Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS .........................................................................................................
Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons · Esimesi eesti luuletajaid, keda ka laiem üldsus tunneb lastelaulude autorina. · Lastelaulude tihe seos rahvaluulega, olulisel kohal (väikese) lapse maailm. NT: lastevärsikogu "Lapsepõlve Kungla" (1923) sisaldab palju üldtuntuid laule, värsid perioodist 1916-1923 eriti viljakas ajajärk · Huvi lasteluule vastu ärkas õige varakult 1887. aastal ilmunud A. Grenzsteini "Eesti
detsembril 1953) on eesti helilooja. Eespere lõpetas aastal 1972 Valdur Rootsi õpilasena Tallinna Muusikakeskkooli klaveriklassi ja aastal 1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garsneki kompositsiooniklassi. Aastail 19771979 täiendas end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Aram Hatsaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendusel. Aastast 1979 on Eespere Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Aastast 2002 on ta professor. Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer- ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René Eespere on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Looming Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega "Inimene ja öö" (1976), "Fuuriad" (1977) ja "Kodalased" (1978). 80.
"Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) "Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Kogumikud "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstatin Päts." Tema Oskused Kui kõneled lapsega, laskud tema juurde alla peaaegu põlvitajaks. Teen samuti ja niimoodi madalas kohtume äraunustatud ajas.
"Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) Eesti Raamatu Aasta algataja ja Eesti Rukkiseltsi asutaja. Ma tean, et ma tulen kord jälle · 1.Ma tean, et ma tulen kord · 3.Kõik muistse, mis vajunud jälle liiva, ja hakkan sind nõudma taga mu tulek taas äratab üles, ja otsima igat su jäge, ehk küll teda kurjalt ja kiivalt kus kunagi kohtus me rada
jaanuaril 1993 Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 300 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Lisaks on kirjutanud ka soolo- ja lastelaule ja ka muusikalisi lavateoseid ehk oopereid. Lastelaulude kogumikud: ,,Lõoke," ,,Ööbik," ,,Pääsuke". Tuntuimad laulud on ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu". ,,Kolm kihulast" Kõla ideaal on enamasti romantiline ja rahvusliku alatooniga, lihtne ja südamlik. Koori ideaal on oreli lähedane. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide
"Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982) "Ei hõbedat, kulda" (essee ja kriitikakogumik, 1984) "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986) "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988) "Aja lugu" (laulukava, 1988) "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989) "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991) Teosed "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost müüdi 2004. aastal 6879 eksemplari, millega oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures müüduim eesti ilukirjandusteos. "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008) "Videvik" (2009) Tunnustused 1988 Eesti NSV teeneline kirjanik 1989 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele") 1997 Riigivapi IV klassi teenetemärk
Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" (1923-1925) · Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed.
· "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja 5 · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI
küllaltki suur vabadus teksti loomisel, ta ei pidanud arvestama kooriga. Erandjuhtudel esitati ka surnuitke kooriga, näiteks kui sõbratarid itkesid vallalist neiut, tütred ema vms. Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk “sümboolset surma” – neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Lastelaulud Lastelaul eristub muudest laulurühmadest eelkõige oma kasutuse poolest. Lastelaulude hulgas on nii regilaulust vanemaid laule, regilaule kui siirdevormilisi laule. Regivärsiline laul ehk regilaul Regilaulus on esikohal sõnad, millega edastati tähtsaid teadmisi ja hinnanguid Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms. Viisi oli vaja, et esitada tekste hästi kuuldaval, sisendaval ja meeldejääval kujul.
· "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) 5 Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI TALVEL SÕITSIN SUUSKADEGA
ainult meloodiat tunnevad või ümisevad vaid väikesi sekventsijuppe kaasa. KÕNE SÜNNIB LAULMISEST. Kõige esmane, mis kõnest ära õpitakse ja millest arusaadakse on kõnemeloodia, prosoodia (kõnelõikude vältus, hääle valjus ja kõrgus), kõnerütm- rääkimise tempo, aksendid ja rõhud alles seejärel sõnatähendused ja lauseehitus. Õigesti ehitatud lausetest õpib laps kõnereegleid. See tähendab lastelaulude ja -salmide lihtsad tekstid annavad tihti korratavate musterlausetena tänapäeval nii palju arendatud keeleoskusele põhjapaneva aluse. Lapsed laulavad mõnikord innukalt ja suure vaimstusega kõlaliselt sarnaseid häälikuid või sõnu, ,, und oben singt Josef den Engelein vor" selle asemel, et laulda ,,und oben singt jubelnd der Engelein Chor", või ,,Halloo Julia", selle asemel, et laulda ,,Halleluja". Läbi järjepideva harjutamise tulevad lapsed nii meloodiale kui
Lasteaias pillimäng on tõesti mõnele lapsele ainuke kogemus kogu elu jooksul mängida instrumenti. Kuna instrumendi mängimise oskus on õppekavas sees algkoolis, tuleb lasteaias mängimine ainult kasuks. Laps saab huvi korral instrumendi mängimise vaieldamatult kiiresti selgeks. See arendab muusikalist kuulmist ja peenmotoorikat. Õpetaja peaks ise olema pädev pilli tundmises ja selle õpetamises. Koolieelikud saavad suurepäraselt hakkama lihtsamate lastelaulude mängimisega. 4. Millest jutustas muusika on teema, millega võib kunstitundi lõimida muusikatunnisõpitud laulu või kuulatud muusikapala. Laulude joonistamisel saavad lapsed kõik koos korrata laulusõnu, arutleda sisu üle ja seejärel joonistada sellest oma nägemuse. Samamoodi saab kasutada ilmekaid lühipalu - muusika meeleolu aitab kaasakujutluspiltide loomisele. Olen sellist tegevust ise praktiseerinud, seega olen
August Kitzberg Näitekirjanik ja prosaist. Põhiliselt täiskasvanutele kirjutatud näidendite kõrval 1855-1927 ilmusid ka mõnad lastenäidendid. Lastejuttudes vahel- duvad romantilised elemendid realistlik-humoorikatega. Lastenäidendid avaldati kogumikus "Lastenäidendid! Karl Eduard Sööt Luuletaja, lastelaulude autor, Eesti esimesed lasteluule arvestatavad hälli-, hüpitus- 1862-1950 väikelastekirjanik. ja mängulaulud, milles on kasutatud ohtralt kõlakujun- deid, alliteratsioone, kõlajäljendusi ja kordusi. Rõhutas kõlamulje olulisust lapse kõne arendamisel.
Laps paneb tähele nii kõnet kui ka tegevust ta tajub kahe aistingu (kuulmine ja nägemine) kaudu korraga. 3.3. Muusika 6 L isaks rühmas valitsevatele südamlikele ja üksteist arvestavatele suhetele on laste emotsionaalse arengu suunamisel oluline osa ka muusikal (lastele laulmine, muusikaliste mängude mängimine, loodushäälte ja pillide kuulamine jms), kirjandusel (muinasjuttude ja lastepalade, rahva- ja lastelaulude lastele jutustamine ja lugemine jms) ning kunstil (raamatuillustratsioonide vaatamine, ruumide kujundus, lastega koos joonistamine, maalimine jms). Need on ka olulised lapse esteetilise arengu toetamisel. Helid ja rütm kutsuvad lapsi kaasa tegema, nad mõjuvad laste tunnetele. Lõbus muusika teeb lapsed rõõmsaks, ergutab neid tegutsema, rahulik ja hällitav muusika seevastu rahustab lapsi. Vanadest aegadest peale on lastele alati lauldud. Väikeste
Luulele iseloomulikud tunnused: siirus, intiimsus, emotsionaalnsus Lasteluuules on palju vigurdamist, sõnadega mängimist ja lõbu Olulised poeetilised põhimõtted: kõla(rütm, kordus ja riim), lugu ja sümbolid(kujundid) Oluline tasand on õpetlikkus või maailma tutvustamine ja selle eest hoiatamine Eesti lasteluule eelkäija on rahvaluule Rahvusliku liikumise ajal oli ka noortele adresseeritud luuletusi Ilmalike lastelaulude kõrval leidus ka religioosse sisuga laulukesi Lasteluules kohtab palju loetelusid, jadasid (sokid ja kindad, müürid ja majad, pannid ja pajad jne) Lasteluuletused on trükitähtedes. Lydia Koidula (1843 – 1886) Lastele kirjutab esmakorselt 1875 – improviseerib pojale „Hällilaulu“ Koidula lastelaulud käistlevad peamiselt moraaliküsimusi, nt pildikesed maiustama
· "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) 10 · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja: · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." 11 Luuletuse analüüs
· "Oli kevad, oli suvi" (1992) · "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) · "Üle Alpide" (1997) · "Haruldused" (1998) · "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) · "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) · "Mõistatused" (2000) · "Omad" (2002) · "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja: · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." 4. HANDO RUNNEL ,,SUUREKS SAAMINE" Autor: Hando Runnel Illustratsioonid: Jüri Arrak Kujundus: Lembit Küüts See teos on ennekõike mõeldud lastele
Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs". 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor : ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid", avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus. 2
all. Kuid koole oli saartel 36. Eriti armastas Enno Hiiumaad, talle meeldis saare loodus, rahvas ja õpetajad. Haapsalus haaras teda oma haardesse ametitöö, mis nõudis kogu aja ja lõpuks ka tervise. Igal juhul polnud tal aega laua taha istuda, et oma luuletusi viimistleda. Haapsalu periood tõi aga Ennole halveneva tervise, rahapuuduse ja loomingulise languse. (Läänemaa Muuseum 2010) Haapsalu periood ei kuulunud Enno loomingu kõrgaja hulka, kuid just siin lõi ta suurema osa oma lastelaulude paremikust. Aastatel 192325 oli ta ajakirja ,,Laste Rõõm" vastutav toimetaja. Teda nähti küll aegajalt midagi märkmikku kirjutamas, kuid talle endale tegi haiget loomingu vähesus. Terve elu Ennot saatnud lapsepõlvest pärit nõrgad kopsud said saatuslikuks Haapsalus külmadel meretuulistel ametisõitudel, kui Enno haigestus 1934. aastal raskekujulisse kopsupõletikku. Matusetalitus kuulutati valesti välja, mistõttu teda polnud ära saatmas ühtegi kirjanikku
Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. 1. Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). 2. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul
Seetõttu oli ootuspärane, et uuemaid rahvalaule lauldi mõnikord mitmehäälselt ja pilli saatel. 6 1.3 Lastelaul Kõige ehedamad lastelaulud on need, mida loovad lapsed ise, lauldes neid ümbritsevast olulistest asjadest. See tagasi lapsepõlve latuv kogemus on ilmselt tuttav paljudele. Lauldes inimene korrastab oma sisemaailma. Lapsed teevad seda siiralt ja häbenemata. Näiteks ei tule nad selle peale, et ei pea viisi vmt. Teise lastelaulude grupi moodustavad laulud, mida lauldakse lastele hällilaulud, mängituslaulud, naljalaulud jm. Lastelauludes leidub rohkesti improvisatsiooni, aga ka elemente iidsetest täiskasvanute lauludest, mis on aegade jooksul laste tarbeks kohandatud ja ümber mõtestatud. Lastelaulude viisid võivad olla nii retsitatiivsed kui ka laululised. Sageli ei erine need täiskasvanute töö- ja tavandilaulude ega ka lüüriliste laulude meloodiatest. Samuti
Koorilaul "Emale" pälvis Eesti Meestelaulu Seltsi loomingukonkursi eripreemia poiste- ja klassikaliste segakooride kategoorias (2000); lastekoorilaulud "Kaunid teod" ja "Läheme" said ergutuspreemiad Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutuse korraldatud Laste-, poiste, ja mudilaskoori laulude konkursil (2002); "Hirmud" võitis ETV Lasteekraani Muusikastuudio korraldatud konkursil Lastelaul 2003 I koha, "Maasikamuusika" II koha; "Maasikamuusika" oli edukas ka rahvusvahelisel lastelaulude konkursil Soomes, Salos, pälvides III koha (2003); lastelaul "Olema peab politsei" märgiti ära Eesti Politseiameti korraldatud Politseiteemaliste lastelaulude konkursil (2003); "Uuesti" segakoorile võitis preemia Gustav Ernesaksa 95. sünniaastapäevale pühendatud kompositsioonivõistlusel (2003). 2005. aastal omistati Piret Ripsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi Stipendium. Tema teoseid on kirjastatud Eestis, Saksamaal, Rootsis ja USAs ning salvestatud rohkem kui
...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 -1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 1923-1925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi
vanemate lastega. Nende tööst selgub aga esmakordselt, et juba aastase lapse aju on muusika suhtes väga vastuvõtlik. Uuringu käigus läbi viidud katsete puhul osalesid vanemad koos lastega pool aastat iga nädal korra muusikatundides. Tunde oli kahte tüüpi. Neist esimeses õpiti ise löökpillidel muusikat tegema ja lauldi lühikesi salmikesi koos sinna juurde käivate liigutustega. Teises tunnis mängisid vanemad koos lastega mängunurgas ning taustaks kõlas lindi pealt lastelaulude salvestusi. Enne muusikatundides käima hakkamist olid kõigi laste sotsiaalsed oskused ühel tasemel. Samuti polnud keegi neist varem üheski muusikaringis käinud. Selgus, et lapsed, kes osalesid interaktiivses muusikaringis, kus lauldi ja tegeleti musitseerimisega, näitasid varem üles suuremat tundlikkust muusikas kõlavate helikõrguste muutuste suhtes, kui need, kes olid passiivsed kuulajad. Iseäranis meeldisid lastele klaveripalad, mis püsisd ühes helistikus.
Lastelaulud Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 19231925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja
kuni kevadtalveni. Suvel mängiti kiige ja jaanitule juures, vabasse loodusesse sobisid hästi kõik jooksu, ronimise ja tõste mängud. Tekkelooliselt liigitatakse laulumänge kaheks põhiliigiks: vanemad ja uuemad laulumängud. Vanemad laulumängud on regivärsilise tekstiga. Neist arhailisemad võisid tekkida u 12.-14. sajandil, kuid mängud ise võivad olla vanemadki kui neid saatvad laulud. Mängulauludel on tavaliselt vanade töö- ja tavandilaulude või lastelaulude viis. Lauldi kas rühmana või eeslaulja ja kooriga, harvemini laulis peategelane üksi. Vanemate laulude sisu ja tegevus peegeldavad talurahva igapäevast eluolu, omavahelisi suhteid ja usundilisi kujutelmasid. Oletatakse, et vanasti oli laulumämgudel ka maagiline otstarve: nt mängulise võistluse abil võidi mõjutada kevade võitu talve üle, samuti töö jäljendamine võis soodustada selle õnnestumist. Seda kinnitab asjaolu, et mängimise
. Veel kuni 20. sajandi algupooleni oli pillimäng valdavalt meeste ala, sest naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Naisi peeti pigem lauljaiks. Varased vokaalzanrid kujutavad endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (mängitused, arstimissõnad). Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt.
olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt
.."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs" 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid", ,,Laps kiisule aabitsat õpetamas" 30ndates kõige enam luuletusi Taluperenaise lisa ,,Laste Maailm" (,,Kase kuld"; ,,Palju tööd") avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. Söödi hällilaulud: ,,Uni tuleb", ,,Ehatäht kiirgab", ,,Äiu, lahke lapsuke"
"Oli kevad, oli suvi" (1992) "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993) "Üle Alpide" (1997) "Haruldused" (1998) "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstantin Päts." Kirjandus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999
Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“ („Laululood“), režissöör: Valter Uusberg. A.Grenzstein „Uhti, uhti uhkesti“, režissöör: Heino Pars. E. Niit „Krõll“, režissöör: Elbert Tuganov. Võrrelda Miriami peitusemängu lugu raamatus ja multifilmis. Mis tuleb paremini esile raamatus, mis filmis? Raamatus: vanemad õpivad lastelt (ketšup vaasiks), raamatus mainiti vaid lugemist- olgu, miriam kõige
2. klassi eesti keele õpik", 1. osa (2005) - Olivia Saare koostatud luuleraamatus ,,Seitse paid" (2007). Heiki Vilep on 2007. aasta X Koolinoorte Laulu- ja Tantsupeo sõnalise osa kujundaja. Selleks ürituseks on kooridele viisistatud tema luuletused ,,Ilmapuu" (viis: Piret Rips), ,,Tahaksin olla" ja ,,Puu oli puude kõrgune" (viis: Indrek Kalda), mis tulevad kooride esituses ettekandele. Vilepi sõnadele on viise teinud veel Priit Pajusaar, Ott Lepland (ansambli Meie Mees lastelaulude kogumikule) ja Alar Salurand. Piret Ripsiga koostöös valmis Tartu Gustav 21 Adolfi Gümnaasiumi hümn. Vabal valikul Vilepi luuleraamat on 2006. aasta koolide riikliku õppekava projektis 3. klassi kirjanduse nimestikus kõrvuti H. Käo, L. Tungla ja O. Saare luulekogudega. Vilep on saanud Karl Eduard Söödi nimelise lasteluulepreemia 2003. aastal luulekogu ,,Tere!" eest.
Mänguline tegevus tagab kõigi laste osaluse sõltumata sellest, mil määral käsitletu on kinnistunud. Mäng toob keeleõppesse elevuse, interaktiivsuse ja võistlusmomen- did, annab võimaluse saada õpetaja ja kaaslaste tähelepanu ja tunnustuse osaliseks. 17 Õpetajaraamat 8. LAULMINE KEELETEGEVUSES Muusikalistest tegevustest on lapsele kõige meelepärasem laulmine. Lastelaulude põhiline hääldust kujundav ja parandav omadus on rütmilisus, meloodilisus ja laul- vus. Lauldes areneb lapse hääleaparaat, häälikute artikulatsioon, kujuneb oskus kasu- tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo, kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor-
annaabi.ee 
