Louis Sachar 6.b klass Elust Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik Sachar sündis New Yorgis ja on praegu 64 aastat vana Oma esimese lastele mõeldud jutu kirjutas ta keskkoolis Praegu elab ta koos oma pere ja koertega Texases, Austinis ning pühendub lasteraamatute kirjutamisele Huvitavad faktid Louis Sachari raamat ,,Augud" on pälvinud kaks mainekat kirjandusauhinda Louis Sachar on kirjutanud üle kolmekümne lasteraamatu Tema kõige uuem raamat on ,,Fuzzy Mud" Louis Sachari raamatuid Louis Sachar Tänan kuulamast!
Järvi on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X Riigikogu liige ning on XI Riigikogu liige. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkond Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis ("Kõige suurem sõber"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesari "Onu Raivo Rännakud"). Autasud Valgetähe teenetemärgi medal, 2001
noorsooromaanivõistlusel ("Maarjamäe kägu") 2008 – 2. koht kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liiseli võti") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva lastejutuvõistlusel ("Väike kuninganna") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Mustlasplikad") 2008 – Tallinna Keskraamatukogus 2007. aastal enim laenutatud lasteraamatu autor ("Peaaegu Tuhkatriinu") 2010 – 2. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Sefiirist loss") 2010 – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liblikasonaat") Kastutatud kirjandus * Pilt Ketlinist http://pr.pohjarannik.ee/?p=1041 * Pilt „Sefiirist loss“ http:// meeldiblugeda.blogspot.com/2013/02/sefiirist-loss-ketlin-priilinn.html * Pilt „Igavesti sõbrad“ http://www.apollo
1979. aastal. Läbi aegade on ta töötanud saatejuhina neljas saates: ETV-s ''Laupäeva õhtu koos isaga'', ''Kõige suurem sõber'', ''Jutupliiats'' ja Kanal 2-s ''Onu Raivo jutupliiats''. Kõige rohkem tuntust ongi ta kogunud saatest ''Onu Raivo jutupliiats'', tänu sellele on ta hüüdnimeks kujunenud Onu Raivo. Tema saade oli suur lastelemmik, ta joonistas terve muinasjutu ühele paberile ise samal ajal lugu jutustades. Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, neist tuntuim ''Kurjam ja Nurjam''. Ka Leopold on tema joonistatud. Alates 1998. aastast on ta tegutsenud ka poliitikas. Esialgu erakonnas Mõõdukas, aastast 2002 Reformierakonnas. 2003. aastal sai ta Riigikogu liikmeks. Tal on ka poeg, eelmisest abielust. Temast jäi maha abikaasa Tatjana Järvi. Raivo suri 2012. aasta 17.juunil peale pikka ja rasket haigust verevähki. Ta ise oma haigusest avalikkusele ei rääkinud. Oma lühikese elu jooksul väljastati talle 2001
tont, munevad sokid, loll jope ja merervlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vhimatki vimalust lasteraamatusse pseda. Nd on nad lpuks kohal! Kik Kivirhki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas Theke ja plvinud laste heakskiidu ning kurjade tdikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, vib tema pilte vaatama jdagi. Nii tleb lasteraamatu Kaka ja kevad tutvustus raamatu tagakaanel. See sissejuhatav tekst avab testi vga hsti nhtuse, millest kohe juttu hakkab olema. Normaalsus ja ebanormaalsus, reaalsus ja ettekujutus, vajalikkus ja mttetus vi hoopis vim. Asjade vim inimeste le? Vimu avaldumine kohtades kus poleks selle pealegi tulnud? Kik lasteraamatus viitab sellele, et Kivirhki looming on astunud vastu hiskonnas kehtivate tavade vastu, ritades lhkuda siin kehtivaid
14. Kus on sündinud Hiiumaal elav tuntud Eesti luuletaja 9. Kust on pärit Tahkuna legendid kirjutanud Eesti Ave Alavainu? luuletaja Debora Vaarandi vanavanemad? 11. Kirjanik, kes sai 2017.aastal teose "Taevast sajab kõikseaeg kive" eest Jaan Krossi kirjandusauhinna. 13. Mis on Hiiumaalt pärit noore kirjaniku Susanna Veevo esimese lasteraamatu pealkiri? 15. Mis on 1927.aastal ilmunud Marie Underi ühiskondlikke vahekordi eritleva luulekogu pealkiri? 16. Luulekogude "Poeesia valgel taustal" ja "Sõstramesi" autor (kirjanikunimega).
Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Ta on saanud palju auhindu oma raamatute ja teoste eest. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. Näide Leelo Tungla luuletusest : Õhtuvalgus Õhtu valgus pehme, imeline. Metsad meenutavad oma nime. Sambla sees on lapsesängi soojus-
"Krants kuuse all", "Tuhkatriinu" "Hunt ja seitse kitsetalle" "Luiged, mu vennad!" "Põhjaneitsi", "Nukitsamees" "Juku" "Imelaps" Proosaraamatud Varesele valu(2002) Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) Väike draakon ja päkapilud(2005) Hernetont Ernestiine(2005) Koer tunneb koera(2006) Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E. Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Muhvi auhind 2008 Harjumaa kultuuripärl Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. L. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene keelde. Täname kuulamast! J
• Sündis Tartus 15. veebruaril 1928 • Varjunime Eno Sammalhabe Haridustee • Õppis Tallinna jaTartu koolis ,Tallinna Õpetajate Seminaris • 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töö • Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus • 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana • hiljem vabakutseline kirjanik Looming • Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid • Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu • Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa)
Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitrallide sari, mis pajatab inimlike omadustega fantaasiamehikestest Muhvist,
Illustratsioon aitab sul luua raamatu tegevusest kujutelma. Väikesed lapsed, kes ei oska veel lugeda, kuulavad juttu ja vaatavad parema meelega huvitavaid pilte kui proovivad teksti kallal pusida. Illustratsioon aitab teksti paremini mõista. Kui ei oleks illustratsioone võiks mõni asi jääda mõnikord arusaamatuks ning samuti jääks kogu raamat tühjaks ja igavaks. Illustratsioonid muudavad raamatu kutsuvamaks ning atraktiivsemaks. 3.Lasteraamatu illustratsioon peab kutsuma lugema. Tähtsad on värvid, mis ei pea olema kirkad ja eredad, kuid peavad sobima antud tekstiga. Lasteraamatu illustratsioon peab olema täis pisikesi, huvitavaid detaile nii, et iga kord uuesti illustratsiooni vaadates, avastab laps sealt uue eseme või tegelase. Illustratsioon ei tohiks olla liiga sügavmõtteline, sest laps ei pruugi näha varjatud mõtet. Heas illustratsioonis ei pea olema kõik tõetruu, nt. eluta asjad elavad, mingid esemed on üleelusuurused
keerulisemat muusikat, kui massidele tehtud lihtsat ja kerget muusikat. Samas võib sama inimene olla vähem arenenud ja haritud näitekunsti valdkonnas ja ta on sellel alal ebapädev. Näiteid minu vaadete kohta saab tuua ka keelevaldkonnast. Keeleõpet alustades õpitakse tähti ja lihtsamaid sõnu. Kui algajale keelepraktiseerijale anda ette keerukas ja raske lause, siis ei saa ta sellest lausest midagi aru. Sama näide töötab ka vastupidiselt. Keelespetsialistile ei paku pinget lasteraamatu lugemine. Täpselt samuti on ka kunstiga. Kahjuks pean tunnistama, et massimuusikat saab võrrelda lasteraamatuga. Ma ei oska kommenteerida, kas see skeem töötab ka muude kultuurisuundade puhul, sest tunnen ennast kõige kindlamini muusikas. Aga kaldun arvama, et see võib nii olla küll. Suureks mõjutajaks on kindlasti ka keskkond ja geneetilised omadused. Oleks huvitav teada saada, miks Kunda noored eelistavad massikultuur. Kas mõjutajaks võivad olla sõbrad?
"Hommikueine Tiffany juures" (Truman Capote; 2002; Rakvere teater) "Päeva lõpus" (Urmas Lennuk; 2008; Rakvere Teater) "Jäneste kirik" (Andry Ervald; 2009; Rakvere teater) "Vargamäe varjus" (Urmas Lennuk; 2010; Albu valla teatriprojekt) "Tappa laulurästast" (Harper Lee ja Urmas Lennuk; 2012; Tartu Sadamateater) "Vanaema õunapuu otsas" (Rakvere teater) Mira Lobe lasteraamatu "Vanaema õunapuu otsas" dramatiseeris Peeter Raudsepp ja muusika kirjutas teatri reklaamijuht Peep Pihlak. "Vanaema õunapuu otsas" on lugu poiss Andist, kes tunneb puudust vanaemast. Poiss loob endale kujutlustes vanaema, kellega koos satub ta põnevatesse sündmustesse, kuni nende majja kolib sümpaatne vanaproua, kellest saab Andile peaaegu päris vanaema. Huvitavat Tal on elukaaslase Liisa Aibeliga. Tal on tütar Kadi- Leen.
5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine Kõige otsesema seose kirjandus- ja majandussüsteemi vahel loovad kirjastused, kes on raamatuturu olulisemad reguleerijad. Kirjastajad ei lähtu oma tegevuses mitte niivõrd rahvusaate elluviimisest või pedagoogilis-kultuurilistest eesmärkidest, kuivõrd kasumi teenimisest. (Tarrend 2005: 31). Kirjastajate soovimatuse tõttu avaldamisriske võtta hääbus omamaise lasteraamatu väljaandmine pea olematuks. Tekkinud tühikut omamaise kirjanduse väljaandmisel hakkas täitma tõlkekirjandus. Tõlge võib omanda kirjandussüsteemis juhtpositsiooni ja võib hakata vormima vastava maa kirjanduspilti. Tingimused, mis võimaldavad tõlgetel omandada kultuuris keskse positsiooni, sõltuvad ühiskonna ja tema kultuuri arengutasemest. Eesti puhul oli taasiseseisvumisajal tegemist kultuuri arengutasemega, kus kirjanduses leidsid aset
Siinkohal saab tuua ka paralleele raamatust ,,Väike Prints" jällegi: Printsil oli oma roos. Ta nägi ainult teda, kõigist miljonite teiste seast. Temaga ta vaatas päikest loojumas, ja tundis end paremini kui ükskõik kellega. Ja ta tunneks end üksikult, kui peaks päikseloojangut vaatama kasvõi miljoni inimesega, aga ilma oma parima sõbrata. Ilma millegita, millest ta hoolib nii väga. ,,Väike Prints" on lasteraamatu kohta minu arust üldse vägagi elutark ja sügava mõttega. Seal on palju elutõdesid ja elustiile ilusasti erinevatesse nüanssidesse peidetud. Aga kas laste maailmas on olemas selline asi nagu üksindus? Lastel on teatavasti ju palju loovam ja mängulisem maailmavaade kui meil. Neil võib olla küll igav, nagu igal inimesel. Aga kas nad tunnevad üksindust? Teismelised tunnevad end tihtipeale väga üksikuna kui neil pole
Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Auhinnad Ta on saanud ka erinevaid auhindu nimelt aastal 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . Mõned luuletused ÖÖ AED ÖÖ AEDADES LUURAB SUUR HALLITAV VAIM. SIIN ÕITSEDA SUUDAB VAID TÕBINE TAIM. SIIN PUU KASVAB KÄNGU, NÄIB PILGE TA URB. KÕIK MEEL KALDUB LÄNGU- EI RÕÕMUS, EI KURB. NEIS RÕSKETES ÖÖDES NÄEN UNESKI MAAD. SIIN PÕSKEDEL LÖÖBEKS ÕRN JUMEKUS SAAB.
endale sobivaid modelle.Lõbustus pargi aeg oli täis saanud ja poisd läksid joostes bussipeale ja sõitsid tagasi Vilgumäele JANNO PÕLDMA Sündis 7. novembril 1950 Tallinnas Alates 1973.a. töötab "Tallinnfilmis". Alustas operaatori assistendina, seejärel töötas operaatorina. On filminud üles umbes 20 joonisfilmi 1991.a. debüteeris "Tallinnfilmi" stuudios nukufilmi "Vennad ja õed" rezissöörina. On kirjutanud lasteraamatu "Dzuudopoisid" - 1985. On kirjutanud mängufilmi stsenaariumi "Lammas all paremas nurgas" - 1992, lavastaja Lembit Ulfsak. . Vastused küsimustele 1.Mida teed sina sõpradega vabal ajal ? Suurem osa ajast kulub trenni peale , koolist koju siis olen arvutis siis trenni ,ning siis uuesti arvutisse vähepeal söön ka ja juba ongi õhtu käes ja lähen magama. 2.Kuidas saab ise ennast arendada ? Trenni tehes , mil iganes void sportida ja se arendabgi end. 3
Ei ole normaalne, et töölt tulev ema leiab oma poja küünist ülespooduna, kuuldes poja viimaseid hingetõmbeid. Selle poisi ema tunneb ennast elu lõpuni poja surmas süüdi, sest ta arvab, et kui ta oleks teisiti käitunud või teinud seda ja teist, siis võib-olla poleks seda juhtunud. Paratamatult on elus hea ja halb pool, nagu ka igal inimesel on oma head ja vead, kuid nii ongi õige, sest nagu ütles Eno Raua lõbusa lasteraamatu ,,Naksitrallid" tegelane Sammalhabe targalt: ,,Looduses peab valitsema tasakaal!" Harmoonia peab valitsema nii elus kui ka muusikas. Soov luua muusikat pärineb ilmselt juba ürgajast, kui esimesed paleoliitiklased hakkasid looma helisid ja omapäraseid rütme pekstes kondikestega või toigastega vastu kive ja kõlalaudu. Muusika täitis tol kaugel ajal enamasti kahte eesmärki meelelahutuslik või rituaalne. Muusika on juba pikka aega olnud üks paljudest meelelahutajatest
Boriss Nikolski (1931) Boriss Nikolski sündis 9. oktoobril 1931 Leningradis. Ta on lõpetanud Moskva Gorki nimelise Kirjanduse Instituudi. Peale sõjaväeteenistust töötas ta ajakirjades ,,Kostyor" ja ,,Avrora". Peale seda sai ta ajakirja ,,Neva" peatoimetajaks. Ta alustas oma tööde avaldamist ,,Smena" ajakirjas. Ta on rohkem kui 20 lasteraamatu autor ja 9 täiskasvanute raamatu autor. Tema kaksikvend on Nikolsky NM, Venemaa Teaduste Akadeemia akadeemik. Boriss Nikolski teosed on: · ,,Armee tähestik" · ,,Lõbusad sõdurilood" · ,,Ma ootan ja loodan" 3 Lõbusad Sõdurilood Raamatu tegevus toimub Venemaal. Raamatu peategelane on aega teeniv sõjamees Basmakov,
tegelaskuju.1987. aastal tuli Edgar Valter Võrumaale Urvaste valda Koigu külla. Algul oli ta Pöörismäe talus suvitaja, varsti aga juba pärisperemees. Talle meelids seal ja linn jäi sealt mitme kilomeetrite kaugusele. Kord ütles ta nii: ,,Tasapisi hakkasid teemad muutuma. Linn taganes ära kuhugi kaugele."Edgar juba Tallinnas mõtles, et ta võiks ka joonistamise asemel kirjutada. Ta hakkas üles märkima laste omapäraseid mõttekäike ja ütlemisi ning tahtis neid edaspidi lasteraamatu tegemisel kasutada. Siiski kulus aastakümneid, kuni Võrumaal see soov tugevamaks muutus. Linna pealiskaudsetest askeldustest vabana sai Edgar Valter võimaluse süveneda loodusse ja oma tähelepanekuid pildis ja sõnas jäädvustada.Lisaks pidevalt jätkuvale kunstiloomingule sai ta valmis Pöörismäel elades 15 lasteraamatut autori illustratsioonidega. ,,Ahaa, kummitab!" aastal 1995 ja ,,Ikka veel kummitab!" aastal 2005 on saanud
" ja võtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see näitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii väga imelik. See näib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseäralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult järele, pressib end küülikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alice´i unenäguderiiki. Alice maandub just seal ja elab läbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu leheküljed on otsast lõpuni unenäoloogikast kantud. Raamatu alguses ütleb ta, et Alice on unine, ja loo lõpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenäos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kõik algab ebamäärase tundega, et miski ei klapi, sest küülikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus on juba unenäoloogika võimuses ja võtab kõike täiesti loomulikuna. Ka välujook,
hiljaks! ja vtab vestitaskust kella, et vaadata, mis see nitab. Alice on segaduses, sest see ei tundugi talle nii vga imelik. See nib kuidagi loomulik. Aga ta aimab, et teoksil on midagi hoopis iseralikku. Ta jookseb valgele loomale uudishimulikult jrele, pressib end klikuauku ja satub vupsti alla Imedemaale. Kirjanik Lewis Carroll saadab ettevaatlikult oma kangelanna Alicei unenguderiiki. Alice maandub just seal ja elab lbi eriskummalisi seiklusi. Maailmakuulsa lasteraamatu lehekljed on otsast lpuni unenoloogikast kantud. Raamatu alguses tleb ta, et Alice on unine, ja loo lpul kirjeldatakse, kuidas ta silmad lahti teeb ja taas fantaasiat ja tegelikkust eristab. Unenos kohtame argielu elemente moonutatult ja maskeeritult. Kik algab ebamrase tundega, et miski ei klapi, sest klikutel ei ole ju vestitaskuid. Aga uinuv teadvus on juba unenoloogika vimuses ja vtab kike tiesti loomulikuna. Ka vlujook, mis Alicei kord kasvatab, kord kahandab, peegeldab tpselt 12-
Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Tõlkinud vene keelest B. Ahmadulina, J. Akimi, O.Drizi, M.Borissova, S.Marshaki,E. Moshkovskaja, M.Tsvetajeva jpt. luulet, inglise keelest lasteluulet ja "Hallo, Dolly!" libreto, saksa keelest "Rügemendi tütre" libreto, reaaluste abil armeenia, gruusia, komi, tshehhi, valgevene jm. rahvaste luulet. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . 7. Loovülesanne Küsimused. 1. Kuidas oli Marge Pärna teine nimi? V: Marge Manoff. 2.Mis lõikusel Iisi käis? V: Pimesoole lõikusel. 3.Mida tehti matusel , mis Iisile üldse ei meeldinud? V: Räägiti tema isas valesid asju. 4.Jumalaga lätu kiri ehk.. V: Jumalagajätukiri. 5.Missugused lilled olid Marge ja Andrese lilled?
iseseisvusest" poolt. Kirjanikuna on Lehte Hainsalu väga mitmekülgne. Tema loomingus on luulet (alates lastevärssidest kuni poeemideni), romaane, jutustusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Tema lasteraamatud on sageli humoristlikud nagu näiteks luulekogu "Kui ma ükskord", aga ka harivad ("Vanasõnamäng"). Tal on endal kolm last, kelle lapsepõlve kirjeldab raamat "Suur vend Mati ja väike õde Kati" ja oma üheteistkümnele lapselapsele on ta igale ühele pühendanud ühe lasteraamatu. Need on toredaks lugemiseks ka täiskasvanutele. Proosas on kõrvuti jutustused erinevas vanuses tavaliste inimeste elust ja probleemidest ("Luulepuhkusel", "Kes te koormatud olete", "Viis minutit enne vihma", "Kolmkõla ehk 3 kõla", "Vastamata kõne") ja sügavamad mõtisklused mis puudutavad eesti ajaugu ja ka meie keele ja kirjanduse kujunemist erinevates etappides ("Mineviku tulevik", "Kukelokuti", "Kellakuuljad"). Tema justastamisstiil on ladus ja haarav
Sündis1932 aastal Itaalias, Novaras. 1952 Astus Brera Akadeemiasse Milanos, et õppida klassikalist joonistamist ja kirjandust. Samal ajal töötas ta ka visuaalse kunstnikuna. 1956 Avas disainistuudio Milanos, kus ta viis läbi projekte ka selliste klientide jaoks nagu Danese, Driade ja Zanotta. 1957 Disainib oma esimese puust pusle Danese jaoks. 1963 Pani aluse uuele kunstiliikumisele (Nuova Tendenza) ja alustas tööd õpetajana Scuola Umanitaria koolis, Milanos. 1970 Kirjutab lasteraamatu ,,Raamat sõnadeta Õun, liblikas, kana ja muna" 1971 Disainib valmis Sof Sof tooli (padjad keevitatud alusraamil) Driade jaoks. 1975 Disainib kasttooli Castelli jaoks 1985 saab valmis Tonietta tooli, mille väljatöötamine kestis 5 aastat. 1987 Disainib roostevabast terasest kööginõude sarja Smith e Smith. 2003 Loob seeria toole alumiiniumist, mille hulka kuuluvad ka üksteise peale (kuhja) astetatavad toolid ja kiiktoolid. Enzo Mari (1932 - ...)
ja 27 proosaraamatut noortele ning lastele. Lisaks on ta avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tõlkinud ja kirjutanud nukunäidendeid, kuuldemänge laulu- ja muusikalitekste, tegutsenud publitsisti ja kriitikuna, koostanud aabitsa ja emakeele lugemikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Muhvi auhind 2008 Harjumaa kultuuri pärl Küll ta tuleb Lumi mööda porist teed metsa varju roomas. Juba passipilte teeb
redelita"); kaks "vananaiseromaani": "Viis minutit enne vihma" (1997) ja "Viis minutit pärast vihma" (1999); kaks publitsistikaraamatut: "Tere õhtust. Kuidas elate?" (1982) ja "Tagasivaatepeegel" (1994). Hainsalust on kirjutatud kaks raamatut. Mõlemad Valeria Räniku poolt. Need raamatud on "Miski peab olema püha"(2004) ja "Viis aastat vanemaks"(2008). Lasteraamatutest Tema enda lapsed andsid talle raamatu aseainet. Pojast ja tütrest kirjutas Lehte lasteraamatu"Suurvend Mati ja väike õde Kati" ja noorimast tütrest kirjutas ta raamatu "Pisike Pille". Autori perekonna tunneme ära ka jutustuses "Ja siiski" Igale oma lapselapsele tahab Lehte Hainsalu kirjutada ja pühendada ühe raamatu. Esimesena sai selle 1994. aastal Kati tütar Kristi. "Kristil hakkas sünnipäev tulema ja Hainsalu tuli mõttele pühendada üks raamat temale, nii sündiski päkapikujutt "Pikkurilli"."Kui ühel juba on, ei saa teisedki ilma jääda
noorsooromaanivõistlusel ("Maarjamäe kägu") · 2008 2. koht kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liiseli võti") · 2008 ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva lastejutuvõistlusel ("Väike kuninganna") · 2008 ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Mustlasplikad") · 2008 Tallinna Keskraamatukogus 2007. aastal enim laenutatud lasteraamatu autor ("Peaaegu Tuhkatriinu") · 2010 2. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Sefiirist loss") · 2010 ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liblikasonaat") (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Sefiirist loss Peategelaste tutvustus Inga-Kerstin: Pikka kasvu, punaste juustega, tormakas, hakkab kiusajatele vastu, elab usaldava emaga ja kasuisa Ainiga
Ristikivi pöördus söekalt oma töödega ka Tartus tegutseva ,,Noor-Eesti" poole, kuid nemad keeldusid algaja kirjaniku töid avaldamast. 1931 aasta augustis esitas Ristikivi sisseastumisavalduse Tallinna Kolledzisse kuhu ta sisse võeti. Mees jätkas oma lühijuttude avaldamist Ivo Kari nime all. 1936.aastal täitus tema ammune soov: jätkata õpinguid Tartu ülikoolis. Seda tänu ,,Perekonnalehes" järjejutuna ilmunud ,,Viikingite jälgedes" ja kahe teise konkursi võitnud lasteraamatu saadud honorari eest. Oma erialaks valis ta olude sunnil geograafia kuigi hing ihkas filosoofiateaduskonna järele - polnud vabu kohti. Ülikoolis õppides, tutvus kirjanik 1937.aastal veljestolastega. Üliõpilasaastad on Ristikivi esimene loominguline kordaminek, mis tõstis ta korrapealt silmapaistvale kohale eesti romaanikirjanike seas. 3. Looming ja tuntumad teosed Karl Ristikivi on kirjutanud peamiselt proosa kirjandust, kuid ka palju triloogijaid,
enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ning oma ilmumisega 1954.aastal autori üleöise maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje jätval teosel on hoopis sügavam sisu, kui algul näida võib. Loo mõte peegeldab inimestes pesitsevat kurjust ning võimuiha, mis mõningatel tingimustel meist võimust võtavad, seda ka juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda hämmastab, mismoodi olude muutumisel võivad isegi haritud, meeldiva olekuga inimesed
enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ning oma ilmumisega 1954.aastal autori üleöise maailmakuulsuse põhjustanud raamat ,,Kärbeste jumal" räägib grupist noortest inglise poistest, kes läbi lennuõnnetuse satuvad asustamata saarele. Algselt süütu lasteraamatu mulje jätval teosel on hoopis sügavam sisu, kui algul näida võib. Loo mõte peegeldab inimestes pesitsevat kurjust ning võimuiha, mis mõningatel tingimustel meist võimust võtavad, seda ka juba lapsepõlves. Autori pessimistlik suhtumine võib olla põhjustatud II Maailmasõjas tekkinud arusaamadest, kus ta mõistab lõpuks hitlerliku Saksamaa kohta levinud kuuldusi. Teda hämmastab, mismoodi olude muutumisel võivad isegi haritud, meeldiva olekuga inimesed
vedelema metsa, mis võib juhtuda? Kuhu panna prügi matkal olles? Nendele küsimustele leiame samuti raamatust vastused. Räägitud on ka sõnnikuussidest, kes toituvad prügist. Erinevad mõtted, miks on hea kasutada kompostinõud. Saame infot ka prügiauto tööst ning prügimõe põhimõttest. Erinevad nipid ja nõuanded, kuidas saab asju korduvalt kasutada ja mida teha tuppa toodud puudega. 3) "Sa vaata vaid..." Viktor Masing Viktor Masing on autor, kes on kirjutanud lasteraamatu taimedest, mida ei murta ega nopita, ning võrdluseks ka neist, mida võib korjata ja suhu pista. Raamatu alguses on koostatud legend, mille eesmärgiks on see, et kogu raamatu vältel on iga taime juures märk, mis näitab, kas ta on ohtlik või ohutu, eluohtlik, ravimtaim, NSV Liidu punase raamatu taim ehk loodusharuldus, Eesti NSV punase raamatu taim ehk kohalik loodusharuldus, salatitaim, maitsetaim või taim, millest saab teha keediseid, jooke või keeta hoopiski toitu.
Eesti Kirjanduse aastapreemiat on saanud ta lausa kaks korda- aasta jooksul ilmunud parima teose eest. Esimest korda sai ta selle 1995. aastal ja teise 2000. aastal. 1998. aastal sai A.Kivirähk Friedebert Tuglase Novelli auhinna parima novelli eest. Virumaa kirjandusauhinna sai ta 2003. aastal- eesti rahva ajaloo parima kunstilise tõlgenduse eest luule-, proosa- või draamavormis, samuti Virumaaga seonduva monograafilise uurimuse eest. 2006. aastal sai ta Nukits auhinna parima lasteraamatu eest, milleks oli ,,Limpa ja mereröövlid". Raamatu kokkuvõte Teose avalause mainib, et jutustatakse lugu kuidas "Mets on tühjaks jäänud" (lk.5). Need ammused ajad, mil meie esiisad, maod ja kelmikad karud elasid metsas nagu vennad, lahingusse sõideti huntide seljas ja kümne tuhande mehe suust kajavate ussisõnade toel appikutsutud Põhja Konna abil saadi jagu kõigist vaenlastest, on mööda saamas
Kristiina Kass on võitnud palju auhindu oma raamatute eest ning tema jutte on avaldanud ajakiri Täheke. Ta on tõlkinud soome kirjaniku raamatu „Risto Räppar“ eesti keelde. Paljud on küsinud, mis teeb Kassi raamatud nii eriliseks. Taas kord tuleb tsiteerida Astrid Lindgreni, kes ütleb, et hea lastekirjaniku tunneb ära keelest. Ja et selleks, et kirjutada hüva lasteraamat, ei piisa sellest, et panna üheskoos jalutama plekk-kamin ja tädi Eulaalie. Lasteraamatu keel ja sündmustik on lihtne ainult pealiskaudsel lugemisel. Omaette kunst on kirjutada nii, et ükski sõna ei tundu üleliigne, et iga eelnev lause oleks järgmisega loogiliselt seotud, et kogu lugu oleks korraga nii naljakas kui ka nukker, ja et lugeja tahaks teada saada, mis saab edasi. Ja jutt ise ei tohi sealjuures ületada kahte tuhandet tähemärki! https://www.google.ee/search? q=kristiina+kassi+raamatud&oq=kristiina+kassi+raamatud&aqs=chrome..69i57.6399j0j1&so
Hora ja F Srámeki luuletuste kogus "Kümme XX sajandi tsehhi luuletajat", M. Tsvetajeva "Luulet" ning rohkesti lastele määratud luule- ja proosaraamatuid, nt. P. Darie "Emaarmastus", Kim Si Söpi "Lood, kuuldud Kuldse Kilpkonna mäel", O. Drizi "Tsir-biri.bom", J. Kazakovi "Kuidas ma maja ehitasin", S. Marsaki "Jäätis" ja "Kuidas höövel tegi höövli", S. Tsornõi "Kui kõik on kodunt ära" jpm. Preemiad · 1986 Virumaa lasteraamatu preemia · 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad · 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia · 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia · 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden · 2007 Muhvi auhind · 2008 Harjumaa kultuuri pärl 6 Ilmunud lasteluuleraamatud · Karune lugu(1975) · Hundi lugemine(1978) · Mooni avastamine(1978)
saanud viisistusi. Kersti debüteeris 1935 luuletustega ,,Loomigus". Sinna saatis ta veel mitu tsüklit. Neist ilmub ridamisi ära viis luuletust veel sama aasta numbrites: juulis ,,Usutunnistus" ja ,,Õhtul", septembris ,,Sügise laul", ,,Kord enda ma päriseks ära annan" ja oktoobris ,,Jõuluöö laudas". Tartusse asumisel liitus arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled".(Tartu 1938) Veel on kirjutanud luulekogu "Maantee tuuled" (1938) ja lasteraamatu "Munapühad" (värsslugu, 1940) 2. 2. Kersti Merilaasi hiline looming Kersti Merilaasi hilisema luule püsimotiivid, tajutav on jõuline andumuslikkus, arenes hiljem välja nii loodus- kui armastuslüürikas. 6 Kersti hakkas hilisemalt kirjutama rohkem lasteluulet. Esimene Merilaasi lasteluuletus on ,,Jõuluöö laudas", mis on isülliline pildike Jeesuslapse sünnist, kirjutatud lihtsas keeles ja puhtas vormis. Ilmub 1943.a
3 Kirjaniku tegevust alustas retsensendina „Edasis“, 1950-ndate aastate lõpul kriitikuna tegev pidevalt. Avaldanud sisukaid artikleid ja ülevaateid lastekirjanduse kohta, samuti probleemitihedalt publistikat sotsiaalsetel teemadel ( O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). „Sirbi ja Vasara“ veergudel tõestab Aino Pervik, et ta ise on võimeline täitma nõudeid lastkirjandusele: „Lastekirjandus oma kõrgtasemel on kaheldamatult kunst. Lasteraamatu teeb lasteraamatuks lapsetaju, lapsetasandi olemasolu, lapslugeja intellektuaalset ja emotsionaalset kandejõudu arvestav probleemi või aine valik ning käsitlus, lastekirjanduse rütm ja lapsele vastuvõetav sõnastus. Oluline on ka meeleolu, milles valitsegu turvalisus, soojus, elujulgus, puudugu masendus, kibestus mõnitus… lastekirjanik peab igal juhul arvestama, et lugeja temast erineb.“ (M. Müürsepp, … 1995:43).
aastal vastu otsuse töölt ära tulla ja pühenduda ainult kirjutamisele. Vabakutseliseks kirjanikuks olen jäänud kuni siiamaale. Pärast ülikooli lõpetamist olen pidevalt elanud Tallinnas. Loominguliselt kõige viljakamaks aastaajaks on mulle osutunud suvi, ja suved olen alati veetnud koos perega maal. Ühteviisi tuttavaks on saanud mulle rannariba Haademeestelt Iklani ning mitmed lõigud põhjarannikul, eriti Toolse ja Käsmu kandis. Olen kirjutanud üle kolmekümne lasteraamatu, raamatut täiskasvanutele, kuus multifilmi ja une lastele määratud mängufilmi stsenaariumi, neli laste- ja nukunäidendit ning ühe lasteooperi libreto. Kaks lasteraamatut olen tõlkinud eesti keelde. Mu enda lasteraamatuid on tõlgitud teistesse keeltesse täpselt viiekümnel korral. Eno Raud LOOMING Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961)
Ma olin 8 aastat vana, kui esimest korda sai selle raamatuga tuttavaks. Koolis ma lugesin ,,Naksitralle" eesti kirjanduse tundides. Ma lugesin selle raamatu mitu korda eesti ja vene keeles ning mitu korda vaatasin multifilmi. Mulle meeldis väga see, et kunstnik joonistas tegelasi täpselt sellistena, millistena mina neid endale ette kujutasin. Ma mäletan, et kui ma olin väike, üks kord sõitsid Tallinna Raekoja platsil ringi populaarse Eno Raua lasteraamatu tegelased naksitrallid spetsiaalselt Nukuteatri etenduseks ehitatud kummalise autoga, see oli vaga huvitav. See raamat jätis väga positiivset ja lahket muljet. Ma kujutasin alati ette, et niisugused tegelased on tõesti kuskil olemas ja nendega toimuvad erinevad seiklused. Aga ma tahtsin alati neid oma silmadega näha. 13 KASUTATUD ALLIKAD 1. Raud, E. (2010). Sipsik. Tallinn: Tammerraamat.
Tungla lasteraamatuid on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse, sealhulgas armeenia, inglise, soome ja vene keelde. [4] Keeleoskused: vene keel (valdab vabalt) itaalia keel (kõne- ja kirjakeel) soome keel (valdab vabalt) saksa keel (tõlgib sõnastiku abil) inglise keel (kõne- ja kirjakeel) Tunnustused Leelo Tungal on pälvinud Virumaa lasteraamatu preemia (1986), Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia (1992), Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (1993), Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia (1997), Julius Oro nimelise lastekirjanduse preemia (1999), auhinnalisi kohti Nukitsa konkursil (1992, 1994, 2006), kolmel korral Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna (1995, 2000, 2007), Muhvi auhinna lastekirjanduse populariseerimise eest ja Harju maakonna kultuuripreemia Harjumaa Kultuuripärl (2008)
,,Noor-Eesti" poole, kuid nemad keeldusid nii algaja kirjaniku töid avaldamast. Augustis 1931 esitas Ristikivi sisseastumisavalduse Tallinna Kolledzisse ning 1.septembrist kuulus ta selle õppeasutuse liikmete hulka. Mees jätkas oma lühijuttude avaldamist Ivo Kari nime all. 1936.aastal täitus tema ammune soov: jätkata õpinguid Tartu ülikoolis. Seda tänu ,,Perekonnalehes" järjejutuna ilmunud ,,Viikingite jälgedes" ja kahe teise konkursi võitnud lasteraamatu saadud honorari eest. Oma erialaks valis ta olude sunnil geograafia kuigi hing ihkas filosoofiateaduskonna järele - polnud lihtsalt kohti. Ülikoolis õppides, tutvus kirjanik 1937.aastal veljestolastega. Ta võeti kohe tunnustusega omaks ning 1939.a. aprillis valiti ta ,,Veljesto" abiesimeheks. Seltsi eesmärk oli toodud välja nii: ,,...tahab kasvatada mitte härrasharitlasi, vaid rahvainimesi, kes oma ylesandeks loevad rahvast teenida, temaga
Raamatud on tõlgitud 38 keelde, ja on valminud 4 filmi ja tulemas on ka viies- ,,Twilight" (2008), ,,The Twilight saga: New Moon" (2009), ,,The Twilight saga: Eclipse" (2010), ,,The Twilight saga: Breaking Down part 1" (2011) ja tulemas on ,,The Twilight saga: Breaking Down part 2" (2012). Stephenie Meyer ütleb, et idee Twilighti raamat teha tuli tal 2. juunil 2003. aastal, kus ta nägi seda unes. 4 raamatut on võitnun palju auhindu. 2008. Aastal võitis ,, Koidukuma" Britannias ,,Aasta lasteraamatu" auhinna, 2010 aasta novembriks oli müüdud üle 116 miljoni raamatu. Autor Stephenie Meyer (sünninimi Stephenie Morgan; sündinud 24. detsembril 1973 Hartfordis) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie Meyeri esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Meyer kasvas üles Arizonas kuuelapselises perekonnas. Ta lõpetas keskkooli
Olulised lasteluule koondkogud. Reet Krusten „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) Raivo Kuusk "Eesti lasteluule valimik" (I, 2000; II 2001)temaatilised kogud (emadpäev „Seitse paid“; „Eesti jõulusalmide ja –juttude kuldraamat“, sünnipäev „Õnne soovib õnne“) Luulevormis aabitsad ( L. Tungal ja Navitrolla „Loomaeebits“) 4 Missuguseid eesmärke täidab lasteraamatu illustratsioon? osa oma maa ja oma aja kunstist,selgitab teksti,kaunistab teksti,arendab fantaasiat, ilumeelt ja emotsioone,avardab silmaringi,teeb nõrga teksti tugevamaks, toob tekstis olulise esile Nimetage 5 lasteraamatuillustraatorit ja nende illustreeritud teoseid. 1. E. Valter ,,Sipsik”, ,,Krõlliraamat”, ,,Aabits”. 2. Raivo Järvi ,,Edev jänku”, ,,Mutionu pidu”. 3. Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra”, ,,Aabits”, ,,Jutupaunik”. 4
Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri Väldib moraliseerimist, annab edasi mõttekaid elupilte Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija Toimetas ajakirja meelejahutaja, hiljem esimest lasteajakirja Lasteleht (1900 – 1905) Kujundas Lastelehe põhistruktuuri ja sisulised traditsioonid, organiseeris tugeva kaastööliste ringi Koostas antoloogia „Koolilaste laulud“ ja „Kodu-lasteraamatu“, mis kuulub aabitsa- katekismuse tüüpi Eluajal ei ilmunud lasteluulekogu „Lastelehes“ avaldas ka oma luuletusi loodusest, eriti lindudest Näitab kodu tähendust ja igatsus kodumaa järele Üks särvamaid lasteluuletusi: „Nukusõit“ Lastevärsside seas on ka valme „Rebane ja kurg“ Hea keeleline ja vormiline tase. Mõjuv kõlajõud, elurõõmus, lõbus, kujundlikkus Karl Eduard Sööt
probleemidega toime tulema. Varasemast taas rohkem on sel sajandil ilmuma hakanud loomajutte, põhiliselt koertest. Noorematele ja keskastme õpilastele napib raamatuid, milles laps saaks otseses lapstegelases iseennast ja oma argielu ära tunda. Eesti lastekirjandus on hakanud laiemaks kasvama – kirjastajad, konkursid, preemiad, erilaadi kunstiilmingud, rahvusvaheline koostöö. Rohkem on tegijaid, nägijaid, märkajaid, muretsejaid. Kasvanud on nõudlikkus lasteraamatu esteetika osas. (Allikas: http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_21sajandil/ ) 7. Muinasjutu mõiste ja liigitus (Wikipedia) Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk žanreid. Klassikaline vendade Grimmide rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik
lasknud Tolkien sellel muutuda ülemäära tõsiseks või toonilt täiskasvanulikuks, vaid jäi oma esialgse eesmärgi juurde valmistada rõõmu oma ja ehk ka teiste lastele. Raamatut saatis edu, millist Tolkien ise vaevalt et loota oli julgenud. ,,Kääbik" ilmus trükist 1937. aasta 21. septembril. Esimene väljaanne oli jõuludeks läbi müüdud. Paar kuud hiljem ilmunud Ameerika väljaanne pälvis New York Herald Tribune`i hooaja parima lasteraamatu auhinna. Tolkieni kirjastaja Stanley Unwin mõistis, et tema kirjastamisnimistus on lastekirjanduse bestseller. Ta kirjutas Tolkienile: ,,Laiad massid loodavad teilt järgmisel aastal kääbikute kohta uusi lugusid kuulda!" Järgneva arutelu käigus vaeti nii ,,Silmarillioni" kui ka lastele mõeldud lühijuttude avaldamist, kuid lõpptulemusena nõustus Tolkien ,,Kääbikule" järje kirjutama. Siis aga juhtus vältimatu. Tolkien ei tahtnud kirjutada edasi ,,Kääbiku" laadis lugusid.
tööle Tartu Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusesse. See järel suundus õppima 20012003 Tartu Kõrgemasse Kunstikooli, kus õppis arvutigraafikat ja reklaami. 20032005 Tallinna Ülikooli, kus õppis filmi, videot ja meediareziid. Sass Henno eesmärk kirjutamisel on luua liigutavaid tekste. Algul kirjutas Henno "Elu algab täna" nimelise käsikirja 2002. aastal romaanivõistluse jaoks. Ja 2 aastat hiljem "Mina olin siin esimene aresti" loo. Ja umbes samal ajal ka lasteraamatu "Mereröövlimäng." Ja nii sai temast kirjanik. Romaani autor on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.4. veebruaril 2006 Tartu kultuuri aasta aunimetuste väljakuulutamisel sai Sass Henno Aasta Noore Kultuurikandja tiitli. 2007 aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristiks Balti Filmi- ja Meediakoolis. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina. . 1.2.1
aastal Rakveres ning on tuntud eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntuimad lasteraamatud on ,,Arabella mereröövli tütar" ja ,,Kunksmoor". 2012 aastal sai Aino Pervik ,,Eesti kultuurikapitali aastapreemia" tunnustuse osaliseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik, http://www.elk.ee/?profile=688) Aino Pervik. Foto: Postimees/Scanpix Isa, Eno Raud on eesti lastekirjanduse tunnustatumaid, viljakamaid ja tõlgitumaid autoreid. Enolt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Tuntumad neist ,,Naksitrallid"-e seeria, ,,Sipsik", ,,Kaval Ants ja vanapagan". Tema loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Kahel korral on hinnatud Eno Raua
saj. domineeris didaktiline kirjandus: Uusulise suunitlusega, Ilmalik kirjandus · Valgustusajastu (18.saj) tõi kaasa muutumise lapsesse. Uute zanrite teke(moraliseeriv argipäevakirjeldus, didaktiline seiklusjutt). · 1760.a. lasteajakiri ,,Nädalaleht Lapse Kasuks ja Lõbuks" · 19.saj. I pool huvi rahvaloomingu vastu · 19. Saj. Kunstmuinasjutu võidukäik (Andersen, Topeliuse looming) · 19.saj. keskpaik- nn. Moodsa lasteraamatu algus (,,Alice imedemaal") · 19.saj. 70.a. kodumaine pildiraamat · S.Lagerlöf ,,Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi" (1906-1907) · 20.saj. algus (kuni 1. Maailmasõjani) lastekirjanduse õitseaeg. Kõrgperiood lõppes Karupoeg Puhh, Mary Poppins Venemaa: Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18
esimeste sulesepitsustega tema j uurde j uha tust ja abi saama. Hiljem teenis ta oma järjest kasvavale perele leiba algkooliõpetajana Vasalemmas, kuhu ta endale jäädava kodu oli rajanud. Koolitöö kõrval jätkas ta kuni oma surmani kaastöö saatmist ka teistele tolleaegsetele lasteajakirjadele (,,Lasteleht", ,,Taluperenaise" kaasanne ,,Laste Maailm" jt.). Koos M. Nurmikuga oh ta paljude aabitsate ja koolilugemikkude koostajaks. Peale mitmekümne lasteraamatu (luuletused, jutud, näidendid) on J. Oro sulest ilmunud ka luuletuskogusid täiskasvanutele (,,Meie kevad", ,,Tahkuna", ,,Aegna"), rütmilises proosas kirjutatud laevapoisilugu ,,Üle Atlandi", libreto helilooja A. Lemba ooperile ,,Armastus ja surm" ning üksikuid luuletusi ajakirjas ,,Looming" ja mujal perioodikas. Aga tema loomingu põhiline ja tuntum osa kuulub lastele. Käesolev raamat on valik J. Oro mitmekesisest lasteluulest, mis
annaabi.ee 
