Latimeeria Latimeeria on India ookeanis elav ainus ürgse kehaehitusega vihtuimne, elav fossiil, kes avastati 1938. aastal Aafrika kaguranniku merest. Selle ürgse kala fossiile leidub laialdaselt, kuid elavaid isendeid on püütud üksnes Komoori saarte vetest Aafrika idaranniku lähedal. Latimeerial on neli suurt uime, mistõttu tema lähisugulasi on peetud ka kõigi neljajalgsete loomade eellaseks. Devoni ajastul 400 miljonit aastat tagasi elas maailma madalates ookeanides grupp
Elavad fossiilid Koostas: Christin Soots TTÜ TK Kes on elav fossiil? Taime-või loomaliik Esineb nii fossiili kui elusorganismina tänapäeval Geoloogilise aja jooksul on vähe muutunud Tuntuimad on hõlmikpuu ja latimeeria Jaapani ämblikkrabi ehk Macrocheira kaempferi Elab u 100 aastaseks kõigesööja jäsemete pikkus võib olla u 3,65m Elab mere põhjas Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu Kasutatakse haljastuses alleepuuna- eriti Ameerikas, Hiinas on traditsiooniline toit, Kasvab ka Eestis- põhjapoolseim suurim Tallinnas, mille tüve P=164 cm, H=13 m
mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Stabiliseeriv valik on loodusliku valiku kõige laialdasemalt levinud vorm looduses. Elavateks fossiilideks nimatatakse taime või loomaliiki, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Näiteks hõlmikpuu, latimeeria ja Jaapani hiidkrabi. Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid
Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, haigustele vastupidavus, suurem viljakus). Loodusliku valiku vormid: Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. · Kõrvaldatakse erandid. · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria). Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. · Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad.
organism (Ediacaran biota)vetikad. Esimesed käsnade spiikulate ( ränist nõelakesed) kivistised 540 miljonit aastat tagasi tekkis osoonikiht, mis takistab UV-kiirte levikut ja võimaldab Maa koloniseerimise liikide poolt 530 aastat tagasi esimesed teadaolevad jäljed loomade liikumisest maal 480 miljonit aastat tagasi esimesed lõuatud (Agnatha) on primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik (Latimeeria?) 475 miljonit aastat tagasi esimesed taimed liiguvad elama maismaale ( esimesteks rohevetikad ja seened) 440-410 miljonit aastat tagasi sammaltaimede ilmumine. Ürgraikad (Psilophytopsida) olid lihtsaima ehitusega eoselised soontaimede hulka kuuluvad maismaataimed Kõhrkalad on vee-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast 363 miljonit aastat tagasi putukad maismaal ja varsti ka taevas, haid jahivad
Suguline valik välistab tihti ka ristumise võõra liigi isenditega. Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv ehk välistav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtel i selt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria). 2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid. Tööstuslik melanism T umedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud
organismide poolt, evolutsiooni kiirus kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sugulisel paljunemisel on tõenäosus uute tunnuste tekkimiseks, mis osutuvad loodusliku valiku seisukohast kasulikuks oluliselt suurem, looduslik valik stabiliseeriv (kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid, äärmuslike näitajatega isendeid vähe, pikka aega muutumatuna püsinud liigid,stabiilne keskkond, latimeeria, hõlmikpuu), suunav (suureneb keskmisest teatud suunas erinevate isendite arv, elutingimuste kindla suunaline muutumine, tumedavärviliste putukate levik tööstus piirkondades, tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine), lõhestav (erinevad elutingimused populatsiooni levikualas, kerkib esile kaks või enam keskmisest erinevat tunnuste rühma, antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine), selgroogsete
isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) EVOLUTSIOONI TÕENDID - SELGITUS (NÄITED), JOONISED - ÜRGLIND, HOMOLOOGSED JA ANALOOGSED ELUNDID, MANDUNUD ELUNDID, BIOGENEETILINE REEGEL 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade (dinosaurused) kui ka tänapäeval elavate loomade (linnud) tunnuseid - roomajad: hambad ja saba, linnud: sulestik ja varvaste asend 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus - Põlvnemine ühest eellasest
IV Ch. Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1. elu on tekkinud isetärkamise teel 2. muutlikkus on pärilik ja mittepärilik 3. elusas looduses toimub olelusvõitlus (konkurents) 4. kehtib looduslik valik 5. liigiteke- materiaalsed tõendid VI Evolutsiooni tõendid 1. paleontoloogilised- kivistised, jäljendid, orgaanilise tekkega kivimid(lubjakivi, kivisüsi), evolutsioonilised vahevormid ( ürglind, latimeeria, kopskala) 2. feneetilised- kõik elusolendid on üles ehitatud rakkudest, taimedel on ühtne ehitusplaan, on homoloogilised elundid(imetajate esijäsemed), on mandunud elundid e.rudimendid e. vestiigiumid (inimesel-saba, kihvad, tarkuse hambad, 3. silmalaug) embrüonaalse arengu sarnasused(viljastumine, biogeneetiline reegel) 3. embrüoloogilised- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning
Märkige tabelisse sobivad tähed. 3p A- Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid. B- Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. C- Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine. D- Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks. E- Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuud. F- Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 17. Reasta süstemaatilised ühikud loogilisse järjekorda. 3p Klass, liik, perekond, hõimkond, selts, sugukond riik 18. Nimeta kolm näidet, miks vajavad imetajate rakud vett. ........................................................
· Liikide vahelised erinevused · Olukord, kus need erinevused saaksid realiseerida (jääkaru, pruun karu) · Stabiliseeriv valik 1) kõrvaldatakse mutandid 2) viib optimaalse genofondi säilimisele 3) Kinnistab, kaitseb väljakujunenud kohastumisi 4) Viib täislikumale kohastumisele 5) Säilivad organimid, kes vähem sõltuvad keskkkonnast, Näide: Latimeeria(kala), hõlmikpuu, sipelgad · Suunav valik 1)Org-d satuvad uude keskkonda 2)Keskk. Tingimused muutuvad-> ümberkohastumine 3)Ümber kohastumine -> viib liikide täiuslikumale kehastumisele · Lõhestav valik 1) kujuneb 2 äärmuslikku fenotüüpi 2) viib uue liigi eristumiseni algses Organismi kohastumine Looduslik valik
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib, säinas, noorena eriti raskesti eristatavad? Näiteks ka akvaaariumikalade probleem vaadake neid vorme, mis neist on erinevad
· liigikaaslased (konkurents) · teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiksus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) · Vormid: · Stabiliseeriv valik - keskkonnatingimused on üsna püsivad · Kõrvaldatakse erandid · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine · Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - nt. hõlmikpuu ja latimeeria (kala) · Suunav valik - elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda · Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine · Liik muutub kindlas suunas · Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades, tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. · Lõhestav valik - levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine Olelusvõitlus
nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Olelusvõitlus, stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik. 19. Kirjelda lühidalt loodusliku valiku kolme vormi: stabiliseerivat valikut, suunavat valikut, lõhestavat valikut. Too iga vormi kohta näide! Stabiliseeriv valik - ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Funktisoonid nagu valgusüntees ja glükolüüs. Liigid, mille tunnused pole muutunud: latimeeria ja hõlmikpuu. Suunav valik - see seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemisel. Kala uimedest arenesid maismaaselgroogsete jäsemed. Kase hedrivaksik (ühed tumedad teised heledad inimese tegevuse tõttu) Lõhestav valik - seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Mardikad 22. Mis on kohastumine ehk adaptsioon? On populatsiooni ja liigi isendite ühised pärilikud
Eksamile pääsemiseks peab olema tehtud - kaks mikroskoobi praktikumi - kontrolltöö - Järvselja praktikum JÄRELPRAX 15.veebr kell 10.15 19.veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus
Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel. 25. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Geoloogilise aja jooksul on elavad fossiilid väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria. 26. Neandertaallased elasid umbes 30000-150000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid- piklik näokuju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 kuupsentimeetrit. Nad elasid jääaja algupoolel. Kasv oli üsna väike( 155-165 cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina. Tark inimene ilmus maale umbes 300000- 400000 aastat tagasi. Maa kõrgeima arenemistasemega organism,
Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravaimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levialas on erinevate elutingimuste piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks 20. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 21.Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 22. Selgita kohastumuste suhtelisust.
kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). 5. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis on aja jooksul väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossiilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria 6. Mis on kohastumused, too näiteid? Kohastumus on populatsiooni või liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes. 7. Selgita kohastumuste suhtelisust. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi 8. Selgita liigi mõistet Liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 9
tunnustega isendite tunnustega eelispaljunemine *KK-a tingimused suhteliselt eelispaljunemine. *levila jaotub elutingimustelt püsivad (liik säilib muutumatuna) *leiab aste elutingimuste erinevateks piirkondadeks. *Põlvkondade vältel kordub kindlasuunaline muutumine või *toimub geneetiline sarnane geenifond pop asub uude keskkonda. mitmekesistumine (liigi sees NT (hõlmikpuu, latimeeria) * suunav valik on suurema osa evo eristuvad alampopulatsioonid, muutuste põhjuseks, viib pikema aja vältel võib tekkida uus kohastumusele uute tingimustega liik) NT (läänemere räim kevad- NT ??? ja sügisräim) 4) Mikroevolutsioon Makroevolutsioon
sabauim. Silmud on tänapäevased lõuatud kalad- sõõrsuud Kõhrkalad said alguse 400 miljonit aastat tagasi. Neil oli kõhrest luustik, lõualuu ning hambakesetaolised soomused. Soontaimed- organitega taimed (varred). Tekkisid 440-410 miljonit aastat tagasi (veest maismaale). Ürgraikad- sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega (puudusid lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid). Vihtuimne kala on kalade ja kahepaiksete vaheline üleminekuvorm. Tänapäeval on nendest alles nt. latimeeria. Kopskalad- ka üks vahevormidest Karboni ajastul levisid hiiglaslikud eostaimed (360- 280 miljonit aastat tagasi). Mõned olid 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga. Hiiglaslikud eostaimed surid välja permi ajastul, sest nad on tugevasti sõltuvad veest (permi ajastul muutus kliima kuivaks). Karboni ajastul tekkisid esimesed lendajad- kiilid. Palmlehikud- käbide ja seemnetega taimed. Ei ole palmi sugulane. Esimesed paljasseemnetaimed- käbide sees on seemned.
elukeskkonda. Eelispaljunevad keskkonna suhtes kasulike omadustega isendid. Liik muutub kindlas suunas. Nt bakterid, mis muutuvad ravimi suhtes immuunseks. Lõhestav valik toimub, kui levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad või kui osa liigist rändab teise keskkonda. Soosib äärmuslikke isendeid. Elavad fossiilid on väga pikka aega muutumatuna püsinud organismid. Nt latimeeria, hõlmikpuu Tööstuslik melanism on tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonnas. Tahmunud ouutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Kohastumine on loodusliku valiku tagajärjel tekkinud muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuurid. Nt mesilaste mürgiastel oma peamiste vaenlaste, roomajate (konnade) ründamiseks; ujupõis kaladel; varje- ja hoiatusvärvused; mimikri ehk organismi tunnuste sarnanemine teise liigiga
geneetilisteset ja elutingimuste iseärasustest. Looduslik valik - soodsate tunnustega isendite eelistamine keskkonna poolt Looduslik Mis tingimustes Keda eelistatakse, Näited Joonis valiku valik toimub? mis tunnustega? vormid Stabiliseeriv Püsivad, (ammu) väljasurnud Elusad fossiilid: vähemuutuvad tunnustega isendeid. hõlmikpuud, keskkonna Kui sa ei sobi, latimeeria, tingimused. hakatakse sind odasaba, Olulisemad kõrvaldama (äärmusi sõnajalad, protsessid kõrvaldatakse). alligaator (fotosüntees, Säilitab liigid, rakuhingamine, kohastumused valgusüntees jm) süvenevad. Vahest säilivad, sest säilib pärilik haigus põhilises osas on seetõttu, et temas on
muutumatutena püsinud vastupidavad vormid. tütarliikideks. organisme on hakatud Lõhestava valiku puhul on liigi nimetama "elavateks Suunav valik viib uute kohastumuste, levila kas väga suur või tekib fossiilideks" - näiteks liikide ja organismitüüpide tekkeni: geograafiline isolatsioon hõlmikpuu ja latimeeria). Aju täiustumine selgroogsetel. Näiteks rasside nahavärv. Tööstuslik melanism Lõhestava valiku võivad Tumedavärviliste putukate levik põhjustada ka sesoonsed tööstuspiirkondades. Tahmunud muutused. puutüvedel paistavad nad lindudele Kevad- ja sügisräim.
väga pika aja vältel. osas, kus tempo on (algselt liigisisesed Teatud tunnuste määratud põlvkondade struktuurid, hiljem koondumine mingi vaheldumise kiiruse ja võivad tekkida uued keskmise näidu valiku survega. liigid) lähedusse Näide Elavad fossiilid Resistentsuse Harilik emajuur nagu latimeeria, kujunemine, tööstuslik (looduslikel niitudel ühe hõlmikpuu. melanism putukatel, vormina, perioodiliselt Ülduniversaalsed Galapagose vindid niidetavatel aladel 2 protsessid nagu (kohastumused vastavalt vormi. Läänemere räim valgu süntees. elupaigale) jaguneb: kevadräim ja Ülduniversaalsed sügisräim. rakustruktuurid
vastassugupoolele omaste tunnuste järgi. Välistab ristumise võõra liigi isendiga. Looduslik valik avaldub kolmel viisil: 1) stabiliseeriv valik e. Säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Peamine tähendus seisneb populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises. Seda peetakse peamiseks valikuvormiks kõigis liikides. Hoiab populatsiooni isendeid ühetaolistena. Stabiliseeriva valiku näited: latimeeria ja hõlmikpuu 2) suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. See valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutmisekorral või kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku kaudu arenesid kalauimedest maismaaselgroogsetele jäsemed ja vastupidi. 3) lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Saab toimuda juhul kui populatsiooni asuala jaotub
tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). 3. Miks jõuti evolutsiooniteooria väljatöötamiseni alles 19. Sajandil, kuigi ideed liikide muutumise kohta olid olemas juba antiikajal ? Survestati peale autoriteetide ja kristlike arusaame 4. Keda nim. elavatesks fossiilideks +näited. Elavad fossiilid – tänapäevased organismid, kes muutumatuna eksisteerinud väga pikka aja vältel (hõlmikpuu, latimeeria) 5. Nimeta evolutsioonitõendeid (6)+näited iga tõendi juurde. Paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Tõendeid leitakse maakoores, eelkõige settekivimites. Väljasurnud organismide ehituse (anatoomia) võrdlus praegu elavate organismidega. Võrreldakse organismide siseehitust. Organismide lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia): kõrgemate organismide loodete arengus korduvad mõned madalamate organismide loodete arengujärgud
- Toimib looduslik valik - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) Evolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - ülemineku faas (vahevorm) Ürglinnud elasid umbes 150 milj. a. tagasi 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus - Põlvnemine ühest eellasest - Homoloogilised elundid - Sarnase ehitusega elundid, aga ülesanne võib olla erinev, nt. selgroogsete jäseme ehitus
ja sügisräimeks. Kuna räim koeb temperatuuril kuni 18 C, siis suvine soe vesi katkestaks kudemise. Nii on varase ja hilise kudemiskalduvusega räimede ristumine piiratud. Stabiliseeriv valik — stabiliseeriv hek säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Tavaliselt mõistetakse seda valikut kui keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemist suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Näiteks võib tuua organisme, mis on väga pikka aega muutumatutena püsinud, nt latimeeria. 23. Mis on kohastumus, kohanemine ja kohastumine? Too nende kohta näiteid. Kohastumusteks nimetatakse populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Nt lindudel tiibade areng ja suled, kõrbetaimedel on kohastumus kuumuse talumiseks. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires
• liik muutub e e kindlas suunas Näited • Aju täiustumine • rasside • “Elusad selgroogsetel. nahavärv fossiilid”: • Jäsemete teke ja • sesoonsed hõlmikpuu ka nende muutused- • latimeeria ja taandarenemine (Kevad- ja odasaba sügisräim. Võilillede õitsemine juunis ja augustis) 7. Kohastumine (pärilik)– pöördumatu, organismi ehituse ja taltluse pärilik muutumine. Popul
· liik muutub e e kindlas suunas Näited · Aju täiustumine · rasside · "Elusad selgroogsetel. nahavärv fossiilid": · Jäsemete teke ja · sesoonsed hõlmikpuu ka nende muutused- · latimeeria ja taandarenemine (Kevad- ja odasaba sügisräim. Võilillede õitsemine juunis ja augustis) 7. Kohastumine (pärilik) pöördumatu, organismi ehituse ja taltluse pärilik muutumine. Popul
7. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut.Kirjuta igale näitele loodusliku valiku vormi nimi! a) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid – stabiliseeriv ehk säilitav valik b) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonades – suunav valik c) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine – lõhestav valik d) Algselt ühe liigi lahknemine mitmeks liigiks – lõhestav valik e) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu – stabiliseeriv valik f) Antibiootikumide suhtes vastupidava bakteri kujunemine – suunav valik g) suureneb fenotüübiline muutlikkus- lõhestav valik h) toimub mitmekesiste tingimustega keskkonnas- stabiliseeriv valik 8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5) Maal puudus mullakiht Rahutu maakoor, rohkelt vulkaanipurskeid Maa kaetud madalaveeliste soojade meredega
Eelis: N.ö. keskmistel isenditel Kõrvalekalletega isenditel, keskmised elimineeritakse Muutus: Äärmused elimineeritakse Viib geeni- ja feenifondi suhteliselt kiirele muutusele kindlas suunas Näide: Elavad fossiilid (hõlmikpuu, latimeeria, Galapagose saarestiku vindid. hateeria) Tööstuslik melanism kase- kedrikvaksikul Vorm: Diferentseeriv valik Tasakaalustav valik Keskkond: Toimib, kas perioodiliselt muutuvas või Toimib keskkonnas, kus eri kindlas mustrilises genotüüpidel on erinev
Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravaimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levialas on erinevate elutingimuste piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. 35) Mis on "elav fossiil", too näiteid. Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 36) Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 37) Selgita kohastumuste suhtelisust.
pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Võrdlus koertega. Süsteem peaks peegeldama kalade evolutsiooni ehk fülogeneetilisi sugulussuhteid st
viisil: 1. Stabiliseeriv e säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Mutatsioonide kõrvaldamine; mutatsioonide toetamine, mis aitavad tunnuseid muutuvates tingimustes stabiliseerida. Seega liigi populatsioonide geneetiline struktuur võib muutuda, aga kohustumuslikud tunnused säilivad. Kunagi väljaarenenud struktuurid säilivad eriliste muutusteta. Liigiliste tunnuste suhteline püsivus (latimeeria, hõlmikpuu). Hoiab isendid genotüübiliselt ja fenotüübiliselt ühetaolisena. Kui isendile toimivad vastassuunalised valikutegurid, mille tõttu säilib 2 või enam alleeli, kujuneb püsiv mitmekesisus. 2. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus jne). Toimub
jooksul suureks kabjaliseks. - Fossiilidel võib olla välja surnud loomade kui ka tänapäeval elavate loomade tunnuseid nt ürglind dinosauruste ja lindude tunnused (hambad, saba, sulestik, varvaste asend) Elavad fossiilid? - Organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pikka aega samasuguseid fossiile on leitud väga vanadest kivimkihitidest - Nendel liikidel pole elavaid väga lähedasi sugulasliike - Latimeeria suguluses roomajate, imetajate ja kiiruimsete kaladega - Hõlmikpuu paljasseemnetaim ilma okasteta, sugulasliigid surid välja dinosauruste ajal Muud evolutsioonitõendid - Võrdlev anatoomia uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust: *mida sarnasem anatoomia, seda lähedasem sugulusaste ja seda hiljutisem nende ühine esivanem (Nt: elevant ja mammut) - Homoloogilised elundid sarnase ehitusega, kuid erineva ülesandega,
kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven. Eestis on 7 kalaliiki looduskaitse all. II kategooria säga, tõugjas III kategooria atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas KLASS KOPSKALAD Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren KLASS VIHTUIMSED Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala Suurimate vihtuimsete kalade pikkus ei ületanud ühte meetrit. Vihtuimsete kalade tähtsus evolutsioonis on väga suur, sest ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed. KLASS KAHEPAIKSED Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega Sarnasused kaladega: “külmaverelised"
14 INIMESE EVOLUTSIOONI MÕJUTANUD TEGURID: Looduslik valik, pärilik muutlikkus, geenisiire, geenitriiv INIMESE EVOLUTSIOONI PEAMISED SUUNAD: suuraju edasine areng, sotsiaalsuse kasv, suund ühtlustumisele. LOODUSLIKU VALIKU 3 VORMI: Stabiliseeriv (säilitav) valik: kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. N: latimeeria, hõlmikpuu Suunav valik: tavalisest mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. N: tumedate putukate levik tööstuspiirkonnas. Lõhestav valik: seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. (ühe liigi lahknemine kaheks) ELUSLOODUSE 6 RIIKI: Bakterid. Arhed. Eukarüoodid: protistid, seened, taimed, loomad. INIMESE EVOLUTSIOON. Inimese tekkeni viinud evolutsiooniharu lahknes umbes 7-5 miljonit aastat tagasi puieahvidest
Sgk lestlased silmad paremal küljel N. lest, hiidlest Sgk romblased silmad vasakul küljel N. kammeljas 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised N. kerakala, siilikkala, kuukala 16.3.5. Klass: kopskalad (Dipnoi) Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren 16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii) Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala 16.3.7. Klass Kahepaiksed (Amphibia) Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks, lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega. Sarnasused kaladega: "külmaverelised", südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kuse- kui ka
.............. 10.6. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut. Tabelisse märkige sobivad tähed. 3 punkti A) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid. B) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. C) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine. D) Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks. E) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu. F) Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 58 10.7. Joonisel on kujutatud loodusliku valiku vorme. Märkige punktiirile nende nimetused
........................................................................................................... 10.6. Kõik järgmised näited iseloomustavad looduslikku valikut. Tabelisse märkige sobivad tähed. 3 punkti A) Kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid. B) Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. C) Tumeda ja heledanahaliste inimrasside kujunemine. D) Algselt ühtse liigi lahknemine mitmeks liigiks. E) Pikka aega muutumatuna püsinud liigid, näiteks latimeeria ja hõlmikpuu. F) Antibiootikumide suhtes vastupidavate bakterite kujunemine. Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 59 10.7. Joonisel on kujutatud loodusliku valiku vorme. Märkige punktiirile nende nimetused. Katkendjoonega on kujutatud tunnuse varieeruvus enne valiku toimimist. 3 punkti 10.8. Joonisel on kujutatud ühe teoliigi kaks värvusvariatsiooni. 1 punkt Tabelis on andmed nende leidumise kohta ühe piirkonna erinevates elupaikades.
pesitsemise pindalad. Rändtirtsud pesitsevad ühes kohas ja levivad pruunidele aladele (joonis slaidil). · Endemism endeem - väikese areaaliga liik o Neoendeemid (endeemid kitsas mõttes) liik on tekkinud hiljuti, pole veel jõudnud laiali levida o Reliktid kunagi on omanud laia areaali, aga siis pole elukord enam tänapäevasele olukorrale sobinud (nt latimeeria) areaalist on järgi jäänud väikene osake. Eesti tuntuim endeem Saaremaa robirohi (leidub ainult Saaremaal) · Endemismi vastand kosmopolitaansus areaalid, mis on väga suured liik laialt levinud nt inimene (+ inimesega kaasnevad organismid parasiidid jne). Vaalad, tiirud, pilliroog, (üldiselt veega seotud organismid).
lihaste, luude ja sidekoe moodustumisele 82. Mis on seljakeelik ja seljakeeliku mesodermi funktsioonid, mis sellest saab imetajatel? Seljakeelik e notokord on embrüonaalne keskstruktuur, mis on iseloomulik kõigile keelikloomadele Süstikkaladel ja silmudel on seljakeelik telgorganiks ka täiskasvanud isenditel (selgroog puudub). Mantelloomadel esineb seljakeelik vaid vastsetel. Lõuna-Aafrikast leiti esimesena latimeeria, mis sai nime selle nö teadusele esimesena esitlenud naise Latimer järgi. Latimeerial ja tuuradel ka seljakeelik post-embrüonaalselt. Kõrgematel selgroogsetel loomadel on seljakeelik ajutine embrüonaalne organ, kui hakkab moodustuma selgroog, jääb seljakeelik selgroo vahediskide koosseisu (Nucleus pulposus). Seljakeelik toimib embrüo aksiaalskeletina kuni õiged tugistruktuurid moodustuvad (kui seljakeelik ei formeeru korrektselt ei ole võimeline embrüo pikenema).
Taimedel muundunud võsud nt maa-alused muundunud võsud- risoom, mugul, kukerpuul muundunud lühivõrsetest astlad. Analoogilised elundid- einrv päritolu ja ehitus, kuid funktsioon on sama. Taimedel torkiv kaitsefunktsioon, mida täidavad kas pindmiste rakkude väljakasvud (roos, vaarikas) või muundunud lehed (kaktus). Loomadel: putukatiivad ja linnutiivad. Elavad fossiilid- liigid, kes evolutsioonilise loogika põhjal oleksid pidanud ammu olema välja surnud, latimeeria (vihtuimne kala) 2 populatsiooni Indoneesias ja Madagaskaril, hõlmik puu. Atavismid- tunnused, mis eksisteerisid ammustel esivanematel ning mis ootamatute geenihäirete tõttu on taasajal uuesti avaldunud. 1. Üleni karvane inimene, 2. Mitme piimanäärmaga inimene, 3. Sabaga inimene, 4. Püstise kehahoiuta inimene- liiguvad neljakäpakil. Mandunud elundid/vestiigium - organid, mis on olemas nii nüüdisaegsetel inimestel kui
annaabi.ee 
