Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "«Minu suvised kokkupuuted ajalooga»". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pulmade, ajalooga, autoga, ööd, anja, suvised, nadezda, elasin, restoranis, rase, aitasin, nendest, teadsin, tegime, ujuma, lugesinSISSEJUHATUS Minu töö räägib meie pere Hispaania reisist 2009. aasta septembris. Minu arvates oli see huvitav reis, sellepärast tahaksin ka teistega jagada neid muljeid, emotsioone, põnevust ja uusi teadmisi, mis ma kogesin. Reis kestis 8 päeva ja see oli minu esimene lennureis. Põhieesmärk oli minna vaatama Eesti-Hispaania EM valikturniiri mängu jalgpallis. Lisaväärtuseks oli näha seda riiki 1000 km ulatuses autoga läbides. Reisiseltskonnaks olid ema, isa ja onu Kristjan. Tegelikult olid veel neli noormeest teise autoga, aga nemad sõitsid veel pikema maa maha,et käia Gibraltari poolsaarel. Olime enamasti Ida-Hispaanias ja Kesk- Hispaanias. Olime seal kuus päeva. Võrreldes meie ilmaga soe, kuum ilm. Keskmine temperatuur oli 22-36 kraadi sooja. Asjad mahutasime ära ühte suurde kohvrisse ja kahte spordikotti. Kuna ilmad olid soojad, siis olid kaasas õhukesed suveriided, kuna soojade
Eile õhtul palus Marko mind oma naiseks. Mõtlesin et on küll natuke vara kuid ma tunnen teda läbi ja lõhki ,nii et võsin pakkumise vastu. Ülehomme tomuvad pulmad . Ema ja isa on väga õnnelikud. Muideks ma pole enam süütu. Ning ma kaotasin selle Markole ,olen sellega rahul. Muidu mu välimusest veel et nüüd olen jälle blondikas tagasi, kuid tukka pole mulle siiani. Kata (Katriin) , tema ema suri just aasta tagasi ning Kata elab nüüd oma isaga .Pealekauba on ta veel rase ka . Sünitab umbes 6 kuu pärast. Ma ei oska öelda miuke on mu elu järgmistel 19 aastatel kui jh , nii see elu on. Üks keeruline tee millelt võid kõrvale pöörduda (Kaire veenilõikus) kuid ka tagasi tulla . The End! Lõpp! Cry//Kristel Kiisk 20
tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel hetkel tuli kiirabi. Alex viidi haiglasse ning ka Lelet viidi kuskile, kuid tüdrukul oli täiesti ükskõik, kuhu. Kui sellises narkouimas olla, siis on igalühel suhteliselt suva vist. Järgmisel hommikul ärkas Lelet politseijaaskonnast. Sealt teatati, et Alex on haiglas ning tema kaks nooremat venda leiti keset ööd näljastena ja hirmunult tänavalt ning viidi jaaskoda, kus neile tädi Ülle järgi tuli ning enda juurde viis. Kui Lelet oli uurijatele valetand ning öelnud, et kogu kraam tema taskutest kuulus talle, lasti tal lõpuks minna. Lelet läks haiglasse Alexi juurde. Seal olid Laura ja Gerri. Nad ütlesid, et asi oli Alexi südames. Kui poiss lõpuks toibus lasti noored palatisse teda vaatama. Laural ja Alexil oli aga uudis. Nad kavatsesid abielluda. Leleti maailm varises hetkega kokku
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja vä
kõige parempoolne Tauri Lebreht. Kõige taga Sander. Foto on tehtud Egiptuses. Fotograaf teadmata. Foto pärineb perekonna fotokogust. 24 IV peatükk MINU ELULUGU 4.1. Lapsepõlv Sündisin 14. augustil 1995. aastal. Minu isa on Valev Lebreht ja ema on Terje Lehtme. Mul on ka vend Tauri. Ta sündis 1997. aastal. Minu esimene elukoht oli Kreutzwaldi tänavas olevas korteris. Seal ma elasin ühe aasta ja seejärel kolisin Koreli tänavale olevasse korterisse. Kui ma olin peaaegu kolme aastane läksin ma oma kodukoha lähedal olevasse Sõlekse lasteaaeda. Minu kasvatajateks oli Merle ja Piia. Perekonna nimesid ma ei mäleta. Lasteaias mulle ei meeldinud eriti käia, kuna seal pidi lõunati magama. Lasteaias oli palju erinevaid üritusi. Üks nendest oli isadepäev. Kasvataja Merle õpetas meie rühma poistele toreda tantsu selgeks, millega me esinesime isadepäeval
See oli haige. Mul oli sampooni pudel peos nagu rõve mängupüstol ja see klient, mingi vanamees, hakkas kartma ja põgenes sündmuskohalt kiiresti. Me ei mõelnud enam rohkem sellest, see oli lihtsalt asi mida tegime. Kui me sõitsime eemale kuulsime sireene, meie taga politseiauto tagaistmel istus see vanamees Industrigatanist ja me mõtlesime : Mis toimub? Mis see on ? Loomulikult me oleks minema sõitnud, me ei olnud ometi selliste asjadega võõrad . Aga kuradile see, meil olid turvavööd peal ja me ei olnud teinud midagi halba. Niisiis me peatusime. Me ütlesime:" Me niisama jamasime. Me teesklesime politseid, pole ju suur asi ? Vabandame." Politsei enamjaolt naeris ja sellest ei tulnud suur probleem. Aga siis mõned jobud ilmusid välja, üks neist fotograafidest, kes istus terve päeva ja kuulas politseiraadiot ja tegi pilti. Idioot nagu ma olen naeratasin laialt talle, sestsee meedia värk oli minujaoks uus. Oli lahe olla ajalehes, ei loe kas lõin mõne ilusa värava või
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
kuna minu mees läbi otsiti . Siis otsiti kõik meie eluruumid läbi , pannes tasku kõik , mis oli väärtuslik ja öeldi , et 40 minuti jooksul olge valmis ära sõiduks , milleks veoauto ukse ette sõitis . Rakveresse jõudsime õhtu eel , kusmeid vagunitesse jaotati mehed eraldi naistest . Vaguni uksedlukustati kõvasti kinni . Meie vagunis oli 25 inimest , täiskasvanuid 20 , lapsi 5 . Ühes pakkidega oli vagun nii täis , et osa inimesi oli sunnitud püstijalu seisma ööd ja päevad . Sõitsime üle Venemaa piiri ja ikka ööd ja päevad venis rong ahastavate ja nutvate inimestega. Siis läks sõit üle Uraali mägede , kuni viimaks kusagil suures linnas jõe ääres peatus. Siis veeti haiged ja lapsed ühe sigade vedamise praamiga edasi , kuna terved ja jõulised kallast mööda jalgsi saadeti. Seal anti siis meile korterid , mille eest pidime üüri maksma olgugi , et meil raha polnud. Selle asemel andsime riideid ehk mis meil oli
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
ratsanikud ja lapsed, paljud tüdrukud nutsid, Mende sai aru, et nendega oli juhtunud sama asi, mis Mendegagi. Siis pandi lapsed telki, tüdrukud ühte ja poisid teise. Nad ei tohtinud telgist niisama lahkuda. Mõned päevad hiljem kästi neil pesema minna ning neile anti sõdurite vanad pluusid selga. Siis kästi osadel valvuriga kaasa minna, sest neid viidi kuhugi, kuhu seda veel Mende ei teadnud. Üheteiskümnendas peatükis viidi Mende, Ashcuana, Kumal, Kayko ja Ammo autoga laagrist minema. Kuna Mende oli neist kõige vanem, siis tüdrukud vaatasid teda kui juhti. Nad istusid veoauto kastis, kui nad linna jõudsid, siis sai Mende aru, et see oli Dilling. Mende mõtles kohe põgenemisplaani, et kui auto südalinna jõuab, siis saavad nad kastist välja hüpata, kuna auto peab kiirust vähendama, sest liiklus on väga tihe. Kuid liiklus ei olnud nii tihe ning see plaan ei õnnestunud. Nad ei teinud ühtegi peatust ja sõitsid ka öösel ning kuna kõrbes on
kõhe. Öelge, kas ma pean teid kartma. OSVALD: Räägi, räägi, räägi. LAURA: Palun vastake. OSVALD: Ma ütlen sulle nelja silma all, et ma ei ole hull vägistaja. Tõenäoliselt ma tahan sind oma käega puudutada, aga see ei puutu siia. Teeme nii, et ma puudutan su kohe ära ja siis ei ole sul põhjust mind rohkem karta, nii nagu sina seda mõtled. Aga ma palun, et sa ütleksid mulle "sina". See "teie" kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui hirmust rääkida... ma elasin läbi tohutuid hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean hakkama sind ise otsima. See oleks mu närvid seest söönud. Ma olen suur pabistaja. LAURA: Ma ei saa aru, mida te olete endale ette kujutanud, aga ma tuletan teile meelde, et... OSVALD: Ei-ei. Ma jagan kõike väga hästi. Ma tean, mis õues toimub, aga mul on põhjus, et seda välistada. Me veel jõuame selleni. LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate mind. OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne alla
huvitab üks asi. OSVALD: Räägi, räägi, räägi. LAURA: Me ütlesime ju, et tulime LAURA: Palun vastake. hääletades ja jäime tee peale. OSVALD: Ma ütlen sulle nelja silma all, et OSVALD: Aga täpsemalt? ma ei ole hull vägistaja. Tõenäoliselt ma LAURA: Pidime sõitma minu sõbranna tahan sind oma käega puudutada, aga see ei sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, puutu siia. Teeme nii, et ma puudutan su et siis ei saa napsu võtta, ja hakkasime kohe ära ja siis ei ole sul põhjust mind häälega tulema – nagu vanasti, rohkem karta, nii nagu sina seda mõtled. Aga tudengipõlves, tundus väga romantiline. ma palun, et sa ütleksid mulle „sina“. See Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht „teie“ kõrvetab mind. (Paus
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
eksemplari, kuid seda oli vähe ning oli neid, kes raamatust ilma jäid.) _____________________________________________________________________ * - raamatud, mida olen lugenud. 19 3. ARVUSTUSED 3.1 Metsade ja merelaidude mees Ei juhtu just sageli, et kellegi käsikirja lugedes oled valmis vaimustusest või lakke kargama. Seesuguse tuhina elasin üle, kui koostasin "Jutupauniku" teist raamatut - Harri Jõgisalu saatis siis oma "Meri pole mitte ainult paljas vesi" käsikirja. Küllap Eestimaal on vähe kohti, kus Jõgisalu poleks nähtud- kohatud. Hea pungil matkamehe seljakott kukil, tublid matkasaapad või kummikud jalas, tuulest-päikesest vaskpunaseks
Soomestki ei oska praegu paralleeli tuua. Esteetiliselt Mul on käes kolm täitsa põnevat, üsna erinevat raamatut: Moskvas resideeruva moksa autori Vassili Krigini muhe ja mõtlik, filosoofiline "Abistan Sisyphost", mari klassiku Valenti Kolumbi (Marimaal rajati rahvusliku liikumise tõusuajal temanimeline keskuski! Valtoni koostööpartneriks tõlkija ja koostajana on siin Albertina Ivanova) "Kes paneb jõe põlema" ja udmurt Rafit Mini "Viimane rändaja" (teine tõlkija-koostaja Nadezda Pchelovodova). Krigini eksistentsiaalsema koega luulevalimik ongi mu jaoks neist põnevaim. Ta mõtiskleb surmast ja vanadusest ja kasutab muinasjutumotiive, ütleme, et tema luule on neist enim mõistetav ka meie praeguses, nüüdisaegses kontekstis. Kolumbi teemad ja laad on veidi eksalteeritud, hümnilikus, jutluslikus võtmes esitatud sissevaated suurtesse, tähtsatesse ja valusatesse rahvuslikesse teemadesse, temas on mingit gustavsuitsulikku paatost
sisse. Märguande peale lükatakse lennukitest jahukotid alla. Üks kott tuleb aga langevarju küljest lahti ja langeb kivina maa poole, kukub põõsastesse - mataki! Põõsastest kostub röögatus: "Assa kurivaim, nii võib ju surmagi saada!" 10. Loomaaias ripub leopardipuuri küljes silt: ,,Ettevaatust, värskelt värvitud!" ,,Milline pettus!" pahandab Juku, ,,mina mõtlesin kogu aeg, et tähnid on ehtsad!" 11. Kaks blondiini sõidavad autoga. Järsku ütleb üks: "Vaata, mets!" Teine vaatab, vaatab ja ütleb siis: "Ma ei näe. Puud on ees!" 12. Emakeele tunnis küsib õpetaja: "Teatavasti on eesti keeles üheksa täishäälikut. Aga kes teab, kuidas nimetatakse ülejäänud häälikuid? Palun, Juku!" "Need on tühjad häälikud!" teatab Juku. Lood seletamatutest juhtumitest on enamasti jutud, mida pole reaalselt juhtunud, kuid inimesed on neid endale ette kujutanud ja teistele edasi rääkinud/pajatanud. 1
sügavamale oma vutlarisse. ,,Varvara Savvisna meeldib mulle," rääkis ta minule nõrga virila naeratusega, ,,ja ma tean, et iga inimene peab abielluma, kuid...kõik see, kas teate, juhtus kuidagi äkki...Peab järele mõtlema." ,,Mis siin veel mõtelda?" ütlen ma talle. ,,Abielluge, see on kõik." ,,Ei, abiellumine on tõsine samm, tuleb enne kaaluda eelolevaid kohustusi, vastutust...et pärast midagi ei juhtuks. See teeb mu nii rahutuks, et ma ühtegi ööd ei maga. Ja ma pean tunnistama, ma kardan: temal ja ta vennal on mingi imelik mõttelaad, nad kõnelevad, kas tead, kuidagi isevärki, ning karakter on väga elav. Abiellud, aga pärast, võta kinni, satud veel mõnesse sekeldusse," Ja ei teinud ettepanekut, lükkas ühtesoodu edasi, direktori abikaasa ja kõigi meie daamide suureks meelepahaks; kaalus ikka eelolevaid kohustusi ja vastutust, kuid jalutas peaaegu iga
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
suudled lemmikut tähtede valgel. Annab arm sulle käe ning täis õnne sul uus elu algab. Oma lastega koos jälle vallatled nii nagu enne. Oled kaua veel noor, tunned lastegi lastest kord õnne. Aastad lendavad reas, muutud nukraks, kui juustes näed halli. Elu meeles neid peab, kes ta eest oma verd andnud kallist. Elu, vaimustad mind, sulle tehased laulavad hümni. Elu armastan sind ning ma loodan, et armastad mindki. Ei meelest läe mul iial... Ei meelest läe mul iial Le Havre'i kuumad ööd. Ei meelest läe see piiga, kel silmad justkui söed. Seal rüübatud sai viskit ja muret polnud miskit, sest noor ma olin siis ja veri kuum. Ahhoi, ahhoi, sest noor ma olin siis! Ahhoi, ahhoi ja veri oli kuum! Et oleks rahu ja veidi päikest Mati Nuude Leheke viimne on külmunud puul kui tuli, mil leegi kord kustutab tuul. Laste poolt hüljatud nukk olen ma, ei lahti neist tundeist saa. Näen pilvi, mis tõusnud me kohale nüüd kui hoiatus tuulde neis lindude hüüd.
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
PERENAINE (õhates). Kuidas me võtame nõia lapse oma laste hulka! PEREMEES. Nõia või mitte-nõia! Kes meile ütleb kui suur nõid ta oli või ei olnud! Tema suu ei kõnele enam. Ja kas siis laps ema patu pärast hukka peab saama! JAANUS (voodi äärel). Jah, ema luudekambris raejalgade peal. Nägin, kui sinna viidi. Ega neil ju kõhe kirstu ega midagi käepärast olnud. Visati muudkui eest ära sinna! PERENAINE. Vastu ööd veel niisugust asja kõneled! Ei tule või unigi enam silma. JAANUS (raskelt). Jah! Ega taha tulla! Vaikus. Peremees ja perenaine pööravad kambrisse minema. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust - südantlõhestav hüüd). Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
J ei jää ootama vaid jooksem ema maja trepikotta tagasi, sest ta juba teab, et Zaiidi ei räägi ainult sõnadega ja see selgubki, et Zaiidil ikka see Riina teema endiselt päevakorras. +11 J küsib enne rootsi keele tundi Liisa käest miks ta klassi jaok nii ebapopulaarne on? Liisa on imestanud, et ta seda küsib, et piisab sellest mida ta Kristiinale endises koolis tegi. J-le meenub lugu kuidas Kristiinal oli eelmises kooli suhe Tõnisega ja korraga oli kooli peal jutt, et Kristiina on rase ja tahab aborti teha, Keegi ei teadnud kas see on lihtsalt kuulujutt või tõsi. Mingil ajal puuduski Kristiina koolist nädala ja tuli tagasi väga väsinud, halli ja närtsinuna. J oli paar päeva päarst Kristiina saabumsit tüdrukute majas keemiatööde vastuseid viimas, kui nägi tema toal silti"lapsetapja". J rebis sildi maha, aga sama ajal avanes usks ja Riina nägi J selle sildiga. J ei teadnud, et Kristiina oli teda pidanud selle sildi ülesriputajaks.
HORATIO: Kus, kallis prints? HAMLET: Mu vaimusilma ees. HORATIO: Kord nägin teda: tubli kuningas. HAMLET: Ta oli igas asjas mees mis mees, ei leidu temasarnast enam. HORATIO: Möödund ööl ma nagu nägin teda, prints. HAMLET: Sa nägid? Keda? HORATIO: Kuningat, te isa. HAMLET: Mu isa? Kuningat? Siis taeva nimel, räägi! HORATIO: Kaks ööd on järjest need kaks aadlimeest, Marcellus ja Bernardo, näinud vahil te isa sarnast kuju. Siis mullegi nad tunnistasid sellest. Vahti jäin - ja nägin omaenda silmaga. Ma tundsin teie isa: täpipealt niisama nagu kaks mu enda kätt. HAMLET: Te temaga ei kõnelnud? HORATIO: Ma püüdsin, kuid ta ei vastanud. HAMLET: Kui imelik!
Nii pooleteise aasta vältel. Ta proovis amfetamiini, LSD-d, ,,mooni", heroiini. Heroiini kulus gramm päevas. Ühesõnaga, ta oli 1 täielikult ,,süsteemis". Siis võttis isa ühes noormehe tüdrukuga nooruki ette. Ta andis sõna, et unustab tee diileriteni, ,,totskadeni", ning väldib suhtlemist kõikide narkomaanidest tuttavatega. Peale kõige muu oli tüdruk rase. Ta täitis oma lubaduse. "Ükski siinsetest narkomaanidest ei taha mind uskuda, aga ma tõepoolest jätsin sellest päevast igasuguse süstimise." Lihtsalt kannatas "lomkad" välja ja oligi kõik. Hoopis tobe on see, et siis, kui kõik hakkas korda saama, kui tüdruk oli sünnitanud terve lapse ja ämm isegi korteri ostnud, et nad oma elu normaalselt elada saaksid, et just siis hakkasid laekuma arved nende tegude eest, mida oli teinud, et narkootikumide jaoks raha saada
elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin". Aleksandr Puskin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas. Tema isa oli põlisaadlik Sergei Puskin, ema oli Nadezda Ossipovna ja vanavanaisa oli moorlane Abram Petrovits Hannibal. Lütseumis hakkas Aleksandrist kujunema luuletaja. Koolis sõbrunes ta Delwigi, Pustsini, Malinovski ja Küchelbeckeriga. See oli eluaegne sõprus, millest jäi Puskini hinge sügav jälg. Peterburis elades ei olnud Puskinil veel kindlaid poliitilisi ja kirjanduslikke vaateid. Ta sõbrustas endast kümme aastat vanema Nikolai Turgeneviga, kes tegi kihutustööd poliitilisele
annaabi.ee 
