sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste nimetusi (vaatama, kadunud), seisundite nimetusi (punane, armas) ja mõningaid funktsionaalseid sõnu, mis viitavad sündmuste tüübile (seal, rohkem, head aega). Suurem osa nimetustest tähendavad objekte, mida laps suudab kompida (nt mänguasjad, kingad jms) või mis on ise liikuvad (nt inimesed, loomad, autod). Umbes 18ndal elukuul hakkab laps ükskikutest sõnadest kahesõnalisi lausungeid moodustama. Esialgu kasutavad lapsed endiselt ka ühesõnalisi lausungeid, kuid keerulisemaid sõnade kombinatsioone hakkavad nad kasutama järjest rohkem. Lapse esimesed sõnad sarnanevad telegraafkõnega, mida võib kirjeldada kui tähenduslikku sõnade ühendust, mis on võimalikult lühike ja mille laps edastab teisele inimesele. Umbes 18-kuuselt hakkavad lapsed nägema iseendast kui indiviidi, st laps saab aru, et ta on oma emast (hooldajast) sõltumatu ja eraldatud
Allikas: http://ilm.delfi.ee/news/uudised/suusatamise-mk-otepaal-saab-olema- monusas-talveilmas.d?id=63804928 5. Võitja väljakuulutamise hetk saab olema pingeline. Õige: Võitja väljakuulutamise hetk on/tuleb pingeline. Allikas: http://www.gossip.ee/articles/14167-mairold-millert-gossip-ee-le-voitja- vaeljakuulutamise-hetk-saab-olema-pingeline?locale=et 6. Kahtlemata saab olema sellel valitsusel raske ning tõenäoliselt hakkab varsti tulema lausungeid. Õige: Kahtlemata on sellel valitsusel raske ning tõenäoliselt tuleb ka varsti lausungeid. Allikas: http://www.epl.ee/news/arvamus/soome-punatoonilisel-valitsusel-saab-raske- olema.d?id=51299024 7. Meistriliiga lõpp saab olema intrigeeriv! Õige: Meistriliiga lõpp tuleb intrigeeriv. Allikas: http://www.rannajalgpall.ee/index.php/et/uudised/197-meistriliiga-lopp-saab- olema-intrigeeriv-augurbetoon-tousis-ootamatult-liidriks 8
1 osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ning sündmusi; 2 tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3 suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldades suhelda; 4 konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (sõnad ja tähed) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5 reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.. 6 Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. 7 Keele väikseimaks ühikuks on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi (nt käändelõppe). 8 Sõnad on omakorda lausete ehituskivideks. 9 Lausetest või kokku panna sidusa jutustuse.
mitmetel talle endale korda minevatel teemadel. Eesotsas muidugi kirjanduse, keele ja kultuuri teemadel. Nimekiri oleks pikk, sest Veidemann on sõnaosav mees, mistõttu kuuluks sinna juurde näiteks ka ühiskonda, poliitikat ja haridust puudutavad küsimused. Ta on välja andnud ka raamatuid. Viimane ja ilmselt temast endast ja tema mõttemaailmast parimat ülevaadet andev on autobiograafiline teos ,,Isiku tunnistus", mis tegelikkuses sisaldab ka tema enda kirjutatud esseesid ja lausungeid aastaist 1981-2006. Veidemann väästustab eesti kultuuri ja kirjandust ning ootab, et ka eesti ühiskondki koos selle inimestega seda väästustaks. Kasutatud kirjandus: http://www.postimees.ee/241106/esileht/kultuur/230516.php http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Veidemann http://www.ruthenia.ru/Blok_XVIII/Autoritest.pdf
hoidjakeeleuurimuses keskendunud intonatsioonile ning ta arvab, et ema titekeele omadused võivad aidata lastel aru saada nende keele sõnadest ja grammatikast. Eesti lastele suunatud kõne erijooni Artikli aluseks olev uurimismaterjal sisaldab kahe tunni jagu vestlust täiskasvanu ja lapse vahel eri vanuses ning tunni jagu kahe täiskasvanu vahelist vestlust. Uurimismaterjalist selgus, et lapse vanemaks saades moodustab täiskasvanu lapsega kõneldes pikemaid lausungeid. Selgus ka, et varajast hoidjakeelt iseloomustab küsilausete rohkus ning hilisemas hoidjakeeles on peamiselt kasutatud väitlauseid. Korduste hulk väheneb ning funktsioon suureneb lapse vanemaks saades. Lapse kasvades hakkab hoidja vähem rääkima asjadest ning rohkem hakkab keskenduma tegevustele ning suhetele. Üks varajase hoidjakeele iseloomulikumaid jooni on onomatopoeetiliste sõnade kasutamine. Kõne arenedes aga väheneb ning lõpuks kaob. Deminutiivtuletiste hulk väheneb
Omadused: · Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi. · Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. · Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda · Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole · Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi. 7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? 8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid. Mis on nende tugevused ja milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta? Kuidas oleks neid võimalik omavahel kombineerida? semantiliste tunnuste teooria
lausel: "Venilased kodraselt volpusse kulmasid". Osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritsevat maailma, seisundeid ja sündmusi. Tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. Suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldab suhelda. Konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem kuulnud ei ole. Reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi. 7) Kuidas toimub üksikute sõnade eristamine lauses? Miks on tundmatus keeles raske sõnu eristada? Aju teeb sõnade vahele pause, võõrkeele puhul ei tea aju, kuhu pause teha. 8) Kirjeldage levinumaid sõnade tähenduse esitamise teooriaid. Mis on nende tugevused ja milliste aspektide seletamisel jäävad need hätta? Kuidas oleks neid võimalik
sõnast 200 sõnani. Uued sõnad esindavad peamiselt objekte (issi, auto, kass), tegevuste nimetusi (vaatama, kadunud), seisundite nimetusi (punane, armas) ja mõningaid funktsionaalseid sõnu, mis viitavad sündmuste tüübile (seal, rohkem, head aega). Suurem osa nimetustest tähendavad objekte, mida laps suudab kompida (nt mänguasjad, kingad jms) või mis on ise liikuvad (nt inimesed, loomad, autod). Umbes 18ndal elukuul hakkab laps ükskikutest sõnadest kahesõnalisi lausungeid moodustama. Esialgu kasutavad lapsed endiselt ka ühesõnalisi lausungeid, kuid keerulisemaid sõnade kombinatsioone hakkavad nad kasutama järjest rohkem. Lapse esimesed sõnad sarnanevad telegraafkõnega, mida võib kirjeldada kui tähenduslikku sõnade ühendust, mis on võimalikult lühike ja mille laps edastab teisele inimesele. Sellel perioodil kulub enamus lapse aega esemetega manipuleerimisele. Mäng koosneb
seisundeid ja sündmusi o Tähendus- iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust o Suhtlemine- keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda o Konstruktiivsus- keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide(tähed ja sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud o Reeglid- keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi · Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega o Häälikud ehk foneemid o Sõnad või sõnaosad(nt käändelõpud) o Laused o Jutustus, peatükk, raamat · Foneem- väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari); eri keelter erinev hulk foneeme. 15-85
aastate "noorte vihaste "kunstnike ja arhitektide endi loodud juba lagunema kippuvat bipolaarset müüti neist kui nõukogude võimu radikaalsetest vastastest. Lõputu peegeldamine Foucault'i põhiteemaks on võim ja võimudiskursus. Diskursus on Foucault' jaoks võimu teostamise vahend. Igas ühiskonnas on diskursuse tootmine võimuorganite poolt kontrollitud ja organiseeritud. Diskursiivne praktika sarnaneb grammatikaga keeles, mis võimaldab produtseerida teatavaid lausungeid ja mitte teisi. Nii on ka näiteks moraal kogum väärtusi ja reegleid, mille suruvad inimestele peale eri institutsioonid: perekond, kirik, haridussüsteem. ,,Me ei tea siiamaani, mis õieti on võim," ütleb Foucault (,,Intellektuaalid ja võim"). ,,Marx ja Freud ei suuda meid ilmselt piisavalt aidata, et õppida tundma seda salapärast nähtust, mis on ühtaegu nähtav ja nähtamatu, esil ja varjatud, kõikjale ulatuv, ja mida me nimetame võimuks."
vahenditest. Keel on kokkuleppelise tähendusega märkide süsteem, mis võimaldab meil edasi anda väga mitmekesiseid teateid ja neist aru saada. Keel on struktureeritud ja loov. Enne kui laps ütleb esimese sõna, oskab ta häälikuid ära tunda ja tema häälitsused muutuvad üha srnasemaks häälikutega, mida ta kuuleb. Ta kasutab suhtlemiseks zeste. Umbes üheaastane ütleb laps esimesi sõnu. Teise eluaasta teisel poolel hakkab ta ütlema kahesõnalisi lausungeid. Hoolimata suurtest erinevustest sõnavara ja grammatika omandamisel on 5-6 aastased lapsed keele suures osas omandanud. Mitmed teooriad on püüdnud seletada keele arengut. Mudeldamist, jäljendamist, harjutamist ja valikulist sarrustamist oluliseks pidavad teooriad ei ole enam eriti populaarsed. Uuemad teooriad rõhutavad suhtlemise ning hoidekeele osatähtsust ja lapse enda aktiivsust keele omandmisel. Keele puudumise keskkonnas kasvanud lastel on hilisem keele
puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed. Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava olendi, taime, aine, eseme annetamine kõrgemal seisvale olemisele- jumalale nt. Jaguneb astmeteks : 1) inimohver. Kallimad ohvrid. Idee väärtuslikust inimohvrist 2) asendusohver. Loomad, taimed, vääriskivid,metallid jne 3) sümboolne. Sümbolohver lõhnaained, lilled, toiduained 4) sümboli sümbol ohvriraha
1) osutamine keelemärgid tähistavad ümbritseva maailma asju, seisundeid, ja sündmusi; 2) tähendus iga süna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3) suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne: ta võimaldab suhelda; 4) konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (tähed, sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5) reeglid keeles on piirangu, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi. Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega. Kõige väiksemaks ühikuks keeles on häälikud ehk foneemid, millest moodustatakse sõnu või sõnaosi. Sõnad on lausete ehituskivideks. Lausetest võib panna kokku jutustuse või peatüki. Foneem on väikseim häälikuline ühik, mille poolet üks mõtestatud keelekatke saab teistest erineda.
nendega arvutusi ja tehteid. - Samasusseadus lause on alati iseendaga identne - Vasturääkivusseadus lause ei saa olla iseendaga vastuolus - Tõeväärtus alati kas tõene või väär. Saadakse, kui arvutatakse, mis propositsioon on lausungi taga, ja võrreldakse seda propositsiooni maailmas olevaga. Kuigi tõeväärtuse abil analüüsida on keeruline ja piiratud, on see täpsem, tõlge loogilisse keelde väldib tsirkulaarsust ja saab võrrelda lausungeid reaalses maailmas kehtiva olukorraga. - Tõetingimused - Arutlus argument, lausete hulk, kus üks on järeldus ja teised selle eeldusteks. Klassikaline loogika omased propositsiooni, eelduse ja järelduse olemasolu. Tautoloogia oma ehituse poolest õige lause (nt roos on roos). Formaalne keel lühemalt kirja pandud kui loomulik inimkeel, olles sellest lihtsam ja täpsem. See on metakeel, mille abil
veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. Grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Mida kõrgema järgu allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. On võimalik väljendada (peaaegu) mis tahes tähendusi. Semantika on seetõttu avatum kui fonoloogia, morfoloogia ja süntaks. Kõiki lausungeid ja lauseid võib käsitleda kui kompleksseid, loovalt produtseeritud sümboleid. Lausete lõputu arvu põhjustab muuhulgas mõnede süntaktiliste struktuuriüksuste rekursiivne iseloom. Reeglit saab rakendada korduvalt. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatuvus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, nt arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetud hiir,padi
Elliptilised lausungid Lumememme-lugu 2 Palli-lugu 1 Vanatädi-lugu 1 Tuvi-lugu 1 Vahendatud jutustused oli inforohkemad ja hargnenumad kui vahendamata jutustused Mõned lausungitest olid täpsustavad küsimused (Mis selle nimi oligi? Uurija: Mati. Laps: Mati tegu suule palli Ja siis...tüdluku nimi?). Jutustamisel kasutas laps keskmiselt 5- ja 6-sõnalisi lausungeid. Jutustamisel kasutas laps nii liit- kui ka lihtlausungeid, mis võisid olla elliptilised (Mati ku ... aitas püsti ja Kati ee ko ... kor ... korjas kõik toiduained). Peamiselt koosnesid nii iseseisvad jutustused kui ümberjutustused laiendatud lihtlausetest. Jutustustes kasutas tüdruk ka üksikuid põimlauseid (ühes vahendatud jutustuses), rindlauseid ja koondlauseid. Semantilise sidususe analüüs Laura jaoks oli raske mõtete järjestamine
vaid tuttavate inimestega suheldes. Laps võib kasutada sama sõna erineva info kandjana olenevalt kontekstist, häälekõrgusest ja žestidest. Sõnavara suureneb märgatavalt 3 või 4 kuud pärast esimeste sõnade kasutust, kuid pärast seda hakkab ta uusi sõna väga kiiresti omandama 18.ja 20.elukuu vahel suureneb lapse sõnavara 20 sõnast 200 sõnani. Umbes 18. Elukuul hakkab laps üksikutest sõnadest lausungeid moodustama. 24-27 kuune laps räägib kolme- ja neljasõnaliste lausetega.Paljud laused ei ole veel grammatiliselt veatud, kuid on selge, et laps kasutab kõnes süntaksi reegleid. 3-aastase kõne on üldiselt mõistetav täiskasvanutele ka väljaspool perekonda. Sõnavara sisaldab umbes 1000 sõna, lausungid on muutunud pikemaks ja keerulisemaks, laps suudab teatud piirangutega osaleda vestluses, kuigi teemakäsitlus toimub olevikus
oletatud mitmeid sotsiaalpshholoogilisi phjusi,miks see nii on,aga mina tahaksin elda:naised,rgakem!Meelis Oidsalu Koertepud arendab mdukalt srreaalseid pilte maaelust.Traktoritest,sigadest ja muust ruraalsest materjalist kujutuspiltides otsib Oidsalugi analoogiaid keele,taju ja argielu tasandite vahel,mis teinekord kenasti nnestub.Marko Kompus nitab end Surnud kuldnokkade mrgades esmaspevades taas vahutava tekstimasinana,kes paiskab andekalt nihkes kujundeid ja lausungeid vlja mda horisontaali ega loo nende vahelsgavamaid seoseid.Pean tunnistama,et Kopmust lugedes mtlen ma sageli,kui paljud luuletajad saaksid sealt ressursse ammutada,kogu aeda kihisevat latentust ra kasutada.Kaupo Meieli Eesti elulood on hea kingitus,mida kambakesi lugeda.Meiel mngib kibefraaside ja snadega teraselt ja lustakalt nagu koolipoiss,kes on avastanud keele eri tasandidja mitmethenduslikkuse. Lk 402-403 Hando Runneli Armukahi sisaldab lhikesi,suuremalt jaolt neljarealisi rahva-ja
jätab printsiibi puutumatuks. Ning see näitab, et Mill eksis oleta- des, nagu oleks võimalik selline olukord, mis mõne matemaatilise tõe ümber paiskaks. Loogika ja matemaatika printsiibid on univer- saalselt tõesed lihtsalt seepärast, et me ei lase neil iialgi olla midagi muud. Ja selle põhjenduseks on, et me ei saa neist loobuda endale vastu rääkimata, patustamata keele kasutamist valitsevate reeglite vastu ning seega oma lausungeid ennasttühistavateks muutmata. Teisisõnu, loogika ja matemaatika tõed on analüütilised proposit- sioonid või tautoloogiad. Seda öeldes me esitame väite, mis paistab äärmiselt vaieldavana, ning peame nüüd jätkama selle järelduste selgitamisega. Analüütilise propositsiooni ehk nagu tema seda kutsus, ot- sustuse kõige tuntuma definitsiooni andis Kant. Ta ütles2 , et analüütiline otsustus on selline, milles predikaat B kuulub sub- 2 Puhta mõistuse kriitika
· Küsimärkidest voor = arusaamatus ???? Mitteverbaalne tegevus: · kirjeldus mitteverbaalsest tegevusest (Jethe naerab närviliselt) · Emotikone ka välimuse jms mitteverbaalse osutamiseks: 8-) prillikandja · helide ja häälitsuste märkimine: aevastus: uähyou, oksendus: väkk Lausung: · Lausungid tavaliselt lühikesed (keskmiselt 3-5 sõna). Pikemad lausungid edastatakse tihti mitme teatena · Elliptilisi lauseid enam kui kõnes · Lausungeid lühendatakse, jättes vaid uue info osa · Harva suulise keele erikonstruktsioonid, nt sabalisandused: korrutab oma mantrat mingit haiget · Erinevused kõnest: jäetakse ära verbe seal, kus kõne seda ei tee ([mul on] ilgelt kiire) Vead ja parandused: · Jututoas suheldakse reaalajas, see toob kaasa vajaduse lühendada sõnumi vormistamise aega · Teksti enamasti ilmselt üle ei vaadata, st tegemist on spontaanse tekstiga
põhimärke sõnu, mida vajadusel veel juurde tekib või tekitatakse. Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. Uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. Grammatika morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Mida kõrgema järgu allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. On võimalik väljendada (peaaegu) mis tahes tähendusi. Semantika on seetõttu avatum kui fonoloogia, morfoloogia ja süntaks. Kõiki lausungeid ja lauseid võib käsitleda kui kompleksseid, loovalt produtseeritud sümboleid. Lausete lõputu arvu põhjustab muuhulgas mõnede süntaktiliste struktuuriüksuste rekursiivne iseloom. Reeglit saab rakendada korduvalt. Kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatuvus suurendavad keele tähendussüsteemi avatust. Need annavad võimaluse rakendada sõnade tähendusi üha uute juhtude kirjeldamiseks, nt arvutisõnavara tarbeks kasutusse võetud hiir,padi
5) reeglid (piirangud) - Foneem - väiksem häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda (nt veri ja vari). - Morfeemid - keele väiksemad tähenduslikkud ühikud (nt eba-sõbra-lik). - Süntaks - reeglite kogu, mille alusel moodustatakse keeles tähenduslikke fraase ja lauseid. - Diskursus - ühe või mitme inimese järjestikulisi suulisi või kirjalikke lausungeid. Keele arenguetapid: 3. elukuu - koogamine (крик, издавать звуки). 4. elukuu - lalisemine (болтовня). 6.-7. elukuu - häälemäng. 9. elukuu - kajakõne- ehk ehholaaliaperiood (imiteerib täiskasvanu kõnet). 10. elukuu - esimene sõna (ühesõnalise lausungite periood). 1,5 aastat - kahesõnalise lausungite periood. 2-2,5 aastat - keerulisemad lausungid (oskab vastata küsimustele). 3-4 aastat - üleleguleerimine (teeb vigu).
Neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lapse lalin aina emakeelsemaks, enne seda võib laps omandada mistahes keele. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanud kõnet. Esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul, kuid see on siiski erinev. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks. Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. 2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lausungeid. Laps oskab küsimustele vastata ja hakkab ise pidevalt ,,miks?" küsima. 3-4 aastase lapse jutus on sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel. Kahel esimesel eluaastal on laste keeleoskuses väga suured erinevused. Kolmeaastaselt hakkavad need erinevused vähenema ja 4-5 aastastel näivad need olevat kadunud. 9.3. Keele omandamise teooriad Õppimisteooria
▪ sõnade väljamõtlemine tüdrukud tihti poistest ekspressiivse väljenduse osas ees, seega vaja neile erinevaid norme ◦ poiste hulgas rohkem neid, kes hakkavad keskmisest varem rääkimisest aru saama, tüdrukute hulgas rohkem neid, kes hakkavad varem rääkima ◦ seletus: tüdrukud eelistavad mänge, kus räägitakse palju millal on tegu kõne arengu tõsisema aeglustumisega? ◦ Kui 2-a on alla 50 sõna, ei kasuta lausungeid, eriti halb, kui ei saa aru, millest räägitakse (väike passiivne sõnavara) ◦ kui laps langeb 10% kõige kehvema tulemustega laste alla, siis on halb, või 1 standardhälve võrra allpool kui teised mõõtmine ◦ testid nt Reynelli test (hea kõnest aru saamiseks, halvem eestlaste puhul ekspressiivse kõne mõõtmiseks; mänguasjakohver) ▪ küllalt efektiivsed ja kiired, aga ei välista isikuomadustest tulenevaid erinevusi nt
· Seotus · Tähenduslkkus · Tahtlikkus · Informatiivsus · Vastuvõtmine (kellelegi suunatus) · Seos kontekstiga (situatiivsus) · Seos teiste tekstidega (intertekstuaalsus) Me ei saa mõista teksti, mille kontekstist me midagi ei tea. Mille poolest teksti loomine erineb üldse teistest lingvistilistest tegevustest? Miks me loome tekste? Kommunikatiivsetele eesmärkidel me ei loo originaalset teksti, vaid kasutame juba üldiseid lausungeid. Tekst seevastu on aga alati unikaalne ja seeläbi on seda raske analüüsida. Tähistusfunktsiooni analüüsides võib lähtuda erinevatest protsessidest: - tegelikkuse representeerimine - suhete ja identiteetide konstrueerimine - keelelise esituse vormistamine Vastavalt tekstianalüüsis keskendutakse - esitatavale informatsioonile - osaliste nimetamisele - protsesside ja osaliste rollide analüüsile
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed
See on probleemiks. Armastus kust ma tean,et ma kedagi armastan. Vastavus tegelikkusele. KAS see, mis räägime on tõde või ei ole tõde. Kõneaktid inimtegevuses. ET mis funkid meil siis ikkagi on? Päritolu. kust keelsüsteem pärineb, ja selle mõju lapse arengule. Verifitseerimine - kas ültus ise on õige /vale oma struktuurilt/sisult Mis on siis ikkagi ühist kõikidel keeltel? Kas üldse on? Vist midagi ikka on. Nt foneemide süsteem(reaalsed häälikud), moodustame mingit moodi lausungeid. Milleri Uurimisprintsiibid 1) keeleüksuse tähendus ja füüsikalised tunnused ei ole üksüheses tähenduses. ET juba hääldame kõik veits teistmoodi + kirjuattud tähed ka on erinevad meil käekirjas. Kui ütlen sõna ,,tee", mis assotsiatsoon sul tekib? ET füüsikaliselt on sama asi tähistab mitut asja, semantiliselt on erinevad asjad need (tee, tee, tee,) 2) Eristatakse keeleüksuse tähendust ja esemelist vastavust. Nt nimetame teist presidenti Meri
lugejale. Lastekirjanduse eakohasusega arvestavat näilist lihtsust tõlgendatakse tihti kahjuks kui kunstilist primitiivsust, tegelikkuses on see aga väga nõudlik kirjutamisviis, millega sugugi igaüks hakkama ei saa. Vilepi jutud on enamasti adresseeritud väikelapsele, mis tähendab, et need tekstid on kirjutatud lihtsas keeles. Jutustaja isik neis tekstides on enamasti tagaplaanil, jättes lugejale mulje lapsjutustajast. Seega ei saa lapse ja täiskasvanud jutustaja lausungeid keeleliselt eristada. Tegelaskõne ja jutustaja kõne antakse edasi lapselikus keelekasutuses. Tegelane ja jutustaja kasutavad lapse aktiivset sõnavara. Lapselikke hoiakuid väljendades arvestab Vilep lapse suulise kõne arengutasemega. Toon näiteks 49 katke raamatust ,,Liisu liivaaugus" loost ,,Lugu sellest, kuidas Liisu sõjas sanitariks käis":
Keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi. • Tähendus – Kõik eri tähendused kokku on sõna mõisteruum ehk mõte. Iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust. • Suhtlemine - keel on inimestevaheline e. kommunikatiivne : ta võimaldab suhelda • Konstruktiivsus – keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud • reeglid - keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi. Keele hierarhiline ülesehitus • Foneemid e häälikud - väikseim häälikuline ühik, mille poolest üks mõtestatud keelekatke saab teisest erineda • Morfeemid – keele väikseimad tähenduslikud ühikud, koosnevad kindlas järjestuses olevatest foneemidest.
annaabi.ee 
