Soomusrong nr 1 ohvitserid Ehitus Eesti soomusrongidel puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Eesti sõjaväe Soomusrong Nr. 1 Vabadussõja ajal Relvastus Soomusrongide relvastus: § Mõlemal pool rongi suurtükiplatvormid § Kuulipildujavagunid (34 kuulipildurit). § ,,American Colt" ja ,,Maksim" tüüpi relvad § 7,70 ja 7,62 mm kergekuulipilduja ,,Lewis" § Laskeavad sõduritele Suurtükiplatvorm Vagunid Vagunite tüübid: Dessantvagunid eluruum ja magamisasemed Kuulipildujavagunid mõlemal küljel ja nurkades luukidega suletavad laskeavad Suurtükivagunid erineva konstruktsiooniga vastavalt neil paiknevate relvadega Kindral Tõnissoni staabirong Soomusrongirügement Rügemendi koosseisu kuulusid: Staap
Üks romantismi skulptoritest oli prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel "Marseljees" väljendab revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses,neogootika, oli küll peen, kuid samas keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Annika Suup 12.A
Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati kuppelvõlv (millest säilitati S-müüriankrud), valati raudbetoon-vahelaed, rekonstrueeriti laskeavad ja taastati kivikatus. 1783 a. plaani järgi, avati kaitsekorruste vaheline müüritrepp ning pääs linnamüürile. Ida- ja lõunakülje linnamüür markeeriti 1m kõrguselt. Torni kolmanda kaitse-korruse rekonstrueerimiseks puudus detailsem dokumentaalmaterjal. Ülddaatumid: 1529 a. paiku- ulatuslikud tööd Pärnu kindlustustel, millede raames oletatakse Punase Torni rajamist 1543- sisseseatud Pärusraamatus mainitakse korduvalt Punast Torni
Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka. Tema oli soomusrongide ehitamisel eestvedajaks ja organiseerijaks. Pitka eestvedamisel toodi Narva jõest välja sinna sakslaste poolt uputatud kahurid. Seejärel alustas ta soomusrongide ehitamist tavalistest raudtee kaubavagunitest Tallinna tehastes ja oma töökojas. Nende ehitamiseks pidi ta sageli kasutama ka enda raha. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega vagunid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Osad soomusrongid olid veel kahkordse seinaga vagunid, mille seinte vahel oli liiv, ning mõnet vagunid olid veel kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidel olid kahurid ning rongid olid varustatud kuulipildujatega. Esimene soomusrong valmis 27.novembril 1918. Esimene soomusrong polnud eriti kaitset pakkuv ning see tõttu järgmiseid soomusronge täiendati. Seinte vahel ei kasutatud enam lahtist liiva, mis sõidu ajal välja
Kesaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Otstarbekam oli rajada saarele jõe äärde mäeahelikule Kindlused olid kiviehitised Täiustati ja laiendati Suurus sõltus omaniku jõukusest Värav Oli kõige nõrgem koht Sissepääs külgnes kahe torniga Kindlusevärava kohal oli nooltekoda Müürid Osad kindlused olid varustatud eelmüüriga Müüri peal olid hambad Müüride sees olid laskeavad Müürides olid tornid, mis olid 1/3 võrra müürist kõrgemad Müüre ümbritses vallikraav Tulirelvade kasutuselevõtuga hakati ehitama paksemaid müüre Kindlus Kindluse keskmes kõrgus peatorn mille küljes oli peahoone Peahoonet ümbritses lossi sisehoov. Pidi olema toiduvarud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
edukamaid ja nii oli meie võit juba ootuspärasemaks muutunud. Kindlasti ei oleks meeldinud meie liitlastele, kui me oleksime kaotanud, vaatamata nende abile. Lahingutes olid eriti edukad meie soomusrongid, kõige silmapaistvamad olid soomusrongid, mis sõitsid Narva ja Tallinna vahel. Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka, tema juhtis soomusrongide ehitust. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega ja seal olid laskeavad, kust oli võimalik lasta. Soomusrongidega oli meil Venemaa ees eelis, kuna Venemaa ei saanud kasutada soomusronge, sest Narva raudteesild oli õhku lastud. Talvel saime me tänu soomusrongidele kergesti oma vägesid ümber paigutada, sest teed olid täis tuisanud ja teede kaudu oli raske seda teha. Meil oli suhteliselt hea raudteevõrgustik, arvestades meie seisu. Kindel eelis raudteel andis lootust mõlgutada mõtteid sõja võidust.
Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kitsekäik umbes meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tugevndasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maaala kinkis Peeter I 1720. aastal riigi majandusnõunik Heinrich von Fick`ile. Kunagine Peeter I kaaslane, riiginõunik Heinrich Fick, kelle teeneid Venemaa finantsasjanduses oli monarh vääriliselt hinnata osanud, suri 1750. a.. Pärast Ficki surma jaotasid pärijad tema mõisad omavahel.
raudteel liikuvaid rünnaküksusi. Pea igas otsustavas lahingus osalesid soomusrongid, alates murdelahingutest Kehrast Narva suunas ning lõpetades Riia vabastamisega. Soomusrongi kasutamise idee tekkis juhuse läbi. Tallinna ohvitseride reservi määratud ohvitserid käisid koos Kaitseliiduga linna tänavatel patrullimas. Ühe sellise patrullkäigu ajal avastas patrull Kopli jaamas mõned vagunid, mille kahekordsed seinad olid täidetud liivaga ja mille külgedel olid laskeavad. Kahel vagunil olid peale monteeritud 3-tollised suurtükid ja need olid teraskilpidega soomustatud. Kaptenid Karl Parts ja Anton Irv leidsid, et neid vaguneid saab kasutada soomusrongi koostamisel. Sellest informeeriti ka kapten Johan Pitkat ja nii sai teoks soomurongide ehitamise mõte. Soomusrongide ehitamine oli peamiselt Johan Pitka teene ja ta võttis Vabadussõja alul kogu soomusrongide juhtimise enda kätte, ehkki tal vastavat väljaõpet polnud. Teda hakati hüüdma soomusrongide isaks
Magamistoad, raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. 4.3 Hellemanni torn ja linnamüür Väidetavalt on Hellemani torn oma nime saanud läheduses elanud linnakodaniku Helle Hollemani järgi. Keskajal mängis rolli torni strateegiline asukoht, Viru värava vahetu lähedus. Kaitserajatisena oli ehitis kasutusel kuni Põhjasõjani. Torni laskeavad olid ümmargused, seal kasutati suurekaliibrilisi kahureid, tolle aja kohta edumeelset miiltaartehnikat. Aegade jooksul on ehitist kasutatud vanglana, laskemoonalaona ja kohvikuna. Nõukogude ajal kuulus torn kinoliidule. Pärast tolleaegset lagunemist ning torni konserveerimist, renoveeriti see alles 2006. aastal. 4.4 Kalevi martsipanimuuseum Martsipanist, mis on Eestis tuntud juba viimased viis sajandit, on aegade jooksul saanud apteegis müüdud ravimist dekoratiivne maiustus
ja hakkab organiseerima eesti sõdurite toomist Venemaalt Eestisse. 18. novembri 1918 alustasid punased rünnakut Narva all. Hiljuti välja kuulutatud iseseisvus oli ohus. Paljudele näis Eesti olukord olevat väljapääsmatu. Samal ajal asus Pitka sõjaväele relvi organiseerima. Seejärel hakkas ta Tallinna tehastes ja oma töökojas raudtee kaubavagunitest soomusronge ehitama. Soomusrongid kujutasid endast liivakottidega soomustatud vaguneid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Kaks nädalat hiljem sõitis rindele juba teine soomusrong. Kokku valmistati Eesti Vabadussõja ajal ja võitlesid rindel neli laiarööpalist ja üks kitsarööpaline soomusrong. Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. Esimene mereväe lahinguvõimega laev oli Lembit, mis võeti sakslastelt üle 18. novembril. Merejõud asutas sõjaminister Andres Larka 21. novembril 1918
prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned
seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate
Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pikne. Haljala kiriku tornikiiver sai praeguse kuju 1865. aastal. Kirikus on Johann Valentin Rabe loodud barokk-kantsel aastast 1730. Viru Õlu
Rude. Marseljees Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Parlamendihoone Neuschwansteini loss Charles Garnier. Londonis.Neogootika. Baieris, Suur Ooper
saanud- Liivi sõjas 16 saj, kui Ivan Julma väed tulemusteta linna pi- irasid. Seina müüritud kahurikuulid meenutavad purustusi, mis olla nii suured olnud, et Russowi teksti kohaselt ,,kaarik kahe härjaga august läbi võis sõita". 27 laskeava kahuritele ja 30 käsirelvadele. Allkorrusel hoiti püssirohtu ja sõjavarustust . Korruseid oli kokku 6, mida ühendasid keerdtrepid. Torni I korrus ehi- tati laoks- püssirohukeldriks. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse- ja õhupilu. Sõjamaterjali veeti üles kuppellagede tippudesse jäetud avade kaudu või linnapoolses küljes oleva välise transpordmehhanismi abil. Enne Põhjasõda 17. ja 18. saj. vahetuses ehitis rekonstrueeriti taas. Just 17.saj. lõpu ümberehitustega sai Kiek in de Köki ülaosa meie ajani säilinud üldkuju. Et torni allosa oli mattunud Ingeri bastioni muldkehandisse, tehti peasissepääs III korrusele 20.juulil 1958.a
dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud: teenijate ja käsitööliste eluruumid, aidad, tallid ja tõllakuurid. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kaitsekäik umbes kolm meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tugevdasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maa-ala kinkis Peeter I 1720. aastal riigi majandusnõunik Heinrich von Fick`ile. Kunagine Peeter I kaaslane, riiginõunik Heinrich Fick, kelle teeneid Venemaa finantsasjanduses oli monarh vääriliselt hinnata osanud, suri 1750. a.. Pärast Ficki surma jaotasid pärijad tema mõisad omavahel
Kristina Soboleva Niguliste kirik Ajalugu Niguliste kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirde ja bastionidega ümbritsetud ning Niguliste oli ühtlasi kaitsekirikuks. Kiriku uksed olid raskete riivaplkidega suletud ning samuti olid sellesse ehitatud laskeavad ning pelgupaigad. 14.sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteuse kabel, põhjaküljele aga Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Arvatakse, et esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13
Eestlaste relvapark laienes sõja ajal ka Taani-ja Prantsusekergekuulipilduritega. Sõja algul langes Eestlaste kätte 40 suurtükki, hiljem sõja käigus osteti neid ka Suurbritania käest laenu eest, lisaks sellele ehitati veoautodest soomusautosid, ning soomusronge. Soomusrongide idee tekkis Kopli jaamas, kui ühel patrullkäigul avastasid reservohvitserid mõned vagunid mille kahekordsed seinad olid täidetud liivaga ja mille külgedel olid laskeavad. lisaks sellele olid kahel vagunil peale monteeritud 3 tollised suurtükid ja need olid teraskilpidega soomustatud. Kaptenid Karl Parts ja Anton Irv leidsid, et neid vaguneid saab kasutada soomusrongi koostamisel. Algas soomusrongide ehitamine. Kangelased sõjas: · Kindral Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas. Asub õppima sõjakoolis. Vabadussõja alguses määrati ülemjuhataja kohale.
Vastu linnamüüri ehitatud torni ülemine linnapoolne osa toetus müüri rinnatisele. Torni pääses linnamüüri kaitsekäigult, mis on säilinud nisina praeguse torni teisel korrusel. Torni teisel ja kolmandal korrusel oli viis võlvsillutisega laskeava, milliseid Tallinna teistes tornides pole.[1] 1432-38 valmis Loewenschede II torn. Toona tugevdati peamiselt torni nõrka ülaosa ja vähendati torni linnapoolset avatust. Loewenschede III ehitusjärgus 1455-1456 kaeti ülemised laskeavad kaarsillutisega ning torni linnapoolne lahtine külg ehitati kinni. Lisati uus sisevooder, millega torni seinapaksus kasvas esimesel korrusel 2,3 meetrini ja mis sulges teise korruse kõik laskeavad peale põhjapoolse. Torni kõrgus kasvas taldmikult arvestades 24,2 meetrini. Et see oli tollal Tallinna kogukaim linnatorn, nimetati seda lihtsalt Suureks torniks. Loewenschede III kivikonstruktsioonid on alates neljandast korrusest hästi säilinud. Ruumi eenduvas
· 11.saj tatami mõõtudel (90*180cm) baseeruv kergseintega moodulelamu. · Honsku saarele ehitatakse uus pühamu iga 20 aasta järel. MIYAJIMA SAARE HSUKUSHIMAJINJA TORII NINTOKO KOFUNI HAUD OSAKAS 4.saj Suuruselt maailma kolmas haudehitis 486*300*35m Lukuaugukujuline mägi ümbritsetud 3 sügava kraaviga VALGE HAIGRU KINDLUS ehk HIMGI KINDLUS 1346a (1601-1610a) Ehitus algas 1346 Kasutatakse ära loodusliku mäge 1601-1610 ehitati seda ümber Laskeavad, kraavide süsteem, kõrge müür Pole iial vallutatud (ilmselt ainukesena maailmas) Kaldne kividest alusmüür on kaitse maavärinate eest. SHINDENI STIILIS ELAMU · Tatami mõõtudel põhinev moodulelamu · Tube eraldavad lükandpaneelid · Välisseinad riisipaberiga laetud võrepaneelid KATSURA PALEE (1620-1658) Keiserlik residents Veranda platvormil on nähtav tiigis peegelduv täiskuu TODAIJI TEMPEL NARAS Suurim maailmas Suure Buddha saal
Samal ajal asus Pitka sõjaväele relvi organiseerima. Sakslased olid Narva jõkke ära uputanud kahurid, mis Pitka eestvedamisel nüüd sealt välja toodi. Seejärel hakkas ta Tallinna tehastes ja oma töökojas raudtee kaubavagunitest soomusronge ehitama. Nende ehitust finantseeris ta sageli oma isikliku rahaga. Soomusrong Soomusrongid kujutasid endast liivakottidega soomustatud vaguneid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Olid ka kahekordse seinaga vaguneid, mille vahed olid täidetud liivaga Mõned vagunid olid kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidele olid asetatud kahurid. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Johan Pitkat hakati siitpeale nimetama soomusrongide isakas. Pitka ja sõjalaevastik Sõjalaev "Vambola" Kuid vaenalast oli vaja tõkestada ka merelt. Ja siit algab Johan Pitka uus roll. Ta alustab Eesti sõjalaevastiku loomist
Torn asub aadressil Laboratooriumi tänav31, Tallinn. Torn rajati tõenäoliselt 1370. aasta paiku ning seda täiendati 1400. ja 1510. aasta paiku. Esimene torn oli hoburauakujulise põhiplaaniga, 3-korruseline ja 11 m kõrgune. All oli ladu, järgnes kaks kaitsekorrust ning mõlemas välisseinas oli viis laskeava. Teises ehitusjärgus lisati kaks uut kaitsekorrust. 1530. aastaks oli torn 22,5 m kõrgune ja juba kuuekorruseline. Vanad laskeavad suleti ning allkorruseid kasutati laoruumidena. Tänaseni on säilinud torni ülaossa ehitatud kaks uut müüritreppidega ühendatud kaitsekorrust. Ehitisel oli tugev lagi ja kõrge kivikatus, kõikidel ruumidel olid puitpõrandad. Torn oli selline veel 18. sajandil, mil seal oli püssirohuladu. 19. sajandi teisel poolel torni sisemus lammutati. 1935.-36
kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi
Vaenlasele astusid vastu eesti ohvitserid, Pitka kaitseliitlased ja koolipoisid. Samal ajal asus Pitka sõjaväele relvi organiseerima. Sakslased olid Narva jõkke ära uputanud kahurid, mis Pitka eestvedamisel nüüd sealt välja toodi. Seejärel hakkas ta Tallinna tehastes ja oma töökojas raudtee kaubavagunitest soomusronge ehitama. Nende ehitust finantseeris ta sageli oma isikliku rahaga. Soomusrongid kujutasid endast liivakottidega soomustatud vaguneid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Olid ka kahekordse seinaga vaguneid, mille vahed olid täidetud liivaga Mõned vagunid olid kaetud raudplaatidega. Rongiplatvormidele olid asetatud kahurid. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Kaks nädalat hiljem sõitis rindele juba teine soomusrong. Kokku valmistati Eesti Vabadussõja ajal ja võitlesid rindel neli laiarööpalist ja üks kitsarööpaline soomusrong.
võlvroiete profiili- ja vormikujunduses. Haljala: 15. sajandi teisel poolel. Esimesena valmis ruudukujuline kooriruum, millele ehitati kolmelööviline kodakiriku ehitusplaaniga pikihoone. Üldine ruumivorm, lihtsad servjoonvõlvid, 8-tahulised saledad piilarid ning nende redutseerunud talumikonsoolid pärinevad Tallinna hilisgootikast. Ordu juhtimisel tugeva kaitseehitisena püstitatud kirikus on seinte alumises osas tulirelvade jaoks ehitatud arvukad laskeavad. 16 saj. lisati pikihoonele erakordselt kõrge 8- tahuline läänetorn. Torn oli kohandatud tulirelvadele ja täitis sõjalise valvepunkti ülesandeid. Väike-Maarja_ sarnane Haljala kirikuga, rajati 15 saj lõpul. Avaralt mõjuv 3-lööviline kodakirik. Kirikul on idas ruudukujuline koor ja läänes tallinlik 4-nurkselt alusmüüritiselt tõusev 3-tahuline sihvakas torn. 2-l pool torni on pikihoone lääneseinas sissekäigu kaitseks avarad laskekambrid. Seinakonsoolid
ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga. Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned. Isegi
Torniehitusele liitus idas mingi kõrvalhoonete kompleks, millest veel 1827. aastal oli säilinud alusmüüre. Arvatavasti siit saadud kive kasutatigi mõisa karjalautade ehitamiseks. Arhitektuuriajaloolase A.Tuulse kirjeldus:"Väike torn on küljepikkusega 5 m ja ruumid tema kolmel korrusel on kaetud puitlaega. Müüristikus on säilinud üks osa portaalist, mille lihtsad ranged vormid Tallinna 15. sajandi portaaliarhitektuuriga sarnanevad; ka säilinud laskeavad ja aknavormid lubavad oletada, et Edise rajamist sellesse aega paigutada. Torn on sulgenud suuremat hoovi korvalhoonetega, mis kas nõrga müüriga või palissaadiga ümbritsetud oli." Nimetatud kõrget varet peab kunstiajaloolane A.Tuulse väravatorniks. Sama arvamus esineb ka linnusteuurijal K.v Löwis of Menaril: "Kui suurem vasalllinnus kujutas Edise endast tähtsat tugipunkti koos lähedalasuva Jõhvi kindluskirikuga ja põhjas veel teise samalaadse vasalllinnusega Türpsaliga." 1818
Selle sõõrjas rinnatises paiknes 22 laskeava. Arvatavasti oli rinnatis püsivalt kaetud kaitsekatusega, torni keskosa aga jäi vabaks. Sinna võidi üles seada mortiire ja katapulte. Kiek in de Köki tulejõud oli erinevalt Tallinna tornidest väga võimas. Siin oli vähemalt 27 laskekambrit suurtükkidele ja 30 ava käsirelvade jaoks. Seda kõike täiendas veel heiteplatvorm. Esimese korrus oli ehitatud laoks. Aluses paiknes ka sissepääs torni esimesel korrusel. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse ja õhupilu. Laskemoon vinnati kõrgematele korrustele läbi kuppelvõlvide tippudesse jäetud avade plokiseadeldise abil. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. Suurtükid paiknesid laskeavades. Nende kergemaks käsitsemiseks tehti algselt laskeavade põrandad astmelised. Korrustel paiknesid kaminad, kust sai süüdet suurtükkidele ja mille paistel sõjamehed võisid end soojendada. Suuresti muutsid Kiek in de Köki ilmet 16. ja 17
Tornide ülemised kaitsekorrused olid algselt lahtised ning neil oli tugev veekindel põrand, mis oli võimeline kandma kiviheitemasinaid. Tornide laed olid kas võlvitud silindervõlvidega (suuremate tornide puhul) või siis kaetud tugevate paeplaatidega kaetud talalagedega. Rahu ajal olid lahtised ülemised kaitsekorrused kaetud harilikult ajutiste katustega, mis sõjaohu korral kiiresti lammutati. Ülemisel kaitsekorrusel vaheldusid paralleelkülgedega laskeavad tavaliselt koonduvate külgedega laskeavadega, neist esimesed olid algselt sillustega katmata. Alumis(t)e kaitsekorrus(t)e laskeavad olid harilikult koonduvate külgedega, harvemini ümara kujuga. Tornide kaitsekorruseid ühendasid müüritrepid, alumine kaitsekorrus oli harilikult ühenduses müüri kaitsekäiguga. Ühel kaitsekorrustest paiknes tavaliselt ka kamin, mille kohal torni nurgas asetses korsten. Alumisel kaitsekorrusel paiknes ka veel dansker. Väga palju selliseid torne on
mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. · Romantism. Ehituskunst (historitsism, eklektika). Realism. Ühiskonnakriitika. Ehituskunst Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga.Hakati ära kasutama ka teiste ajastute ehituspärandit, kuid seda tehti süsteemitult, haarates natuke ühest stiilist, natuke teisest ning tihtipeale ei tarvitsenud need omavahel üldse sobida. Kerkisid keerulised, gootikast innustatud või siis renessansi- ja barokiaegseid losse jäljendavad hooned
ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning Eesti Meremuuseum eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks, mille käigus rajati Paksule Margareetale raudbetoonlaed, taastati ta lahtine platvormkorrus ning algsele lähedane väliskuju. Paks Margareeta Kaitsvate ja turvaliselt paksude paekivimüüride vahele tulnut ootab ees rännak Eesti meresõidu ning kalanduse algusaegadest kaasajani. Külaskäiguks tuleb piisavalt aega varuda, sest väljastpoolt vaadates ja seejärel sisenedes tundub suurtükitorni sisemus ootamatult ruumikas ja avar. Tuleb
lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981 rekonstrueeriti kogu säilinud kompleks, mille käigus rajati Paksule Margareetale raudbetoonlaed, taastati ta lahtine platvormkorrus ning algsele lähedane väliskuju. Eesti Meremuuseum Paks Margareeta Kaitsvate ja turvaliselt paksude paekivimüüride vahele tulnut ootab ees rännak Eesti meresõidu ning kalanduse algusaegadest kaasajani. Külaskäiguks tuleb piisavalt aega varuda, sest väljastpoolt
poolenisti varjasid, siiski veel vägagi tore vaadata. Siit võis küllalt selgesti eraldada kolme elamut, mis Charles V oma paleele lisaks oli ehitanud, kuigi nad olid peaehituse külge kunstlikult liidetud pikkade galeriidega täis sambakesi ja aknaid. Need olid: Petit-Muce oma kerge pitsilise balustraadiga, mis katust palistas; Saint-Mauri abt-konna hoone, millel oli väikese kindluse välimus, jäme torn, laskeavad, raudbastionid ja mis laia saksi värava kohal, kahe ava vahel tõstesillakettide jaoks kandis abti vappi; krahv d'Etampes'i elamu, mille ülalt purunenud torn paistis ümmargusena, kuigi oli sakiline nagu kukehari. 121 Siin-seal kolm-neli igivana tamme saigakaupa nagu hiigla lillkapsapead; ujuvad luiged selgetes kalatiiki-des, millel virvendavad valguse ja varju vöödid; maali-listena paistvad hoovinurgad; Lõukoerte hoone madalate teravkaartega lühikestel saksi sammastel, raudsete
eemaldatakse esiratas. Töötanud õli väljalaskmiseks kee- rakise vahele (joon. 108), kokku suruda ja olenevalt ratakse välja põskede õõtsotsakute väljalaskekorgid ja konstruktsioonist lahutada amortisaatori kere õõtsutatakse harki üles-alla. Seejärel keeratakse välja põs- kolvivarrega ühendatud kattest («Jawa») või kede ülemistes otstes paiknevad korgid, suletakse välja- kolvivars ülemisest kattest (kodu-maised mootorrattad laskeavad ja kallatakse kummassegi põske 150 ,. .200 cm 3 ja motorollerid). «Jawadel» eemaldatakse selleks bensiini. Harki õõtsutades loputatakse detailidelt maha poolrõngad kere allosas, «Dnepritel» ja «Uraalidel» aga mustus ja töötanud õli ning avatakse uuesti väljalaske- kölvivarre kätte ülaosas. Teistel mootorratastel tuleb avad. Kui bensiin on välja auranud, suletakse nad ja kal- kolvivarre lahtiühendamiseks ülemise kätte küljest lahti
annaabi.ee 
