Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed ei tekita nii palju pahandust kui tekitab põlevkivi põletamisel tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat. Eesti, Läti ja Leedu töötavad projekti kallal mille tulemusena võidakse ehitada uus tuumaenergial põhinev elektrijaam Leedusse Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal, Euroopa Liidu avaldatud surve pärast, nimelt oli reaktor samat tüüpi mis Chernobyl-i oma mis lendas vastu taevast. Tuuleparkide loomine oleks üksvõimalus kasutada taastuvenergiat, kuid nende loomine on väga kallis ja üks generaator toodab ainult paar KW-ed. Hüdroelektrijaamadega on sarnane lugu, ehitamine kallis ja väga palju elektrit ei tooda. Tuulepargid ja hüdroelektrijaamad aga ei vaja
viimane aeg teha, mis teha annab. 19. augustil 1991. aastal kooraldasid nad riigipöörde, mida tänapäeval teame, kui augustiputsi. President Gorbatsovi hoiti Krimmis koduarestis kinni. Rahvale teatati, et ta on haigestunud ja ei saa oma tööülesandeid täita. Kokku oli kutsutud Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee, mille esimees ja senine Nõukogude Liidu asepresident Janalev pidi Gorbatsovi asendama. Kõik oli ette plaanitud, nad jõudsid saata juba tankid Lätisse, Leedusse ja Eesti piirimaile, kuid Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga ajasid isehakanud R.E.S.K.i laiali ning tagas riigis jälle korra. Kui ka R.E.S.K. oleks suutnud ka kauem võimul olla poleks ta palju suutnud, esiteks oli riik juba nii majanduslikult kui poliitiliselt nii kurnatud Gorbatsovi tegevusest, et neil ei oleks olnud jõudu teiste liitvabariikidega, kes NSVL ei tahtnud, sõdida. Teiseks olid need riigid juba piisavalt
okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel Hitler kutsub Algab baltisakslaste Algab baltisakslaste baltisakslased kodumaale. lahkumine (Umsiedlung). lahkumine Lätist ja Nad asustatakse 18. okt. Algab Punaarmee Leedust. Algab Punaarmee vastvallutatud Poola sissemarss Eestisse (25 000 sissemarss. Lätisse 30 000, aladele. meest). Leedusse 20 000 meest. 30. nov. Punaarmee tungib NSV Liit kasutab Eesti Soome keeldub pakti Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 2 1940. aasta Rahvusvaheline taust Sündmused Eestis Sündmused mujal Läänemere regioonis.
riigi siseasjadesse mitte sekkuda, vttis Eesti valitsus ultimaatumi vastu. 28. septembril 1939 slmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" , milles lepiti kokku Nukogude Liidu sjavebaaside toomine Eestisse. Oktoobris toodi Eesti Vabariigi territooriumile esimesed 25 000 punavelast. Peaaegu samal ajal Eestiga sai Nukogude Liit ultimaatumi hvardusel vimaluse baasid rajada ka Ltisse ja Leedusse. Kohalikel vimudel puudus reaalne kontroll riiki toodud Nukogude veksuste tegevuse le. Nukogude Liit kasutas Eestisse rajatud baase muuhulgas peagi puhkenud Talvesja kigus Soome rndamiseks. 1940. aasta alguseks oli punavelasi Eestis juba le 40 000. Piiride lhistele koondati veelgi suuremaid ksusi. Nukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu. 12. juunil 1940 okupeeris Nukogude laevastik Naissaare. 14. juunil algas tielik hu- ja mereblokaad. Samal peval tulistati alla Soome
Prantsusmaa ja Jaapaniga. 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. 1939.a. sai uueks välisministriks Vjteslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega; sõjaplaanid Saksamaa ründamiseks) SAKSAMAA 1920-ndate esimesel poolel valitses Saksamaal keeruline sisepoliitiline olukord. Äärmusparteid üritasid ära kasutada: majanduslangust (põhjuseks sõda, reparatsioonid, 1923-1924 majanduskriis ja hüperinflarsioon). Saksamaa välispoliitilist isolatsiooni (põhjus: kaotajariik I maailmasõjas) ja välispoliitilisi tagasilööke (Ruhri okupeerimine).
· Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda · Soome keeldus baasidelepingust NSVLga · 26.nov. 1939 toimub Mailila piiriintsident, millest saab Ettekääne sõja alustamiseks. · 30. Nov 1939 ründas NSVL Soomet 12.märtsil 1940 sõlmiti vaherehu Saksamaa pealetung Läänes · 9.aprillil 1940 vallutati Taani · 9.04-10.06 1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V. Quislingi valitsus. 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas · Vallutati: o Luksemburg
Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Eesti vastastikuse abistamise leping, millega Eesti territooriumile paigutati 25000 punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 5. oktoober - NSV Liidu ja Läti vahelise vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine, mille alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 30. november - Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. 14. detsember - NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. 1940 12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda
VAP NSV Liidu ja Leedu vahel Hitler kutsub Algab baltisakslaste Algab baltisakslaste baltisakslased kodumaale. lahkumine (Umsiedlung). lahkumine Lätist ja Nad asustatakse 18. okt. Algab Punaarmee Leedust. Algab Punaarmee vastvallutatud Poola sissemarss Eestisse (25 000 sissemarss. Lätisse 30 000, aladele. meest). Leedusse 20 000 meest. 30. nov. Punaarmee tungib NSV Liit kasutab Eesti Soome keeldub pakti Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 1940. aasta 4 Märts 1940 Lõpeb Soome säilitab sõjaga Talvesõda
vastastikkuse abistamise pakt, mille alusel toodi Eestisse 25000 punaväelast. 28. september - Saksamaa - NSV Liidu piiri- ja sõpruse leping (uuendati MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poola, NSV Liit sai Leedu). 5. oktoober - NSV Liidu ja Läti vahelise vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine, mille alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast. 30. november - NSV Liit alustas sõjategevust Soome vastu (algab Talvesõda). 1940 12. märts - Lõppes Talvesõda, Soome loovutas Karjala kannasse. 9. aprill - Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan "Weserübung"). 10. mai - Saksa väed tungisid Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchillist sai Suurbritannia pea- ja sõjaminister. 15. mai - Holland kapituleerus. 28. mai - Belgia kapituleerus. 29. mai-3
septembril. Punaarmee poolt hukatakse Poola ohvitserkond. · 28.septembril sõlmitakse piiri- ja sõprusleping Sxm-ga. Salajase lisaprotokolli järgi sai Sxm Poola ja NSVL Leedu. · Oktoobris 1939 sõjaväebaaside loomine Baltimaades. Balti riikidele esitati ultimaatumid (Eesti 28.09; Läti 5.10; Leedu 10.10), milles nõuti NSVL-i sõjaväebaaside ja sõdurite lubamist enda territooriumitele. Riigid nõustusid. Oktoobris paigutati Eestisse ja Lätisse 25 000, Leedusse 20 000 punaarmeelast. · Talvesõda Soomega(30.november 1939-12.märts 1940) Soomele esitati ultimaatum sõjaväebaaside loomise kohta ja nõuti endale Karjala maakitsust (Soome olevat liiga lähedal Leningradile), kuid Soome ei nõustunud. NSVL alustas sõda, kuid oli halvasti ettevalmistatud ning rünnati soomlaste tugevasti kindlustatud Mannerheimi liini. Soomlased panid visalt vastu vaatamata sellele, et relvastus oli aegunud ja välismaalt demokraatlikud riigid abi ei andnud.
Valdavalt said piiskopid 2/3 maast endale siis seekord läks teisiti, Kuramaa piiskop sai kolmandiku ja ordu ülejäänu maast. Kuramaa alistamine oli niivõrd tõhus, et tänu sellele sai Liivi ordu suunata peamised pingutused Semgallia vastu, mis näitas ainsana veel vastupanu, leedulaste kõrval. Aastat 1291 võib pidada Liivimaa ristisõja lõpuks, sest siis langes ka suur osa Semgalliast Liivi ordu võimu alla. Need semgallid, kes kristlaste ülemvõimuga ei leppinud, rändasid Leedusse ja sulandusid aja jooksul leedulaste hulka, kohale jäänutest said aga sajandite möödudes lätlased. (Histrodamus, 2018) 10 2.3. Liivi ordu likvideerimine 1561. aasta sügiseks oli Liivi ordu kaotanud peaaegu kõik oma Eesti-valdused. Põhja-Eesti oli alistunud Rootsile ja enamik Mandri-Eestist oli venelaste võimu all. Ainult väike osa Eesti
Jaapani sõjas 1937.-1939.a. Hiinat. · 1939.a. sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL alustas lähenemist natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega; sõjaplaanid Saksamaa ründamiseks) 2. SAKSAMAA KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: Peep Reimer 4 2.1. Weimari Saksamaa 1919-1933: (Vt.ka õpik lk.72-74; 83-86; 107-109) · 1919.a.-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik. · Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust. 1919.a
Iseseisvuse tänavat. Külastame ka kunsti muuseumit, mis kunagi oli kirik. 17.00-... Lõõgastumine Franskivski spaas Majutus Ivano- Franskivski spaas. 9. Päev/ Alustame kojusõitu 08.00 Hommikusöök spaa restoranis. Vabastame toad. 09.00 Alustame kojusõitu läbi Lvivi ja Poola. Pikem paus lõunasöögiks on Poolas. Ööbimine Augustowis hotell Polonias. Läbisõit: umbes 720 km. 10.Päev/ Jätkame sõitu Eestisse 08.00 Hommikusöök hotellis. 14.30-15.30 Sõidame Poolast Leedusse, kus saab ka teha ühe hilise lõunasöögi pausi. Edasi suundume juba läbi Läti Eestisse. Saabumine lähtekohta on umbes kella 11 ajal. Läbisõit: umbes 740 km. Muud huvitavad Ukraina kohta. Anektoodid: "Kuulsid, Mõkola, meil Ukrainas elab maailma pikim inimene? Ja muudkui kasvab edasi." "No ja siis?" "Vot, mida teevad demokraatia ja vabadus! Nii kui Moskva alt vabaks saime, kohe hakkasime kasvama." "Aga mina varem arvasin, et ... Tsernobõl ja radiatsioon."
Venemaa ja NSVL Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse ...
vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov- Ribbentropi pakt) NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega) Sõlmiti mittekallaletungilepingud ja konfliktide rahuliku lahendamise lepinguid Soome, Läti, Eesti, Poola, Pr, ja Itaaliaga. Weimari vabariik 1919-1933.a. oli Saksamaa demokraatlik riik. Et 1918.a. Novembrirevolutsiooniga oli keiser (Wilhelm II) kukutatud ja keisririik likvideeritud, vajas riik uut põhiseadust. 1919.a. võttis Rahvuskogu Weimari linnas vastu uue põhiseaduse: Saksamaast sai vabariik ja kehtestati parlamentaarne riigikord
vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina-Jaapani sõjas 1937-1939 Hiinat. · 1939 sai uueks välisministriks Vjtseslav Molotov, kellega algas uus suund välispoliitikas: F) NSVL lähenes natslikule Saksamaale. Omavahel jagati Euroopa mõjusfäärideks (Molotov- Ribbentropi pakt) · NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaaside loomine Eestisse, Lätisse, Leedusse; Talvesõda 1939-1940 Soomega) NB! NSVL-i kohta vt. · Konspekt "Revolutsioon ja kodusõda Venemaal" · Lähiajalugu § 5, lk.76-89 · Üldajalugu X klassile; lk. 227-254. Allikaanalüüsi harjutamiseks vastake kirjalikult ülesande nr 3 küsimustele (lk 88)
ja Poolaga lõunas. - Pukuverase poeg suurvürst VYTENIS oli mures eelkõige orduga sõdimise pärast. 1316. Tuli võimule tema noorem vend GEDIMINAS, kelle järgi sai nime ka dünastia. Gediminas oli Leedu kõige nimekam valitseja, kellele omistatakse riigi konsolideerimise ja laiendamise au. 1323.a ehitas Vilniuse linnuse. Mõistis, et orjapidamine pole majanduslikult mõistlik ja kutsus Leedusse Hansa kaupmehi ja käsitöölisi. Gediminas ja tema järglased olid osavad diplomaadid, kes suutsid nutikalt ära kasutada kristlike naabrite erimeelsusi ja konflikte. - Leedu tähtsaim taevajumal- PERKUNAS - Leedu oli isoleeritud ja usalduväärsete liitlasteta, mis seadis kogu riigi püsimajäämise pidevalt kahtluse alla. Algridas (G. Poeg) ja Kestutis suutsid riigi edukalt kaitsta ja laiendada, kuid pidid pidevalt vaevlema
Sõjaliselt võimsaks peetud Poola purustati vähem kui kuuga, Poola riik likvideeriti ning jaotati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel Poola liitlased FRA ja GBR kuulutasid Saksamaale sõja, kuid aktiivset sõjategevust läänerindel ei toimunud Eesti kuulutas end alanud sõjas neutraalseks, aktiivseid riigikaitselisi meetmeid ei rakendatud 1939. aasta septembri lõpus sundis NSVL Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati NSVL sõjaväebaasid Soome ei allunud NSVL survele 1939. aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet. Algas Talvesõda (Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas) 1940. aasta aprillis tungis Saksamaa Taani ja Norrasse ning mais alustas sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide
Oma jaama võimalike asukohtadena nägid soomlased Paldiskit ja Narvat. Ekspress tundis raporti vastu huvi poolteist aastat tagasi. Eesti Energia andis meile 10 lehekülge, kuigi töö maht on 45 lehekülge pluss lisad. Ülejäänu kuulutas firma ärisaladuseks. Muuhulgas jättis elektrimonopol enda teada info, mis huvitab iga eestlast: kui kõrgele tõuseks oma tuumajaama ehitamisel elektri hind. RAMSE leidis, et tuumajaama puhul maksaks üks kWh 62,8 senti. Kui uus jaam ehitataks Leedusse, tuleks elektri hind ligi veerandi võrra madalam. Kui siia lisada, et Eestis pole vajalikku infrastruktuuri, teaduspotentsiaali ega haritud tööjõudu, on selge, miks Eesti Energia otsustas oma aatomijaama idee kalevi alla panna ning investeerida hoopis Leedu omasse. Roheliste pettumus Möödunud sügisel valmis Leedu uue jaama teostatavusuuring. Selle peamine järeldus oli: "Ignalina asendamiseks kavandatud uue tuumaelektrijaama rajamise projekt on teostatav."
Eriti lõuna ja lääne slaavlased. Juba 10. sajandil orja sünonüüm sklave Saksa ja vähem ka Itaalia aladel. Ka skisma soosis slaavlaste orjastamist. Servi ise kadus 13. sajandil allikatest st ka mittevabasid talupoegi ei kutsutud enam servideks. Oli vastuolus Rooma õigusega. Liivimaalt ongi esimest korda 1323 lepingust Liivi Ordu ja leedukatega kasutatud servus proprius mittevabade kohta. Servus propriused põgenesid Leedusse või Leedu servised Liivimaale, pidid mõlemad pooled pagejad välja andma. Rustici, coloni mittevabade tähenduses. 19.Kuidas suhtus orjusesse kirik (keskajal)? Kristlik kirik pidas läbi keskaja orjust aktsepteeritavaks. Jumala tahe, eriti kui orjastatavad polnud kristlased. Ka Piiblis apostlid tunnistanud orjust, nt Pauluse kirjad. Rooma õigus kiitis ka heaks, digestite tõlgendamisel võeti keskaja juristide
duuma saadikuks. Ycias osales ka aktiivselt veebruarirevolutsioonis ning oli korraks Vene haridusminister. Naases aga Leetu ja hakkas kaubandusministriks ajutise valitsuse ajal. Nende saadikute poolt Leedule taotletava autonoomia suhtes ei saanud aga toetust ei vene liberaalsematelt poliitikutet ega ka Poola saadikutelt. Tegid siiski koostööd Vene kadettidega. Enne I maailmasõda said vabamalt ja aktiivsemalt areneda erinevad agraarühistud, Leedu väljaanded tulid tagasi Leedusse, 2 esimesel õppeaastal oli koolides lubatud leedukeelne õpetus ning õpilased võisid omavahel suhelda emakeeles. Siiski varem olnud tugeva surve tõttu jäid leedulased oma kirjakeele arenguga eestlastest ja lätlastest paarikümne aastaga maha. Küll aga arenes edukalt teatrikunst. Võeti ette sihipärane kontaktide loomine välisleedulastega. Basanaviciuse initsiatiivil asutati Leedu teaduslik Selts. Ciurlionis s 1865
sisse seada sõjaväelised komandantuurid strateegiliselt tähtsates raudteesõlmedes rajada vastavalt soovile lennuvälju paigutada oma sõjaväelased tähtsamatesse telefonisõlmedesse osta toiduaineid oma sõjalistele üksustele varustada oma garnisone elektriga 17.-19. VI 1940 teostatakse sõjaline operatsioon Eesti okupeerimiseks 19. VI 1940 Ždanov saabub Tallinna (Leedusse Vladimir Dekanozov, Lätisse Andrei Võšinski) 18. VI 1940 Uluotsa valitsus esitab lahkumiavalduse 19. VI Ždanovi ja Pätsi kohtumine 21. VI president nimetab ametisse uue valitsuse-koostasid saatkonna töötajad taga Molotov. 21. VI miitingud 12 linnas ja asulas (Tallinn, Tartu, Petseri, Narva, Kunda, Rakvere, Pärnu, Türi, Viljandi, Vändra, Kiviõli ja Kütte-Jõu)-teistele väljas, et nii tahetaksegi-oli tsirkus
Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg- välksõda Suur osa Poolat langes kiiresti sakslate kätte 3.sept kuulutavad Suurbritannia ka Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategvust ei alustata. Läänes algas „kummaline sõda“ NSVL kallaletung Poolale 17.sept 1939 ründas Poolat NSV Liit 6.oktoobriks 1939 on kogu Poola vallutatud NSVL lepingud Balti riikidega Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille elusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad Talvesõda Soome keeldus baasidelepingust NSVLga 26.nov 1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekäände sõja alustamiseks 30.nov 1939 ründas NSVL Soomet Punaarmee: 750 000 meest, u 5000 tanki, 3800 lennukit Soome armee: 340 000 meest, 32 tanki, 114 lennukit 12.märts 1940 sõlmiti vaherahu Saksamaa pealetung Läänes 9.aprill 1940 vallutati Taani 9.04-10.06 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus 10
moodustati nn kindralkubermang, kuhu hakati küüditama Suur-Saksamaaga liidetud alade poolakaid. (3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja) NSVLiidu laienemine. NSVL tegi Balti riikidele ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Surve all andsid kõik kolm järele. Lepingud sõlmiti Eestiga 28sept, Lätiga 5.okt, Leeduga 10.okt 1939a. Selle järgi tuli Eestisse ja Lätisse paigutada kummassegi 25 000 ja Leedusse 20 000 punaarmeelast. Vägede sissemarss algas otkoobri teasel poolel. Balti riikide valitsusel polnud mingit võimalust kontrollida, kui palju Nõukogude sõjaväelasi tegelikult tuli. Lepingute järgi võisid nad Baltikumi jääda max 15 aastaks. Talvesõda Oktoobri algul 1939 NSVL ettepaneku alustada läbirääkimisi ka Soomele, kellelt soovis ta lisaks sõjaväebaasidele ja territooriumi Karjala maakitsusel, kus piir liiga Leningradi lähedal olevat. Soome keeldus
Leedust Nõukogude Liidule. Stalin hakkas oma mõjupiirkondi kinnistama, kasutades pealesunnitud vastastikuse abistamise pakte. Leeduga sõlmiti vastastikuse abistamise pakt 10. oktoobril 1939. aastal - Präänikuks sai Leedu endale Vilniuse ning vastutasuks nõuti baase 20 000- mehelise Punaarmee pagiutamiseks (Leedus oli 20 000 sõdurit). Vilniuse tagasisaamise rõõm varjutas nõukogude baasidest tuleneva ohu - Poola sõjaväelased pagesid Leedusse ning Leedu oli kohustatud tsiviilpõgenike eest hoolitsema. Vilniuse piirkond oli majanduslikult nõrgemini arenenud. NSV Liidu ultimaatum 14.06.1940 ja nõukogude okupatsioon Leedus- 25. mail 1940 esitas Nõukogude Liit Leedule süüdistuse - Leedulased õhutavad punaarmeelasi deserteeruma ning spioneerivad Punaarmee vastu. 14. juuni 1940 Nõukogude ultimaatum - Nõuti Leedu siseministri ja kaitsepolitsei juhi arreteerimist,
1.09.1939 SM ründas Poolat. Seda loetakse IIms alguseks. Poolast langes kiiresti sakslaste kätte. Kummaline sõda 3.septembril kuulutavad SBR ja Prantsusmaa SM-le sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Läänes algas “kummaline sõda”. NSVL kallaletung Poolale 17.09.1939 ründas Poolat NSV Liit. 6.10.1939 on kogu Poola vallutatud. NSVL lepingud Balti riikidega Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda Soome keeldus baasidelepingust NSVLga. 26.11.1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekääne sõja alustamiseks. 30.11.1939 ründas NSVL Soomet. 12.03.1940 sõlmiti vaherahu. SM pealetung Läänes 9.04.1940 vallutati Taani. 9.04-10.06.1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V.Quislingi valitsus. 10.05 Alustas SM suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: ● Luksemburg ● Holland ● Belgia Selleks kulus 2 nädalat
Selles osas oli ta keskkomitee sekretäri Georgi Malinkovi lähim abiline. Antud situatsioonis võiks küsida, miks suhteliselt kõrge aparaadi tegelane järsku Eestisse saadeti. Selle taga on Kremlis aset leidnud võimuvõitlus, omavaheliste grupeeringute omavahelised vastuolud - Malinkovi grupeering kaotas positsioone. Sattalinist sai 1944. aasta lõpus ka Läti Büroo juht. Põhiliselt oli ta seotud siiski Eestiga. Leedusse nimetati selleks Büroo juhiks Mihhail Suslov?, kelle karjääri tipp on Breznevi ajal. Büroo puhul oli väga oluliseks tegelaseks üks julgeolekuametnik - tegemist julgeoleku ja siseasjade komissariga - selle ülesandeks oli organiseerida relvastatud vastupanud liiduvabariigi mahasurumiseks - Nikolai Sazõkin - tegemist väga olulise tegelasega, kes kuulus Beria lähikondlaste sekka. Miks nii olulised tegelased Eestisse saadeti
Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid aktiivset sõjategevust läänerindel ei toimunud. Eesti kuulutas end alanud sõjas neutraalseks, aktiivseid riigikaitselisi meetmeid ei rakendatud. 1939. aasta septembri lõpus sundis Nõukogude Liit Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud. Äsjane Poola saatus silme ees, alistusid Balti riikide valitsused NSV Liidu survele, seda vaatamata sõjavägede isikkoosseisu ning elanikkonna võitlusvalmidusele. Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati Nõukogude sõjaväebaasid. Eestisse toodi lepingu järgi 25 000 meest. Ehkki de jure iseseisvad, olid Balti riigid 1939–1940 de facto NSV Liidu kontrolli all ja selle sunnitud liitlased. Soome ei allunud Nõukogude Liidu survele ja 1939. aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet. Algas Talvesõda. Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas. NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks, rikkudes Eesti neutraliteeti. Neutraliteedist
Lugu: Ta tegeles Harala puhkpilliorkestriga, mis oli enne tema tulekut hingitsenud juba kaheksakümmend kaks aastat. Tema oli see, kes sellele elu sisse puhus. Ta käis oma orkestriga kõigil ülevaatustel ja laulupidudel. Neist kirjutati väga hästi ja kutsuti tagasi. Naine oli ahne, tema tahtis varandust koguda, maja ehitada, autot ja ilusaid riideid, aga Johannese palk oli väike. Naine oli neljakümne neljane, kui ta mehe ja laste juurest ära läks. Johannes varises enne Leedusse sõitu orkestriproovil kokku. Surmapõhjus: Arvatavasti südamerabandus: varises kokku orkestriproovil. 4.93. Lygia Soo Sünnikoht: Harala Olemus: Talle meeldis haritus ja tarkus, sest lasi end haridusel ära võluda; Lugu: Ta lasi end ära võluda Harala keskkooli õpetajal Sool, kes oli seltskonna täht ja hiilgas omatehtud tabavate lausetega. Nad abiellusid. Kodus oli mees täielik türann. Lygia ei tohtinud suudki lahti teha, vaid pidi meest kuulekalt teenima
Samal ajal kaitse- rahvakomissar Vorošilov andis Punaarmeele käsu valmistuda sissetungiks. Nii Eesti, Läti kui Leedu piiridele koondati 3 Punaarmee armeed mitmesaja tuhande mehega, tuhandete tankide ja lennukitega. Sellistes tingimustes alistuti Moskva diktaadile, Moskva lähenes Balti riikidele ükshaaval, Eesti kirjutas baaside lepingule alla 28.sept, siis Läti 5.okt, leedulased 10.okt. Eestisse ja Lätisse 25 000 punaväelast, Leedusse 20 000. Leedu- NL suhted kujunesid eripärasteks, Eestile ja Lätile ei antud vastutasuks midagi, siis Leedulased said vastutasuks oma riigi koosseisu Vilniuse piirkonna, mille poolakad olid vallutanud 1920, mis oli olnud tüliõunaks Leedu ja Poola vahel. Leedu väed marssisid Vilniusse pidulikult sisse samal päeval, mil Punaarmee tuli üle piiride, Punaarmee tulek jäi kõrvaliseks asjaks nende jaoks. Balti riikide saatust oli määratud jagama ka Soome
annaabi.ee 
