQmmttxE ,,Crossing" Bill Viola Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, korraldada Click to edit Master text styles koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari Second level pärast. Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi Third level vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu Fourth level isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Fifth level Looming
rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis
Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas
rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised
natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50-aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. H. Eller on muidugi üks legendaarsemaid kompositsiooniõpetajaid Eestis, oma koolkonna rajaja vastukaaluks nn. Tallinna koolkonnale, mille eesotsas oli professor Artur Kapp. Elleri pedagoogitalenti on hinnatud õige mitme kandi pealt. Aga eelkõige tõestab tema selle alast annet ülalloetud õpilaste nimekiri: kõik nad on omanäolised loojanatuurid. 1960. aastail ta enam palju uusi teoseid ei komponeerinud, vaid redigeeris varasemaid. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma
Ühest otsast jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt autistliku maailmatasemel häkkeri, raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi. Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millenium osanik. Talle on äsja ärimehe Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud. Kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku. Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre, noore Harriet Vangeriga, kes on 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks jäänud, arvatavasti mõrvatud. Samal ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek, seega peaks mõrvar olema keegi saarel viibinud sugulastest. Henrik on Harrieti kadumist uurinud 40 aastat ning pole seni kuhugi jõudnud ning otsustab veel viimast korda proovida.
Kasutatakse tugevamaitseliste liha- ja kalatoitude maitsestamiseks lisada suppidele ja pajaroogadele, küpsetatud või grillitud toitudele eriti hästi sobib rosmariin ulukilihast toitudesse rosmariin sobib hästi ka küüslaugu, peterselli, harakputke ja estragoniga. tarvitatakse nii kuivatatult kui ka värskelt värske rosmariinioks on väga dekoratiivne ja seda kasutatakse sageli praadide kaunistamiseks. Salvei Üks legendaarsemaid maitsetaimi on salvei. Vanade roomlaste ütlus Cur moniatur homo cui Salvia crescit in horto? (Miks peab inimene surema, kui ta aias kasvab salvei?) - kehtib ka meie päevil. Tema botaaniline nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast salvere end tervena, hästi tundma. Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel. Kasutatakse taevalik maitseelamus: pruunistage hakitud ürt
Ühest otsast jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt autistliku maailmatasemel häkkeri, raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi. Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millenium osanik. Talle on äsja ärimehe Hans- Erik Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud. Kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku. Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre ja Henriku arust ühe andekaima ja teraseima inimesega nende suguvõsast, noore Harriet Vangeriga, kes on 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks jäänud, arvatavasti mõrvatud. Tütarlapse kadumise päeval oli saar muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus.
hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri
muusikavooludes. Üldine soov on tagasi pöörata meloodilisele selgusele ja loomulikule harmooniale ja hakata tarvitama elemente rahvaviiside alusel. Meie noortele heliloojatele Eestis võiks soovitada sisurikkamat klassikalist ja romantilist muusikat põhjalikumalt tundma õppida, et sealt aegamööda tehnikat ja meisterlikkus omandada." Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929
• Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu • Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka Aleksander Suur • Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr • Rajas lühikese ajaga ajaloo ühe võimsama impeeriumi • Tegi ainult ühe suure sõjaretke 334-323 e. Kr • Vallutas Foiniikia, Egiptuse, Väike-Aasia • Raskeim vastane oli Pärsia • Issose lahing 333 e. Kr võideti kindlalt • Gaugamela lahing 331 e. Kr • On üks raskemaid ja legendaarsemaid Aleksandri võite • Suri vaid 32-aastasena 323. aastal e. Kr • Tähtsus – Aleksander pani aluse Kreeka kultuuri levikule idamaades • Sellist segunenud kultuuri nimetati hellenismiks Hellenism • Kreeka kultuuri segunemine idamaade (Pärsia) kultuuriga • Tähtsaim keskus Egiptuse Aleksandria • Asus idamaade tähtsaim ja kuulsaim raamatukogu • Sellel ajajärgul elasid ja tegutsesid mitmed kuulsad poeedid ja teadlased • Matemaatik Eukleides
Jamesiga, kindlustas ta endale korrapärase sissetuleku. Majanduslik kindlustunne põhjustas ka uue loomepuhangu, sest nüüd sai ta maalida, seda mida ta ise soovis ja ei pidanud nii palju arvestama sellega, mida kunstikaupmehed soovisid. Dali ja filmikunst Dali esimeseks filmiks on ,,Andaluusia koer". Selle filmi algusstseen, kus pilveriba liigub öötaevas kuu ette, ekraan tumeneb ja nähtavale ilmub noore naise silm, mis habemenoaga läbi lõigatakse, on kindlasti üks legendaarsemaid ja kuulsamaid stseene filmiajaloos. 1929.aasta juunis toimunud mitteavalikul seansil viibisid arhitekt Le Corbuiser, Pablo Picasso ja André Breton. 1945.aastal võttis Dali vastu Alfred Hitchocki tellimuse filmile ,,Nõiutud" loomiseks. Dali ülesandeks oli illustreerida patsiendi unenägusid, mis pidid sisaldama viiteid nii tema identiteedile kui ka võimalikule mõrvale. Hitchock soovis, et Dali looks heledad ja teravate
maailmas. 1990. aastatel sai Eesti Vabariik taas iseseisvaks. Eesti muusikasse tulid Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Mart Siimer, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill, Timo Steiner, Mirjam Tally, Jüri Reinvere, Mari Vihmand, Galina Grigorjeva, Kairi Kosk ja paljud teised. 1993. aastal sündis Tallinna Kammerorkester. 19591979 tegutsenud Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett oli üks legendaarsemaid ansambleid. 1993. aastast on eesti muusika üks võtmekollektiive NYYD Ensemble (kunstiline juht Olari Elts) Siin ja praegu Tänase Eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), Tallinna Kammerorkester (TKO), vanamuusika ansambel "Hortus Musicus" koos oma akadeemilise orkestriga ning Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). Hooajal 1997/98 loodi ERSO juurde resideeriva
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929
.....................................................lk 11 Pildid G.Ernesaksast .................................................................................lk 12 Kokkuvõte .............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 14 2 Gustav Ernesaks on Eesti helilooja ja koorijuht ning legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema auks on püstitatud Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa pronksist kuju, kust ta iga laulupidu saab jälgida kõike mis toimub ning kuulata kuidas rahvas laulab tema ,,Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele ka mitteametlikuks hümniks. 3 Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade
raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi. Teose keskosas liinid ning tegelaste elud põimuvad, et lõpus jälle eralduda. Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millennium osanik. Talle on äsja ärimehe Hans- Erik Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud, kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku. Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre ja Henriku arust ühe andekaima ja teraseima inimesega nende suguvõsast, noore Harriet Vangeriga, kes jäi 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks, arvatavasti mõrvati. Tütarlapse kadumise päeval oli saar muust maailmast ära lõigatud, sest seda mandriga ühendaval sillal oli toimunud liiklusõnnetus. Samal ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek,
ahne taluniku hinge järele tulnud. E. Tubina looming on zanritelt väga mitmekesine, silmapaistvamad teosed kuuluvad lavamuusika ja orkestrimuusika valdkonda (10 sümfooniat), ta on Heino Elleri üks andekamaid õpilasi, kes 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi, kuhu ta jäigi. Sümfooniatest on tuntuim tema 5. sümfoonia. Gustav Ernesaks (1908-1993) Helilooja ja koorijuht. Eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Rahvas kutsus teda Laulutaadiks. G. Ernesaks lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinnas ning oli Tallinna Konservatooriumi dirigeerimise õppejõud. Tema tuntumad õpilased on: O.Oja, T. Loitme, K. Areng, E. Klas jt. 1944. a asutas Ernesaks Eestis kutselise meeskoori RAM - Riiklik Akadeemiline Meeskoor
See võimaldas talle ligipääsu Ameerika ühiskonna kõrgematesse ringkondadesse, mis olid mustanahalistele raskesti ligipääsetavad. Kuigi ta ei politiseerinud oma rassi kunagi avalikult, oli ta võrdsete õiguste tugev pooldaja. Armstrong oli vabamüürlane ja kuulus Montgomery loozi nr. 18. JOHN COLTRANE John William Coltrane oli USA dzäss-saksofonist (tenor-, sopran- ja altsaksofon, flööt), helilooja ja ansamblijuht. John Coltrane oli üks dzässmuusika legendaarsemaid, ühtlasi vastuolulisemaid kujusid. Coltrane oli esimene tõeliselt autoriteetne vanema põlve muusik, kes avant garde või free jazz stiilile üle läks. Teenis 2.maailmasõja ajal laevastikus Havai saarestikus. Pärast sõda mängis altsaksofoni aga vahetas selle tenorsaksofoni vastu; populaarne kuid kinnitamata müüt seletab seda sellega, et Coltrane kuulnud Charlie Parkerit ja leidnut, et altsaksofoni võimalused on ammendatud. Mängis 1940.aastate lõpus
Sisukord : Sissejuhatus lk 2 Varajane elu lk 3 Nirvana lk 4 - 5 Abielu lk 6 Cobaini narkosõltuvus ja viimsed nädalad lk 7 Suitsiidikiri lk 8-9 Tsitaadid lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Kurt Cobain on üks maailma legendaarsemaid muusikuid. Tema bänd Nirvana, millega ta alustas keskkoolis ja kus tema rolliks oli olla esiklaulja, kitarrist ja laulukirjutaja on siiani väga kuulus, olenematta sellest, et bändi tegelikult enam ei eksisteeri. Nirvana muusika on agressiivne ja suunatud inimeste vastu, keda Cobain vihkas või armastas. Kuna Nirvana tegi grunge- muusikat, on nende looming lärmakas ning otsekohene. 1991 aastal saabus üks Nirvana hittlugusid ''Smells Like Teen Spirit'', mida on loetud
Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. Pikim jõgi on Brahmaputra mis on 2960 km pikk. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikust Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Järgmisena on Ganges mille pikkus on 2700 km. Ganges on jõgi Indias ning üks suurimaid ja legendaarsemaid jõgesid Aasias ja terves maailmas.Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hardwaris (Haridwar) jõuab Ganges tasandikule. Allahabadis ühineb ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks. Seal suplemine toovat õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid.
1938. aastal täiendas Tubin end Budapestis Zoltán Kodály juures. Eestis esitasid mitmed Tubinale lähedased interpreedid (Olav Roots,Eevalt Turgan jt) sageli tema uusimaid teosed, samas pidasid aga konservatiivsemad muusikud Tubina helikeelt liiga modernseks 14. Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist
hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri
sajandi muusikas Tubina mahukas looming on zanriliselt mitmekülgne. Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt" ning ooperid "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja". Ta on kasutanud klassikalisi zanre (sümfoonia, sonaat, kontsert jne) ning ta teosed on ka ülesehituselt pigem traditsioonilised. Tubin pidas tähtsaks, et teos oleks terviklik ja temaatiliselt ühtne. Ernesaks Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Tuntuim on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm" (loodud seoses Lydia Koidula 100. sünniaastapäevaga), millest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga.
laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid"). 17 Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas
Probleemiks olid ka piraadid, kes Vahemeres tegutsesid. Tekkis vajadus uute ja turvaliste mereteede järele. Keskaja lõppus hakkas Euroopa vajama väärismetalli. See innustas kaubandust just idamaadega, kust sai hankida väärismetalli ja luksuskaupu. Eestit aitas see nii, et oli kasulik hakata raha küsima naturaalmaksu üle nii, et mõisnik sai osta kallist mööblit. Levisid legendid pururikastest maailmarikastest, mida mindi otsima. Üks kõige legendaarsemaid olid preester-kuninga kristlik riik Aafrikas ja see tuli vabastada muhhameedlaste käest. Kuulus oli ka Elduraado. Ristiusu levimine ja vajadus võidelda islami usuga andis maadeavastustele usulise mõõtme. Cristofer Columbus C.Columbus on kangru perekonnas sündinud. Hiljem hakkas ta tegelema merekaubandusega ja lõpuks sai temast admiral, kes avastas Ameerika kuigi tema õnnetuseks ta sellest oma eluajal teada ei saanud. 3. augustil 1492 väljusid kolm laeva:
Sekretariaadis domineerisid jätkuvalt Stalin, Molotov ja Uglanov. Juulis 1926 suri Dzerzinski, mis jättis vabaks veel ühe võtmetähtsusega ametikoha. Selle päris tema asetäitja Vjatseslav Menzinski (1874-1934), kellel ei olnud poliitilisi ambitsioone ja kes seetõttu Stalinile hästi sobis. NKVD jaoks oli eelnev aasta (1925) olnud väga edukas, tabati ja lasti maha endine esseeride terrorist Boriss Savinkov ning üks legendaarsemaid spioone 20. sajandi ajaloos Sidney Reilly (1874-1925). 1926. aasta jooksul eemaldati poliitbüroost Zinovjev, Kamenev ja Trotski. Nende asemel tõusid partei tippjuhtide sekka uued mehed Sergei Kirov (1886-1934) ja Anastass Mikojan 12 (1895-1978), mõlemad Stalinile ustavad bürokraadid. Zinovjev kaotas ka oma koha Kominterni juhina, tema asemele pandi Buhharin.
„Pühamast püham”, 1977.) Näitlejatena suutsid Hermaküla ja Tooming alati, isegi ideoloogiliselt kallutatud lavalugudes, väärtustada neile endile lavastajatena lähedasi üldinimlikke väärtusi, esindades mõlemad rollis pigem isiksuslikku eneseväljendust kui lavalist ümberkehastumist. 39 Kaarin Raid, kes liikus 1970. aastail Pärnu teatrist Noorsooteatrisse ja sealt edasi „Vanemuisesse”, suutis lavastajana ühendada psühholoogilise teatri ning uudse, tingliku lavakeele. Tema legendaarsemaid lavastusi, Tennessee Williamsi „Tramm nimega „Iha”” (1972 Pärnu teatris) tõusis esile tugevate näitlejatöödega, eeskätt Tiia Kriisa nüansirikka osatäitmisega Blanche’i rollis; tugevas psühholoogilis-realistlikus kanvaas aimus juba ka metafoorsema teatrilaadi märke. Raidi oskust näitlejatega süvitsi töötada illustreerisid edaspidi mõjusalt nii Einari Koppeli uus lavakvaliteet eesti talupoja
hävitati. Kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. Vandenõulased kavatsesid Hitleri kukutada, sõlmida läänes separaatrahu ning üritada idas peatada Punaarmee pealetung enne, kui see jõuab Saksa piirini. 20. juulil 1944 asetas krahv Klaus von Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi, lootes Saksamaa saatust muuta. Hitler sai aga vaid kergelt vigastada ning vandenõu paljastati. Järgnenud puhastuse ohvriks langesid teiste seas paljud Saksa kõrgemad sõjaväelased, näiteks Saksa legendaarsemaid väejuhte Rommel (Kõrberebane). Igapäevaelu II maailmasõja ajal Sõda tõi tsiviilelanikkonnale kaasa hulgaliselt spetsiifilisi probleeme, nagu tikkude, küünalde ja suhkru puudus, raskused kütte, jalavarjude ja rõivaste hankimisega. Et tagada nappide ressursside enamvähem ühtlane jaotus, kehtestati enamikus riikides kaardisüsteem. Kaardiga saadav leib, sool, suhkur, või jms oli küll vähene, kuid garanteeritud. Kõik riigid lähtusid põhimõttest, et mis tahes
annaabi.ee 
