„Lohetätoveeringuga tüdruk“ (0)

„Lohetätoveeringuga tüdruk“
Stieg Larsson
"Lohetätoveeringuga tüdruk" on Stieg Larssoni 2005. aastal postuumselt avaldatud Millenniumi-triloogia avateos. Raamat pälvis avalikkuse poolt kohe suure tähelepanu. 2006. aastal ilmus sarja teine osa „Tüdruk, kes mängis tulega“ ning 2007. aastal kolmas ning ühtlasi viimane osa „ Purustatud õhuloss“.
Raamat jälgib tegevust kahte liini pidi. Ühest otsast jälgib ta majandusajakirjaniku Mikael Blomkvisti tegevust ja teiselt poolt autistliku maailmatasemel häkkeri, raamatu nimitegelase, Lisbeth Salanderi tegemisi.
Mikael Blomkvist on majandusajakirjanik, kes on ühe juhtivaima ajakirja Millenium osanik. Talle on äsja ärimehe Wennerströmi laimamise eest kolmekuuline vanglakaristus määratud. Kogu ta karjäär ähvardab kokku kukkuda ning ta vajab aja mahavõtmist. Samal ajal teeb üks riigi legendaarsemaid tööstureid Henrik Vanger talle ettepaneku.
Mikaelile pakutakse hakata uurima seda, mis juhtus Henriku vennatütre, noore Harriet Vangeriga, kes on 40 aastat tagasi saarel jäljetult kadunuks jäänud, arvatavasti mõrvatud. Samal ajal toimus saarel Vangeri suguvõsa kokkutulek , seega peaks mõrvar olema keegi saarel viibinud sugulastest. Henrik on Harrieti kadumist uurinud 40 aastat ning pole seni kuhugi jõudnud ning otsustab veel viimast korda proovida.
Henrik ja Mikael sõlmivad lepingu, et kui Mikael proovib välja uurida Harrietiga juhtunu ja töötab saarekesel aasta otsa, siis Henrik annab talle kompromiteerivat infot Wennerströmi kohta ja muidugi ka kopsaka rahasumma. Blomkvist asubki tööle väikesel Hedeby saarel, kus elavad ka mitmed teised selle suguvõsa liikmed, kelle hingedel on mitmeid kuritegusid ja kellel on palju varjata. Et õelad ja valelikud suguvõsaliikmed teada ei saaks, mida Mikael ja Henrik plaanivad, tehakse Mikaelile suitsukatet: väidetavalt kirjutab ta Vangeri suguvõsa kroonikat. Vastupidiselt ootustele hakkab välja kooruma mitmeid võikaid seiku selle suguvõsa ajaloost.
Aja möödudes saab Mikael endale abiliseks Lisbethi Salanderi, kes on selle raamatu üks huvitavamaid tegelasi. Pealtnäha arengupeetusega tütarlapse kesta all on tegu väga terase ja nutika maailmatasemel häkkeriga, kellel on ülihea fotograafiline mälu ja suurepärased oskused. Mida rohkem Mikael ja Lisbeth Vangeri suguvõsa ajalukku süübivad, seda verisemaks ja õudsemaks lugu kisub. Koostöö käigus hakkab nende vahele tekkima midagi usaldusega sarnasevat, mis on suur ime, sest Lisbeth on inimene, kes pole seni veel kedagi usaldanud.
Lõpus selgub , et Harriet ei olnudki mõrvatud. Teda oli vägistanud ta oma isa ja hiljem ka vend Martin Vanger, kes kusjuures elab ka Hedeby saarel. Harriet oli põgenenud Austraaliasse ja pidas seal farmi, tal oli ka poeg.
Minule isiklikult meeldis väga raamatu ülesehitus – alguses jutustatakse vaheldumisi peatükkide kaupa kahe võõra ning täiesti erineva inimese elust ning maailmast ja hiljem jõutakse selleni välja, kuidas nad saatuse tahtel lõpuks kokku satuvad. Kirjeldused on täpsed ning hoolikad, ent neid ei ole igav lugeda. Üldiselt ma muidu pikki kirjeldusi üldse ei kannata, sest minu jaoks on need igavad ja tüütud, kuid selles raamatus oli millegipärast teistmoodi. Minu tähelepanu köitis kõige enam peategelane Lisbeth Salander. Lisbethi eripära kirjeldamisest jääb sõnadest puudu. Juba ta välimus oli väga eriline. Lisbeth Salander nägi välja nagu anorektiline alaealine, tal olid sentimeetri pikkused juuksed, selja peal asus suur lohetätoveering, nägu oli needistatud ja ta kandis nahktagisid. Tema minevik oli väga hämar - teda peetakse tihtipeale alaarenenuks, kuigi ta lahendab meelelahutuseks keerulisi matemaatikaülesandeid ja on treeninud ennast igas mõttes ellujääjaks. Tema tegutsemine saab kohati lausa muinasjutulise mõõtme.
Kiidusõnad autorile, kes on välja mõelnud tõsiselt huvitava ja laheda tegelaskuju, kelle kohta peale esmamulje saamist tahaks kohe rohkem teada saada. Samuti oli väga huvitav jälgida Lisbethi ja Mikaeli suhte arengut, ning mõrvaloo uurimiskäik on samuti väga põnev, ehkki vajab süvenemist. Tänu headele kirjeldustele loob autor kõigest väga elava kujutluspildi.
Teos pani mind veenduma selles, kui palju on valelikkust ühiskonnas, kuidas ühegi inimese üle ei saa nii-öelda kaane järgi otsustada ning kuidas võivad sinu jaoks kõige kallimad inimesed sulle haiget teha. Jäin raamatuga äärmiselt rahule. See oli tõesti huvitav ja sündmusterikas, samuti väga detailiderohke ning äärmiselt kaasahaarav. Seda ilmselt sellepärast, et autor on ise töötanud ajakirjanukuna.
Stieg Larsson oli Rootsi ajakirjanik ja kirjanik, kes sündis Skelleftehamnis. Tema tuntuim teostesari ongi Millenniumi-triloogia, mis kujutab endast kriminaalromaani. Ta kirjutas raamatuid aumõrvadest ja paremäärmuslaste tegevusest Rootsis. 2008. aastal oli Larsson maailmas raamatute läbimüügilt teine kirjanik Khaled Hosseini järel. 2010. aasta märtsiks oli tema Millenniumi-triloogiat müüdud 27 miljonit eksemplari enam kui 40 riigis. Pärast seda, kui esimene Millenniumi-romaan oli rootsi keeles ilmunud ja populaarseks muutunud, tõlgiti see ka teistesse skandinaavia keeltesse. Ka tõlkeraamatuid saatis müügiedu ning need said mitmesuguseid auhindu.
Kahjuks ei saanud Stieg Larsson ise oma megaedust teada, kuna ta suri aasta enne raamatu ilmumist infarkti . Larsson ei hoolinud oma tervisest ega võtnud kuulda teiste nõuandeid. Ta suitsetas 60 sigaretti päevas.